Maie-Ann Raun Maie-Ann Raun sündis 7. detsembril 1938. aastal Tallinnas. 1958.a lõpetas ta Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning astus ERKI klaasehistöö erialale. 1960.a võttis osa välitöödest Hüti klaasikoja asukohas Hiiumaal. 1964.a lõpetas ERKI cum laude diplomitööga ''Galaktikad'', juhendajaks oli Maks Roosma. 1965.-1966.a töötas Venemaal Vladimiri oblastis Zolotkovos Sverdlovi-nimelises Klaasitehases, kus disainis tarbenõusid. 1966.a
,,Südamest südamele" Marek Raud, 10b Külastasin 2. detsembril Kuressaare kesklinnas asuvat Laurentiuse kirikut, kus toimus andvendiaega sissejuhatav kontsert ,,Südamele südamest". Tegemist on kontsert sarjaga, millega toetatakse südamehaigeid Eesti lapsi. Kontsertil esinesid solistis Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Saksofoni mängis Siim Aimla, klahvpillidel oli Raun Juurikas ning löökpille mängis Hele-Riin Uib. Kuressaare kontserti raames ei esinenud Villu Veski, kuna oli külas onul Ameerikas, ka tema oleks pidanud mängima saksofoni. Kontsert kestis kõigest tund aega, ilmselt ka sellepärast, et kiriku pinkidel on võimatu kauem istuda. Lauldi jõululaule, rahvalaule ning kuulda sai ka muusikute omaloomet. Kumbki solist laulis neli laulu, viimane viies laul oli ühislaul.
Allikad: Ehala M. 2001 Eesti keele struktuur. Tallinn Erelt M.1997 Eesti keele käsiraamat. Tallinn ENSV TA Keele ja kirjanduse instituut 1988 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1.Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud. Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569).
diminuendod ja crescendod mängis ta toon toonilt üleminevalt, ei olnud ühtgi kohta, kus muusika oleks valjenenud liiga järsku või halvasti. Kohati tundus mulle nagu see oleks ilmvõmatu,et inimene suudab nii sujuvalt ja kaunilt mängida. Angelal on muidugi ka aastate pikkune kogemus ,aga igaüks, kellel on sama pikk kogemus, ei suudaks mängida nii hästi kui suutis tema. Eliise-Triin Raun Kanada pianist Angela Hewitt, kuulub maailma tipp-pianistide kõige kõrgemasse ringi. Hewitti peetakse ületamatuks Bachi-interpreediks, ta tapab täpselt ära,kuidas ja millise dünaamikaga Bach oma lugusi mängis ja teeb seda täpselt järgi kogu oma hingega. Hewitt tegutseb praegu oma kõige pikima projektiga, nimelt ta tahab 10-ne aasta jooksul salvestada kõik 555 Scarletti sonaati, lisaks tahab ta salvestada kõik Beethoveni 32 sonaati. Selleks
detsembril 2008. aastal. Heategevusliku kontsertiga toetatakse südamehaigeid lapsi ning nende vanemaid läbi Eesti Laste Südameliidu. Lauljateks olid Anna-Liisa Supp, kes on tegelenud ka varem heategevuslikkude jõulukontsertidega ning oli saate Superstaar finalist. Teine laulja oli Sofia Rubina, kes on Eesti üks kuulsamaid dzäss muusikuid ja on ka varem osalneud heategevus programmides. Saksofoni mängis Siim Aimla. Löökpille mängis Hele-Riin Uib ja klahvpille mängis Raun Juurikas. Peateemaks oli dzäss, kuid kontserdil esitati lisaks jõululauludele ka eesti rahvalaulu, gospelit ning artistide omaloomingut Kava oli ülesehituselt hea. Mulle meeldis see sellepärast, et eri zanriga laule esitati erinevas järjekorras ning siis oli vaheldust ja huvitav kuulata. Samas oli tegemist küllaltki keeruliste lauludega, mis esitati ülihästi ja vigadeta. Isegi kui oli äpardusi, polnud sellest aru saada. Lauljate hääled olid puhtad ja kõlavad
