Hommikul päiksetõusu ajal heisatakse Pika Hermanni tornis riigilipp. * Igal aastal mälestatakse vabadussõjas langenuid. Mälestusmärkide juures toimuvad mälestusteenistused, millest saab osa võtta ja langenute mälestuseks lilli või pärgi asetada. * Kaitsejõudude paraad. Eesti Kaitsevägi demostreerib uhket sõjavarustust ning kaitsejõude. * Kõik koos perega ilma nautima, kelgutama ja uisutama. * Televiisorist Vabariigi presidendi vastuvõttu jälgida. * Kuulata presidendi kõne. * Lauldi hümni Kuidas tähistati vanasti? Vabariigi aastapäeva tähistati oma okupatsiooniaegses lapsepõlvekodus. Paljud väidavad, et jõule ei tohtinud sel ajal pidada, mis on täielik nonsenss. Igaüks võis endale tuppa tuua jõulupuu ja kirikus käia, ehkki see võimudele ei meeldinud. Hoopis teine lugu oli aga vabariigi aastapäevaga, mille tähistamine oli absoluutne tabu
Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 34.Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda. 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda
Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 34.Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda. 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda
J: Kes seal on? H: Hunt olen, ei leia oma maja üles, lase tuppa sooja. J: Muidugi lasen H: Läheb sisse. Kuule jänkuonu mul üksinda oleks siin palju mõnusam. Kahekesi on kitsas J:Kallis hundionu, jõulud on varsti käes- päkapikud hiilivad, me peame sõbrad olema. H: Kas päkapikkudel on punane müts? J: Jah H: Siis ma nägin akna taga ühte. J: Lähme õue neid vaatama (lähevad) Päkapikud esinevad oma lauluga Luuletus ,,Talvekuul" Lind ja päkapikud: Selle loo peale tahaks kohe kelgutama minna. Laul ,,Kelgutamas" Jõuluvana saabub laulu lõppedes. Jõuluvana jutt ja laste luuletused jõuluvanale
ese, loom, taim: -i (osuti), -ja (avaja), -kas (purjekas) koht: -la (söökla), -k (rinnak) Verbituletus. Tegevus: - ta (da)- (pai-ta-b), -sta- ( lõbu-sta-b), -ne- (kalli-ne-mine). Häälestama, pimenema, kõhnuma, sulisema, titatsema. Kausatiivid ehk põhjustavat tegevust väljendavad verbid. Mõjutamine, muutus. Suhteid lõpetama, kooki küpsetama, saapaid puhastama. ta-, da-, sta-, nda- Faktitiivid ehk teostusverbid väljendavad lihtsalt tegevuse sooritamis. Seisundit mõjutamata. Kelgutama, uisutama, silitama. ta-, da-, sta-, nda- Reflektiivid ehk enesekohased tegusõnad väljendavad tegevust, mis tegija endaga toimub. Seisundi muutus, mis puudutab subjekti ennast. Laev randub, neiu solvus, inimene vananeb. u-, ne- Tegevuslaadi vaheldumist väljendavad verbid. Tantsisklema, mõtisklema, haugatama Määrsõnatuletus Viis: -lt (ehmnult), -sti (hästi), -li (kõhuli) huvitavalt, nähtavasti, etapiti, meeleldi, aruldasa, vastakuti. lt-liite põhiül
