Lapse ülesandeks on pulgakesi käega katsuda ja leida igale pulgale oma koht. Kuna mõiste "0" on lapsele tundmatu, alustatakse pulgakeste ladumist 1-ga tähistatud lahtrist. Harjutust sooritab õpetaja vaikides. Ta katsub pulka ja asetab pulgad arvu järgi lahtrisse. Mõni laps küsib õpetajalt, miks üks lahter tühjaks jäi. Õpetaja selgitab, et "0" tähistab seda, et midagi ei ole. Kui laps ei küsi, pole 0 mõistet eraldi tarvis selgitada. Hiljem tuleb laps ise selle peale. Numbrikaardid ja loendatavad arvestusmärgid: Õpetaja palub lapsel leidanumber, mis on järjekorras esimene. Laps võtab number ühe. Õpetaja asetab selle laua vasakusse serva ja palub lapsel leida 1 arvestusmärgi ning asetada see kaardi alla. Nüüd küsib õpetaja, mis number tuleb järjekorras järgmisena. Laps võtab number kahe. Õpetaja abistab last arvestusmärkide täpselt kõrvuti asetamisel. Ülesannet jätkates süveneb lapsel
Trükisõnarohked väljapanekud Uut keelt õpitakse põhiliselt keelekümblusklassis. Seepärast tuleb klassis välja panna palju mitmesuguseid tekste ja tekstiga varustatud esemeid, mis kõik õpilastele midagi tähendavad, on eakohased, sobivad kultuurikeskkonda ja millele õpilased juurde pääsevad. Järgmised näitlikud eksponaadid aitavad kaasa keeleõppele: - selgete siltidega varustatud suuremad esemed ja piirkonnad klassis; - tähestiku tähekaardid koos tuntud sõnadega; - numbrikaardid koos vastava sõnaga; - kalender ja ilmateatekaart; - illustratsioonidega ja nimetustega näitlikud kaardid; - väljapanekute tutvustamiseks koostatud sildid ja pealkirjad; - teadetetahvlid kooli- ja klassiuudiste ja tegevuste jaoks; - värvilised plakatid; - igapäevatoimingute nimekirjad ja teated uute ürituste kohta; - pabertahvlil sõnad, mis on seotud parajasti käsiloleva teemaga;
Nii on võimalik vältida kord juba omandatud teadmiste ja oskuste ununemist. Sagedane kordamine aitab omandatud teadmised varem omandatutega kindlasse süsteemi viia. Samuti võib siin meelde tuletada harjutuste liike (võrdused, võrratused, tabelid jne), mida tunni edasises kaigus vaja läheb. Õpetajal on võimalik kõiki õpilasi harjutamisele aktiivselt kaasa tõmmata, kui ta ülesannete esitamiseks kasutab ratsionaalseid võtteid. Selleks sobivad näiteks ülesandesedelid, töövihik, numbrikaardid jne. Tuleb aga silmas pidada seda, et pikaajalised kirjalikud harjutused ei ole alati õpilaste aktiivsuse näitajaks. Siin tuleb vahet teha tegutsemise ja toelise vaimse tegevuse vahel. Seetõttu ei pruugi too alati muutuda pikaajaliseks kirjalikuks harjutamiseks. Suulist harjutamist kasutatakse ka matemaatilise terminoloogia omandamiseks. Sel eesmärgil esitab õpetaja ülesandeid mitmesugusel kujul. Näiteks avaldise 12-7 võib esitada järgnevalt: lahuta 12-st 7;
· Õpetaja küsib kõigi juur- ja puuviljade arvu ja hinda. Kõnelemine · Lapsed vastavad õpetaja küsimustele: Mis on siin letil? Mis on teisel letil? Kes see on? Kas müüja on mees või naine? Mitu nööpi tal on? Mis tal peas on? Mis on purgis? Kas need on apelsinid või porgandid? Kui palju maksavad apelsinid? jne. Käeline tegevus Laps värvib puu- ja juurviljad. Mäng · Lapsed mängivad poodi, kasutades teksti väljendeid. · Õpetaja jagab lastele numbrikaardid. Kordamööda näitab kõiki numbrikaarte ning need, kellel on sama number, tõusevad püsti ning vastavad: Mul on kuus. Mul on kolm jne. · Seinale kinnitatakse suur puu kujutis. Õpetaja või keegi lastest kinnitab puu külge või puu alla näiteks õunu, ploome, linde, lehti vm. Lapsed peavad loendama ja kordamööda õpetajale kõrva sosistama, mitu vastavat objekti on. 98 Õpetajaraamat
annaabi.ee 
