DIDAKTILISED Mängud 4.a. (0)

DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 
4-aastastele  
 
1. On või ei ole. 
2. Telefon 
3. Mänguasjade  kauplus. 
4. Õige või vale. 
5. Leia sarnane sõna. 
6. Talverõõmud 
7. Mis millega? 
8. Mänguasjade kauplus 
9. Kauplus 
10. Nimeta, mida näitan. 
11. Ülekäik 
12. Liiklusjuht 
13. Mis muutus 
14. Mida keegi kuuleb  
15. Kuula hoolega 
16. Tunne lilli 
17. Kes see on? 
18. Tunne puid. 
19. Mis on rohelist või teist värvi. 
20. Leia selline puu 
21. Mis sul käes on. 
22. Sööklas. 
23. Riidesse ja õue. 
24.  Loomaaed . 
25. Mis sõidab? 
26. Kuningas. 
27. Kunstnik. 
 
1. On või ei ole. 
Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada 
häälikukuulamist. 
Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades  määrama . 
Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud  häälik  esineb sõnas, siis lapsed 
plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 
2. Telefon 
Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma 
hääle valjust. 
Vahend. Telefon 
Reegel. Mängija, kes  kuulis  viimasena sõna õigesti, saab öelda uue sõna. 
Käik. Lapsed istuvad toolidel, mis on paigutatud üksteise kõrvale ritta. Õpetaja 
ütleb reas istuvale esimesele lapsele vaikselt  sõna. Laps ütleb kuuldu edasi paremal 
1 
 
käel istuvale naabrile ja too omakorda ütleb sõna edasi kuni kõik lapsed on sõna 
edasi  öelnud . Viimane laps ütleb sõna kõvasti. Õpetaja küsib kõigi laste käest, mis 
sõna ta kuulis ja viimane laps, kes õige sõna ütles, saab järgmiseks sõnade 
etteütlejaks. 
3. Mänguasjade kauplus. 
Eesmärk.  Harjutada  leidma sõnades „r“ häälikut. 
Vahendid. Kaupluse  silt , lett, mänguasjad jne. 
Reegel. Osta võib ainult selliseid esemeid, mille nimetuses on häälik „r“. 
Käik. Valitakse kaks müüjat. Ülejäänud lapsed on  ostjad . Ostjad peavad  kaupluses  
käituma viisakalt. Osta võib ainult selliseid mänguasju, mille nimetuses on häälik 
„r“. Ostmisel peab ütlema sõna selgelt ja kõvasti. Seejärel läheb ostja ostetud 
leluga mängima. 
4. Õige või vale. 
Eesmärk. Harjutada leidma sõnadest „n“ häälikut. 
Vahendid. Mänguasjad ja tarbeesemed (  niit ,  seep ,  nõel , nööp,  käterätt , nuga jne.). 
Reegel. Mängija, kes esimesena õigesti tegutses, hakkab esemeid teistele lastele 
näitama. 
Käik. Vahendid asuvad õpetaja laual. Õpetaja nimetab hääliku „n“, mida hakatakse 
sõnadest  otsima , seejärel tõstab ta üles vahendi, näitab lastele. Kui selle eseme 
nimetuses on häälikut „n“, siis lapsed plaksutavad, kui ei ole, panevad käed sülle. 
Õpetaja valib järgmise vahendi näitaja. 
5. Leia sarnane sõna. 
Eesmärk. Harjutada lapsi leidma kuuldud  sõnaga sarnast sõna pildi järgi. 
Vahendid. Piltkaardid, millel kujutatud esemete nimetused on sarnased. ( pall – 
sall ,  nukk  – kukk, tass –  kass ,  kuusk  – suusk jne.) 
Reegel. Võidab mängija, kes esimesena vabaneb kaartidest. 
Käik. Mängust saab osa võtta 4 – 5 last, igal lapsel on 4  kaarti . Mängijad istuvad 
laua taga. Mängija peab oma vasakul pool olevalt naabrilt kaardi. Kui mängijal on 
kaks kaarti, millel kujutatud esemed on sarnased, siis paneb ta kaardid lauale. 
Võidab mängija, kes esimesena saab kõik kaardid lauale. 
6. Talverõõmud 
Eesmärk. Harjutada lapsi leidma pildi järgi sõnu, milles esineb häälik „a“, „i“, jne. 
Vahend. Suur pilt talverõõmudest,  lumehelbed . 
Käik. Lapsed istuvad toolidel ja vaatavad  pilti,  otsides  sealt sõnu, milles esineb „a“ 
häälik. Kui laps on sõna leidnud,  teatab  ta sellest õpetajale. Kui vastus on õige, 
saab vastaja lumehelbekese. Kui kõik „a“ häälikuga sõnad on leitud, otsitakse 
järgmise häälikuga sõnu. Võidab see laps, kes  kogub  rohkem lumehelbeid. 
2 
 
