meisse (ehk internaliseeruvad), kuni muutuvad osaks meie minast- isiksusest. Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt- BANDURA väitis, et jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. BARON ja BYRNE eristasid lisaks stsenaariumitele kolme liiki sotsiaalseid skeeme: rolli-,isiku-,mina-skeeme. Isikuskeem- minnes isale kinki ostma, vaatad teise pilguga kui parimale sõbrale kinki ostes. Vestlemine ja suhtlemine Mittesõnalised aspektid: Parakeel- hääletoon, jms kõnele lisanduvad dimensioonid Kõneregister- pausid, häälitsused, eri stiilidele vastavalt: intiimne, familiaarne, konsultatiivne, formaalne, deklameeriv Attributsiooniteooria - Kui inimesed teevad, mida me ootame ei ütle see meile nende kohta midagi. Kui teevad midagi meie jaoks ootamatut, siis peaksime enda jaoks seletama miks ja kuidas.
vähemalt paar korraliku lammast tallis. Ma vastan LAMMAS . Saatejuht Mul on väga kahju, aga see vastus on vale .Õnneks on sul pinginaaber ja sa saad kasutada oma õlekõrt ''Päästa'' Sul vedas, sest su pinginaabri vastus on õige ja selleks on HABE mitte mingi tallis elav lammas . Õpilane Anna No see on küll naljakas, et jõulumees ei tea milline ta habe välja näeb ! Aadolf - Sellise ninakuse eest sa see aasta kinki ei saa ! Saatejuht Järgmine teema. Ja ka järgmine pinginaaber. Aadolf Matemaatika ja päkapikk Aadam. Saatejuht Kui sul on kokku 4 sokolaadi, annad kaks neist jõulumemmele, võtad korvist kaks endale juurde, võtad siis suurest ahnusest ikkagi jõulumemme käest need 2 sokolaadi tagasi, pika mõtlemise peale otsustad siiski jõulumemmele need sokolaadid uuesti tagasi anda ning annad talle lisaks veel ühe sokolaadi ja ülejäänud kolm kingid põhjapõdrale
"Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas" Jean-Jacques Rosseau Sündides saame maailmalt kõige väärtuslikuma kingituse - vabaduse olla. See annab meile võimaluse sõltumatult tegutseda ja otsustada, mõelda omaenda mõtteid, olla õiglane ja hooliv ka siis, kui maailm seda kuidagi lubada ei taha. Kas ja kuivõrd inimesed seda kinki kasutavad, on nende enda valik. Tihtipeale just see määrabki, kas tulevastele põlvedele jääb inimesest ausammas ja mälestus või kaob ta tuhka ja unustusse nagu miljonid enne teda. Valgustusaja filosoof Rousseau on öelnud: "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas." See on ka põhjus, miks paljud meist igavesse unustusse vajuvad ega kuhugi jõua. usume end olevat oma tegemistes ja väljaütlemistes vabad, ent pole seda tegelikult sugugi
Kohe tuleb jõulumees, põhjapõdrad saani ees. "Jõuluvana tuli nüüd", lausus kooris laste hüüd. Kingitused on tal rees, ise istub saani sees. Kingitusi saime palju, aisakellahelin valju. Kõigil on nüüd rõõmus meel, lund ju sajab veel ja veel. Jälle käes on jõuluöö, lõppenud on koolitöö. Varsti käes on aasta, uus, sest, et käes detsembrikuu. Kullakallis Jõulumees Maiasmokk on Sinu ees. Kui on loetud laululooke ei ma taha piparkooke! Tahan kinki, mis on toekam, sõiduauto mõni moekam võta välja oma paunast! Suvila või soome sauna, et ei tuleks tühjast kära, võid ka tuua aasta pärast!