kuna riks arvas et argo varastas ta 100 kroonise aga pärast leiti see riksi lauaalt,kristiina klassijuhataja sünnipäev kus saadi kooki. 8.kristiina ema hakkas nädalavahetuseti ära olema ja argo ema laamendas õues kud argo tuli kristiina ukse taha ja palus kristiinalt et ta politseisse helistaks,kui ema laupäeva öösel kell2 koju tuli siis lasi kristiina emale vannitoas vell näole ja ta ema tuigerdas voodisse,jannu ja kristiina läksid järgmisel päeval kelgutama ja kohtasid seal sveni ja kes tüdrukud koju saatis,oli tulnud jannu lasteaia pidu ja kristiina ema islmus sinna purjus peaga aga ta aeti välja öösel sai kristiina teada et ta ema on haiglas,hommikul läksid kristiina ja jannu ema haiglasse vaatama jaema oli palunud kristiinal isale helistada kuna ema omaoli ära varastatud,siis läksid tüdrukaud koju ja kristiin ategi omaõele süüa ja siis läksid na magama. 9
on. Arvan,et kõige rohkem sarnaneb minu kasvatusele see viimane-suunav kasvatus. Olen olnud alati oma ema jaoks väga kallis,samas on mu ema kogaueg väga tihedalt tööga seotud ning tänu sellele jäin tihti väiksemana vanaema hoolde. See aga ei tähenda,et ma poleks piisavalt saanud oma emaga aega veeta. Kunagi oli ikka nii,et niipea kui ta töölt tuli või kui tal vaba päev oli tegime me midagi koos-kas siis läksime jalutama,ujuma,kelgutama või tegime süüa.Emal oli alati minu jaoks aega,kui mina seda soovisin-see mulle meeldis. Kuid millegipärast,ma ei tea isegi miks, olin ma väiksemana väga armukade,kui ema pidi kuskile ööseks minema.Mäletan,et läksin ikka väga hüsteeriasse kui sain teada,et ema läheb kolmeks päevaks Tallinnasse.Ma hoidsin ta jalgadest kinni,nutsin ja keelasin-emme ei tohi minna!Võibolla oli see tingitud sellest,et olin ka liigselt hellitatud laps peres
on 100 kilomeetrit tunnis. Mulle tundub, et selline kiirus ajab küll hirmu nahka. Lisaks sellele peab sportlane laskuma mööda kurvilist jäärenni, mis on küllaltki kitsas. Arvatavasti ei saa minust õiget kelgusportlast - olen ikka aravõitu sellise spordiala jaoks. · ......................... kirjand · Oli ilus talvepäev. Ilm oli just sobiv väikese kelgusõidu jaoks. Jaan ja Riivo otsustasid minna Kassitoomele kelgutama. Valmistuti hoolikalt- vanaemalt telliti kaasa pannkoogid, seljakotti pakiti igaks juhuks ka lisapaar kindaid ja termosetäis kibuvitsateed. Mäel oli palju rahvast. Jaan ja Riivo märkasid ka oma klassiõdesid. Otsustati kiiresti teha üks pikk sõit tüdrukute juurde. Korraga märkasid poisid, et nad on oma kelgud koju unustanud. Oh seda peakest! Nad olid ju jätnud oma kelgud aia äärde! Õnnetud poisid otsustasid vähemalt süüa
Minu perekond Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued
Argo ema laamendas Argo õues ja viskas neil akna sisse. Argo palus mul politsei kutsuda, tegin seda ja nad viisid Argo ema minema. Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas. 34. Käisime Jannuga ema vaatamas ja ema soovitas meil isale helistada ja abi paluda, sest meil ei ole enam üldse raha. Teel koju mängisime Jannuga lumesõda, kui ära lõpetasime, nägime me Jürgenit ja Riksi, kes mind solvasid, et kellega mul laps õnnestus. 35
minema. Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas. 34. Käisime Jannuga ema vaatamas ja ema soovitas meil isale helistada ja abi paluda, sest meil ei ole enam üldse raha. Teel koju mängisime Jannuga lumesõda, kui ära lõpetasime, nägime me Jürgenit ja Riksi, kes mind solvasid, et kellega mul laps õnnestus.
