Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate Tartus asuva Kesklinna linnaosa paiknemisest Eestis, asustamise ajast, edasisest arengust, mõjust piirkonnale Nõukogude Liidu ajal ning mõningatest toimunud muutustest 2000. aastatel. Tartus on läbi aegade palju kordi vahetunud võim ja Tartu on kuulunud erinevate riigivõimude alluvusse, sellega seoses on mitmeid kordi muutunud linna nimi. Ajaloolistest allikatest on läbi käinud sellised nimed nagu Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev (Pullerits, 2005). Referaati koostajana olen peamiselt kasutanud Tartu nime. Asukoht Tartu linn asub Kagu- Eestis,Tartu maakonnas, Suure- Emajõe keskjooksul. Tartus kõrgete servadega ürgorus voolav Emajõgi ühendab Võrtsjärve Peipsiga. Tartust on mööda Emajõege liikudes Võrtsjärveni 57 kilomeetrit ja Peipsi suudmeni 43 kilomeetrit. Tartu on Põhja- ja Lõuna- Eestit ühendav raudteelinn, mille peamiseks liiniks on Tallinn- Tartu- Valga. Tartust
: [kirjade, dokumentide ja äritekstide koostamise käsiraamat] 2012 7. Orvet, Sirje Sekretärid ajapeeglis : fragmentaarium / 2013 8. James, Oliver Kontoripoliitika : kuidas toime tulla valede, noa selgalöömise ja alatute trikkidega / 2013 9. Dokumendinäidised äritegevuses : [1. osa] : [ptk. 1-5] / 2014 10. Dokumendinäidised äritegevuses : [2. osa] : [ptk. 6-11] / 2014 5. Leidke artiklikataloogist, millistel teemadel kirjutas Priit Pullerits 1997. aastal? Kui palju ja mida leiate? kuus 1. Abielu hävitamine : [homoabielud] / Pullerits, Priit 2. Suur mure väikse asja pärast. Sajad inimesed ostavad tähtsündmuste jäädvustamiseks videokaamera - ja avastavad uue ehmatava väljamineku. Kuidas seda kulutust vältida? / Pullerits, Priit 3. Hangeldaja Hollywoodis : [Milos Formani film "Pornokuninga piinad" ajakirja "Hustler" omanikust Larry Flyntist, osades Woody Harrelson ja Courtney
Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale haaratavaks. Tuleb teada, kuidas ajalehes materjali serveeritakse ja kuidas selle serveerimisele kaasa aidata – teadmine ajalehe...
SISSEJUHATUS (LK 79-82) Pehmetes uudistes kasutatakse juhtlõigu asemel sissejuhatust, mis koosneb kahest poolest: huvilugu ja tuumlõik. Sissejuhatuse tegemise põhireeglid • Huvilugu peab esitlema uudise keskseid tegelasi, kesket sündmust, põhimeeleolu. • Sissejuhatusega uudise kirjutamisel algab uudise tegemine tuumlõigu väljavalimisest. Huvilugu valitakse pärast tuuma. • Huvilugu peab olema ennem tuumlõiku. Nii äratab esimene lõik lugejas huvi ja teine lõik annab teada, mis on loo tuum. Huviloo tüübid Jutustus – kõige populaarsem algus. See sisaldab tegelasi, dialoogi ja olukorrakirjeldust. Jutustus tõmbab lugeja teemasse ja asetab ta otse keset tegevust. Kontrast – populaarsuselt teine. Võrreldakse või vastandatakse isikut, sündmust, seisukohta, olukorda teisega. Suur osa kontraste on kahelõigulised – üks annab ühe poole ja teine teise. Pakitud algus – pannakse kokku samatüübilised lood või näited. Seda kasutatakse, et illus...
Uudise ülesehitus JUHTLÕIK JA SISSEJUHATUS Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid tüüpe kasutatakse olemuslugudes, pehmetes uudistes jne. Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadi...
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus Kõige olulisem on näidata, milline on kaugus allika ja sündmuse vahel. kas ta osales sündmuses, nägi pealt, luges jne? kauguse alusel saame jag...
Uudise käsiraamat 23-44 lk: Mis on uudis? Uudis – materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult lahendada; lahutab meelt; tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille t...
LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirja...
Intervjuu Etapp: planeerimine, küsimuste koostamine, kokkuleppimine, intervjueerimine ise. Intervjuu planeerimine - oma ülesande analüüs ja intervjueeritava inimese tausta uurimine. Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ...