Talle meeldib üks tüdruk nimega Rebecka. Ta arvab ,et Rebecka on kõige ilusam nimi mida ta teab.Aga talle ei meeldi poiss nimega Klimp.Klimbi isal räkkariauto.Treb kadestab teda.Sest Trebi isal on opel.Kui rooli liigutad siis see krägiseb.Trebi unistus oli Rebeckaga suudelda.Kui Rebeckal oli sünnipäev ostis treb talle kingituse.Aga selleks pidi ta haiget mängima ta pani radiaatori vastu kraadiklaasi. Palavik tõusis kohe suureks.Treb jäi siis koju ta läks kinki ostma ta tahtis osta ühte suurt roosat pinalit kuid ei saanud.Sest mingit kaks suurt poissi jälgisid mind.Ma pidin siis ostma Kingapaelad.Kingapaelad olid sellised värvilised.Ta viis need Rebecka ukse taha. Ta tahtis teha nii ,et laseb ukse kella ja jätab paki ukse taha.Ja ise jookseb minema.Kui ta ukse kella hakkas laskma tuli Rebecka aeda üks poiss.Ta võttis selle kingituse mis treb ostis.Ja andis Rebecale.Aga trebi kodus elab veel üks asi hauabatsillid
Jõulud on üks väga ilus püha, kus ollakse koos inimestega keda armastad. See on aeg mil peetakse meeles kõiki lähedasi, kallimat, sõpra ja ühtlasi on see ettevõtete aeg. Jõulud on ukse ees ning seega tuleks mõelda mida kingituse tegemine üldse tähendab, miks kinke üldse tehakse ning mis sellega kaasneb... Kui küsida inimestelt, et mida kinkida kallitele inimestele jõuludeks, siis paneb ikka mõtlema küll. Head kinki on teha väga raske. Loomulikult peab kingi saajat väga hästi tundma ja teadma, mis just teda õnnelikuks teeb. Iga kingi puhul peaksime mõtlema, mida tahame kingiga öelda, kellele see kink läheb (kas kallimale, pereliikmetele või sõbrale), kas kingitav asi, tegu või viis, kuidas kink saajani jõuab väljendab seda mõtet. Õigesti valitud kink on tähelepanuavaldus, mis tekitab rõõmu. Alatihti kingivad mehed naistele ehteid, sest neil pole kunagi neist küllalt.
Malev Film ,,Malev" Räägib Eesti vabadusvõtlusest 1217 aasta paiku. Filmi põhiliseks sündmuseks on Madisepäevalahing. Lugu algab tegelasega Uru, keda piinati lapsena sakslaste poolt, kuni prantslased teda koolitama hakkasid enda huvide tõttu. Kodumaale tagasi jõudes avastas Uru, et kodumaal valitseb kaos. Ta üritab selgeks teha kõigile, et vaenlased plaanivad suurt rünnakut. Kodused on aga täiesti kindlad, et nad saadavad paar kinki ja saadikud sakslaste juurde ning kõik saab korda. Hiljem selgus, et saadikud tapeti ja sündmustik läks hoogsalt ja veriselt edasi. Film oli natuke absurdne ja labane. Samas kiirgas sealt ka tõtt. Kõigi osapoolte huvid, tavad ja iseloomud olid toodud välja võimendatult ja paisutatult. Kogu film oli naljakas ja tihti naeruväärne. Paljudes arvustustes on tehtud filmi ,,Malev" maha, kuna film kujutas eestlasi juhmide ja matsidena. Eestlased olid suhteliselt omas maailmas
minu hääl seal kajab. mune muneb jõulukana. Kodutee mul pikk, Metsas palju uhkeid kuuski, eemal jookseb Mikk. otsin aidast vanu suuski. Õues päike paistab, Jõuluvana tuleb,tuleb, koer mu lõhna haistab. väike vend mul silmad suleb. Tiigi peal on jää, tahan oma uhket kinki, lammas karjub "mää". Ema köögis lõikab sinki. Kodus töötab meie isa, Jõuluvana läheb ja läheb, ema on meil väga visa. Ema vahetab poja mähet. Laudas jookseb jõulukana, Jõulud läbi, läbi, toas meid ootab jõuluvana. Õues kukkus käbi. Talv Uusaasta
Haapsalu(2013) Film ,,Malev" Räägib Eesti vabadusvõitlusest 1217 aasta paiku. Filmi põhiliseks sündmuseks on Madisepäevalahing. Lugu algab tegelasega Uru, keda piinati lapsena sakslaste poolt, kuni prantslased teda koolitama hakkasid enda huvide tõttu. Kodumaale tagasi jõudes avastas Uru, et kodumaal valitseb kaos. Ta üritab selgeks teha kõigile, et vaenlased plaanivad suurt rünnakut. Kodused on aga täiesti kindlad, et nad saadavad paar kinki ja saadikud sakslaste juurde ning kõik saab korda. Hiljem selgus, et saadikud tapeti ja sündmustik läks hoogsalt ja veriselt edasi. Film oli natuke absurdne ja labane. Samas kiirgas sealt ka tõtt. Kõigi osapoolte huvid, tavad ja iseloomud olid toodud välja võimendatult ja paisutatult. Kogu film oli naljakas ja tihti naeruväärne. Paljudes arvustustes on tehtud filmi ,,Malev" maha, kuna film kujutas eestlasi juhmide ja matsidena.