Käisin 2. detsembril 2008 kontserdil "Südamele südamest". Kontserdil esinesid Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Tegemist oli heategevusliku jõulukontserdiga, mis toimuvad lisaks Kuressaare Laurentiuse kirikule veel 12-nes Eesti kirikus. Sellega toetatakse Eesti südamehaigeid lapsi ja nende vanemaid läbi Eesti Laste Südame Liidu. Solistideks olid Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Saksofonil mängis Siim Aimla, kuid osades kirikutes ka Villu Veski. Klahvpille mängis Raun Juurikas ja löökpillidel Hele-Riin Uib. Sofia Rubina on 23 aastane jazzlaulja. Ta on osavõtnud paljudelt lauluvõistlustelt ning ka võitnud palju auhindu näiteks dzässikonkurss «Lady Summertime» Soomes. Anna-Liisa Supp osales saates "Eesti otsib superstaari" ja jõudis finaali. Ta on osalenud ka Eesti eurolaulu valimisel ja saates "Kaks takti ette". Tema stiiliks on house-muusika. Hele-Riin Uib alustas löökpilliõpinguid Tallinna Muusikakoolis. Pärast lõpetamist
Muusikaarvustus Kolmapäeval, 29. novembril, käisin kuulamas Liisi Koiksoni värske albumi „Coffee For One” kontserdit, mis toimus Teaduspark Tehnopoli auditooriumis. Kontsert oli žanri poolest elektrooniline jazz popmuusika sugemetega. Esinejateks olid Liisi Koikson ja tema bänd, mis koosnes Raun Juurikast (süntesaator), Raul Ojamaast (elektrikitarr), Tiit Kevadest (trummid) ja Marti Tärnist (basskitarr). Esitusel olevad laulud olid inglisekeelsed ning need loodi Liisi õpingute ajal Londonis. Laulud olid inspireeitud tunnetest, mis valdasid naist suures linnas üksi elades ning tegutsedes. Tehnopoli auditoorium Veenus, kus kontsert toimus, oli üsna väike ja seetõttu polnud seal ka rahvast palju, aga minu arvates oli see just hea, sest kontsert tekitas kuidagi sellise intiimsema
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Iseseisev töö inimgeograafias PIIRKONNA KIRJELDUS Marko Mitt Juhendaja: Janika Raun Tartu 2014 Piirkonna kirjeldus Kirjeldatav piirkond asub Tartu linnas Veeriku linnaosa lõunaosas ning moodustab ristkülikukujulise ala. Territoorium piirneb nelja tänavaga: kirdest Tulbi tänavaga (ca 200 m), kagust Rukki tänavaga (ca 250 m), edelast Ravila tänavaga (ca 205 m) ning loodest Veeriku tänavaga (ca 250 m). Kirjeldatud alale jäävad veel kaks tänavat: Nisu ja Maisi tänav. Piirkond
Postimees (2006) 5. dets., lk. 19 Võimalik oleks variant, et tudeng maksaks osa õppekuludest ise ja ülejäänu eest hoolitseks vajalikus ulatuses riik 2. Võimalus võimekatele / Mart Laidmets Postimees (2011) 14. sept., lk. 13 Kõrgharidusreformist, mille eesmärgiks ei ole ainult tasuta õppekohtade kasv, vaid ka kõrgharidussüsteemi kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmine 3. Reform võib panna ülikoolid rohkem riigist rippuma / Alo Raun ; kommenteerib Mart Laidmets Postimees (2011) 5. sept., lk. 6 Haridusministeerium kavatseb hakata ülikoolidele ja teistele kõrgkoolidele raha jagama paljude ebamääraste kriteeriumide abil, mistõttu kardavad haridustemplid, et riik saab nende üle liiga suure võimu 4. Kõrgharidusreform saab hoo sisse / Mart Laidmets Postimees (2011) 12. juuli, lk. 15 Ülevaade uuest kõrgharidusreformist, uuendustest Eesti kõrgkoolide