Dokumentide metaandmed. Osa 1 2006 Informatsioon ja dokumentatsioon: dokumendihaldus. Digitaaldokumendi pikaajalise säilitamise vorming. Osa 1 2006 Lees, Merike Kuidas kirjutada tekste? : [kirjade, dokumentide ja äritekstide koostamise käsiraamat] 2012 Dokumendinäidised äritegevuses : [1. osa] : [ptk. 1-5] 2014 Dokumendinäidised äritegevuses : [2. osa] : [ptk. 6-11] 2014 4. Otsin artiklikataloog, Priit Pullerits 1997. Abielu hävitamine : [homoabielud] / Pullerits, Priit (1997) 2, 8 Favoriit Suur mure väikse asja pärast. Sajad inimesed ostavad tähtsündmuste jäädvustamiseks videokaamera - ja avastavad uue ehmatava väljamineku. Kuidas seda kulutust vältida? / Pullerits, Priit (1997) 6, 58 Favoriit Hangeldaja Hollywoodis : [Milos Formani film "Pornokuninga piinad" ajakirja "Hustler" omanikust Larry Flyntist, osades Woody
UUDISE TOIMETAMINE Oluline on toimetaja kui roll. Toimetaja tegeleb tekstiga peale selle valmimist ja toimetamine on see, mida tehakse tekstiga selle valmiskirjutamise järel. Toimetaja alamrollid on: tekstide paremaks tegemine ja ajalehe vajadustega vastavusse viimine; pealkirjade, fotoallkirjade ja vahepealkirjade kirjutamine; fotode valimine ja teabegraafika tellimine; lehekülgede kokkupanemine. Toimetamise all mõeldakse esimest tegevust ning ülejäänud on materjali serveerimine. Toimetamist kitsas mõttes võib jagada mitmesse alamrühma: • Reporterilt pärit teksti toimetamine, et viia ta vastavusse uudisekirjutamise professionaalsete kriteeriumitega. • Lühendamine, et viia loo pikkus vastavusse talle lehes antava ruumiga. • Värskendamine, et teha varem kirjutatud lugu sobivaks tänase infoseisuga. • Kohalikustamine, et tuua rahvusvahelistesse uudistesse eesti aspekte jne. • Teabeagentuuridest pärit lugude ...
UUDISE TEGEMISE PROTSESS (LK 331-351) Protsess on: planeerimine, reporteritöö, kirjutamine ja toimetamine. Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas. - Tekstitegemise soovitused kehtivad täies mahus pika ja keeruka uudise puhul. - Teksti tegemine on osalt spontaanne, osalt teadlik süstemaatiline tegevus. Kui piirduda ainult spontaansusega, siis tuleb segane ja juhuslik tekst. Süstemaatiline tegutsemine aitab aega kokku hoida. - Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loot...
Sisaldab fraasi: Lennart Meri Aasta: 1973-1973 Keel: Eesti keel 3. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2005-2015, leiate Tallinna raamatukogudest? Seitse dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut. Märksõna: dokumendihaldus Aasta: 2005-2015 Laad: Trükitud raamat Raamatukogud: Kõik Tallinn raamatukogud 4. Leidke artiklikataloogist, millistel teemadel kirjutas Priit Pullerits 1997. aastal? Kui palju ja mida leiate? Priit Pullerits kirjutas kuus artiklit. Ta kirjutas abielust, kloonimisest, väljaminekust, hangeldajast Holliwoodis, DNA testist ja mehelikkuse sümbolist. Näiteks: „Abielu hävitamine : [homoabielud]“. Autor: Priit Pullerits Ilmumisaeg: 1997-1997 Nimi: Õpperühm: Teaviku leidmine Valga Keskraamatukogu elektronkataloogist ehk RIKSWEB-i kasutamine (http://riksweb.valgark.ee/index.asp?action=100) 5
(Rogalevitš, 2004) Rogalevitš, V. (Jaanuar 2004). Library websites: Konverentsikogumi the importance,possibilities, design and current ku artikkel trends. The 12th BOBCATSSS Symposium Proceedings 2004: University of Latvia & University College of Borås, Sweden. (Pullerits, 2008) Pullerits, P. (23.09.2008). E-ajaleht ilmutab juba Ajalehe artikkel sündimise märke. Postimees, lk 6. (Vaid iga kolmas, 2008) Vaid iga kolmas eestlane suhtleb Eesti venelastega. Ilma autorita (10.11.2008). Postimees, lk 8. ajaleheartikkel Elektroonilised artiklid Täistekst (Lance et al, 2000) Lance, K. C.; Rodney, M. J.; Hamilton-Pennell, C.