Niisugust pitserit kannab ka skulptuur ,,Lakoon". See on loodud 1.sajandil eKr ja kujutab preester Lakooni ja ta kahe poja surmaheitlust madudega . See skulptuur on seotud ,,Trooja Hobuse" müüdiga. Kreeklaste juht Odysseus lasi Epeiosel ja Athenal valmistada puust hiigelsuure hobuse, kuhu ta oma parimate võitlejatega sisse ronis, et hävitada Trooja. Ülejäänud kreeklased lahkusid laevadega merele. Troojalased arvasid, et see hobune on kreeklaste kingitus. Paljud tahtsid seda kinki linna viia, kuid oli ka hoiatajaid, eelkõige õnnetusekuulutaja Kassandra. Kassandrat ei uskunud muidugi keegi peale Poseidoni preestri Lakooni, kes lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes. Apollon kartis, et tema plaan hävitada Trooja, nurjub ja saatis merest välja kaks hiigelmadu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi, valu ja piinu annavad edasi skulptuuri käe- ja rinnalihased
kotti. Ta oli selle jätnud koerakaupmehe juurde maha. Maarja ütles, et kui ta tema juurde paari päeva pärast uuesti poisi tünnipäevale tuleb, siis toob ta need asjad talle. Enne kui ta koju läks, tõi ta oma koti müüja juurest ära. Ta läks koju ja puhkas end välja. Paari päeva pärast, kui Maarja uuesti oma venna juurde läks, viis ta ka koera. Maarja andis poisile kruvikeeraja, liimi ja käärid ning ütles, et kas ta tahab veel ühte kinki. Poiss tahtis teada, mis see on ja Maarja tõstis oma seljakotist välja taksikutsika. Vennapoeg ütles, et enam ta ei tahagi autot parandada, vaid hoopis koeraga mängida.
rutiinseks. Nimelt ei ole Mattias nende voodieluga rahul, see tähenab tgelikult, et neil seda ei olegi. Seepärast ka mõtleb mees tihti teisele, veetlevale ja ilusale naisele Ireenile, kes on abielus. Nad käivad tihti söömas ja neil on koos ülimalt lõbus. Mehe mõtted on koguaeg temast, ta ootab kuguaeg aise telefonikõnet.. Jõuludeks ostab ta naisele kalli parfüümi, tal ei ole rahast kahju, kuid oma kodusootavale naisele ta ei raatsiks osta nii kallist kinki. Teine probleem ootab Mattiast tööjuures haigete ravimine. Minumeelest ta ei tule sellega hästi toime, sest tal endalgi pole elus kõik korras ning ta mõtted on tihti mujal. Teoses on räägitud pikemalt Tanjast, kes on pikka aega olnud nende haiglas ravil. Teda kutsutakse seal kahe südamega tüdrukuks. Selle nime panid talle artstid ja õed, kuna tüdruk joonistas tihti kahte südant, ühte valget ja teist musta. Ta rääkis: ,,Must süda
Naksitrallidest ning mitu sõna- ja mõttemängulist luulekogu. Kooliealistele mõeldud juttudes seiklevad ettevõtlikud lapsed ja leidub mõnusat nalja. Eno Raud on kirjutanud ka reisiraamatuid. Üheks laste lemmikraamatuks on "Sipsik". Eestis on ta vist vähemalt niisama populaarne kui Walt Disney kuulus Miki-hiir. "Sipsik" on kaltsunukk, kes valmis tänu Mardile ja vanaemale. Mart tahtis oma õele Anule teha sünnipäevaks kinki. Ta tegi riidest nuku, kellel olid lõngast juuksed ja sini- valge triibulisest riidest kleit. Esmalt tehti Sipsiku keha, pea, jalad, käed ja kõige viimaks õmmeldi kõik osad kokku. Kui sipsik oli valmis, kingiti ta Anule sünnipäevaks. Kuna Sipsik oli tehtud südamest ärkas ta ellu. Anu sai sünnipäevaks kaks nukku - üks oli ilus, särava kleidi ja uhkete juustega ja teine oli Sipsik, aga Anule meeldis ikkagi Sipsik rohkem, kuna Sipsik oli oma tehtud. Anust