Tartu Ülikool Loodus-ja täppisteaduskond Ökoloogia-ja maateaduste instituut Geograafia osakond Moraavia karst Juhendajad: Rein Ahas Janika Raun Kristi Post Jaak Jaagus Tartu 2016 Sissejuhatus Moraavia karst on Tsehhi vabariigi kõige tähtsam karstiala (vt kaart 1). See hõlmab enda all ligi 100 ruutkilomeetrit, on 5 kilomeetrit lai ning 24 kilomeetrit pikk. (Moravsk Kras, 2015) Moraavia karsti võib nimetada kogu Kesk-Euroopa üheks tähtsaimaks karstialaks. Karsialal on rohkem kui 1100 õõnsust ja mäekuru
tema suguseid inimesi pole palju, kuigi neid oleks hädasti vaja. KASUTATUD MATERJALID 1. Nikolai Karotamm, http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Karotamm, 13. oktoober 2. V. Pinn "Kes oli Nikolai Karotamm?", http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/14e/raamat.htm , 9. detsember 3. autor: V. Pinn, 1997, "Kes oli Nikolai Karotamm", Trükis: AS Trükk, Pärnu, korrektor: I. Beek 4. O. Raun, Ajalugu loetakse tagurpidi, http://luup.postimees.ee/luup/97/17/kult4.htm, 9. detsember
1896. aasta sügisel, kui Emma valmistus talvekorterisse sõitma, saabus vaikselt tema lahkumistund. Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet. Teosed eesti keeles "Loodusuurija reis ümber maailma purjekal "Beagle"". Tõlkinud Jaan Port, eessõna Arkaadi Uibo. Teaduslik Kirjandus, Tartu 1949, 528 lk. "Mälupildid: minu teadvuse ja iseloomu arenemisest". Tõlkinud ja kommenteerinud Mait Ando Raun. MR Piller, Tallinn 2005, 120 lk. "Autobiograafia". Tõlkinud ja eessõna: Mart Niklus; teine eessõna: Ivar Puura. Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu, 2006, 256 lk. Allikad: Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://ww.darwin.kongress.ee
praktikast enam teooria, raskeid muusikateoreetilisi teoseid luges Vetemaa tundide ajal salaja koolipingis, raamat põlvedel. See andis hea ettevalmistuse komponeerimiseks, esimesed helitööd kirjutas Enn 14-15-aastaselt. Isa aga hoiatas muusikutee eest, ütles, et ära ennast konservatooriumisse minema säti, sest pillimeheamet on see viimane amet. Oma nooruse boheemluspäevad veetis Vetemaa heas seltskonnas. 22.keskkoolis käis ta koos Heinz Valguga. Veel olid sõpradeks Vallo Raun, Mark Udam, vennad Urmas, Ilmar ja Lembit Rattus. Koolis olid kirjutajad Vallo Raun ja Mark Udam, ka vennad Rattused, kuid nemad oma asju teistele suurt ei näidanud. Kirjandusest rohkem tõmbasid Vetemaad peod, tantsimas käis ta Pritsimajas Viru väljakul, Tombis, harvemini Tselluloosi klubis. Vetemaad, Udamit ja tema vendi sidus huvi fotograafia vastu, koos pildistati neidusid. Teet Kallasega koos käis Vetemaa Noorte Autorite Koondises ja pikapeale hakkaski
