VERIVORST 2,5 l vett 1 l seaverd Click to edit Master text styles 1 kg odrakruupe Second level keedusoola Third level 500 g seapekki Fourth level 300 g sealiha Fifth level musta pipart vürtsi majoraani 300 g valget sibulat 2 sl võid 10 m seasoolt HERNESUPP 300 gSea- või loomaliha 100 gSuitsuliha Click to edit Master text styles 1.5 lVesi 200 gHerned Second level 1 tkPorgand Third level 1 tkSibul Sool Fourth level Petersell
Saiad • Fazer´i kodusai • 5 erinevat e- ainet • Kirde sai • Ei sisalda e- aineid Võid • Keiju margariin • 5 erinevat e- ainet • Võidel • Ei sisalda e- aineid Süldid • Saaremaa delikatess sült • 4 erinevat e- ainet • Selveri sült • Ei sisalda e- aineid Supid • Felix´i hernesupp suitsulihaga • 4 erinevat e- • Salvesti ainet hernesupp suitsulihaga • Ei sisalda e- aineid Viinerid • Rakvere pereviiner • 7 erinevat e- ainet • Jussi viiner • Ei sisalda e- aineid Tänan kuulamast!
SEALIHA 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk kesikuliha 20-50kg, helepunase värvusega, peenekiuline 3) sealiha üle 50-70kg, jalgadel liha on tumedam, seljaliha on heledam Sealiha toiteväärtus- oleneb jaotustükist ja sellest kas pekk on eemaldatud Sisaldab rohkem B grupi vitamiine kui teised lihaliigid, Mineraalainetest- tsink, kaalium, fosfor Searümba jaotus 1. Seajalad: hernesupp, keedetud seajalad 2. Singitükk: ahjus küpsetatud sink 3. Tagumine praetükk: lihahautised 4. Seljakarbonaad: seakülg, lõigud, filee, ahjus küpsetatud seaselg 5. Seljatükk: ahjupraad, liha-juurviljahautised, hakkliha, täidetud liharullid 6. Pea: sült, hernesupp 7. Kõhuäär: sült, hakkliha 8. Ribitükk: kastmeliha, hautised, ahjupraad, grillilõigud 9. Abatükk: hernesupp, hakkliha, sült 10. Esikoot SEALIHA LAMBALIHA Lambaliha - talleliha
kahjulikke jõudusid eemale peletada. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuseks. (Projekt Berta 04.03.2014) Tänapäev Tänapäeval tähistavad vastlapäeva enamasti lastega töötavad asutused nagu lasteaiad ja koolid, et elus hoida vanade eestlaste traditsioone. Lastega käiakse kelgutamas, räägitakse neile linapärimust, tutvustatakse traditsioonilisi toite. Tänapäeva levinumad vastlatoidud on hernesupp ja vastlakuklid (vt lisa 1). Osa peresid teeb valmistab kodus oma kukleid, kuid enamus ostab neid poest. (Soopalu 02.04.2012) Kokkuvõte Vastlapäev on liikuv püha, mida eestlased tähistavad juba aastasadu. Pühaga käivad kaasas traditsioonilised vastlamängud, toidud ja pärimused. Aja jooksul on tähistamise viisid muutunud, kuid tähtpäeva olemus on samaks jäänud. Traditsioonilistest toitudest on püsima jäänud hernesupp ja vastlakuklid
verivorst ning ka jõululeib Lihavõtted vasikalihasült, silgud muna Munatoidud, praetud kala ja võiga, hautatud vasikaliha, praetud kala, kalasült, munapuder, munavõi kartuliga, munakook suitsuräimega, lihavõttesai, kevadpühade kohupiim Vastlapäev läätsesupp, hernesupp Seajalad, hernesupp, vastlakukkel, hapukapsas seajalgadega, oasupp kartulitega seapeaga, keedetud seajalad herneste või põldubadega, seajalad hapukapsastega, seajalad tarrendis, vastlapuder, tatratangupuder,
Praetud kana-en kycklig Lihapallid-köttbullar Fisk och skaldjur-koorik En sill-heeringas Krevett-En räka. Turks-torsk Piimakaubad- mejerivaror Juust-en öst Juustutükk-ostbit Muna-ett ägg Jogusrt-en yoghurt Kastmed ja maitseained Tahkem moos-en marmelad Ketsup-en ketchup Sinep-en senap Suhker-socker Sool-salt Pipar-pepper Kaste-en sås Saia tooted Leib-ett bröd Limpa-leivapäts Sai,soolane kukkel-en fralla Võileib-en smörgås(ar) Kook-en kaka Magus saiake-en bulle Tort-en tårta Hernesupp-ärtsoppa Siirup-sirap Hot dog-varm korv,grill korv Puder-gröt Jäätis-glass Müsli-en müsli Maisihelbed-en corn-flakes/ en flingor Riis-ett ris Pasta- en pasta, makaroner Joogid Kohvi- ett kaffe Tee-ett te Vesi-en vatten kakao ( choklad limonaad-en läsk õlu-en öl mahl-en juice morss-en saft vein-en vin tume vein-rött vin hele-vitt vin Köögi,aed-viljad-grönsaker Tomat-en tomat Kurk-en gurka Sibul-en lök Murulauk-en purjolök Kartul-en potatis Porgand-en mörot,
EESTI RAHVUSTOIDUD Eesti rahvustoidud on 19.sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroad. Üks tähtsamaid sööke on rukkileib, mis muutus omamoodi sümboliks ja musta leiba hinnatakse tänini. Lisaks leivale küpsetati karaskit, sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teravilja toit on ka kama, mida vanasti söödi hapupiimaga, kuid tänapäeval süüakse seda ka jogurti või keefiriga. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kaalikas, kapsas ja naeris. Kartul muutus eestlaste söögilaual väga oluliseks 19. sajandi lõpupoole. Munapuder ja keedetud munad olid pühapäevatoit, üldiselt olid munatoidud haruldased. Joogiks tarvitati hapupiima ja kalja, pühade korral õlut. Piimatoodetest tarvitati piima, võid ja kohupiima. Liha polnud toidulaual eriti sagedane, loom tapeti sügisel ja liha säilitati soolatult ja suitsutatult.