E lubas anda neile magamisaseme. Ei saanud öösel magada. Arvas, et G tuleb teda kohe ema juurest otsima. E arvas, et kõik on L süü. L läks koeraga jalutama. Inx vaatas laste järele, kuid korraks teise tuppa minnes lõhkusid lapsed peegli ära. E oli väga vihane. Inx lubas L Gerdiga aidata, sest teadis millin tropp G on.Gmängis teiste ees head pereisa. L leidis lehest 1 kuulutuse. Kalamajja, 3000. Inx ja teised läksid kelgutama. Tagasi tulles nägid G audit. Otsustasid veel jalutada. L ja Inx arvasid et E lasi G sisse, kuid ei lasknud, mille eest L tänulik oli. Lapsed ei uinunud, ema sai pahaseks. E ütles L , et lapsed rahuneksid, peab ta ise rahunema. Lootis, et kõik muutub. Läheb paremaks. Ja, et Genam tagasi ei tuleks. PETTUMUS- L tutvus kohaliku Mariannaga, kel oli 2 a poeg. Esmalt keskendus L elamispinna leidmisele ning seejärel tuleb otsida töökoht. L ei tahtnud oma ema viga korrata,
Nii ei oleks õige. Miski kutsub mind sinna auku. See tundub lähema olevat tulnud kuid liikumist ei ole olnud märgata. See on nüüd lihtsalt lähemal. Ja ma tean et see on tugevamaks muutunud nagu kelgu hoog. Mis tuleb perfekselt välja kus on hea pikk laskumine ja üks hüpekas ees mitte liiga suur, et taguotsal oleks valus. Vaid piisav. ,, Veroonika jääb seisma ja enda ette vaatama, ema aga tõstab pilgu ja vaatab publikusse. E: ,, Ma mäletan kuida me ükskord kõik neljakesi koos kelgutama läksime. Ma pakkisin nad kõik paksult riidesse nii, et nad kõik menutasid mulle väikseid kubujusse. Me sammusime läbi lume metsa, kelgumäle. Loodus oli seal nii kaunis. Ma oleksin tahtnud seal lihtsalt lamada ja vaadata kuidas mändide okstel lumi sätendab kui päike sellele eredalt paistab ja kuulata kuidas lapsed rõõmsalt ringi joosevad ja heamelest kilkavad. Kuid kokkuleppes mis ma olin oma kubujusside teinud seisis, et ma pean igaühega ühe korra alla lastma. Ja ma nautsisin iga
saanud. ,,Aga vaata, et sa vesivärvi diivani peale ei aja." Tihasepoiss Taavi, kes oli rähn, otsustas õppima hakata. Ta oli unustanud, mis homseks nokkimise tunnis õppida oli ning logis puu kooli sisse. Hiljem leidis Taavi aga, et tema uus sõber Rähnipoiss Rändi oli talle saatnud kirja: ,,Oli tore sinuga sõbraks saada. Soovin, et ka mul oleks nii tore kollane sulejope kui sul ning et ma oskaksin nii hästi nokkida. Lähme mõni kord koos kelgutama." Kui tihaseema poega õhtul magama tuli panema, olid Taavi suled puhtaks pestud ning toksimisest loobutud. ,,Kui hea on ikkagi olla tihane," ütles ta ning jäi magama. Mustu nimega Boo 1.peatükk Tere! Mina olen Boo. Tegelikult küll Mustu, aga kutsutakse mind Books. Ma olen paks. Ausõna olen. Isegi võõrad ütlevad seda. Nende arvates olen ma üldse ilus kiisu. Tihe must karv koos lumivalge kraega on ju lausa ideaalne kooslus. Ja kui te seda karva veel talvel peaksite nägema