J. (Toim). (2008). Soopsühholoogia. Tallinn: Külim. Elenurm, T., Rootamm-Valter, J., Servinski, M. (2008). Tööturg. Tänapäev ja tulevik. Tallinn: Vastus. Hess, B. B. (2000). Sotsioloogia. Tallinn: Külim. Mackevičiŭtė, I. (Toim). (2008). Soolise võrdõiguslikkuse käsiraamat kohalikele omavalitsustele. Tallinn: Centre of Equality Advancement. Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn. Poolamets, O., Uljas, J., Raun, M., Punab, M. (2000). Mees muutuvas maailmas. Tallinn: Europrint. Russianoff, P. (1983). Why do I think I am nothing without a man? New York: Bantam Books. Uljas, J. (2002). Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest. Tallinn: MR Piller. Kursusetöö peamiste peatükkide tutvustus Plaanitavalt jaguneb kursusetöö kolmeks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse teooriatele tuginedes ülevaade perekonna
Suurem osa vastajaid olid kas neutraalsed või ei osanud seisukohta võtta. Venelaste suhtumine nii Eestis kui Venemaal on uuringu kohaselt palju positiivsem. Eesti venelastest suhtub eestlastesse vaenu või hirmuga ainult 8% ja 30% neist suhtub eestlastesse hoopis imetluse või sümpaatiaga. Küsitlusele vastanud Venemaal elavatest noortest suhtub eestlastesse hirmu või vaenuga 15% ja imetluse või sümpaatiaga 6%5. 4 Statistikaamet 2009: ,,Immigrantrahvastik Eestis": 14-15, 18 5 Raun 2011: ,,Kolmandik Eesti noori suhtub venelastesse vaenu või kartusega" 5 3. SUHTUMISE ALUSTALAD 3.1. Hoiakud 3.1.1. Hoiaku mõiste Hoiakuid on defineeritud mitmel erineval moel, rõhutades hoiakute erinevaid omadusi. ,,Enamuse definitsioonide tuumaks on asjaolu, et hoiak peegeldab hinnangut millegi või kellegi kohta skaalal positiivsest negatiivseni 6." Hoiakutes peitub hinnanguline kalduvus
,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". 1991. aastal ilmunud luulekkogu ,,Armuaeg" on Andres Ehin võrrelnud Erose ja Thantose kooslusega. ,,Iseäranis suurt huvi pakuvad luuletajale inimolukorrad, kus armu- ja surmataju langevad sedavõrd ühte, et neid pole võimalik käsitleda eraldi," kirjutab Ehin. Veel osutab Ehin ühele joonele, mis näib läbivat kogu Kareva luulet niisuguse täiusliku hetke saavutamise püüet, ,,mis koondades mineviku, oleviku ja tuleviku, lakkab olemast hetk". Ott Raun lisab sellele Kareva «Maailma asemel» (1992) arvustuses: «Ilmselt on õigus neil, et armastus on DK elamisviis, kuid kuna luuletaja on jõudnud mõistete nihutamises täiuslikkuseni, siis olevat võimalik, et Kareva on «jõudnud sinnamaale, kus «surm» kõige vähem surma ja «armastus» armastust tähendab». [2] Eelkeel 2 Küll hellitas elu, küll hullutas, lahtise käega lõi, läbi tuisu ja libeda, kiusu ja kibeda endasse tagasi tõi, igast anumast ammutas -
meenutan, et tõestatud imevõime eest on välja pandud lausa 1 miljon USA dollarit ning see auhinnaraha on seni kenasti tallel. Olen ka omalt poolt lubanud 10 000 krooni tõestatud imevõime eest, olgu see kasvõi nõiavitsaga tõestatud moel millegi leidmine. Tervitustega, Martin Vällik MTÜ Eesti Skeptik www.skeptik.ee tel 508 9328 " Kõigilt adressaatidelt on vastuseks kõnekas vaikus. Aidsi surijate arv kasvab lähiajal veelgi 07.11.2008 Alo Raun, vanemtoimetaja Hanneli Rudi, reporter Euroliidu ühes suuremas aidsi suremusega riigis Eestis kasvab lähiaastatel immuunpuudulikkusse surijate arv veelgi, sest üha enam HIVsse nakatunuid jõuab lõppfaasi, ennustavad terviseteadlased. «See arv hakkab kahjuks lähiaastatel veelgi suurenema, sest HIV-nakkuse lõppfaasi hakkavad jõudma inimesed, kes nakatusid 1990. aastate lõpus,» ütles Postimees.ee'le Kristi Rüütel Tervise arengu instituudist.