(1950-1988). Alates 2002 saab vaadata ajalehte internetis. Võib leida Viljandmaakonda raamatukogust. Seda leidsin internetis, nende leheküles. 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2004-2014, leiate Tallinna raamatukogudest? Panin otsingus 2004-20014 aasta. Ajavahemikus 2004-2014 on ilmunud 10 dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut. 5. Leidke artiklikataloogist, millistel teemadel kirjutas Priit Pullerits 1997. Aastal? Kui palju ja mida leiate? Panin otsingus 1997. aasta, valisin Priit Pullerits ja leidsin 1997. aastal oli ainult 6 kirjastust: „Abielu hävitamine: homoabielud“(nr. 2, 8 Favoriit), „Suur mure väikse asja pärast. Sajad inemesed ostavad tähtsündmuste jäädvustamiseks videokaamera – ja avastavad uue ehmatava väljamineku. Kuidas kulutust vältida?“(nr. 6, 58 Favoriit), „Hangeldaja Hollywoodis“ (nr. 6, 10 Favoriit), „Teisikute laat: Ärge kartke kloonimist
(1950-1988). Alates 2002 saab vaadata ajalehte internetis. Võib leida Viljandmaakonda raamatukogust. Seda leidsin internetis, nende leheküles. 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2004-2014, leiate Tallinna raamatukogudest? Panin otsingus 2004-20014 aasta. Ajavahemikus 2004-2014 on ilmunud 10 dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut. 5. Leidke artiklikataloogist, millistel teemadel kirjutas Priit Pullerits 1997. Aastal? Kui palju ja mida leiate? Panin otsingus 1997. aasta, valisin Priit Pullerits ja leidsin 1997. aastal oli ainult 6 kirjastust: „Abielu hävitamine: homoabielud“(nr. 2, 8 Favoriit), „Suur mure väikse asja pärast. Sajad inemesed ostavad tähtsündmuste jäädvustamiseks videokaamera – ja avastavad uue ehmatava väljamineku. Kuidas kulutust vältida?“(nr. 6, 58 Favoriit), „Hangeldaja Hollywoodis“ (nr. 6, 10 Favoriit), „Teisikute laat: Ärge kartke kloonimist
ja liigutused. Algselt on need ebakorrapärased, kuid lapse arenedes hakkavad järgima muusika meetrumit ja rütmi. Tulemused on paremad, kui tegevusega alustatakse juba varases eas. Lisaks meetrumile saab keha kaudu väljendada ka erinevaid temposid , dünaamikat, helikõrgusi, meloodia liikumist, kõlapikkusi ning muusika karakterit. Rütmiline liikumine on otseselt seotud rütmitajuga ning selle arendamisega (Pullerits, 2005). Muusikalis-rütmilise liikumise all vaadeldakse liikumismänge, mis omavad positiivset mõju lapse sotsiaalsele oskusele ja kollektiivsustunde loomisele. Muusikalised mängud aitavad lapsel üle saada hirmust teiste lastega suhtlemisel (Kiilu, 2010). Muusika kuulates kujundatakse erinevaid oskusi: tähelepanu koondamine, et pala lõpuni kuulata; kuulatud pala meeldejätmine ja äratundmine; väljendusvahendite abilpala
Svaasimaa Kristo Pullerits Asukoht Väike merepiirita riik LõunaAafrikas Naaberriigid: LAV ja Mosambiik Pindala: 17 364 km² (sellega ollakse maailmas 157. kohal) Svaasimaa sümbolid Svaasima lipp Svaasimaa vapp Rahvastik 1,1 millionit inimest Peamised rahvusrühmad on svaasid (84%) ja suulud (10%) 26,1 % rahvastikust on nakatunud AIDSi Oodatav eluiga kõigest 32 aastat(madalaim maailmas) Mswati III Svaasimaa kuningas 44 aastane 14 naist ja 23 last Tema isal oli 70 naist, 210 last ja umbes 1000 lapselast Viimane Aafrika absoluutne monarh Umhlanga pidu Augustis toimuv festival Mitukümmend tuhat palja ülakehaga naist tantsib kuningale Kuningas valib endale välja ainult ühe naise 2005. aastal tantsis talle 50 000 naist Elu Svaasimaal Enamus rahvast elavad väikestes külades Mehed on mitmenaise pidajad Elatuvad põlluharimisest Külades puudub elekter ja veevärk Kliima ja maastik Asub lähistroop...
sotsiaalse grupi käsitlus meedias praegusel ajal. Õpetajate väärtuste ja identiteedi esitamist meedias on võimalik vaadelda nii ajakirjanike, teiste gruppide, sealhulgas poliitikute ja teiste teenistujate kui ka pedagoogide enda seisukohalt. Ajakirjanike seisukohti õpetajate suhtes on mitmeid. Kõige levinum on vaatenurk, kust õpetajaid nähakse kui ohvreid, vähemalt selle diskursuse kontekstis. 1. oktoobri Postimehes esitab värvikalt oma arvamuse ajakirjanik Priit Pullerits artiklis pealkirjaga ,,Priit Pullerits: säh, sente kah!": ,,Endises vääringus 8290 krooni on kõik, mis on heade mõtete ja ülikoolilinnas oma töö eest väärt inimene, kes õpetab riigieksamitulemuste põhjal Eesti esikümnesse kuuluvas Miina Härma gümnaasiumis, koolis, kuhu teiste seas on oma lapsed toonud ka peaminister Andrus Ansip ja haridusminister Jaak Aaviksoo; inimene, kellel on Tartu Ülikooli kõrgharidus, kellel on koolis normkoormusele lisaks kaks ületundi,
Ehituses kasutatakse lasernivelliire, mis annavad märku, kui kalded ehituspaigal on liiga suured. Samuti kasutatakse lasereid mõõtmeseadmetes, nendega saab täpselt sooritada maamõõtmist. http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=3958/new_eri_artiklid_395828 http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=524 http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=622 http://www.ksa.ee/laseroperatsioonid http://suusk.blogspot.com/2009/04/pullerits-kuidas-ma-avastasin-imelise.html http://www.plastic-surgery-estonia.com/plastiline-kirurgia/sunnimarkide-eemaldamine.html http://epl.ekspress.ee/artikkel/306359 http://et.wikipedia.org/wiki/Laser
