KADRI JA KRISTIINA ERINEVUSED KRISTIINA KADRI Tegevus toimub 20. sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel! lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja
Lugemistest Kadri. 1.Kui vana oli Kadri? 2. Kellest sai Kadri parim sõbranna? 3. Kuidas sai direktor koolis teada, kes oli Kaldamäel juhtunud õnnetuse põhjustanud? 4. Miks oli Kadril küljes keldrihais? 5. Kus kohtusid tädi Elsa ja Kadri esmakordselt? 6. Miks ei lubanud vanaema Kadril küünlavalgel raamatut lugeda? 7. Miks oli "Tsaar Saltaanist" Kadri lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14. Mis raamatut luges Kadri vanaemale ette? 15
Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile
`' Kadri `' S.Rannamaa lühikokkuvõte . Kadri on 10 aastane tüdruk , kes elab vaesuses ,ta on klassi kõige koledam tüdruk tal on tumedad lokkis juuksed ja '' ta haiseb imelikult '', neil on kõigest keldrikorter . Lisaks sellele Kadri ei õpi hästi ( kuigi püüab ) , ning tal peaaegu ühtki sõpra . Anne , Anne ongi see üks ja ainus sõber kes Kadril on ta on rikas ja lahke tüdruk . Koolis arvati , et kuna Kadri pole pärit nii jõukast perest kui teised , siis peab ta ka kohe varastama .Kuigi tegelikult Kadri poleks isegi sellisele mõttele tulnud ( Ta ei varastanud , siidisalli mis kuulus Milkale , kes oli Kadri klassikaaslane ) .Samal päeval koolist koju tulles ja suures halas ja nutus mida Kadrit sel hetkel valdas , sõitis Kadrile otsa auto . Kadri minestas ja ärgates oli ta juba haiglas . Haiglas olid enamused vanurid
Päeval, mil klass süüdistas teda alusetult varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süzee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga kasinalt keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru
Tegevus leiab aset peale Teist maailmasõda viiekümnendatel aastatel ühes Eesti linnas. Peategelane on 13 - aastane Kadri, kes arvab, et ta on kõige õnnetum tüdruk terves maailmas. Ta ei saa aru, miks just tema peab olema see hädapätakas, kellel alati viltu veab. Katkend raamatust: ,,Ainult ühest ma ei saa aru miks siis mina, kes ma ju ometi ka elan sama õnnelikul maal, nii ütlemata õnnetu olen? Usun, et olen kõige õnnetum tüdruk. Mitte üksnes meie maal, vaid terves maailmas." Kadril pole vanemaid ega sõpru, tema ema on surnud ja isa teadmata kadunud. Ainus lähedane inimene on kibestunud vanaema, kes on mõistmatu ja karm, kuigi hoolib tegelikult oma lapselapsest väga. Kadri ja ta vanaema elavad pisikeses hämaras keldrikorteris, kus isegi värsket õhku pole piisavalt, tüdruku riiete külge jääb läppunud hais see teeb Kadri meeleolu veelgi kurvemaks. Nad peavad läbi ajama väga vähese rahaga. Kui Kadri peale õnnetust haiglasse satub, hakkab ta päevikut
haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt naaber kellel oli väiksem laps ja Kadri käis aegajalt tema lasteraamatuid
Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile
Eestis on Katariinale pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit. 7 Kadripäeva laul KADRI KIPSIB, KADRI KAPSIB, KADRI KAHEHARULINE, KADRI KALLIS NEITSIKENE, KADRI TULNUD KAUGEELTA, ÜLE SOO JA ÜLE RABA, LÄBI PIKA PEERUMETSA, LÄBI LAIA LEPAMETSA. KADRI SOLKSAS SOODA MÖÖDA, KASTEHEINAD KARVU MÖÖDA, VESI VILKSUS SÄÄRI MÖÖDA... KADRIL KASKNE HOBUNE, TOOMINGASTA LOOGAKENE, PIHELGANE PIITSAKENE... LASKE KADRIL SISSE TULLA, KADRI KÜÜNED KÜLMETAVAD, KADRI VARBAD VALUTAVAD... KADRILAUL KULLAMAALT Kasutatud allikad 8 1. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/pidu/kadripaev/kadripev1.htm 2. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kadripaev.php 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Kadrip%C3%A4ev 9