Kloostri peahoone muudeti sõjaväekindluseks. Kloostri tegevus Padisel oli lõppenud. 1561. aasta sügisel vallutasid Padise rootslased. 1575. a. Alanud Vene-Poola sõjas ründasid kloostrit venelased ja jäid neljaks aastaks selle valitsejaks. 1580. a. Said rootslased pärast 13 nädalat kestnud piiramist uuesti Padise peremeesteks. 1662. a. Kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Padise Riia lossikrahvile Thomas Rammile, kelle järeltulijate valdusesse see jäi kolmekssajaks aastaks. Kuninglikku kinki tähistab veel praegugi endise mõisahoone rõduseinal paiknev ladinakeelne barokkstiilis mälestustahvel. 1766. a. Tabas kloostrit suur tulekahju ja varsti pärast seda alustati uue mõisahoone ehitamist kloostrist ida poole. Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919 aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm. 1927. a. Purunes väravatorn maalihkes. Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930.aastatel. KLOOSTRI ARHITEKTUUR
1575. aastal alanud VenePoola sõjas ründasid kloostrit venelased ja jäid neljaks aastaks selle valitsejaks. 1580. aastal said rootslased pärast 13 nädalat kestnud piiramist uuesti Padise peremeesteks. 1662. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Padise Riia lossikrahvile Thomas Rammile, kelle järeltulijate valdusesse see jäi kolmesajaks aastaks. Sealt sai alguse endise kloostri areng Padise mõisana. Kuninglikku kinki tähistab veel praegugi endise mõisahoone rõduseinal paiknev ladinakeelne barokkstiilis mälestustahvel. Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm. 1766. aastal tabas kloostrit suur tulekahju ja varsti pärast seda alustati uue mõisahoone
" kurtis dogi. /..../ Doora põrnitses Bibit üleolevalt ja ühmas: ,,No ütle, mille pärast sina rõõmustad? Mis sind nii lõbusaks muudab, ah?" Bibi mõtles veidi ja teatas siis: ,,Ma rõõmustan selle pärast, et mul on Bimbo ja soe tuba ja head sõbrad ja tore kool ja tark õpetaja ja selline naaber nagu sina, Doora!" Luulekogu ,,Palju õnne sünnipäevaks!"(1994) JÕULUSALM PISIPOISILE, KES VEEL HÄSTI RÄÄKIDA EI OSKA, AGA KINKI TAHAKS IKKA SAADA Meie oleme ka valmis tervitama jõulumeest: ema lapse eest loeb salmi, laps sööb kommi ema eest Luulekogu ,,Lätikeelne jäätis"(2006) Teatris ei või sülitada Teatris ei või sülitada, Teatris ei või puupsu teha,
& Idanurme, S. 2007. Roosisaare rippsilla ekspertiis. Võrumaa Muuseum. Ivask, A. 1976. Võru: tutvustaja. Tallinn: Eesti Raamat. Kabun, K. 2007. Arheoloogid sukeldusid iidset Tamula asulakohta uurima. Võrumaa Teataja, 26. mai (nr 59). Keija, Z. 2012. Aizhai Birdge offically opens to traffic. http://www.ecns.cn/cns- wire/2012/04-01/11807.shtml 05.04.2014 Kenk, V. & Ploom, E. 1972. Võru rajoon. Tallinn: Eesti Raamat. Kinki Regional Development Bureu. 2002. World-class Projects in the Kinki Region. http://www.kkr.mlit.go.jp/en/topics_akashi.html 05.04.2014 Kiriling, S. 1976. Mis saab Roosisaare sillast? Töörahva Elu, 29. juuli (nr 90). Kivioja, F. 1966. Roosisaarest ja muust, mis sellega ühendas. Töörahva Elu, 26. märts (nr 37). Life Around Us. 2012. Birdge Akashi Kaikyo. http://lifeblog79.blogspot.com/2012/01/bridge-akashi-kaikyo.html 05.04.2014 Matve, H. 1978. Sillad läbi aegade. Tallinn: Valgus. Märka, V. 1999. Roobert, Roosisaar ja rippsild. Võrumaa Teataja, 23
jõuluvana värises mitte midagi ta ei tea --- --- küsis päkapikult abi Kui tuppa astub jõulumees Jõuluvana, rikas mees et saaks eksamilt ta läbi ja salmi küsib sinult tuli meile BMW's --- siis tea, et kõik, mis paki sees tuli tuppa istus maha Auto ostis jõuluvana on tegelikult minult küsis kes nüüd kinki tahab sellega siis pani käna --- mina jooksin kohe sinna sõitis vastu puud Kelle jäljed valgel lumel, andsin luuletusel minna nüüd on katki luud keda näevad lapsed unes? --- --- Kes siin istus, kes siis astus- Reinuvader sügas kõhtu Tuli tali tulid tuisud linnukesed teavad vastust!
Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustavad, et kitsad ajad möödas
ootaksid. Hea turunduse kogemus – zappos.com – vastatakse kiiresti ja ei vaielda. – Lenses.ee – tellimusega kaasa anti kingituseks ühekordsed läätsad ja paar kommi – rimi - mingi summa ületamisel anti kaasa väikesed kingitused – rootsi kruiisid – sünnipäeva puhul varem kingiti šampuse pudeli ja šokolaadi – expression – väikese summa eest ostad omale kingituse, kus on võimalik saada kas väga kalli kinki. Mõjutustegurid ettevõttes – epoes ei saadeta raha tagasi – klienditeenindaja ei oska suhelda – klienditeenindaja oskab klienti rahustada ja tõsta tuju – ettevõtte hoolib kliendist aunult siis kui talle on seda vaja – ettevõtte hoolib kliendist ainult siis kui müüb tooded/teenust, järelteeninduses klindist enam ei hoolita – halva toote eest raha ei maksta tagasi välja – riideid võib tagasi anda mingi aja jooksul
teade, et mulle on saabunud 17 lugemata sõnumit. Ma kõige ei viitsinud lugeda, avasin ainult klassijuhataja kirja: ,, kolmapäeval 11. septembril on meil klassiga ekskursioon Jumindale. Raha tuua hiljemalt teisipäevaks 29.septembriks!" ,,Oh jess, õpetaja viib meid ekskursioonile," ütlesin endamisi rõõmustades. Kuid äkki tuli mul meelde, et täna on Katri sünnipäev. Kuigi ta seda ei pea, lähen viin talle midagi. Ta on mu parim sõbranna, kes oleks nagu õe eest. Kuna mul ei olnud kinki talle, võtsin rahakassast 70 krooni ja ostsin suure kommikarbi. Jõudsin Katri juurde, vajutasin uksekella ja uksele tormas Katri. ,,Tsau, palju palju õnne sulle,"ütlesin kallistades talle. Ta oli väga rõõmus mind nähes ja ei osanud mind oodatagi. Mõtlesin, et ta oli üksinda, küsisin temalt: ,,Kuule, minu poole viitsid tulla?" ,,Ma pean sugulastega sünnipäeva, praegu ei saa. Tule ka tuppa, äkki pärast poole," Ma olin nõus
funktsioonide korrutamisel korrutatakse ka kõik jada(astmerea) liikmed omavahel, ent ei korrutata mitte vastavad liikmed vaid nö. jada vastandliikmed (hakatakse sümmeetriliselt mõlemast jada otsast tulema). (Genereerivaid funktsioone kirjeldas esimesena Abraham Moivre, 1730 ent tegelikkuses on siiski tegu väga uue suunaga). [11]. n objekti jaotamine k gruppi. On selge, et tegu on kombinatooorse probleemiga. a). n kingi jagamine k inimese vahel kui on teada, kui mitu kinki iga inimene peaks saama: 1). Oletame, et kõik n kinki on laotatud pika laua peale ritta. Kuna on teada, kui palju kinke keegi peab saama, võime ette kujutada, et esimene inimene tuleb võtab laualt (vasakult alustades) esimesed n1 kinki. Teine inimene võtab seejärel järgmised n2 kinki. Viimane inimene k võtab lõpuks laualt ära viimased kingid nk. 2). On selge, et kinke on lauale võimalik järjestada Pn = n! erineval viisil. Seejuures on
36. Kaudne kõneviis e kvotatiiv, iseloomustus ja näited. Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset väidet. Teade pärineb kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, näiteks Jüri olevat eile maale sõitnud. Kaudse kõneviisi tunnus on vat, näiteks ela/vat, ole/vat elanud, ela/nu/vat, ela/ta/vat. 37. Möönev kõneviis e jussiiv, iseloomustus ja näited. Möönev kõneviis ehk jussiiv on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele. Möönev kõneviis võib väljendada kaudset (kelleltki kolmandalt pärinevat) käsku, näiteks Ema ütles, et tulgu Jüri homme meile. Aga möönvat kõneviisi võib kasutada ka möönvas* tähenduses, näiteks Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata. * möönma = nõustuma, tunnistama Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: gu ja ku (ela/gu, haka/ku), mis valitakse sõltuvalt da-tegevusnimest. gu kui da-tegevusnime...
südametunnistust kui Jumala tahte sissetungi inimesse. Eesti Entsüklopeedia VII, 1936 Kink võlaõigusseaduses · § 259. Kinkelepingu mõiste · (1) Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Millised seadused veel kinki käsitlevad · Perekonnaseadus, eestkostja piirang eestkostetava vara kinkimisel · Pärimisseadus, kas pärandi vähendamisena või eelpärandina · Karistusseadustik maksejõuetuse põhjustajana · Pankrotiseadus vara vähendajana · Väärtpaberituru seadus, kui kingiga saadi valitsev mõju äriühingus Kingist veel · (3) Korruptiivne tulu on majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult
kuivõrd olulisel määral on inimene mõjutatud ...... poolt. A.) Ühiskonna 3p. Pierre Boundieu rõhutab kinkimisest rääkides järgmist: A.) See on esimene alturistliku Loomuse väljendus B.) See on osa sümbolilisest vägivallast C.) Kink muutub võlaks D.) Kinkimine väljendab hoolimist E.) Kinkimine on enim levinud modernses ühiskonnas 1p. Täida lünk J. Derrida tsitaadis: A.) „Puhta kingi olemasoluks on vajalik, et see ei avalduks, et seda ei võetaks kui kinki.“ 1p. Milliste teemadega seoses potlatch’i (avalik traditsiooniline sündmus külas – sünd, surm, pulm) enamasti näitena käsitletakse? A.) Õigussotsioloogia B.) Evolutsionism C.) Kinkimine D.) Majandusantropoloogia E.) Sugulussüsteemid F.) Konfliktiteooria 4p. Märkige, milline väide seostub pigem sotsioloogilise või kultuuriantropoloogilise uurimistraditsiooniga: A.) Uurimisobjektiks on peamiselt kaasaaegne lääne ühiskond: Sotsioloogia B
MINU EMA JÕULU EEL 18 19 ENNAST EHIB PEEGLI EES: KULLAKARVA RÕNGAD TA KÕRVA KÜLGE RIPUTAB VANEM ÕDE OMAETTE KAELA SÄTIB HÕBEKETTE SIIS VEEL TÄDI, VANAEMA - ENNAST EHIVAD KA NEMAD. MUL ON AASTAID ALLES VIIS POLE EHTEID – JA MIS SIIS. EHIN END, KUI OLEN SUUR PRAEGU EHIN KUUSEPUUD. 2000-10-09 LAPSESUU JÕULUD, LUMI, TULESÄRA RÕÕMUS RAHVAS OSTE TEEB KA MINA UNUSTASIN ÄRA, ET POJAL KINKI POLE VEEL KAUBAMAJJA KIIRELT SAMMUN SEE ON KINGIOSTJAID TÄIS UKSE JUURES AGA TAMMUB VÄIKE POISS, KES MÕTLIK NÄIB. ÜKS NAINE TEMA JUURDE ASTUB LAPSE EMA, ARVAN MA MU KÕRVU POISI JUTT SEAL KOSTUB JA HUVIGA JÄÄN KUULAMA : “KAS RIKKAID LAPSI JÕULUTAAT TEISTEST ENAM ARMASTAB?” “MIKS KALLIS POJA, ARVAD NII?” “TA NEILE ROHKEM KINKE VIIB” MIS KOSTIS EMA, MA EI TEA KUID SELLE ÜLE MURRAN PEAD KAS MINA OSKAKS VASTATA, KUI POEG PEAKS SAMA KÜSIMA 2000-10-10
· Zeus vihastas ja valmistas inimestele kurjuse: naise(ilusa ja särava välimusega), tema nimi oli Pandora(st kingitus kõigile)esimene naine, sealt pärineb naissugu · -------------------- · II jutt: Pandora ei olnud ise halb, omane oli uudishimu · jumalad kinkisid talle laeka(Pandora laegas) · laekasse olid peidetud igasugused halvad asjad Pandora ei tohi seda lahti teha · jumalad saatsid Pandora Epimetheusele kingituseks · Epim. taipas liiga hilja, et Zeusilt ei tohi kinki vastu võtta · Pandora tahtis teada laeka sisu · Pandora kergitas laeka kaant, kust lendas välja palju nuhtlusi ja õnnetusi · laekas oli ka üks hea asi: lootus · ------ · kui Zeus oli inimesi karistanud, karistas ta Prometheusi · Prometheus aheldati kalju külge · Zeus oli kuulnud, et kunagi tema poeg kukutab ta troonilt; ta tahtis teda selle naise nime, kellega tal see poeg sündis · Prometheus pidavat seda teadma(põhjus karistamiseks lisaks sellele, et Prometheus
* Tuula Kallioniemi (Soome kirjanik) - "Andke tuld Tosmanid"; "Thomas Tomani must minevik" * Sinikka ja Tiina Noppola (Õdedest Soome kirjanikud) - "Risto Räppar"; "Risto Räppar ja kohutav vorst"; "Heinakübar ja viltsuss"- sari * Anders Jacobson ja Sven Olsson (Sugulased ja rootsi kiranikud, inspiratsioon enda noorusest). "Berti Päevikud"; "Emanuel"; "Sune"; "Tuva- Liisa"; * Mauri Kunnas (Soome kirjanik) - "Koeramägi"; "Jõuluvana"; "12 kinki jõuluvanale"; "Head ööd härra kuutõbine" * Mika Käranen ( Soome kodakondsus aga elab Eestis) - "Varastatud Oranz jalgratas"; "Peidetud hõbedane aardelaegas"; "Vana roosa maja" * Mans Gahrton (Rootsi kirjanik)- "Kaevame vanaema üles"; "Aadam ja Eeva"; "Rosa" * Eric- Emmanuel Schmidt (Belgia kodanik)- "Härra Ibrahim ja Koraani õied"; "Oscar ja Roosamamma" * Roald Dahl (Briti kirjanik, klassifitseerub kaasaja alla kuna Eestis hakkasid tema
Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (12081227) ning lõppes Liivi sõjaga (15581629). Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: "Emakene, ennekene, panna ära tütart paiga tõttu, anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu." Rahvalaul Helmest EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST · Töökus on enam kui rikkus. · Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt. · Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli. · Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas. · Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik neiud mehele.
Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208- 1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558-1629). Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: “Emakene, ennekene, panna ära tütart paiga tõttu, anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu.” Rahvalaul Helmest EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST • Töökus on enam kui rikkus. • Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt. • Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli. • Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas. • Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik neiud mehele.
muule kui kehadele, siis neid mõisteid kuritarvitatakse, sest see, mis ei liigu, seda ei saa ka takistada. Seega kui öeldakse (näiteks), et tee on vaba, siis ei tähistata sellega tee vabadust, vaid nende vabadust, kes kõndides tee peal ei ole sunnitud peatuma. Ja kui me ütleme, et kingitus on vaba [gift is free], siis ei mõelda selle all kingituse vabadust, vaid kinkija vabadust, keda ükski seadus või leping ei kohustanud seda kinki andma. Ja kui me kõneleme vabalt, ei ole see meie hääle või hääldamise vabadus, vaid inimese vabadus, keda ükski seadus pole kohustanud kõnelema teistmoodi, kui ta seda tegi. Viimaks, sõnade vaba tahe kasutamise puhul ei saa vabadus tähendada tahte, soovi või kalduvuse vabadust, vaid inimese vabadust, mis seisneb selles, et ta ei kohta ühtegi takistust oma tahte, soovi või kalduvuse teoks tegemisel. Hirm ja vabadus on ühitatavad. Hirm ja vabadus on ühitatavad; kui
õpetajalt. 49 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. SÜNNIPÄEV Kuulamine Täna on Lemmi sünnipäev. Ta ootab ja mõtleb: "Kes tuleb mulle külla?" Ta paneb lauale taldrikud ja klaasid. Laual on ka salat, tort ja mahl. Varsti tulevad külalised. Lemmi ütleb: "Tere, sõbrad!" "Palju õnne, palju õnne, Lemmi!" hüüavad sõbrad. Lemmil on kolm sõpra. Lemmil on kolm kinki. Lemmil on palju lilli. Lemmi on viieaastane. Kui vana oled sina? Kõnelemine · Lapsed kordavad kooris ja üksikult: Sünnipäev. Lemmil on sünnipäev. Palju õnne, Lemmi. Lemmil on kolm sõpra. Lemmil on kolm kinki. Mina olen nelja-aastane (viieaastane). · Lapsed lõpetavad laused: Tüdrukul on ...; Sõbrad soovivad ...; Kallis sõber, tule mulle ...; Sõbrad ütlevad ...; Lemmil on ... . · Lapsed vastavad õpetaja küsimustele: Kui vana sa oled? Kui vana on Lemmi?
Tuula Kallioniemi (Soome kirjanik) - “Andke tuld Tosmanid”; “Thomas Tomani must minevik” Sinikka ja Tiina Noppola (Õdedest Soome kirjanikud) - “Risto Räppar”; “Risto Räppar ja kohutav vorst”; “Heinakübar ja viltsuss”- sari Anders Jacobson ja Sven Olsson (Sugulased ja rootsi kiranikud, inspiratsioon enda noorusest). “Berti Päevikud”; “Emanuel”; “Sune”; “Tuva- Liisa”; Mauri Kunnas (Soome kirjanik) - “Koeramägi”; “Jõuluvana”; “12 kinki jõuluvanale”; “Head ööd härra kuutõbine” Mika Käranen ( Soome kodakondsus aga elab Eestis) - “Varastatud Oranž jalgratas”; “Peidetud hõbedane aardelaegas”; “Vana roosa maja” Mans Gahrton (Rootsi kirjanik)- “Kaevame vanaema üles”; “Aadam ja Eeva”; “Rosa” Eric- Emmanuel Schmidt (Belgia kodanik)- “Härra Ibrahim ja Koraani õied”; “Oscar ja Roosamamma” Roald Dahl (Briti kirjanik, klassifitseerub kaasaja alla kuna Eestis hakkasid tema teosed ilmuma 1999
aga Rousseau' uuenduslike ideede vaimus. Kolmanda seisuse haritud esindajad, kuid ka 1 Kaelakee afäär 1784. a. valmistasid kaks Pariisi juveliiri 1 600 000 livrit maksva kaelakee, mille sarnast polevat peale Kleopatra keegi veel kandnud. Seda pakuti ostuks kõigis Euroopa õukondades. Katariina II keeldus sõnadega: "Ma olen Jumalast kutsutud oma rahvast valitsema, mitte paljaks varastama." Ka Louis XVI ei pidanud võimalikuks nii kallist kinki abikaasale teha. Asjast huvitus üks Prantsusmaa rikkamaid mehi kardinal de Rohan, kes lootis säärase kingitusega Marie- Antoinette'ile saada endale peaministri kohta. Ta pantis oma vara, tegi laene ja ostis kee ära. Kuidas aga läheneda kuningannale? Juhuslikult sattus ta seltskonnas kuulma üht noort ja ilusat daami rääkimas oma sõprussidemetest kuningannaga. Daam tituleeris end krahvinna de La Motte'iks ja väitis end olevat Marie-Antoinette'i lähedane sõbratar.