psühholoogia 19931994 Suomen Lapuan Kauppaoppilaitos Soome väliskaubandus 19911992 Tallinna Juhkentali Kaubanduskool turismi ja hotelliettevõtlus 19871990 Rakvere 3. Keskkool Täienduskoolitus Äripäeva Kirjastuse AS Reporterikool, 2003. a, 1 aasta Õppejõud Tiit Hennoste, Priit Pullerits + Eesti tuntumad ajakirjanikud, uudise koostamisest kuni toimetamise ja pressikonverentside korraldamiseni Academia 2002 Kutse ja karjäärinõustamine ning selleks mõeldud internetipõhised programm Soomes lahendused, 2002. a, 1 nädal Vain SMD Müügi ja motivatsioonikoolitus, 2002. a, ühepäevane saalikoolitus Äripäeva seminarid Turundus, IT, personalitöö, müügiseminarid, 2001. a, regulaarselt
Millise saate tegelased on Piret, Mari ja Kertu? Vastus: Pilvede all Tagasi Näitlejad 30 Kes mängis sarjas Nurjatud Tüdrukud Markus Tamme? (peaosa) Vastus: Märt Avandi Tagasi Näitlejad 40 Kes on see näitleja kes on aastavahetuse saate Libauudised nn uudisteankur? Vastus: Gaute Kivistik Tagasi Saadete tegelased 30 Millises telesaates olid tegelasteks Kõsta, Post, Kelk, Rops ja Mart? Hiljem Pullerits ja Kõrs Vastus: Kelgukoerad Tagasi Saadete tegelased 50 Mis saates olid peategelasteks Anti, Indrek, Harald ja Heiko? Vastus:Kalevipojad Tagasi Saatejuhid 20 Kes olid saate Reisijaht saatejuhid? Vastus: Kertu Jukkum ja Teele Viira Tagasi
ajal, mil tegelikult ollakse oma sisemiste rütmidega veel suuremas kooskõlas, kui hiljem, mil on vaja seda juba kunstlikult õppida. Allikad: Alushariduse õppekava 2008. Muusikaõpetus, Eesti Haridusministeerium Kikas, E 2008. Rmt. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. TÜ Kirjastus Kuivits, M., Jukk, T 2005. Rmt. Mäng ja pillimäng - Õpetajaraamat Mellov, Z. 1999. Rmt. Rütmika loov liikumine. Koolibri Pullerits, M. 2005. Laps ja muusika. Rmt: Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex Pullerits, M., Jukk, T. 2007. Mängime muusikat. Avatud Meele Instituudi kursus 7
ilma toetuseta ümbrust avastama ja õppima. Minu vaatluses aga hakkas laps ema käitumist jäljendama, seega oli tal täiskasvanu tugi ja abi kaudselt juures. Ka Võgotski rõhutab eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis, sest õpetajal on väga oluline osa lapse juhendamisel (Kivi jt. 2005: 38-39). 3 KASUTATUD KIRJANDUS Kivi, L., Nugin K., Palm H., Pullerits M., Saarits Ü., Sarapuu H., Sikka H., Timostsuk I., Torm M., Ugaste A., Vahter E., Veispak A., Veisson M., Õun, T. (2005) Laps ja lasteaed: Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Aflex. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus nr 87, 29.05.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv (09.09.2011) 4
Kiriku viimane altar oli barokkstiilis lihtne puutöö, pärit 19. sajandist. Eestikeelset jumalateenistust hakkas õpetaja Johannes Uustal pidama 1918. aasta jõuluõhtust. Altaril oli kaks maali: «Jeesus ristil» ja «Jeesuse ülestõusmine». Altari kohal oli ümmargune, ajahambast puretud lintklaasidega aken. Seitse Helme koguduse meest (kindralid-ministrid Jaan Soots, Paul Lill, Aleksander Jaakson, kunstimuuseumi direktor Peeter Tauk, riigi statistikabüroo direktor Albert Pullerits, riigikontrolöri abi Hans Ahven, tööstuse direktor H. Tõnisson ja gümnaasiumi direktor K. Koljo) panid kokku 1500 krooni ja kinkisid kirikule vitraaz klaasidega akna. Akna raamistik valmistati Rootsist ostetud sajast kilost vasest. Värvilised klaasid, tuvikujutisega keskel, saadi Soomest. Pidulik akende üleandmise jumalateenistus peeti 4. juunil 1939. Sama aasta jõuluks jõudis kirikusse ka elekter. Järgmisest aastast algas aga Helme kirikule halb aeg. Pärast 1940. aasta
väljaandeid lehitsedes silma, nimelt väga paljudele artiklitele pannakse pealkirju, mis kutsuvad inimesi lugema, kuid kui hakkad lugema, siis pole antud teemast juttugi. Väga heaks näiteks on toodud üks Postimehe artikkel. ,,... nupu pealkirjaga ,,Linnar Priimägi avaldab oma seksuaalse orientatsiooni", kus reklaamis järgmisel päeval ilmuvat intervjuud. Kuna intervjuu oli pikk ja seal käsitleti sellised avaraid teemasid nagu vabadus, vaimsus ja areng, tähtsustas Priit Pullerits ka reklaamkirjutise peakirja valikul seksuaalse orientatsiooni küsimust ilmselt üle." ( ,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?", Eve Kitsik, lk. 26) Artiklist aga ei tulnud välja, mis on siis Linnar Priimägi orientatsiooniks. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et ajakirjanduse ja poliitilise korrektsuse vahekord on suhteliselt hägune ja seda on keeruline piiritleda. Selle teeb raskeks internetiajastu, kus igal