12 10 8 6 4 2 0 6.klass 7 .klass 8.klass Koolilõunate eelistus SUPID · Suppidest eelistatuim oli frikadellisupp · Kõige vähem meeldis juurvilja- sulajuustusupp 20 18 16 kalasupp hernesupp 14 värskekapsasupp 12 frikadellisupp borss 10 juurvilja sulajuustusupp 8 kana-makaronisupp kodune seljanka 6 4 2 0 6.klass 7 .klass 8.klass Koolilõunate eelistus Praed · Praadidest eelistati kõige rohkem makarone
Supp : Seljanka 300g 60 portsjonit Pearoog : Kanakoivad sulatatud juustu , seente , ahjukartuli ja porgandisalatiga 100/70/60/50 150 portsjonit Tatravorm hakkliha ja peediga 100 g 45 portsjonit Magustoit : Mannavaht 100 g 40 portsjonit Apelsinivahvlid moosiga ( 2 tk portsjonis) 50 g / 30 g 40 portsjonit Teisipäev : Eelroog : Kartuli salat 150 g 50 portsjonit Lillkapsa juustu püreesupp 150 g 70 portsjonit Supp : Hernesupp 300 g 55 portsjonit Pearoog : Pasta Bolognese 250 g 80 portsjonit Räimekotletid kodujuustukastmega , ahjukartuliga ja peedisalatiga 300 g 60 portsjonit Magustoit : Rukki pohlavaht 50 g 30 portsjonit Puuviljakompott 100 g 40 portsjonit Kolmapäev : Eelroog : Soojad juustu seenesaiad ( 2 tk portsjonis ) 40 g 15 portsjonit Kurgi fenkolisalat 150 g 30 portsjonit Supp : Koorene räimesupp 250 g 45 portsjonit Pearoog :
Kõik supid, mille koostises polnud kapsas, olid uhhaad. „Štšiks“ nimetati aga kapsaga suppe (olgu siis tegu hapu – või toore kapsaga). Viimased võisid sisaldada nii kala kui ka liha. Supid olid tummised ja paksud ning tänu sellele sama toitvad kui praad. Ka seljanka, kus põhilisteks koostisaineteks sibul ja hapukurk, oli algselt pigem pajaroog kui supp. Tuntuimad supid: kapsasupp. Borš. Kalaleem, seljanka (kala-või lihasupp seente, kapsa, sibula ja kurgiga), hernesupp kuivikutega. Muud soojad road: vedel puder, keedetud rupskid küüslauguga, liha ja pudruga täidetud soolikad, praetud soolaseened naeri- ja porganditäidisega, küpsetatud peet pudruga, praetud kõrvits, nuudlisupp, täidetud kala. Eriti enne seda, kui kartul Euroopasse jõudis, söödi Venemaal palju tatart- ja tanguputru. Bojaaride aeg iseloomustab küpsetiste suur osakaal- valmistati mitmesuguseid pirukaid, mis erinesid nii oma kuju, suuruse kui ka täidise poolest
7. Mõistatused : Mõistatus on rahvaluule lühiliik, mis kooneb kahest poolest (küsimus ja vastus). Kõige elavam rahvaluule liik. Tänapäeva mõistatused - Viktoriinid, ristsõnad, sudoku. 8. Kevadpühad : Täiskuu pühapäev, palmipuudepüha = urbepüha(päev), Suur Neljapäev, Suur Reede = sündinud võis omada võimu näha vaime. Ülestõusmis - = kevad - = munade - = lihavõttepühad. Suur = Vaikne nädal. Kiigepühad. 9. Vastlapäev : Vastlapäeva - Liikuv püha, liulaskmine, hernesupp, kontidest vurr, vastlakukkel. 10. Rahvaluule lühiliigid : Vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) valge poiss , must nina ( uba ), roheline mehike, rohelised jalad ( rohutirts), kaks korda sünnib, üks kord sureb ( lind ), vana
VASTLAPÄEV 8. veebruar 7. märts Mari murakas Vastlapäev Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka ja roomakatoliiklikes maades. Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn) Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha. Keelud Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla. Toidud Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder enamasti tangupuder. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Selle päeva ro...
LAKTOOSIVABA TOIT Laktoosi taluvus on individuaalne. Eristatakse imendumishäire 3 raskusastet : 1) kerge häire taluvus 5-10 g laktoosi/1dl 2) raske häire taluvus 1-2 g laktoos/1dl 3) eriti raske häire laktoositaluvus puudub MENÜÜ Menüü on mõeldud kerge häirega laktoosihaigele. PÄEV 1 Hommikusöök Tatrapuder, kohv, õun. Lõunasöök Hernesupp, singivõileivad, apelsinimahl. Õhtusöök Lasanje(valminud juustuga), marjatee PÄEV 2 Hommikusöök Praetud muna, piim(lõhustatud laktoosiga), apelsin Lõunasöök Ahjukana, riis, kohv, karamellipuding. Õhtusöök Bors, vorstivõileivad, marjatee, pirn. PÄEV 3 Hommikusöök Keedumunad, virsiku jogurt, tomatimahl. Lõunasöök Lõhe, hautatud juurviljad, jõhvikakissell, kohv. Õhtusöök Sült, röstsaiad sulatatud juustuga, virsik.