Vahepeal oli Anne- Mari koos oma mehe Jairuse tagasi tulnud, ainult mees oli vahepeal muutunud, ei ropendanud enam ja luges ainult Piiblit. Kui soo kuivatamiseks padrunid õhku lasti ja see asjad veel hullemaks tegi siis Nipernaadi lasi koos Joonaga jalga. Päev Terikeste külas- Nipernaadi ja Joonas jõudsid huvitavasse külla, kus Kadri, kelle isa oli surnud, magas igasuguste meestega. Tal oli 14 last ja kõik oli saatnud ta isade juurde. Külas toimus pidu, kuna Kadril oli 70 juubel ja tema pojal Toomasel oli laulatuse eelpäev ja ühe lapsel olid ristimised tulemas, millega seoses pidi külla tulema uus köster, kuna vana oli ära surnud. Toomas Nipernaadit ja Joonat hakatakse köstriks pidama ning kui tuli välja, et nad ei ole siis läks suureks kakluseks. Ning Nipernaadi lasi jalga. Kaks svirdilindu paabukest- Nipernaadi leidis tüdruku, Kati, kes tahtis temaga kaasa minna ja naisekski ka
detsember Maril - paastumaarjapäev, 25.märts Maretil - maretapäev, 13.juuli Martinil - mardipäev, 10.november Margusel - markusepäev, 25.aprill Tõnisel - tõnisepäev, 17.jaanuar Annikal - annepäev, 26.juuli Mallel - madlipäev, 22.juuli Andrusel - andrusepäev, 30.november Peetril - peetripäev, 22.veebruar Katrinil - kadripäev, 25.novermber Jaanal - rukkimaarjapäev, 15.august Laural - lauritsapäev, 10.august Jüril - jüripäev, 23.aprill Olevil - olevipäev, 29.juuli Kadril - kadripäev, 25.november Maarikal - paastumaarjapäev, 25.märts 4. Uskumused Vastlapäev (seitsmenda nädala teisipäev enne lihavõtteid) – 1) vastlarasva sõrmedelt ei lakutud, sest muidu pidid suvel terariistad sõrme lõikama, 2) seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigade asemete alla, see pidi nende kasvule hea olema, 3) tehti vurre, sellel olevat algselt maagiline funktsioon, 4) lasti liugu, et kindlustada hea lihasaak Jüripäev (23. aprill) –
eri vanuses kadrilapsi, kelle jaoks kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt" - kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis (viljakusega seotud tava, nuku sisse oli peidetud veega täidetud põis, pudel või veeprits) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis kaasas olla loomamaskides tegelasi. Sageli oli kambas ka pillimees või mitu. Tänapäeval on tihti igal kadril kaasas näiteks vilepill või plokkflööt, millega pererahvale mängida. Kadrihaned Lääne-Eestis ja Saaremaal liikusid ringi kadrihaned, kes välimuselt ja käitumiselt sarnanesid jõuluhanedega. Haneks maskeeriti end kasuka, suurräti, lina ja patjade abil, lisaks paistis suur nokk või linnupea. Hane kombel häälitsedes käidi laste lugemisoskust kontrollimas, vitsahoopidega tagati pererahvale tervis
oli ladunud, et takistada vee voolamist tema maale. Küüp, Jairus, Anne-Mari ja ülejäänud rahvas asus Toomast ja Joonat taga ajama. Anne-Mari oli õnnelik, et Jairus oli jälle endine võttis püssi ja vandus. Toomas ja Joona põgenesid. Päev Terikeste külas. Terikeste külas elas Madis Parvi. Pärast tema surma tuli mõisa elama Kadri Parvi. Ta oli paljude meestega olnud. Et nad teda hästi mäletaksid, andis neile mõisa maid, kuhu nad ka elama asusid. Kadril oli 12 poega ja 2 tütart. Ta saatis kõik om lapsed karjaseikka jõudes isade juurde elama. Kadri otsustas oma 70. sünnipäeva teha koos oma kunagise mehe Meos Martini lapselapse ristimise ja oma lemmikpoja Toomas Parvi abiellumisega Maarja Meltsiga. Köstrit aga ei tulnud. Nipernaadi saabus koos Joonaga. Neid peeti köstriks ja tema abiliseks. Nipernaadi asus tema auks jutlust pidama. Ristis ka lapse ja pidas jutlust noorpaarile. Saabus kellamees Aado Särn ja
kontrollida laste lugemisoskust või muidu neid kimbutada. Mõnikord kandsid kadrid kaasas ka vokki ja ketramine oli kadride etenduse tähtsaks osaks. Kadrid tõid peresse karjaõnne ning palusid andideks villu ja linu. Enne,kui kadrid sisse lastakse,peaksid nad määgima.Siis kutsutakse sandid sisse,lausudes: Kui ilus lammas tuli,ute,ute,tule sisse. Kui kadrisandid tuppa astusid,laulsid nad : Laske sisse kadrisandid,kadri,, Kadril küüned külmetavad,kadri, Varbaotsad valutavad,kadri. Laske sisse kadrisandid,kadri Siis tuli laulda perenaisele: Tere õhtust,perenaine, minu kõht on ette vaene. Palus natukene leiba, Ega see pole võlga. Lõpuks tuli kodu õnnistada: Kadri toob lauta lambaõnne, Keset lauta kitseõnne,