Alguses oli disainimine talle hobiks, nikerdas siin ja seal paberile. Kuid nüüdseks on sellest kujunendud raske ja vaevanõudev töö, mis talle endale väga meeldib. Saatejuht Ta on hetkel saatejuht saates Hannes Võrno Q. Tema töö seal on interviueerida inimesi keda ta ise soovib. Ta suhtleb külalistega vabalt ja nende vestlust on vaatajana meeldiv kuulata. Kunstnik Vabal ajal harrastab Hannes maalida. Osad maalid on olnud isegi näitustel üleval. Kolleegide arvamused Kolleeg Priit Pullerits paljastas et, viimatises suuremas isikuloos Võrnoga, et Võrno naljamehe imago taga peitub karm korraarmastaja. Kes laseks pätid maha. Kellele ei meeldi lohakalt riietuvad inimesed. Kes käratas miljonimängu stuudios personalile: kes minuti hilineb, maksab tonni trahvi. Tarmo Leinatamm(Hannese kolleeg ja sõber): Hannest võetakse kui pullimeest. Aga huumori tegemine ei tähenda lodevust. Ma olen ise samasugune, ja Peeter
veebiregistriga ja kogu andmetehaldus toimub Internetis“, kirjutab ametnik: „Registriandmete muutmine toimub kasutajanime ja salasõna olemasolu korral veebipõhiselt“. (Kerge 2005: 38-39) Selline lausekonstruktsioon on pikk ja veniv ning võib lugeja ajada segadusse. Nominaalstiili iseloomustavad järgmised tugiverbid: aset leidma, toimuma, kuuluma, teostama ja vajama. Et lause oleks paremini mõistetav, tuleks tühiverb lihtsalt ära jätta (Pullerits 2010: 15-17). Lisaks tugiverbidele on populaarne ka mine- ja muude tegusõnatuletiste kasutamine. Näiteks selle asemel, et öelda: „Tugevad ja väljapaistvad ettevõtted saavad Tartus kujuneda siis, kui avalik sektor panustab oluliselt üldisesse loome- ja ärikliimasse“, kirjutatakse: „Tugevate ja väljapaistvate ettevõtete kujunemine Tartus eeldab olulist avaliku sektori ressursside panustamist linna üldise loome- ja ärikliima vormimisse“.
kukkumisel tõuseb jälle jalule, et pea püsti edasi oma eesmärkide suunas kõndida. KASUTATUD ALLIKAD 1. Allaste, A. (2006, mai 6). Olla edukas, rikas ja tugev. Postimees. 2. Coontz, S. (2008, september 30). Edukas naine- oht pereelule?. Eesti Päevaleht. 3. Hindreus, T. (2006, jaanuar). Elu kvaliteet?. Infoleht., 1. 4. Parts, J. (2007, september 27). Edu valem- oskused, head ideed ja toetav keskkond. Postimees. 5. Pullerits, P. (2008, august 7). Mis on edukuse mõõt?. Pere ja Kodu.
Võlvlagede asemele pandi tavaline puulagi, kirikule ehitati ka puidust torn. Eestikeelset jumalateenistust hakkas õpetaja Johannes Uustal pidama 1918. aasta jõuluõhtust. Altaril oli kaks maali: «Jeesus ristil» ja «Jeesuse ülestõusmine». Altari kohal oli ümmargune, ajahambast puretud lintklaasidega aken. Seitse Helme koguduse meest (kindralid- ministrid Jaan Soots, Paul Lill, Aleksander Jaakson, kunstimuuseumi direktor Peeter Tauk, riigi statistikabüroo direktor Albert Pullerits, riigikontrolöri abi Hans Ahven, tööstuse direktor H. Tõnisson ja gümnaasiumi direktor K. Koljo) panid kokku 1500 krooni ja kinkisid kirikule vitraazklaasidega akna. Akna raamistik valmistati Rootsist ostetud sajast kilost vasest. Värvilised klaasid, tuvikujutisega keskel, saadi Soomest. Pidulik akende üleandmise jumalateenistus peeti 4. juunil 1939. Sama aasta jõuluks jõudis kirikusse ka elekter. «170 elektriküünalt, neli lampi ja neli välislampi oma 4500 küünla tule
Eelkooliiga on just emotsionaalse intelligentsuse arenemisel niivõrd tähtis iga, tunnustamine ja kiitmine, eneseusu arendamine ei ole vajalikud omadused lapsele vaid lasteaias, vaid kuni elu lõpuni ja tihti saavad inimesele määravaks ka tema elukvaliteedi kujunemisel. Kasutatud allikad Muldma, M. (2010). Muusikaline mõtlemine. http://www.oppekava.ee/index.php/Muusikaline_m%C3%B5tlemine Pullerits, M. (2010). Muusikaõpetus. Pedagoogiline praktika lasteaias. Abimaterjal üliõpilasele ja juhendajale. http://et.scribd.com/doc/40154119/Pedagoogiline-praktika- lasteaias-Abimaterjal-uliopilasele-ja-juhendajale Hiiet, S. (2013). Õpetajate leht. Muusikaõpetus lasteaias õppimine muusika kaudu. http://opleht.ee/11569-muusikaopetus-lasteaias-oppimine-muusika-kaudu/ Ird, A. (2004). Koduvald. Muusika ja rütm peituvad igas inimeses. http://www.koduvald
ka Rooma keiser Claudius ja Püha Rooma keiser Charles VI. Põhi toksiini koostisosaks on - amanitin, mis kahjustab maksa ja neere. Eelmisel aastal põhjustasid Eestis suurt meediakära rohelise kärbseseene kaks mürgistusjuhtumit: viieliikmeline perekond sõi neid seeni suure sirmiku pähe ning samalaadne juhtum kordus paar nädalat hiljem, kui sama seeneliiki söönud keskealine mees sattus haiglasse (Pullerits 2009). Pole Austraalias veel nähtud. 1.3.2 Valge kärbseseen Valge kärbseseen (Amanita virosa) on üleni puhasvalge, kübar (kuni 12 cm) noorelt silmapaistvalt 10 koonusjas, hiljem kellukjalt kumer; jalg tihedaltvatjasebemeline, kiirelt kaduva vatjasebemelise rõngaga, alusel avara kotja tupega; kasvab okasmetsades,kaunis sageli, kuid ilmub hulganisti vaid paljude aastate tagant (Raitviir 2005).