ja rolle perekonnas. Sellest tulenevalt võibki täna rääkida uuest isast, kes võtab vastutuse ka lapse kasvatamise eest ja on nõus naisega jagama kodutöid. Eestis ühiskonnas toimusid nihked isa rolli väärtustamisele 1990. aastate alguses, mil mees võis hakata käima koos naisega raseduse kontrollis, perekoolis ja viibida sünnituse juures saamaks lähemalt teada, mida tähendab lapseootamine ja tulevane isadus. Olev Poolamets, Jüri Uljas, Mait Raun, Margus Punab on oma raamatus Mees muutuvas maailmas märkinud, et alates 90. -date aastate algusest on pidevalt suurenenud peresünnituste osakaal ja iga teise sünnituse juures viibib isa (Poolamets, jt 2000: 72). 2002. aastal korraldas Eesti Lastefond kampaania ,, Mul on õigus isale" ja ,, Lapsel on isa vaja". Teavituskampaania "Lapsel on isa vaja" eesmärgiks sai ühelt poolt võimendada laste soove ja vajadusi ning sellest tulenevalt kaitsta laste õigust mõlemale vanemale
1999Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 2000 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk 2001Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett Prantsuse Auleegioni Suurrist 14 LISA2 President Lennart Geotg Meri. 15 Kasutatud kirjandus Oplatka, A.2001. Lennart Meri- Eestile elatud elu Tallinn: Varrak Hiio, T ja Meri, M.2007. Lennart Meri Poliitiline testament Tartu: Ilmamaa Raun, A. 14.03. 2006 Postimees Mutt, M. 14. 03.2007 Postimees www.vikipeedia.ee www.President.ee www.vp1992-2001.vpk.ee:80/ 16
TARTU ÜLIKOOL Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud
s:Ø:t s:δ:t B : Ø, B : v p:β mB : mm mp : mβ G : Ø, G : j k:γ hk: h hk : hγ Võrdlus: vaheldused tänapäeval ja minevikus (rõhulise silbi järel) (2) Nüüdne eesti keel Lms aluskeel t`t : tˇt, t`t : D (dift ja V tt : tˇt järel) p`p : pˇp, p`p : B pp : pˇp k`k : kˇk, k`k : G kk : kˇk Eesti keele rekonstruktsioonid Alo Raun ja Andrus Saareste Enne 13. sajandit Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä ülin kurja nainõn, ken soimasi, kirosi tervehen pitkän päivan varhaisesta hoomikkosta hiljaisennik õhtagonnik niinkä peksi vaivaista meestänsäq... 13. sajand Kordan oli ühdelä vanhala auvosala mehelä ülin kurja nainõn, ken sõimas, kiros terveen pitkän päivän, varasõsta hoommikkosta hiljaisenniq õhtooniq niinkä peksi vaivasta meestäsäq ... 16. sajand
antud asutuse enda otsustada ja sõltub tihti asutuse juhataja veendumustest. Nii loetakse näiteks Oulu läänis 90 protsendis lasteaedadest alati söögipalvet. Ladva andmetel Eestis selline olukord võimalik pole. Tema sõnul pole usuõpetust mingilgi kujul koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sees. «Igati mõistlik on see, kui lasteaia õpetaja räägib seda, kus on tulnud jõulud, aga katekismust ei õpeta ta kindlasti mitte (alo Raun 2009). 17 Usuvabadusega seotud institutsioonid Eestis Eesti Vabariigi Õiguskantsler Eesti Inimõiguste Instituut Inimõiguste Teabekeskus Eesti Kirikute Nõukogu Usuliste Ühenduste Ümarlaud USUVABADUS MAAILMAS Näitejuhtumid: · 2004. aastal võeti Prantsusmaal vastu seadus, mis keelustas islami pearättide ning teiste selgete ususümbolite nagu juutide kipa või suurte krutsifikside kandmise
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Aiten Jagafär VAIMUHAIGUSED Referaat Juhendaja: Juta Raun Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................3 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG .......................................................................................................................5 3
