.........................................................45 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................46 Sissejuhatus Mäng on väga tähtis osa lapse igapäevaelust. Ma arvan, et lapsel peaks olema võimalus mängida palju erinevaid ning meelepäraseid mänge. Selle mapi koostades lähtun ma sellest, et saaksin neid mänge hiljem oma töös kasutada. Valisin välja mängud, mis pakuvad minu arvates lastele huvi ning on samas ka arendavad. Mängud süstematiseerisin ma esiteks vanuste ja siis ka teemade kaupa. Alguses on näpu- ja sülemängud, mis sobivad väga hästi noorematele lastele, kuid edasi kasutasin samasugust teemedejaotust nagu on Maaja Männi koostatud raamatus "Mänge siit ja sealt". Mängud on jaotatud: meelte- ja tähelepanumängud; suhtlemis- ja loovusmängud; keele-, kõne- ja lugemismängud; võrdlemis- ja arvutamismängud ning liikumismängud
( Koplimaa, 1992) Lasteaia õpperaja pikkuseks sobib noorema rühma lastele 0,8 km, keskmisele rühmale1,5 km ja vanemale rühmale 2-2,5 km pikkune teelõik. Õpperajal on ideaalne võimalus jälgida, kuidas toimuvad looduses aastaajalised muutused ning kuidas need mõjutavad taimede ja loomade elu. Seepärast tulebki läbida õpperada vähemalt neli korda aastas sügisel, talvel, kevadel ja suvel. ( 1992, lk 41-43 ) 4. Mänge eesti keele õpetamiseks 4 . 1 Mängud lähtuvalt laste vanusest Mängud 1-2aastastele POEME PEITU · Peitust saab nii pisikesega mängida: - kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette, - peitudes ukse või mõne suurema mööblitüki taha ja sealt välja piiludes, - kattes lapse silmad tema oma kätega ja võttes siis käed silmadelt, - peites mänguasja või pehme mängulooma katte alla ja tõmmates siis katte mõne aja möödudes pealt ära,
Õpetajaraamat Uut materjali esitades tuleb meeles pidada: · laps ei suuda korraga palju uut informatsiooni vastu võtta ja meelde jätta, piisab paarist uuest sõnast või ühest uuest korraldusest; · mida emotsionaalselt tähtsam ja lähedasem on õpitav teema, seda paremini võta- vad lapsed selle vastu ja seda aktiivsemalt ka osalevad. Uue materjali esitusel on asendamatud lood ja mängud. Jutukesi jutustades või lugedes kasutab õpetaja mitmekesiseid vahendeid teksti ilmestamiseks. Kasutada saab pilte, käpiknukke, mänguasju. Samuti aitavad kaasa laul, tants ja pantomiim. · Uut teksti, väljendit või sõna võib tutvustada nn "õpetaja abimees", nukk või loom, kes oskab ainult eesti keelt. Näiteks õpetaja alustab uut teemat kahe käpiknuku- ga, kellest üks alati küsib ja teine vastab.
1. rühmateatevõistlus- vabalt valitud teema, millega lõimida Vahendid: ELEVANT Teema: keel ja kõne 2 rühma, terve rühm tegutseb ühise eesmärgi nimel. Te olete juba õppinud tähti ja kirjutamist ning lugemist. Täna aga proovime kas te oskate koos kirjutada ja samal ajal joosta .Tuletame meelde, millest sõna koosneb? Tähtedest. Tähed ringis igaüks toob ühe tähe ning vaatate mis sõna te saate moodustada? 2. joonejooks e. Klassikaline teatevõistlus- vabalt valitud teema Teema: Keel ja kõne Mängu käik: Lapsed moodustavad grupid. Igale grupile antakse üks sõna. Tähed on kõik koos teises saali otsas ning igast grupist käib üks laps korraga ja võtab ühe tähe, mida tema grupi sõna moodustamiseks vaja on. See võistkond, kes enne sõna kokku saab, see on võitja. 3. Pendelteatevõistluse tüüpi teatejooks- Teema: Mina ja keskkond (tervislik toitumine) Mängu käik: Lapsed jagatakse kahte võistkonda. Võistkonnad jaotatakse veel pooleks ning ühe v?
Nimetada näo osad. Mis sul näos on. Näita, kus on su silmad (nina, suu). Milleks silmi vaja on (nina, suud, kõrvu, juukseid)? Milleks käsi vaja on (sõrmi, jalgu, pead, kaela)?” Kui laps ei näita oma kehaosi, palutakse tal seda teha nuku peal. Kui laps ise näitamisega ei saa hakkama siis saab seda teha koos lapse käega. Loov- ja mängulised tegevused liikumispuudega lapse emotsionaalsele arengule Emotsionaalsele arengule sobivad kõik mängud mis aitavad mõista tema emotsioone. Siia alla sobib ka minu meelest mänguteraapia. Kus ta saab läbi turvalise mängu aru saada oma emotsioonidest ja leppida vajadusel oma puudega. Koos lapsega võib vaadata erinevaid pilte või raamatuid ja rääkida millised emotsioonid kellelgi on või küsida lapse käest. Mäng mis meenub selle alateemaga on Peegel. Peegel Vaja läheb: Paarilist või sõbra. Mängu käik: Üks laps näitab teistele mingit grimassi. Teised omakorda matkivad seda
Nimetada näo osad. Mis sul näos on. Näita, kus on su silmad (nina, suu). Milleks silmi vaja on (nina, suud, kõrvu, juukseid)? Milleks käsi vaja on (sõrmi, jalgu, pead, kaela)?” Kui laps ei näita oma kehaosi, palutakse tal seda teha nuku peal. Kui laps ise näitamisega ei saa hakkama siis saab seda teha koos lapse käega. Loov- ja mängulised tegevused liikumispuudega lapse emotsionaalsele arengule Emotsionaalsele arengule sobivad kõik mängud mis aitavad mõista tema emotsioone. Siia alla sobib ka minu meelest mänguteraapia. Kus ta saab läbi turvalise mängu aru saada oma emotsioonidest ja leppida vajadusel oma puudega. Koos lapsega võib vaadata erinevaid pilte või raamatuid ja rääkida millised emotsioonid kellelgi on või küsida lapse käest. Mäng mis meenub selle alateemaga on Peegel. Peegel Vaja läheb: Paarilist või sõbra. Mängu käik: Üks laps näitab teistele mingit grimassi. Teised omakorda matkivad seda
.............................................................. 22 KUKU! ............................................................................................................................... 22 HELIDE MAAILM .............................................................................................................. 23 ERINEVAD MATERJALID ................................................................................................ 23 Käe ja silma koostööd toetavad mängud on olulised seetõttu, et nad aitavad ajus uusi seoseid tekitada................................................................................................................. 23 VÄIKESED ASJAD ........................................................................................................... 23 KUS ON MINU NINAKE? .................................................................................................. 24 PANE PART PRÄÄKSUMA .................................
SISSEJUHATUS Oktoober võib juba kõledat ja vihmast palet näidata, kuid vapramad sügislilled sellest ei hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale, õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis kukehari, paljud sügisel õitsevad astrid, kuldvitsad, päevakübarad ja mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei, karvane päevakübar, hall salvei, kosmos, päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled pakuvad silmailu lumeni! Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur, vars, leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad tunnused ja omadused. Veel toon ainevaldkonniti välja erinevaid tegevusi ja mõtteid sügislillede õpetamiseks lastele. 1. SÜGISLILLED 1.1 Aster
Kõik kommentaarid