Hiiumaa erijoon on keeta supp sea või veise rinnatükiga. Samuti oli siin kombeks keeta korraga kolme liiki liha : sea-,lamba-ja veiseliha.Künni- ja külvimees pidi siis koguni viis,seitse või üheksa korda sööma,et põld mitmekordselt seemet annaks ning perele kogu aastaks toitu jaguks. Vastlapäeval võiks laste menüü järgida vanu kombeid: Hommikusöögiks tangupuder , Lõunasöögiks hernesupp, Õhtusöögiks pannkoogid , Peoks vastlakuklid. Tulevase ennustamine seajalakontide koerale valida andmisega on kogu maal tuntud ennustusviis.Seda võeti ette nii kodus kui ka simmaniõhtulteiste noorte seas.Juhtus sedagi ,et ennustus täide läks.Tavaliselt valmistati seajala suuremast kondist pärast sööki vurr. Seda nimetati ka vurrluu,uuriluu,(Lõuna-Eesti),hunn,vunk, (Võrumaal),vurrkont,virrkont,luur,võrr,uristi,kuudinui,tondimats
Dana Makejenko KS 14 Lõunasöök eelroog Kookosene hernesupp 1 sl võid 2 sl basmatiriisi 2 porrut või 2 sibulat või 6 varretäit rohelist sibulat 0,75 tl soola 1,5 tl karrimaitseainet 8 dl aedvilja- või kanapuljongit soovi korral 3 oksakest värsket koriandrit 600 g külmutatud rohelisi herneid soovi korral 2 punti või peotäit spinatit 2,5 dl kookospiima serveerimiseks värsket koriandrit ja krõbedat saia Kuumuta potipõhjas või ja prae seal minut aega riisi. Lisa hakitud porru, sool, karri, 2,5 dl puljongit ja soovi korral koriander
IDAEESTI JA SETOMAA IDAEESTI KÖÖK • Valmistati nii juuretiseleiba kui ka sepikut, saia ja karaskit • Putrudest oli kõige sagedamini laual kruubipuder ( kruubisupid) • Kartul oli toidulaua lahutamatu osa ( kartulipuder, kartulilkotletid) • Rohelised supid : oblika-, nõgese-, naadi-, rabarberi-, peedi- ja kapsalehtedest • Hapukapsasupp, hernesupp • Soolati seeni • Köögiviljadega keedetud sealiha – pühapäevatoit • Hakklihakaste, soolaliha • Söödi ohtralt kala ( silgud, räimed, siig, rääbis) • Munavõi IDAEESTI KÖÖK • Mustikasupp, pohlakeedis • Kuivatatud puuviljad – tehti magusasuppi • Magus vahukoor riivleivaga, kohupiimapudi rukkileivaga • Vorungipirukas Joogid: • Leivakali, kamajook, kasemahl, õlu, kohv SETO KÖÖK
ringi vaatamine tekitas minus juba suurema hirmu tunde. Ninna hakkas ka mingi kummaline lõhn. Nagu segu piprast, põlenud puudest, suitsust ja vürtsidest. Mulle räägiti, et seal on inimesed, kes on teinud suuremat kurja. Nad on kas kedagi petnud või on varastanud teise vara ja raha. Minnes edasi läks kõik õudsemaks. Ma tundsin palavust ja kuumust. Me hakkasime jõudma sihtpunkti, sinna, kus möllavad tuleleegid. Eest leidsingi ma põrgukatla. See kees ja haises täpselt nagu hernesupp memme tagasihoidlikul stagnatsiooniaegsel pliidil. Kui ma olin jõudnud seal natuke ringi vaadata ilmus ootamatult keegi ühe kõrge kivi otsa. Ma ehmatasin tõsiselt. See oli Lucifer. Ta oli pikk, peas olid tal kaks suurt punase-musta kirjut sarve. Lõua otsas oli näha leegitsev habe ja tema naer oli kõrvulukustav ning hirmutav. Lucifer vaatas mind sellise himura pilguga nagu tahaks mind järgmiseks hooajaks ,,Tantsud tähtedega" paariliseks. Ma tõmbusin
traditsioone ning kanda neid edasi põlvest põlve. Võime erilist uhkust tunda oma esivanemate üle, kes on loonud ning suutnud säilitada palju väärtuslikku kirjandust. Kirjandusest algab kõik ning tunnen suurt rõõmu, et esiisade retseptid ning traditsioonid on tänaseni säilinud. Suuremaid pidulaudu nagu jõululaud või vastlalaud on meil ajast aega katnud verivorstid, ahjukartulid ja kapsad ning vastlapäeval oa- või hernesupp. On ju teadatundut tõde, et eestlased on laulurahvas ning söögilaua kõrval võetakse alati mõni lauluviis üles. Just nendest lauluviisidest on tänapäevaks välja kasvanud eestlaste kokkuhoiu ja ühtsuse kultuuriline tunnus laulupidu. Ma arvan, et välisriikides reisimine ja eesti kultuuri tutvustamine on väga oluline, sest õppides erinevate riikide traditsioone, rikastame iseennast ning võime leida ühiselt uusi
Noored eelistavad süüa rohkem liha ja vanemad rohkem kala. Süüakse vähem rasvaseid toite. Kas Pühajärve Põhikooli õpilased teavad erinevaid rahvustoite? (vastajaid oli kokku 49) Jah, 43% ehk 21 õpilast Ei, 57% ehk 28 õpilast Ka Pühajärve Põhikoolis pakutakse rahvustoite! Eesti rahvustoitudest on menüüs mulgi kapsad, hapukapsasupp, kartulitangupuder, hernesupp ja piimasupid Vene köögist on tulnud bors ja seljanka Usbekkidelt on ülevõetud pilaff Vahemeremaadest on pärit risoto Arutelu Minu esimene hüpotees leidis kinnitust. Kõikidel riikidel mida mina uurisin on oma erilised rahvustoidud ja neid pakutakse ka Eestis, Tallinna restoranides. Teine hüpotees ei leidnud aga kinnitust, kuna ainult 43% Pühajärve Põhikooli õpilastest teadsid põhjamaade rahvustoite ja Pühajärve Põhikoolis küll
valget saia. Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga). Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Tänapäeval kutsutakse Eestit sageli "kartulivabariigiks" Ladina-Ameerika "banaanivabariikide" eeskujul, ehkki kartul jõudis siia suhteliselt hilja.