uurima ,ka Jariusel tuli vana iseloom tagasi ja lubas Nipernaadi ja Joona maha lüüa.Anne-mari oli selle peale õnnelik ,et Jariuse iseloom oli tagasi tulnud.Nipernaadi ja Joona põgenesid ohutult tagasi maantee peale. Ühes vaikses kohas ,linnadest eemal asus üks terikeste küla.Seal oli parve Mati kellel olid suured maad ja palju rikkust,kuid ta oli juba vana, aga tal oli tütar Kadri.Kui vana mees suri siis pärandas ta oma varanduse ainukesele pärijale Kadrile. Kadril oli nõrkus meeste ees ja põlgus naiste ees. Igale mehele kes talle ukse taha sattus andis talle tasuta tüki maad. Kadrist hakkasid kuulujutud levima ,kui ühest hullust naisest ,kes annab tasuta oma rikkust ära.Pikka aja peale oli tema varandusest alles jäänud ainult väike õunapuuaed koos väikse majaga.Tasapisi hakkati teda imelikult vaatama,isegi need mehed ,kellele ta oli oma maad andnud.Kadril tuli sünnipäev ja et temast lugu peetaks korraldas ta uhke peo ja kutsus isegi kohale
kirjaniku isa (1863-1940). Temagi abiellus kahel korral: 1886. aastal Ingel Metsniiduga ja pärast Ingli surma 1911. aastal Ruudu Tuulikuga. Esimesest abielust sündis kaks poega ja neli tütart, teisest viis tütart ja eelviimase lapsena poeg, kes ristiti Johanneseks tulevane kirjanik Juhan Smuul. Kirjaniku ema Ruudu Tuulik põlvneb muhu perekonnast, mis perekonnanimede andmisel sai nimeks Peegel. Sellegi arengujoonel reastuvad aina lasterohked pered. Ruudu emal Kadril oli üheksa õde-venda. Kirjaniku emapoolset vanaema mäletatakse kui andekat käsitöömeistrit, muinasjuttude ja rahvalaulude teadjat ning esitajat, aga ka kui silmapaistvalt musikaalset inimest. Kadri Tuuliku järglaste hulgas on üllatavalt palju kirjanduslikke andeid. Kaksikvennad Jüri ja Ülo Tuulik on tema pojapojad, teist liini mööda on sedasama lastekirjanik ja kriitik Arnold Tulik. Ruudu Tuuliku vendadest on
vanuses kadrilapsi, kelle jaoks kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt" - kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis (viljakusega seotud tava, nuku sisse oli peidetud veega täidetud põis, pudel või veeprits) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis kaasas olla loomamaskides tegelasi. Sageli oli kambas ka pillimees või mitu. Tänapäeval on tihti igal kadril kaasas näiteks vilepill või plokkflööt, millega pererahvale mängida. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes on
suurus. Süü suurus oleneb hulgast. Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. 2) Reeglitest kinnipidamine. Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui üks pool on reegleid rikkunud, võib ka teine pool sama palju rikkuda. Kõlbeline käitumine on kokkulepetest kinnipidamine inimeste vahel. (Leuska, 2010) Reeglite järgimine on tähtis, sest see on vahend karistuse vältimiseks. Kadril oli hirm saada karistatud ja ta ei saanud ka hästi aru, mida isa temaga tegi. Ta sai aru, et see oli midagi teistsugust ja samas kartis ta saada isa poolt karistatud. Teda kammitses ka hirm teiste arvamuse ees ja see tekitas temas häbi. Kadri hoidis isa tegusid enda teada. II Konventsionaalne periood (10-13 a) 3) Teiste arvamus. Inimene käitub kõlbeliselt, sest ei taha jääda teiste ees halba valgusesse. Oluline nn ühiskondlik arvamus