keel + eesti murre: hajuma, orb, rivi, säästma, varustama. 11.Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika, Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. (1892-1964) Murdesõnavara kogumine sõnaraamatu jaoks. 1914 Tartus murdekogumiskoosolek, EKSil aasta lõpuks 75 murdekogujat. 1920 jätkas Emakeele Selts. Saareste, Mägiste, Ariste, Raun, Toomse. Nägi, kuidas Lönnroti soome-rootsi sõnaraamat lõigati sõnasedeliteks, tegi murdesõnade kogumist alustades sama Wiedemanni sõnaraamatuga. Murdesõnavara kogumine teemade kaupa Murdearhiivi rajaja, murdegeograafilise meetodi (prantsuse keeleteadusest) juurutaja Eestis 1924 eesti keele professor, 1925 ES esimees. Eesti Keele peatoimetaja. Õppis Tartus, Helsingis, Genfis (romaani keeled, soome filoloogia jm.), lõpetas 1922 eestikeelse TÜ Saareste kolm peateost: väitekiri,
657-659. 4. Hennoste, M. Väike lugemisõpetus. Tln.: Avita, 1998 5. Hint, M. Häälikutest sõnadeni, Tln.: Valgus, 1978 6. Kerge, K. Nüüdistekstid: Kas suunamatu keelemuutus? // Keel ja Kirjandus, 1998, nr. 4, lk. 225-235. 7. Kull R. Kas kindel või lagundatud kirjakeel? // Keel ja Kirjandus, 2000, nr.1, lk 5-7. 8. Merilai, A. Saro, A. Annus, E. Poeetika. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 9. Mäger, M. Eesti keele õpik. Tln: Valgus, 1989 10. Raun, A. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Trt.: Maarjamaa, 2000 11. Vetemaa, E. Hõbedaketrajad. Tallinn, 1977 12. Vääri, E. Kleis, R. Silvet, J. Võõrsõnade leksikon. Tln.: OÜ Kirjastus Valgus, 2000 13. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (www.keelevara.ee) 14. Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Eesti keele käsiraamat 1997. (http://www.eki.ee/books/ekkr/ ) 15. Keelenurk (http://www2.epa.ee/keel/valik.htm) 16. Leemets, T. Uuemaid inglise laene. (http://www
Paindlikumad suhted ja töötukassa tugi jätab ellu paljud väikeettevõtted,» lausus Kõiv. «Töökohad säilivad ja kergemini luuakse uusi. Seaduse jõustumisel ei pea tööandja enam pidama riigiga paralleelselt personaliarvestust.» Uus töölepingu seadus jõustub 1. juunist 2009. Toimetas Alo Raun, vanemtoimeta Noorpoliitikud kutsuvad üles laenuvabadele pühadele 18.12.2008 www.tarbija24.ee Poliitilised noorteühendused kutsuvad üles inimesi pühade eel kainet mõistust säilitama, oma rahalisi võimalusi arukalt hindama ja mõttetuid kulutusi vältima. «Inimesed, kaaluge tõsiselt, kas ja milliseid kingitusi üldse teha. Ärge lõpetage vana aastat uute laenudega, vaid kinkige oma perele laenuvaba aasta algus. Tõeline jõulurõõm ei tule poest
siin oli ära toodud etümoloogiate allikaviited ja ühtlasi autori aktsepteeringuist erinevad seisukohad. J. Mägiste sõnaraamatu teine iseärasus on süstemaatiline tähelepanu pööramine onomatopoeetilis-deskriptiivsele sõnavarale. Mägiste sõnastikul on 12 köidet, mis jagunevad tähestiku järgi (nt I köide hõlmab A-tähega sõnadest sõnani „hermes“). See on saksakeelne sõnastik. Lehekülgi kokku 4106. 2) Alo Raun „Eesti keele etümoloogiline teatmik” – mõeldud tavainimestele, infot on napilt, pealiskaudsem kui Mägiste oma. Ilus 1982. 3) „Eesti emütoloogiasõnaraamat“ ilmus 2012 (koostama hakati 2002). Sisaldab üle 6600 märksõna, aluseks ÕSi märksõnastik (v.a võõrsõnad). Mõeldud inimestele, kel pole keeleteaduslikku koolitust. Koostanud/toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat
hinnanguid, suhteliselt kasutatav raamat. Välis-Eesti Evald Uustalu. The History of Estonian People. London 1952, Eesti rahva ajalugu, Tallinn 2005 Eesti Vabariik 1918-1940, koostanud Evald Uustalu, 1968 kästles peaaegu kõiki valdkondi, fotomaterjal, arvatavasti omariikluse aja parim üldülevaade kuni tänase päevani Arthur Võõbus. Studies in the History of the Estonian People I-X, Stockholm 1969- 1984 käsitles eelkõige usuelu. Toivo Raun. Estonia and the Estonians. Stanford 1987 Märt Raud. Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu, Toronto 1953. Heas mõttes omapärane raamat. Õigustab Pätsi. Eesti Vabariik Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Koostanud Silvia Õispuu, Tallinn 1992 Esimene katse Nõuk järgsel ajal anda tasakaalustatud, õigustatud hinnangut 20. sajandile eestlaste vaatepunktist. Jüri Selirand, Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Muinasajast maailmasõjani,
jan Pihus, Morten Piibeleht, Tiiu Pirsko, Peep Pirso, Rainer Ploom, Triin Pomerants, Kristiina Praakli, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Vahur Puik, Taavi Pungas, Taivo Pungas, Merle Purre, Karl-Aksel Puulmann, Andres Puutsa, Paul-Kasper Põldmäe, Heija Pärtel, Priit Pääsukene, Rasmus Raag, Taavi Raidma, Alari Rajande, Ramon Rantsus, Liisa Raud, Helen Raude, Evelyn Raudsepp, Eero Raun, Liisi Reemets, Lii Reikter, Tormi Reinson, Piia Reismann, Margus Rekor, Martti Remmelgas, Ago-Erik Riet, Pille Rinne, Marilin Ristikivi, Pille Roaldset, Lauri Rooden, Paul-Eerik Rummo, Renate Rutiku, Siret Rutiku, Jüri Ruut, Toivo Räim, Mr S, Laur Saar, Elle Saar, Marit Saar, Indrek Saar, Lennart Saidla, Priit Salumaa, Silvi Salupere, Karl Saluveer, Vilja
Tema talupidajast isa Jaan, kelle Uue-Järve talu asus Tali vallas, oli tsaariarmees puhkpilliorkestris kornetit mänginud, lisaks sellele oskas ta ka viiulit (Viruskundra 1995, nr 5, lk 4). Isapoolse vanaisa juures tegi 4-aastane Hendrik varakult tutvust ka grammofoniga ja seda kaudu süvamuusikaga. Hendrik on ka Juurikate muusikutedünastia esiisa – tema poeg Tiit Juurikas on tunnustatud levimuusika pianist-arranžeerija, pojapoeg Raun, kes õpib EMTA-s, on endale juba nime teinud džässpianistina, pojatütar Age süvamuusika pianistina. 133 Sellist nime kasutab H. Juurikas, V. Ojakäärul Väimela põllumajanduskool (Ojakäär 2000: 208), EE (1938: 1246) annab kooli nimeks Väimela Põllutöökool. H. Juurikas õppis seal agronoomiat. 66 lähedane koosseis, ainult kahel juhul ei olnud koosseisus viiulit ja neljal juhul akordioni. Ühel
Compiled by E. Uustalu. Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968 (in Estonian). 2. Tõnu Parming, Elmar Järvesoo. A Case Study of a Soviet Republic: The Estonian SSR. Westward Press, Boulder, Colorado 1978. 3. Arvo Mägi. Eesti rahva ajaraamat (The Chronicle of Estonian People). Stockholm, Eesti Päevaleht Förlag AB 1979 (in Estonian). 4. Soviet Estonia. Land. People. Culture. Tallinn, Valgus Publishers, 1980 5. Toivo Ü. Raun. Estonia and the Estonians. Hoover Institution Press, Stanford University 1987. 6. Eesti Entsüklopeedia, XI kd. Eesti üldosa (The Estonian Encyclopaedia, volume XI. Estonia in general): Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers, 2002 (in Estonian). 7. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986 – 1991. Tallinn, SE & IS, 1996 (kokkuvõte inglise keeles) The different Estonia;
annaabi.ee 