Kuumtöötlemine: Praadisin erinevaid liha tooteid: snitslid, pihvid, hakkliha, maks jne. Praadisin kala. Keetsin aurukapis kartuleid, porgandeid jm köögivilju. Valmistasin fritüüris: küüslaugu leibasid, friikartuleid, kartuleid. Praeahjus: ahju kartuleid, saia kuubikuid püree jaoks. Valmistasin erinevaid kastmeid: seene kaste, koore kaste, hakkliha kaste, guljassi. Praadisin pannkooke. Valmistatud road- supid: värskekapsasupp; frikadellisupp; hernesupp; pelmeenisupp; seenesupp; lillkapsapüreesupp; kana-klimbisupp; seljanka; bors; rossolnik; hapukapsasupp; piimariisisupp; kalaseljanka; kanasupp. Valmistatud road- pearoad: kartul ja maksastroganov; kartul ja guljass; guljass ja tatar; ühepajatoit; ahjulõhe; kartuli-singivorm; kodused kotletid tomatikoorekastme ja kartuliga; kiievikotlet koorekastme ja ahjukartuliga; mulgikapsas ja kartul; kanarisotto; värskekapsahautis ja kartul; kala
hapendatud räim ehk surströmming. Tegemist on räimega, mis kõigepealt puhastatakse, soolatakse ning siis lastakse hapenduda. Tema enda ensüümid koos bakteritega moodustavad kala sahhariididest tugeva lõhnaga happe. Seejärel pannakse kala konservidesse edasi hapnema. Usutakse, et surströmming on väga vana roog, mida sealne rahvas on sadu aastaid valmistanud. Selle pikk säilivusaeg oli põhjuseks, miks surströmming ja hernesupp said sõjaväes klassikalisteks toitudeks. Kuna toidul on väga tugev roiskumislõhn ja soolane maitse, süüakse seda võileival või rullina, kindlasti mitte paljalt. Kõrvale on soovitatud juua õlut või kangemat alkoholi. Teised rasvased kalad, mida maailma eri paikades konserveeritakse on forell, särg, rai, karpkala ning hai. Kalakonservidel oli kindlasti suur roll kriisiolukordades, kui toidud pidid kaua säilima ning toitu oli raske kätte saada
· Pikkus: 170 cm · Kaal: 50 - 52 kg (Aga ärge võtke seda puhta kullana, kuna kaal varieerub) · Silmade värv: sinine · Juuste värv: tumeblond · Lemmikloom: koer (koduloomi tal pole) · Lemmikauto: Jaguar · Lemmikartistid: Incubus, Lostprophets · Lemmiknäitlejad: Johnny Depp, Benicio Del Toro · Lemmiksportlased: Erki Nool, Andrus Veerpalu · Lemmiktoit: tomatisupp ja kana wrap (eriti just Stockmani oma) · Toit, mida ei söö: hernesupp ("Kunagi ammu lasteaia - päevil proovisin ja see oli äärmiselt vastik"). · Lemmikjook: vesi · Oma meesideaali kohta lausub Piret: "Üks on kindel - see isik ei pea olema piltilus, pigem peab ta olema omapärane." Lisaks sellele peab mees olema viisakas, tark, naljakas, stiilne ja hoolitsev. · Seltskonnaajakirja "Kroonika" lugejad on Pireti kolmel korral Eesti seksikaimate naiste edetabelisse valinud: 2003. aastal saavutas lauljatar kolmanda, 2004
teine valdav trend on väherasvase toidu kasvav populaarsus esimestest eluaastatest peale õpivad soome lapsed jooma rasvata piima ja ka koolisööklates pakutakse vaid seda. Koolitoit iseloomustabki hästi uute põlvkondade toitumisharjumusi. Soome koolilõunast on kadunud maksa- ja kapsatoidud, kuna need ei maitsenud enam kellelegi. Ka silk on visatud ajaloo prügikasti, kuid koolilaste lemmiktoitudena võidutsevad siiski veel kaks klassikut makaronivorm ja hernesupp. 1980. aastad tõid soomlaste köökidesse mikrolaineahjud ja nüüdseks on see kodumasin 85 majapidamises sajast. Sellega on põhjanaabrid löönud maailmarekordi. RETSEPTID Suur kalapirukas (kalakukko) Taigen: 2 1/2 klaasi vett, 3 1/4 klaasi rukkijahu, 1 3/4 klaasi sõelutud täistera nisujahu, 4 tl soola, 1/2 pakki kuivpärmi Täidis: 700-800 g väikseid kalu (rääbised, räimed, kilud vms.), 500-600 g peekonit u 0,5-1 cm paksuste lõikudena, 3 tl soola, üldmaitseainet.