7. Mis millega? 
Eesmärk. Mõnede esemete äratundmine kirjelduse järgi. 
Vahendid.  Igapäevases  elus kasutatavad tarbeesemed (võti,  haamer , riidepuu, tass, 
taldrik  jne.) 
Käik. Õpetaja laseb  otsida seda, millest süüakse  suppi , millega lukustatakse uks, 
millega juuakse piima jne. Väljakutsutud laps valib vastava eseme ja nimetab seda. 
Variant. Õpetaja laseb lapsel tuua mängunurgast mingi eseme-mänguasja. Ta ei 
nimeta eset, vaid ainult kirjeldab seda. Näiteks: „Too see, millel nukk istub, 
millega teda sõidutatakse, milles  keedetakse “ jne. Laps toob eseme ja nimetab 
seda. 
8. Mänguasjade kauplus 
Eesmärk. Kinnistada sõnavara mänguasjade kohta. 
Vahendid. Mänguasjad. 
Käik. Õpetaja seletab lastele mängu ja näitab neile, kuidas tuleb osta üht või teist 
eset. Pöördudes „ müüja “ poole, ütleb ta: „Andke mulle, palun, väike nukk punase 
pearätiga ja kollase kleidiga. Palju ta maksab?“ Õpetaja ise mängib müüja osa. 
Kauplusse tuleb  Maie  (tütarlaps hea väljendusoskusega): „Palun rohelises mantlis 
näärivana,  seljas  on tal kingituste  kott  ja kelk . Nägu on tal  roosa , silmad sinised. 
Palju maksab?“ Õpetaja (müüja): „Lapsed! Maie jutustas nii hästi näärivanast, et 
ma kohe taipasin, millist näärivana ta osta tahab.“ Müüja osa kasutades aktiviseerib 
õpetaja kõiki lapsi: ühele esitab küsimuse, teist palub abistada raskustesse sattunud 
last, kolmandalt küsib, mida ta tahab osta. 
Variandid. Lapsed võivad instseneerida küll mänguasjade, toiduainete,  mööbli , 
toidunõude jm. ostmist. 
9. Kauplus 
Eesmärk. Kinnitada teadmisi esemete omadustest. 
Vahendid. Kaupluses müüdavad toiduained. 
Käik. Ostjad tulevad kauplusesse ja paluvad üht või teist toiduainet. Näiteks: 
„Palun suhkrut!“ Müüja küsib igalt  ostjalt  ostetava omaduste kohta, näiteks: 
„Milline on suhkur?“ Vastus: „Valge ja magus.“ Ainult siis kui ostja nimetab 
soovitava toiduaine omadusi, saab ta selle kätte. 
10. Nimeta, mida näitan. 
Eesmärk. Kinnistada mööbliesemete nimetusi. 
Vahendid. Laud,  tool ,  diivan jne. 
Käik. Lapsed asetatakse istuma nii, et nad näeksid üksikuid mööbliesemeid. 
Õpetaja laseb neil mööbliesemeid nimetada. Kui see valmistab raskusi, nimetab 
õpetaja ise esemeid ning laseb  kellelgi  lastest viia näiteks nuku diivanile jne. 
Lõpuks võib esitada mõistatuse: „Poiss tuli lasteaeda, istus ja palus  teist poissi 
istuda enda kõrvale. Millel nad  istusid ?“ (Diivanil,  pingil , toolil, taburetil.) Teine 
3 
 