oktoober 2008, lk 6668. Ajaleheartiklid 33 küsimust. Liivimaa Kuller, 19. mai 1994 Edgar Savisaar: Esimene märuliöö mis tegelikult juhtus? (Postimees, 8. mai 2007) Edgar Savisaar: siseriiklik sotsiaalne lõhe tekitab tõelise julgeolekuohu (Eesti Päevaleht, 28. august 2007) Majanduse kriisist päästmine vajab kohe õigeid otsuseid (Äripäev, 26. oktoober 2007) Edgar Savisaar: Majanduskriis kelle süü? (Eesti Päevaleht, 26. september 2008) Vastus küsimusele artiklis: Priit Pullerits. Kuidas annavad tuntud inimesed tervislikku eeskuju?, Postimees, 25. oktoober 2008 Andrus Karnau. Savisaare meelest vajab Eesti rahvusliku ühtsuse valitsust, Postimees, 29. oktoober 2008 (intervjuu) Obama võit on Ansipi kaotus (Äripäev, 6. november 2008) Obama võit on Ansipi kaotus (Meie maa, 11. november 2008) Edgar Savisaar: deflatsioonioht Eesti majanduses süveneb. Postimees, 7. november 2008. [Eestit ähvardavad deflatsiooni tagajärjed; valitsus näeb selles
Kristina on lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi. Tema algklasside klassijuhataja iseloomustab Kristinat kui töökat ja lahtise peaga tüdrukut, kes sai õppimisega suurepäraselt hakkama. Kehalise kasvatuse õpetaja arvates oli Kristina siiras ja armas ning meeldivalt tagasihoidlik. Võistlustelt tulles ei uhkustanud ta kunagi oma saavutustega ja oli spordis oluliselt silmapaistvam kui teised õpilased. ( Pulleritsu spordiblogist: http://suusk.blogspot.com/2010/02/pullerits-kas-tahate-piiluda-eesti.html) Kristina on tunnistanud, et tema sportlase geenid on pärit vanematelt ja et ta on hapniku- tarbimise geenius. Kuid eeldused ei tee kellestki olümpiavõitjat, tähtis on kohutav tahtmine, usk ja soov unistuste täitumise nimel teha meeletut tööd. Just seda kohutavat tahtmist on isa ja ema Kristinale geenidega kaasa andnud ja õpetanud mitte alistuma. Juba kaheaastaselt panid
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA KASUTAMINE Referaat Juhendaja Egle Pullerits Tartu AASTAARV SISSEJUHATUS Minu töö eesmärgiks on selgitada, kust pärinevad eesti keelde laenatud sõnad ning kuidas tuleks laen- ning tsitaatsõnu kasutada, et nad vastaksid õigekirja reeglitele. Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja
See ei tähenda, et aktsiariski peaks pensionikogumisel välistama. Pikaajalise investeerimise filosoofiale pole põhjust hingekella lüüa. Kas praeguste raskuste taga kumab uus suur depressioon? Kaheksakümmend aastat tagasi nautis Ameerika samasugust majandusedu nagu veel hiljuti Eestigi, kuni ühtäkki tabas suurriiki ennenägematu majanduskriis, mis andis tunda terve kümnendi ja kajas vastu kogu maailmas. Kas tollasel olukorral on sarnasusi praeguse ajaga, uuris Priit Pullerits. Mul oli hea tuttav nüüd küll juba manalamees , kes omal ajal elas Valge Maja pressitalituses üle koguni kuus presidenti ning tundis seetõttu enamikku Ameerika raha- ja võimueliidist. Üks rikkur oli talle kord pihtinud, kui lihtsast tähelepanekust piisas, et varandust majanduslanguse eest päästa. See juhtus New Yorgis aastal 1929. Mu tuttava tuttav rikkur oli astunud lifti, kus temasugustele olid abiks vaid sente teenivad piimahabemega liftipoisid, vormimüts peas.