Domineerimissuhted aitavad selgitada jagunemist pea- ja kõrvaltegelasteks, kuid päris ranget sõltuvust siin pole. Vahel ilmub peategelane lavale kunstikavatsuslikult hilja ning ei domineeri konfiguratsioonides (nii ilmub 5-vaatuselise "Tartuffe'i" nimitegelane lavale alles III vaatuses, kui vaataja huvi on viimseni üles kruvitud). Kui analüüsida tähelepanelikult domineerimissuhteid E. Vetemaa "Õhtusöögis viiele" (vt. ka tabel), siis selgub, et see on pigem Kadri kui Ilmari draama: Kadril on rohkem lavaaega, ja mis eriti oluline, tal on kahekesi-stseenid kõigi kesksete tegelastega (Kadri - Ilmar, Kadri - Ema, Kadri - Isa, Kadri - Mart), Ilmaril aga mitte 49. Kuidas erineb kõne draamas ja teatris kõnes argielus? Tegelaskõne kunstis on argikõnega võrreldes: · sisutihedam · funktsionaalsem · komplitseeritum · korrastatum · esteetilisem Tegelaste kõne draamas on tähenduslikult komplitseeritud: 1) kaks subjekti (tegelane kui fiktiivne subjekt ja
Nipernaadi ja Joona hakkavad inimesi parvega üle jõe aitama. Anne- Mari tahab üle jõe linna Jairuse juurde minna; Joona läheb kaasa. Nipernaadi joodab Küübi täis, lubades talle välja teha. Küüp räägib Anne-Mari hobustevargusest ja Jairuse vangistusest. Joona ja Nipernaadi lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest ükskõik, naisi vihkab, aga mehi ning lapsi saada armastab. Kadri korraldab vahel kokkutulekuid, kus ta külaelanikega (sh oma laste ja meestega) kohtub. Toimub komplekspidu, kuhu on oodatud köster, keda ei paista tulevat: Nipernaadi ja Joona satuvad peopaika, teeseldes köstrit ja abilist. Nende vale tuleb ilmsiks. Kaklus. Kadri peab Joonat süütuks, aga Nipernaadi peab põgenema. 6. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST
Nipernaadi ja Joona hakkavad inimesi parvega üle jõe aitama. Anne- Mari tahab üle jõe linna Jairuse juurde minna; Joona läheb kaasa. Nipernaadi joodab Küübi täis, lubades talle välja teha. Küüp räägib Anne-Mari hobustevargusest ja Jairuse vangistusest. Joona ja Nipernaadi lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest ükskõik, naisi vihkab, aga mehi ning lapsi saada armastab. Kadri korraldab vahel kokkutulekuid, kus ta külaelanikega (sh oma laste ja meestega) kohtub. Toimub komplekspidu, kuhu on oodatud köster, keda ei paista tulevat: Nipernaadi ja Joona satuvad peopaika, teeseldes köstrit ja abilist. Nende vale tuleb ilmsiks. Kaklus. Kadri peab Joonat süütuks, aga Nipernaadi peab põgenema. 6. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST
Kaasus AS Top Auto Hyndai. Sellega sõlmitakse kirjalik ostu-müügi leping ning antakse üle autovõtmed. Lepingu hinna pidi Kadri tasuma järgmiseks päevaks. Autoregistri keskuses omanikukannet veel ei tehtud. Kadri pidi omanike registrisse kantama pärast hinna tasumist. Autosalongist välja sõites, sõitis Kadri vastu puud. Kes on omanik? 1. AS Top Auto ja Kadri 2. Auto ja raha 3. AS Top Auto on juriidiline isik ja eksisteerib, Kadri on füüsiline isik ja eksisterib 4. Kadril õigus saada auto ja anda raha. AS Top Autol õigus saada raha ja kohustus anda auto. Vastus: Omanik on Kadri. Õigus ei sõltu registrisse kandmisega. 22. november 2012 § 115. Tehingu tegemine esindaja kaudu Kellegi teise nimel, esindamisõigus peab olemas olema. Esindaja ei või teha teha tehinguid, mida tuleb teha isklikult nt abiellumine. § 116. Tehingu tegemine esindaja nimel
Ta ütleb: "Mine magama!" Ta paneb nuku magama. Nukul on uus vanker. See on roheline. See on minu sõber Mare. Ta armastab hüpata. Vaata, ta hüppab hüppenööriga! · Õpetaja osutab peategelasele ja tema sõpradele, nimetab nende nimed: See on Jaani sõber Mare jne. · Jutustades osutab õpetaja pildil olevatele asjadele ja tegevustele. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris: Me mängime aias. Me sööme, me joome. Jaanil on õun. Ta sööb õuna. Kadril on klaas. Ta joob limonaadi. Ivol on kraana. Ta mängib kraanaga. Tüdrukul on nukk. Ta mängib nukuga. Marel on hüppenöör. Ta hüppab hüppenööriga. · Õpetaja osutab pildile ja teeb, et ei suuda sõnu meelde tuletada, lapsed aitavad teda. Õpetaja: Poisil/Jaanil/Üllel on...; Poisil on...; Mis tal on? Mis tal on? · Õpetaja küsib pildi tegelaste nimesid: Mis selle poisi nimi on? Mis Jaani sõbra nimi on? · Õpetaja küsib: Kas Ivo tahab süüa? Kas Ivo tahab juua
annaabi.ee 