mõistatus : „Ema tuli töölt koju, oli väsinud, istus ja pani käed käetoele, et puhata. 
Kuhu ta istus?“ 
11. Ülekäik 
Eesmärk. Tutvustada lapsi liikluseeskirjadega. 
Vahendid-mänguasjad.  Sõiduauto ,  veoauto , buss,  tramm , mootorratas,  traktor . 
Käik. Õpetaja joonistab  põrandale laia  sõidutee ja kõnniteed sõidutee mõlemale 
poolele. Ülesõidukohal seisab liiklusjuht ja määrab autode ja jalakäijate liiklemise 
suuna. Mängu ajal jutustab õpetaja sellest et autod sõidavad sõiduteel, ja laseb 
mõnel lapsel seda sõiduteed näidata. „Lapsed, kelle käes on autod, liiguvad 
sõiduteel, teised on jalakäijad ja liiguvad kõnniteel. Tänav tuleb ületada 
tähelepanelikult, vaadake, et lähedal poleks autot ega jalgratast.“ Jalakäijad 
ületavad mitmel korral reeglite järgi tänavat, need lapsed, kes kujutavad autosid, 
liiguvad sõiduteel ja teevad sõidukitele vastavaid häälitsusi. 
12. Liiklusjuht 
Eesmärk. Kinnistada rohelise ja punase värvi tundmist ning liikluseeskirju. 
Vahendid. Punased ja rohelised lipud. 
Käik. Õpetaja näitab mõlemat lippu, et veenduda, kas kõik lapsed neid värve hästi 
teavad. Siis näitab ta tee, mida mööda kahes suunas liiguvad autod ja jalakäijad. 
Õpetaja on liiklusjuht, lapsed – autod. Kui õpetaja tõstab üles punase lipu ja vehib 
sellega, siis autod ei tohi sõita, kui rohelise, siis võivad. 
13. Mis muutus 
Eesmärk. Tähelepanu ja mälu arendamine. 
Vahendid. Mõned mänguasjad. 
Käik. Mänguasjad asetatakse lauale. Õpetaja laseb ühel lapsel tähelepanelikult 
vaadelda, millised asjad on laual ja kuidas need seal asetsevad. Siis läheb laps  toast  
välja. Sel ajal muudab õpetaja teiste laste abiga mänguasjade asetust, lisab midagi 
juurde või võtab ära jm. Laps, kes tuleb tagasi, peab nüüd ära  arvama , mis on 
muutunud. 
14. Mida keegi kuuleb 
Eesmärk. Kinnistada häälikulist taju. 
Vahendid. Sirm, mitmed esemed, millega saab teha mingisugust heli: kell, haamer, 
kõristid,  pasun . 
Käik. Õpetaja, kes on  sirmi  taga, tekitab  mainitud  esemetega helisid. Lapsed 
mõistatavad, mida ta teeb. Helid olgu selged ja kontrastsed, et lapsed saaksid neid 
ära arvata. 
 
4 
 
15. Kuula hoolega 
Eesmärk.  Kuulmistaju  arendamine. 
Käik. Lapsed istuvad ringis. Õpetaja märguandel sulevad nad silmad ja kuulatavad. 
Õpetaja tekitab sel ajal mingit heli: krabistab paberit, valab vett, kõnnib jne. 
Õpetaja märguandel avavad lapsed silmad ja ütlevad, mida nad kuulsid. 
16. Tunne lilli 
Eesmärk. Õpetada lapsi lilli tundma. 
Vahendid. Lillede pildid ja lillekimbud. 
Käik. Õpetaja jagab  välja lillede pildid. Lapsed peavad leidma lillekimbust  lille , 
mis nende pildil on ja nimetama seda. Näiteks võilill, roos jne. 
17. Kes see on? 
Eesmärk. Õppida loomi ära tundma kirjelduse järgi. 
Vahendid. Loomade pildid. 
Käik. Õpetaja hoiab käes mingit loomapilti. Laps tõmbab nende hulgast välja ühe 
nii, et teised lapsed seda ei näe. Ta matkib pildil oleva häält ja liigutusi, teised 
peavad ära arvama, mis loom see on. 
18. Tunne puid. 
Eesmärk. Tähelepanu arendamine. 
Käik. Õpetaja laseb lastel  joosta mõne puu (kuusk,  kask ,  mänd  jne.) juurde. Kes 
kõige rutemini leiab õige puu, see annab teistele uue ülesande. 
Variant. Üks leht tõstetakse üles. Lapsed peavad teadma,  millisele puule leht 
kuulub, seda nimetama ja kiiresti õige puu juurde jooksma . 
Variant. Õpetaja annab igale lapsele ühe  puulehe ja ütleb: „Kui ma ütlen „Üks, 
kaks, kolm –  jooks !“ – siis peate jooksma selle puu juurde, mille leht teil käes on. 
Tammepuu juurde jooksevad tammelehtedega, vahtrapuu juurde vahtralehtedega ja 
kastanipuu  juurde kastanilehtedega lapsed. Kui jõuate oma puu juurde, tõstate käe 
puulehega. Mina vaatan, kas kõik leiavad õige puu.“ Vahetades laste käes puude 
lehti, korratakse mängu 3-4 korda. 
19. Mis on rohelist või teist värvi. 
Eesmärk. Kinnistada aedviljade nimetusi ja nende omadusi. 
Vahendid. Aedviljad. 
Käik. Õpetaja: „Ma tõin  aedvilju , mis kasvasid meie aiamaal . Mis see on?“ Näitab 
kordamööda kõiki kaasatoodud aedvilju. Lapsed vastavad küsimusele. Siis kutsub 
õpetaja lapsi kahekaupa laua juurde ja annab neile ühesuguseid aedvilju, näiteks 
porgandeid või tomateid, kuid selliseid, mis erinevad suuruselt või värvilt: näiteks 
üks  tomat  on suur ja punane, teine väike ja roheline. Igal lapsel tuleb jutustada oma 
aedviljast.  Aedvilja kirjeldamisel tuleb jälgida, et lapsed kasutaksid õigeid sõnu 
5 
 