kindlalt ära ’’Ringvaate’’, kuna Reikop on üks tema meelisnägusid televisioonis. Kui oleks kolmapäev, siis vaataks ta kindlalt ka ’’Pealtnägijat’’. Kindlasti ei jäta ta vaatamata ’’Aktuaalset kaamerat’’ ning ka ’’Reporterit’’, et õhtune kogus uudiseid täis saaks. Vanaemale on meelt mööda ka erinevad poliitilised debatid ja vestlussaated. Ainsana suutis tema välja tuua mulle oma lemmikajakirjaniku, kelleks on, nii irooniline kui see ka pole, Priit Pullerits, kes tema sõnul elas kunagi meie perega samas majas. Tema kirjutisi loeb ta meeleldi ning on nõus isegi nende eest maksma. Arvutiga vanaema tuttav pole ning seetõttu on tema teadmised internetist ning sellest kõigest üsna minimaalsed, ta on vanakooli inimene, kuigi tal on sellest veidi kahju, sest internetist leiaks ta endale kindlasti palju meelepärast lugemist. Enamiku uudiskirjandusest või ka ajakirjadest saab ta kas raamatukogust või peretuttavatelt. Ta loeb
praegugi) poiste suurem väljalangevus põhikoolist ning klassikordamine (eriti 7.- 9. klassis) (Heinlo 2001, 23). Kuna Eestis katkestavad poisid oma õpingud tunduvalt kergekäelisemalt kui tüdrukud, järeldavad analüütikud, et poiste heaolu koolis on madalam ning nende rahulolematus kooli suhtes suurem, st ilmselt soosib kogu koolisüsteem rohkem tüdrukuid (Rummo & Aasvee 2008, 44) Näiteks 2003/04. õppeaastal langes põhikoolist välja 669 poissi ning 290 tüdrukut (Pullerits 2005). Probleemseimad on 12-aastased poisid, kelle õppimisega hõivatus on Statistikaameti 6 andmetel kuue aastaga vähenenud. Noormehi pääseb ka kõrgkooli vähem, sest sisseastumisel ei suuda nad neidudega konkureerida: 2005.a. oli 100 mehe kohta naissoost sissesaanuid 160 (Rummo-Laes 2006, 11-12). Naised õpivad, sest haridus on nende päästerõngas tööturul. 7.Õpilasest tudengiks
Baranova 13.56 19. Eesti Vasar M. Rõngelep 60.10 35. Eesti 7-v K. Kand 5613 25. Eesti 15 Kommentaar tulemustele: "Juba mullu sügisel kuuldus kergejõustikuringkondadest rõõmuhääli, et Göteborgi EM-võistlustele sõidab Eesti kõigi aegade suurim koondis. Rõõm osutus enneaegseks. Sest järsku algas traumade laviin," kirjutab Pullerits Postimehes. "Tagatipuks on enamik Eesti esindajaid, kes Rootsis seni areenile ilmunud, esinenud alla ootuste." Göteborgi EM-võistluste korraldamisega kordus mõnes mõttes ajalugu. 1994.aastal peeti kergejõustiku EM-võistlused Helsinkis ja aasta hiljem MM- võistlused Göteborgis. Nüüd toimus MM eelmisel aastal põhjanaabrite juures ja järgnes EM Rootsimaal. Võistluste korraldamisega pole kumbki maa kunagi hätta jäänud, eelmisel aastal
K. Rüütli "Sünnipäev" Sünnipäev, sünnipäev, meil on täna sünnipäev. Kellel küll on sünnipäev? Meie (kellel?) sünnipäev. Trala-la-la-la-la-la-la lal-lal-laa. 14 t kõnd ringis kätest kinni. 58 t sünnipäevalaps istub ringi keskel toolil, kroon peas. 912 t keerutus kohapeal. (K. Rüütli 2004. Lk 7) 11.9. Aastaajad, ilm H. Prodel "Päikene" Päikene, päikene, paitab lapse pead, päikene, päikene, oled hell ja hea. (15 laulu koolieelsetele lastele. 1975. Lk 27) M. Pullerits "Küll on hea" Küll on hea siis kui paistab päike. (M. Pullerits. Kõik võib olla muusika. Tallinn 1998. Lk 30) Lauldakse ja liigutakse laulu rütmis läbisegi mööda ruumi ringi ja plaksutatakse kaasa. E. Esop "Vihmalaul" Tip-tip-tip-tip tipuliseks, täp-täp-täp-täp täpuliseks teen ma majad, teen ma rajad. 30 Õpetajaraamat Tip-tip-tip-tip nii ma sajan. Tip-tip-tip-tip nii ma sajan.