Vastlapäev- (liikuv püha, vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini) söömisega ei võidud vastlakommete järgi pimeda peale jääda. Enne õhtusööki mindi kindlasti sauna. Traditsiooniliseks vastlapäeva toiduks olid seajalad herne-, oa- või läätseleemega. Loodeti, et seajalgade söömine teeb sööjad järgmisel aastal käbedaks. Vastlapäeva põhiroogadeks, mida tehti, olid: läätsesupp, hernesupp seajalgadega, oasupp seapeaga, keedetud seajalad herneste või põldubadega, seajalad hapukapsastega, seajalad tarrendis, vastlapuder, tatratangupuder, sõmer tatratangupuder, kartuli- tangupuder seentega, vastlapannkoogid, panni- ehk rasvaleib, vastlakuklid. Tänapäevaga ei ole see traditsioon väga muutunud, tehakse vastlakukleid ja kõige enam ka hernesuppi seajalgadega. Lähemalt uurides sain palju teada, et on veel väga mitmeid erinevaid toite, mida sel päeval söödi.
kaneelirullid Rabarberikook bidkviidikattega Kaerahelbeküpsised Põldoasalat Kilusalat Maksapasteet – maks praetakse ära, lisatakse sibul, porgand, praetatakse ja hautatakse vees läbi, püreestatakse, segatakse juurde sulavõi Hapukapsasupp – kõik koos keema, lisa suure tükina, 2h suurel kuumusel, võtan liha välja ja tükeldan, hapukapsas, kruubid, liha, vesi. Kana-klimbisupp – kanakoib tervel, eemalda nahk ja nähtav rasv Läätsesupp – kõik korraga keema Hernesupp – peab olema leotatud Seapraad, hapukapsad, ahjuköögiviljad Räimepihvid, kodujuustukaste Mulgi puder Mulgi kapsas – hapukapsas, kruubid, pekine sealiha, vesi Tervislik – õunamahl Valge vein, õlu, pardikoib KAMA – rukkijahu, odrajahu, hernejahu
tipprestoranid võistlevad endale ülejäägi saamise au eest. Septembrist märtsikuuni süüakse rohkelt ka Zeelandi austreid ja tigusid. Holland on eriti tuntud oma õllekultuuri poolest, püsides maailma õlleeksportijate tipus. Nii Amstel, Breda, Grolsch, Heineken kui ka Oranjebook õlled pakuvad omamoodi maitseelamust. 2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu Stamppot kartulipudru ja juurviljade segu vorstikestega, mis sisaldab sibulaid, porgandit ja kaalikat. Snert tihke hernesupp serveerituna rukkileiva ja peekoniga, mis on peaasjalikult talvine kehakinnitus. Poffertjes pisikesed magusad pannkoogid umbes 3-sentimeetrise läbimõõduga Patatje oorlog friikartulid majoneesi, pähklivõi ning hakitud sibulaga Hollandse Nieuwe värske heeringas hakitud sibulaga või ilma sibulata Kroketten friteeritud liha-, kreveti- või juustukroketid (juustukrokette kutsutakse ka kaassouffle)
Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene(70kg) keskmiselt toitaineid päevas? 27) Loetle põhilisemaid toiduaineid eesti rahvusköögis ja nimeta tuntumad Eesti rahvusroad Vanimad teraviljadtoidud valmistati odrast, kaerast, nisust ja rukist. Põhilisemad toiduained olid kapsas, kaalikad, herned, oad ja läätsed ning ka liha, kala, munad ja ka puuviljad ning marjad. Tuntuim ja tähtsaim toit on leib, veel on tuntumad kalasupp, liha-klimbisupp, hernesupp, suupistetest on muna-odravõi, täidetud muna, kuivatatud ja soolatud või suitsutatud kala ning liha. Põhiroad on lihapallid, mulgikapsad, sült, mulgi puder.. magustoitudest on leiva- ja marjakreem, kamakreem, küpsetistest odrakarask, pannileb, jookidest kali, hapupiim, kama. 28) Mis on kama? Kasutamine Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Kamajahu on segu jämejahvatatud ja pruunistatud kaunviljast ja teraviljadest. Kama iseloomulikuks
5 0.5 0 6.5 59. Kanapuljong 200 3.5 1 0.5 25.5 60. Kalapuljong 200 0 1 0 9 61. Puljong frikadellidega 250 4.4 9.4 0 129 62. Bors frikadellidega 250 8.7 9.4 7.5 163 63. Hapukapsasupp 250 1.8 8.1 6.8 114 64. Lihaseljanka 250 8.1 11.8 3.7 162 65. Hernesupp kruupidega 250 7.7 3.4 28.2 129 66. Köögivilja-klimbi 250 3.7 6.8 17.4 154 67. Külm bors 250 2.6 5.5 7.5 93 68. Piimasupp riisiga,mannaga 250 6.8 9.3 23.7 213 69. Piimasupp makaronidega 250 7.5 0.3 24.4 234 70. Praetud kala 100/5 23 13 0 215 71
mis on valmistatud kasutades piima, näiteks juust, jogurt, kohupiim jne... Piimatooteid kasutatakse magustoitudes, lihtsalt söömiseks ja ka teiste soolaste toitude maitsestamiseks ning valmistamiseks. 27.Vanimad teraviljadtoidud valmistati odrast, kaerast, nisust ja rukist. Põhilisemad toiduained olid kapsas, kaalikad, herned, oad ja läätsed ning ka liha, kala, munad ja ka puuviljad ning marjad. Tuntuim ja tähtsaim toit on leib, veel on tuntumad kalasupp, liha- klimbisupp, hernesupp, suupistetest on muna-odravõi, täidetud muna, kuivatatud ja soolatud või suitsutatud kala ning liha. Põhiroad on lihapallid, mulgikapsad, sült, mulgi puder.. magustoitudest on leiva- ja marjakreem, kamakreem, küpsetistest odrakarask, pannileb, jookidest kali, hapupiim, kama. 28.Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Kamajahu on segu jämejahvatatud ja pruunistatud kaunviljast ja teraviljadest. Kama iseloomulikuks koostisosaks on hernejahu
Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga). Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima.
Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi lauale selili asetada, siis pidi pereema ära surema. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba -- pere laguneb. Kes aga lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne. Liha oli eesti talurahvale maiuspala. Lihasuppi keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtutel. Kõige levinum oli hapukapsasupp. Esines ka klimbi-, kartuli-, oa- ja hernesupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppi rasvaga või piimaga. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud kulutada perenaise tööaega. Tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima. Hommikuks soojendati kas eelmisel õhtul ülejäänud toitu, millele anti kõrvale leiba ja silku, keedeti jahukörti või mõnda muud kiiresti valmistatavat toitu. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina aedviljatoitudele. Liha tarvitati tavaliselt soolatult ja ka suitsutatult
(150g)/120kcal Hakklihakaste (50g)/100kcal Kanafilee (140g)/160kcal Must leib (1 viil)/68kcal Must leib (1viil)/68kcal Saiake(1tk)/200kcal Mahl (250g, klaas)/180kcal Sokolaad (100g)/553kcal Jogurt (150g,tops)/120kcal 770kcal 1221kcal Õhtusöök Hernesupp (250g)/280kcal Riis (200g)/240kcal Must leib (2viilu)/137kcal Kanakoib (1tk)/190kcal Kodujuust (2spl, 60g)/60kcal Tomatipasta (50g)/30kcal Hapukoor 10 % (2spl)/24kcal Toorsalat (150g)/120kcal Viinamari (10tk)/ kcal Mahl (250g)/180kcal 550kcal 760kcal Vahepala
metsaminekuks napilt, rahuldutakse ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadne roog on mulgikapsas - hautatud hapukapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mida ka poest purkipandult saab. Eestlase keelele ja kõhule on armas sealihaga keedetud hapukapsasupp, millele mõnel pool porgandit, teisal tangu-kruupe lisatakse. Teine rahvuslik supp on suitsusealihaga keedetud hernesupp, milles herned vastavalt tegija maitsele kas hulbivad tervetena selges leemes või on lastud hoopiski paksuks püreeks haududa. Muistsed kombed Eestlase igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu ka head isu soovimine pole siinmail sügavalt juurdunud. Lauda istudes on eesti talupoeg soovinud oma perele hoopiski jätku leivale. Kui mõned eriti rasked näljaperioodid välja arvata, ongi eestlase laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba.
Tasakaalustatus Möödukus Mitmekesisus Vastavaus vajadusele Kesmiselt vajab inimene 2000 kcal ! 28. Loetle põhilisemad toiduained eesti rahvusköögis ja nimeta tuntuimad eesti rahvusroad. Hapukapsas, peet, kaalikas, porgand, hernes, uba, sealiha, räim. Mulgikapsas, verivorstid, hernesupid, hapukapsasupp 29. Mis on kama? Kasutamine Kama- rukis, oder, kaer, nisu, hernes Kama jook 30. Kirjelda eestipärase hapukapsa (herne)supi valmistamist Hapukapsasupp- hapukapsas, porgand, sealiha, kruup Hernesupp- kruup, suitsuliha, hernes. PORGAND, SIBUL eelnevalt passeeritakse. 31. Loetle põhilisi toiduaineid, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo-hiinas. Vahemere regioon kaunviljad, leib, kartul, mereannid, riis, pastatooted, linnuliha, kalaroad Põhjamaades põhjapõdra ja ulukiliha, leibadest näkileibu, piimatooted, liha-laöapallid, lihatoitude kõrvale süüakse pohlamoosi Islandi köök lambaliha, toorjuust, kala, süüakse merelinde ja nende mune, soolatatud
tal kasvaksid ilusad rinnad. Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi lauale selili asetada, siis pidi pereema ära surema. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba -- pere laguneb. Kes aga lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne. Liha oli eesti talurahvale maiuspala. Lihasuppi keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtutel. Kõige levinum oli hapukapsasupp. Esines ka klimbi-, kartuli-, oa- ja hernesupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppi rasvaga või piimaga. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud kulutada perenaise tööaega. Tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima. Hommikuks soojendati kas eelmisel õhtul ülejäänud toitu, millele anti kõrvale leiba ja silku, keedeti jahukörti või mõnda muud kiiresti valmistatavat toitu. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina aedviljatoitudele. Liha tarvitati tavaliselt soolatult ja ka suitsutatult
eelroog eelroog eelroog eelroog eelroog Kerge kevadsupp Mehhikopärane salat Kreveti- või makrasalat Kookosene hernesupp Maapirnisupp 1 sl võid 2 sl basmatiriisi
pääryna pirn viinirypäle viinamari tomaatti tomat kurkku kurk sipuli sibul kaali kapsas 7 juures juurvili porkkana porgand punajuuri peet lanttu kaalikas vihreä salaatti roheline salat kurkkusalaatti kurgisalat katkarapusalaatti krevetisalat sekasalaatti segasalat perunasalaatti kartulisalat kalalautanen kalavalik lihalautanen lihavalik mäti kalamari 6 lohi lõhe piirakka pirukas voileipä võileib Keitot lihaliemi puljong keitto supp hernekeitto hernesupp kaalikeitto kapsasupp kanakeitto kanasupp kalakeitto kalasupp lihakeitto lihasupp sienikeitto seenesupp papukeitto oasupp kesäkeitto piimasupp vihanneskeitto juurviljasupp Pääruuat pääruoka, ateria praad ranskalaiset perunat friikartulid keitetyt perunat keedetud kartulid paistetut perunat praetud kartulid uuniperuna ahjukartul perunamuusi kartulipuder hapankaali hapukapsas riisi riis makaroni makaron 8 vihannes köögivili jauheliha hakkliha naudanliha loomaliha porsaanliha sealiha
Liikumine nõuab aga lisaenergiat ja kui energiavajadus kaetakse täisväärtusliku toiduga, siis saadakse ka rauda piisavalt. Rauavaegusaneemia vähendab vere hemoglobiinisisaldust ja nõrgendab hapniku kulgemist lihastesse. Peamisteks raua allikateks on petersell, veri, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, verileib, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli. RAUD VERIVORST, 150 G 18 MAKSAKASTE, 150 G 15 HERNESUPP, 300 G 2,7 VEISEFILEE, 120 G 2,5 TUUNIKALAPITSA, 175 G 2,2 Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja piimatoite kuid vähe või üldse mitte liha, võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele. Raua imendumist soodustab C vitamiin, Ca ja kofeiin aga takistavad.