„suur“, „väike“, „pikk“, lühike“, „suurem“, „väiksem“. Mängu lõpul laseb õpetaja 
lapsi nimetada aedvilja värvide järgi. 
20. Leia selline puu 
Eesmärk. Õppida eraldama puude lahti. 
Vahendid. Lastele tuttavate puude lehed. 
Käik. Õpetaja näitab lastele puulehti ja küsib, milliselt puult need on võetud. Koos 
otsitakse lehtede järgi nimetatud puud. 
Variant. Õpetaja jagab lastele erinevate puude lehti ja laseb lastel joosta nende 
puude juurde, millel on sellised lehed, nagu lastel käes. Edasi nimetab õpetaja 
mitmesuguseid puid ja laps, kes selle juures seisab, peab jooksma õpetaja juurde. 
21. Mis sul käes on. 
Eesmärk. Kinnistada teadmisi  tuttavatest  puu- ja juurviljadest. 
Vahendid. Korvid, puu- ja juurviljad . 
Käik. Lapsed moodustavad ringi ja asetavad käed selja taha. Iga laps saab kätte ühe 
puu- või  juurvilja :  porgandi , kaalika,  õuna ,  pirni ,  sidruni , apelsini. Õpetaja ütleb: 
„Kelle käes on porgandid, jooksevad minu juurde.! Nii jooksevad õpetaja juurde 
üksteise järel kõik lapsed.  Kogunud  puu- ja juurvilja korvidesse, nimetab õpetaja 
neid ühe nimetusega: „Siin  korvis  on  puuviljad , siin aga juurviljad.“ 
Mängu lõpul kostitatakse lapsi puhtaks pestud puu- ja juurviljaga. 
22. Sööklas. 
Eesmärk. Sõnavara aktiviseerimine, viisakusreeglite kordamine. 
Käik. Lapsed istuvad  laudade  taga. Üks neist on  ettekandja . Letil on pildid 
toitudest. Ettekandja küsib: „Mida sa soovid süüa?“,  tellija  vastab: „Ma tahan 
süüa...“ Ettekandja täidab kõikide laste soovid, ütleb: „Palun siin on sulle...“. tellija 
vastab: „ Aitäh , see on maitsev.“ 
23. Riidesse ja õue. 
Eesmärk. Riietusesemete kordamine. 
Käik. Üks lastest tahab õue minna. Teistele näidatakse ilmastikupilti ning nad 
peavad talle ütlema, mida tuleb  selga  panna. Laps peab korraldusi täitma. 
24. Loomaaed. 
Eesmärk. Metsloomade kordamine. 
Käik. Lastele näidatakse loomade pilte ja küsitakse, et keda nad metsas või 
loomaaias   nägid . Laps peab vastama: „Ma nägin...“, „Ma ei näinud...“ 
Mitu looma kellelgi meelde jäi? 
 
6 
 
25. Mis sõidab? 
Eesmärk. Häälte ära  tundmine . 
Käik. Lapsed vaatavad pilte ja kuulavad kassetilt sõidukite hääli. Nad peavad ära 
arvama, milline sõiduk  mingit häält teeb. 
26. Kuningas. 
Eesmärk. Käskiva kõneviisi  harjutamine , riietusesemete kordamine. 
Käik. Üks lastest on kuningas. Teised  alluvad . Kuningas jagab käsklusi: 2pane 
mulle valge müts  pähe!“ Alluv teeb seda ja kordab  järele: „ Panen  sulle valge mütsi 
pähe.“ 
27. Kunstnik. 
Eesmärk. Häälimise harjutamine. 
Vahendid.  Tahvel  ja kriit või paber ja jäme viltpliiats. 
Käik. Õpetaja joonistab tahvlile ja lapsed jälgivad joone liikumist, hääldades mõnd 
helilist häälikut, näiteks A või M. 
Õpetaja võib joonistada näiteks: 
päikese – ring, silmad, nina, suu, kiired; 
kuuse – tüve,  oksad ,  linnupesa , munad sees; 
lumememme – kolm palli, nina, silmad, suu,  nööbid ,  luud , müts, lõpuks lendab 
vares mütsile; 
auto –  kere , rattad. 
Joonistada võib edaspidi ka laps. 
 
 
7