anumaid, ruume, kirju, et vältida soovimatut kasutamist ja tõendatakse nende ehtsust. Esimene pitser Mesopotaamiast. Sekreetpitsat- salajane pitsat. Pitseri legend- tekstiosa, mis on pitseri all. Statistika, arvud ja arvutid- Esimene verstapost, kust saame eestlaste arvu kohta andmeid 18 oli Taani hindamisraamat. 18 saj mehi sõjaväkke ei võetud, see tingis rahvaarvu kasvu peale katku. Eesti Vabariigis asutati 1.märts 1921 Riigi Statistika Büroo, mille juhiks oli Albert Pullerits. Seda kuupäeva võib pidada Statistika sünnipäevaks. 1990 võeti vastu Eesti Statistikaseadus.. Teaduseks sai statistika 16 saj Itaalias ja 17 saj Saksamaal. Tsaari Venemaal oli statistika heal tasemel ja sõjaväe komplekteerimise huvides hakati 17 saj korraldama majapidamise loendusi. 18 toimusid hingeloendused. Eesti ja Liivimaa kubermangude statistikatoimikud loodi 1834. aasta ukaasi alusel. Esimene rahvaloendus Eestis ja Liivimaal oli 1881. EV rahvaloendused 1922 ja 1934
- ajakirja aastakäik, number, - artikli alguse ja lõpu lehekülje number. Nt: Eller, K., Kama, K. 1988. Lõunaeesti keele ortograafiast. Looming, 9, lk 12711274. Ajaleheartikli kirje koosneb kahest osast nagu kogumikus ning ajakirjas ilmunud artikli puhul, kuid neist erinevalt märgitakse: - artikli ilmumise kuupäev ja kuu, - lehe number, - rohkem kui neljaleheküljelises ajalehes ka leheküljenumber. Nt: Pullerits, P. 2008. Vanilla Ninja triumfeeris Tsiilis. Postimees, 27. veebruar, nr 48, lk 19. Vene tähestikus kirjutatud allika kirje võib esitada originaalkujul või translitereerituna ladina tähestikku (reeglid vt ÕS 2006, lk 10331034). Tehniliselt hõlpsam on translitereerimine, nt Tkatsenko, O. 1985. Merjanskij jazyk. Moskva: Nauka. 13
Valemist m = I t M saame z = I t M = n(elektr) z F F m n(aat) z = 0,060 A 3960 sek 1 mol(elektr ) 207 g 1 =2 96500 A sek 1 mol(aat) 0,254 g Vastus: Katiooni laeng on 2. Kirjandus R.Ott, A.Piksarv, E.Talts "Keemia ülesannete kogu", Tallinn, "Valgus", 1983. Koostas: dots. R. Pullerits 13
26, 349 Faktorid, mis mõjutavad tavanoorte suhtumist puuetega ... Merlecons www.merlecons.ee/toimetised.php (külast. 28.12.2012) Flynn, M., Flynn,P. (2000). Õpiraskustega lapsed. Koolibri Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: Ilo Hädikind, P., Kuusk, Ü., (2008). Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Tugimaterjal koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava juurde Kivi, L., Nugin, K., Palm, H., Pullerits, M., Saarits, Ü., Sarapuu, H., Ugaste, A., Vahter, E., Veispak, A., Veisson, M., Õun, T., (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: AS Atlex Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Lovaas, J. (1998). Arenguhälbega laste õpetamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Neare, V. (2009). Eripedagoogika. Hooldusõpe, 4-8
lõpus, venestamise perioodil kirjutati kõik nimed ümber slaavi tähtedega, mille tagajärjel mõnedki nimekujud muutusid. Linnades on elanike nimekirju peetud läbi aegade ja selletõttu on linnaelanike arvu hindamine olnud täpsem. Tuleb aga arvestada, et linnaelanikud moodustasid varasemas ajaloos Eesti elanikest vaid väikese osa. Eesti Vabariigis oli statistika rahvusvahelisel tasemel. Üleriigiliselt korraldas seda Riigi Statistika Keskbüroo (1921), mida juhtisid statistikud Albert Pullerits ja Antoni Tooms. Taani hindamisraamat, mis pärineb 13.sajandist, sisaldab andmeid Eesti maakondade suuruse kohta adramaades. Preestrid ei loendanud inimesi vaid majapidamisi. Lähtudes talude arvust ja ühe talu keskmiselt elavate inimeste arvust on pakutud tolle aja Eesti elanike arvuks 100 000-200 000. Ligilähedast rahvaarvu on võimalik välja arvutada 16.- 18.sajandi maa-ja adramaarevisjone, mida korraldasid uued peremehed vastsete valduste maksuvõime väljaselgitamiseks. 2000a
2022 2225 Preimann Lauri Tallinn 04:53:42 M21 2195 2656 Priks Margo Tartu 05:13:05 M21 541 892 Prizevoits Janis Läti 03:33:31 M21 1818 1551 Prosin Märt Tallinn 04:38:56 M21 35 64 Prous Priit Tallinn 02:50:35 M21 77 45 Puhm Steven Tartu 02:58:54 M21 165 159 Pukk Andre Harju 03:07:43 M21 2010 1831 Pullerits Kalev Tallinn 04:53:15 M21 1517 1766 Pungar Marek Tartu 04:21:46 M21 640 833 Pungar Rainer Tartu 03:37:52 M21 1282 2343 Pungar Urmas Tartu 04:09:08 M21 2111 1655 Purge Priit Tartu 05:01:51 M21 78 58 Purnins Lauris Läti 02:59:15 M21 679 2807 Puu Ahto Tallinn 03:40:04 M21 92 2069 Puu Henno Tallinn 03:00:25 M21
annaabi.ee 