Vahepala: vesi 250g, virsik 400g Õhtusöök: vesi 250g, seafilee praetud õliga 100g, kartul keedetud soolata 150g, kaalika- porgandi-rosinasalat kastmeta 250g, rukkileib 30g. Muu toidukord: vesi 250g, kiivi 200g, seedriseemned 25g. Päeva jooksul saadud energia: 2030kcal Pühapäev Hommikusöök: vesi 250g, kodujuustu-kurgi-tomati-redisesalat hapukoorega 250g, terasai 20g, greip 150g. Vahepala: melon 350g, arbuus 650g. Lõunasöök: vesi 250g, hernesupp sealihaga (rasvata) 320g, rukkileib 34g, roheline sibul 5g, till värske 2g. Vahepala: Caesari salat 250g. Õhtusöök: vesi 250g, hautatud kanafilee seente ja porgandiga 200g, hiinakapsa-maisi- paprikasalat õlikastmega 200g, tee suhkruta 180g. Muu toidukord: vesi 250g, aprikoos 250g, õun 250g, pistaatsiapähklid 30g. Päeva jooksul saadud energia: 2020kcal Laupäev Hommikusöök: vesi 250g, kohupiimapannkoogid (rasvata kohupiim) praetud õliga 200g, hapukoor R 10% 30g.
Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga).Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus.Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa.Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad.Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima.Lisaks
luude eemaldamine maks pruunistamine ja hautamine 25 kala Küpsetamine, keetmine, praadimine 20 Allikas:Joukkoruokailututkimus, Vakioruokaohjeet Osa I 1978 Toidu valmistamisel tekkiv kadu (protsentides) Tabel 7 Toidu nimetus Toiduvalmistamise tekkiv kadu toidu üldkogusest % Supid 5-10 Hernesupp 10 Köögiviljasupp 5 Pajaroad 15 Ühepajatoit 15 Risotod 15 Vormiroad 10 - 15 Hakklihamakaronivorm 15 Hakklihakartulivorm 15 Kaalikavorm 15 Singiköögiviljavorm 10 Maksavorm 15 Räimevorm 15 Lihatoidud kastmes 20 Kanakaste (kuumtöödeldud 10 kanast)
ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadne roog on mulgikapsas - hautatud hapukapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mida ka poest purkipandult saab. Eestlase keelele ja kõhule on armas sealihaga keedetud hapukapsasupp, millele mõnel pool porgandit, teisal tangu-kruupe lisatakse. Teine rahvuslik supp on suitsusealihaga keedetud hernesupp, milles herned vastavalt tegija maitsele kas hulbivad tervetena selges leemes või on lastud hoopiski paksuks püreeks haududa. MUISTSED KOMBED Eestlase igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu ka head isu soovimine pole siinmail sügavalt juurdunud. Lauda istudes on eesti talupoeg soovinud oma perele hoopiski jätku leivale. Kui mõned eriti rasked näljaperioodid välja arvata, ongi eestlase laual ikka jätkunud
Väikelapsel ei või liialdada 6 kiudainerikka toiduga ning suhkur ja keedusool on mõõdukalt lubatud. Laps vajab päevas kaks klaasi piima. Oma kasvuks vajalikke aineid saab laps normaalse rasvasisaldusega(2,5%) piimast.(Teesalu, Tihelemm:1998:150) 1.4 Nädala menüü lasteaias Esmaspäev Hommikusöök: Kaerahelbepuder, võileib juustu ja tomatiga, klaas 100%-list apelsinimahla Lõuna: Hernesupp, leib ja magustoiduks maitsev mustikakissell kohupiimaga Õhtuoode: Kakao, võileib kalakonserviga, sai sokolaadikreemiga Teisipäev Hommikusöök: Mannapuder maasikamoosiga ja klaas värsket piima Lõuna: Ploff, täisteraleib, hapukurgisalat ja magustoiduks sai meega ning joogiks õunamahl Õhtuoode: Tee sidruniga, singi-juustu võileib kurguga Kolmapäev Hommikusöök: Kakao, neljaviljapuder, juustusai Lõuna: Kartul, kana-ananassikaste, värske kapsa-kurgi-sibulasalat
sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3 tl külma veega segatud jahu. Hernesupp Pane herned ja kruubid eelmisel õhtul likku. Kuumuta vesi keemiseni, lisa suitsuribi, eemalda tekkinud vaht. Seejärel lisa leotatud herned ja kruubid. Lisa terve mugulsibul. Keeda tasasel tulel umbes tund aega. Lisa väikesed kartulitükid ja riivitud porgand. Maitsesta soolaga ja keeda, kuni kartul on pehme. Keera tuli kinni, eemalda supi seest sibul ja küüslauk. Tõsta suitsuribi eraldi vaagnale ja lõika viiludeks. Lisa supile maitserohelist. Maksapasteet
Seejärel röstitakse samas maitseköögiviljad ja lisatakse veidi tomatipastat, kuumutatakse läbi. Nii saadakse puljongile tugevam maitse ja pruunikas värvus. Kontsentreeritud pruune puljongeid keedetakse 810 tundi, seejärel kurnatakse ja keedetakse kokku. Jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Säilitatakse jahutatult või külmutatult. 27. Eesti rahvusroad. Suupisted Täidetud munad, kartulisalat, sõir, Supid Kalasupp, lihaklimbisupp, hernesupp Põhiroad Mulgi puder, sült, verivorst Magustoidud karamellkissell, kamavaht jõhvikatega, leivasupp 28. Kohupiima kasutamine? Kohupiima süüakse nii soola kui suhkruga maitsestatult ja kasutatakse erinevate roogade valmistamisel. Kohupiim on tuntud ja levinud peamiselt Kesk ja IdaEuroopas, mõnel pool valmistatakse seda kuumutamise asemel nõrutamise teel ning mõnel pool lisatakse kalgendamiseks laapi.