enne lahkuma kui Hull-Juhan. Ükskord mõtlesid aga Illimari isa ja mõisarahvas mängida Hull- Juhanile vingerbussi. Kirjutaja Tiilik ja veel kaks meest riietusid nö. Kuraditeks ning läksid siis ühel päeval sauna Hull-Juhanit ära ajama. Hull-Juhan ehmus nii ära, et enam kunagi ei läinud naiste sauna. Juhani üle visati selle juhtumi pärast ka palju nalja. Oli käre külm, kuid öeldi et päev on nüüd kukesammu võrra pikem. Illimar läks sel päeval kelgutama. Ta lasi pleekaiast linnumaja ja järve poole mäest alla. Järvel jäi hoog pidama ja Illimar imetles ilu enda umber. Siis jäi Illimar kalavenelasi vaatama ja vaatas koguni niikaua, et täiesti ära külmus. Ta pani nüüd tähele, et pakane näpistas nina ja eriti vasaku jala varbaid, sest vasaku jala saabas oli väiksem. Seal märkas teda vana Hirm ning viis Illimari viinavabrikusse. Seal oli soe ja hea ning peagi jäi Illimar põhuhunnikusse magama. Siis pakkus vana Hirm, et
Die Wüste, -n – kõrb Die Lage, -n – asend, olukord Die Pflanze, -n – taim Das Tier, -e – loom Das Klima, -s -kliima Die Eisdecke, -n – jääkate Der Baum, -“e – puu Das Gras – roi Der Bär, -en – karu Der Punkt,-e – punkt Der Nordpol – põhjapoolkera Der Südpol – lõunapoolkera Der Äquator – ekvaator Die Erdkunde, die Geografie – maateadus Liegen – asuma, lebama Entdecken – avastama AKK Herrschen – valitsema Der Schlitten – kelk Rodeln – kelgutama Glatt -libe Strassenglätte – tänava libedus Bauen – ehitama Rauh – kram. Kõle Streng – karm Kühl – jahe Gleich – kohe, sama, võrdne Heiss – kuum Ziemlich – üsna Die Wetterworhersage – ilmaennustus Die Wetterbericht – ilmateade Der Boden – Pinas Der Arbeitsplatz Feucht – niiske Nass – märg Gehören – kuuluma ZU + DAT Verdienen – teenima Klug – tark Sowohl Regnerisch – vihmane Häufiger – sagedamini Die Sätze – lause Kaum – enam
· Lapsed leiavad pildilt tegevused ja vastlatoidud, mida õpetaja nimetab: Me kelgu- tame ...; Me sööme suppi...; See on vurr. See on hobune jne. · Lapsed vastavad õpetaja abiga küsimustele: Mis päev täna on? Mida me teeme vastlapäeval? Mida me sööme vastlapäeval? Käeline tegevus · Laps värvib pildi. · Laps valmistab nööpidest ja nöörist vastlavurri ja õpib vurriga mängima. · Laps lõikab paberist välja lumehelbed. Mäng · Dialoog fraasidega: Tule õue kelgutama! Oota, varsti tulen. Ma panen riidesse. Lapsed matkivad riietumise ja kelgutamise liigutusi. · Õpetaja näitab ette: matkib kätega lumesadu (või võtab paberist lumehelbed, matkib lumesadu), paneb karu lumeteki alla magama, paneb sõrme suule. Õpetaja ja hiljem lapsed saadavad liigutusi kõnega: Lund sajab tasa, tasa. Karu magab tasa, tasa. Mina olen tasa, tasa. 74 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 14
sest tarkadel on ikka arust puudu. Tulev kord katsume siis uuega." Nende sõnadega lahkus direktor, sest tal tuli nähtavasti midagi hädatarvilikku meelde. Järgmisel usuõpetuse tunnil astus klassi väike kõbus vanamees, kes uppus halli, sest temal oli kõik hall -- habe, vuntsid, silmad, juuksed. Isegi uus testament. mida ta hoidis kaenla all, paistis hallina, kui ta kõndis laudade ees edasi-tagasi, pilk põrandal, ja pomises endamisi: ,,Kelk, kelkama, kelgutama, kelk, kelkama, kelgutama." Viimaks jäi ta seisma, tõstis silmad õpilastele, naeratas muhedalt nagu vanadele tuttavatele ja ütles: ,,Tere, lapsed. Kus me mineval korral peatusime? Kus me jäime seisma? Minu vana pea ei hoia enam midagi kinni. Kes on priimus? Kus me lõpetasime?" ,,Härra, teie olete täna meil esimest korda," ütles priimus. ,,Mis? Esimest korda?" imestas vanamees ja naeratas kavalalt habemesse. ,,Ah jaa, õige, esimest korda... Nii siis -- katekismus läbi, piiblilood läbi
annaabi.ee 