Lihtrahvale rohkem õigusi ja vabadusi andev seadus. Üheks suureks teeneks on Vladimiri puhul, et ta 1111 oli suutnud juba polovetsidele päris korraliku löögi anda. Kirjutanud raamatu ,,Õpetussõnu lastele" (venna ja vennapoja pattude alusel, nt ihnus). Veel raamatuid kirjutanud, autobiograafilisi. Vladimir MOnomahh elas 82-83. aastaseks ja umbes 83 pikemat rännakut )16 000 km läbinud). Väidab, et tegi kõik ise ja kontrollis üle. Isevalitseja sümbol monomahhi müts. Selle mütsi kinki Bütsantsi keiser KOnstantianus IX tütrepoeg Vladimir MOnomahhile isiklikult. Juba 19. sajandil lasid vene tsaarid mütsi uurida, et kas lugu on tõsi. 19. sajandi lõpul leidis, et pole päris Vladimir MOnomahhi ajast. Vb siis kingiti müts Vladimir Pühale? Tänapäeval, 20. saj alguses juba tõestati, et müts on tehtud 14. sajandi Kesk- Aasias, ilmselt kuldhordi khaan kinkinud Ivan Ile. Riiklik sümbol Vladimir MOnomahhi mütsist Ivan IV ajal. Kui taheti näidata, et Venemaa on Kolmas
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
aga Rousseau’ uuenduslike ideede vaimus. Kolmanda seisuse haritud esindajad, kuid ka 1 Kaelakee afäär – 1784. a. valmistasid kaks Pariisi juveliiri 1 600 000 livrit maksva kaelakee, mille sarnast polevat peale Kleopatra keegi veel kandnud. Seda pakuti ostuks kõigis Euroopa õukondades. Katariina II keeldus sõnadega: “Ma olen Jumalast kutsutud oma rahvast valitsema, mitte paljaks varastama.” Ka Louis XVI ei pidanud võimalikuks nii kallist kinki abikaasale teha. Asjast huvitus üks Prantsusmaa rikkamaid mehi – kardinal de Rohan, kes lootis säärase kingitusega Marie- Antoinette’ile saada endale peaministri kohta. Ta pantis oma vara, tegi laene ja ostis kee ära. Kuidas aga läheneda kuningannale? Juhuslikult sattus ta seltskonnas kuulma üht noort ja ilusat daami rääkimas oma sõprussidemetest kuningannaga. Daam tituleeris end krahvinna de La Motte’iks ja väitis end olevat Marie-Antoinette’i lähedane sõbratar.
3. Sen-no Rikkyu (1521-1591) preester, kes kehtestas tseremooniale jäigad, tänapäevani muutumatud ja laialt kasutatavad standardid. Rikkyu mõjutas edukalt shogun Toyotomi Hideyoshit, kellest sai Jaapani suurim teekunsti patroon. Hiilgava kindrali, strateegi, poeedi ja kunstnikuna kergendas see ainulaadne juht tee lõplikku ja täielikku sulandumist jaapani elumustrisse. Heakskiit oli nii täielik, et teed vaadati kui lõplikku kinki ja väejuhid pidasid enne lahinguid teepause . 1.3 TEE TULEB EUROOPASSE Kui tee oli kõrgel arengutasemel nii Jaapanis kui Hiinas, hakkas seda tundmatut jooki puudutav informatsioon imbuma ka Euroopasse. Karavanijuhid olid jooki maininud, kuid nad polnud kindlad ei selle välimuses ega serveerimiskombes. ( Soovitati koguni teelehed keeta, soolata, võiga sisse määrida ja süüa!) Esimene eurooplane, kes isiklikult teega kohtus ja
viina-ankur olid nagu tina tuhka kadunud. Noortele inimestele ei teinud see suuremat valu. Pea täitis nende rõõmus vadin ja naer tervet tuba. Kõigest 140 oli näha, et need kolm inimeselooma isekeskis väga suured sõbrad olid. Küll oli Risti Krõõt katsunud ümberkaudsetest mõisatest ja Viljandi linnast alamat saksa soost rahvast oma majasse meelitada ja oma Japsi nende noorema sooga sõbraks teha. «Antvärgid» tulid ka vahel jõuka perenaise toitu maitsema ja sealt seda või teist kinki kaasa võtma, vaatasid aga siiski «vabadele talupoegadele» üleõla ega kutsunud neid iialgi enda juurde võõraks. Priidu ja Mai olid sellest ammugi aru saanud ja ei läinud omalt poolt kedagi taga otsima. Maiel oli noorte meeste seas palju kummardajaid, aga saksa noorsandid liputasid ainult tema ilusa näo ees saba ja talupoisid roomasid tema vabaduse ja rikkuse ees kui ussikesed. Sepp Villu üksi armastas teda kui omasugust inimest ja kena, tarka tüdrukut. Kas Maieke seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