Keeduvesi tarretas ära; sealt siis võeti ja söödi. Tolle aja pulmad ei olnud teab mis uhked, kindlasti oli jõukamat ja nõukamat rahvast, kuid kindel on see, et need olid teguderohked ja lõbusad hetked maaperedes. Peale perekondlike tähtpäevade tähistati ka rahvakalendris tuntud jaanipäeva ja vastlapäeva. Lisaks muule toidule valmistati jaanipäevaks munavõid ja ei tohtinud puududa ka õlu. Vastlapäeval valmistas pereema vastlakukleid vahukoorega. Ning söögiks oli oa-või hernesupp koos seajalgadega. Küpsetati karaskit ja kooke. Seda võis lugeda tollel ajal lausa luksuseks. Suurimad pühad ja nendega kaasnevad toidud Sel ajal peeti Eestimaal pühi tagasihoidlikumalt kui praegu. Heaks pühadetoiduks peeti näiteks kartuliputru ja jõhvikakisselli, ahjus küpsetatud kartuli- lihapraadi. Kui oli võimalik, tehti ka vahukoort. Suurte pühade puhul lisandusid mitmesugused maiustused marjadest. Üks püha, mida peeti siis ja peetakse ka tänapäeval, on lihavõttepüha
tükeldus viiludeks · Guljass (unga) terava maitsega paks supp lihaga · Prantsuse sibulasupp (oignon) paks püreetaoline supp (serveerimisel supi sisse saiaviil riivjuustuga, seejärel kuumutatatkse kuni juust on sulanud) · Minestrone (itaalia) paks köögiviljasupp peekoni, singi, vorstiga (serveeritakse riivitud juustuga (parmesan)) EESTI RAHVUSKÖÖGIS · Kalasupp · Liha-klimbisupp · Hapukapsasupp · Hernesupp(vastlapäev) · Oasupp(vastlapäev) · Külasupp v.talupojasupp · Piimasupid (klimbi, kruubi, köögivilja) · Nõgesesupp · Hapuoblikasupp · Kaljasupp · Leivasupp SUPPIDE SERVEERIMINE · Eelroana (konsomeed e.selged puljongid, püreesupid, külmsupid) · Pearoana (tükeldatud toiduainetest supid) · Vaheroana (kerged supid) · Järelroana (magusad supid) MUNAROAD Muna Kulinaarias · Kanamuna enimkasutatav TOIDUVALMISTAMISE ALUSED
Köögivilju koorime näiteks õhukese koorega ja vahetult enne kuumtöötlemist või keedame veeaurus või väheses vedelikus ning võimalikult lühikest aega, sest soovime vitamiine säilitada. 28. Loetle põhilisemad toiduained eesti rahvusköögis ja nimeta tuntumad eesti rahvusroad Teraviljad, kaunviljad, metsaannid (marjad, seened), liha, kala, köögiviljad, munad, piim ja piimatooted Hapukapsad, verivorst, hernesupp, hapukapsasupp, kama, lumepallisupp 29. Mis on kama? Kasutamine Kama on traditsiooniline Eesti jahutoit mida valmistatakse mitme teravilja jahust. Kamajahu koostisse kuuluvad teraviljadest rukis, nisu, oder või kaer ning kaunviljad hernes või uba, sool. Terad keedetakse esmalt soolases vees, kuivatatakse päikesepaistel, pruunistatakse ahjus ning jahvatatakse. Kamajahu bioloogiline väärtus on väga suur. Tänu täisterade ja herne jämejahvatusele säilib kamajahus
· Parima toiteväärtuse annab loomse ja taimse valgu kombinatsioon Valgu imendumist soodustavad · TERAVILI KOOS PIIMAGA o Riis, kaer, nisu, oder, tatar piim, juust, kohupiim, jogurt Täisterajahu pannkoogid piimaga Müsli piima või jogurtiga Täisteraleib juustuga Jogurt nisuidudega · TERAVILI KOOS KAUNVILJAGA o Riis, kaer, nisu, oder oad, herned, sojaoad Oasupp riisiga, hernesupp täisteraleivaga Valgu imendumist soodustavad (järg) · TERAVILI MUNADEGA o Riis, kaer, nisu, oder, tatar, hirss munad Tatrajahupannkoogid munadega · KARTULID MUNADE VÕI PIIMAGA o Kartulid munad, piim, jogurt, juust, kohupiim Kartulid kohupiimaga Kartulid juustuga Spordiga tegeleja valguvajadus on suurenenud · lihaste areng jõutreeningu foonil
annaabi.ee 
