................................................. 11 Kirch, M. (1988). Rahvusprotsesside ja rahvussuhete arengu probleeme. Tallinn: EKP Kirjastuse trükikoda. ................................................................................................................. 11 Lauristin, M & Vare, S & Pedastsaar, T & Pavelson, M. (1998). Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Tartu Ülikool. OÜ Vali Press trükikoda.................................................... 11 Rannut, Ü. (2003). Muukeelsete õpilaste integreerimine eesti koolis. Õpik kõrkkoolile ning muukeelsete õpilastega töötavale aine- ja klassiõpetajale. Tallinn: TPÜ Kirjastus..................... 11 2 Sissejuhatus Eesti koolis õpib üha rohkem lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Enamik neist pärineb segaperekondadest, paljud aga ka perest, kus kumbki vanematest ei oska eesti keelt või oskab seda kehvasti
Erelt jt). Praegu uurivad sõnaliike Silvi Vare, Heete Sahkai ja Maria- Maren Sepper. Eesti keele sõnavara päritolu uurimisega ja etümoloogiasõnastiku koostamisega tegelevad Lembit Vaba ja Iris Metsmägi. Arvutilingivistika valdkonnas on tegevad Mart Remmel, morfoloogias Ülle Viks, leksikograafias Margit Langemets ja kõnetehnoloogias Meelis Mihkla. Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika ja koodivahetusega tegelevad Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja. Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang. Fonoloogiat ja
1. Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut rannut@tlu.ee Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3
2. Artikulatoorne foneetika Keeleteaduse alused: foneetika Mart Rannut rannut@tlu.ee Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon · Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon (vs. staatiline, kindlatel positsioonidel põhinev, vt traditsiooniline foneetika: eesmärgipärased staatilised positsioonid) põhineb protsessidel, mis väljendavad ajas muutuvaid parameetreid. Kõneorganid on pidevas liikumises. · Meetodid: · elektromüograafia - lihaste närvirakkude elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs
Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26. Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist, prosoodiast, soome-ugri keelte foneetilisest transkriptsioonist jm.
läinud ja lahing ette kaotatud? Kas meie lapselapsed räägivad homme oma kodumasinatega ja isekeskis eesti või inglise või hiina keeles? Laupäeval, 12. aprillil toimus Keele ja Kirjanduse Instituudis tuline arutelu eesti keele tuleviku üle, korraldajaiks Isamaa ja Respublica Liidu Rahvuskultuuri ja Rahvuslaste Ühendused. Keelefoorumil esinesid mitmed keeleala tippteadlased (Urmas Sutrop, Martin Ehala, Mart Rannut, Peep Nemvalts jt) ja keeletehnoloogia asjatundja Einar Meister. Vahelduseks tavapärasele nutulaulule koorusid ettekandeist ja arutelust välja mõned üpris head sõnumid eesti keele tegeliku seisundi kohta: - maailmas on praegu umbes 6000 keelt, kõnelejate arvu poolest on eesti keel vägevuselt 274. auväärsel kohal, üldsegi mitte kaduvas-väljasurevas tagumises tuhandes, nagu meile sageli on sisendatud;
rikkam ning avaramate vaadetega õpikeskkond. 3 Allikad: · Pedagoogid: õnnelikud ja haritud alternatiivkoolidest Eestis. 2008. Postimees · Haridus on valmisolek end elukestvalt täiendada ja toime tulla. Intervjuu Ülo Vooglaiuga. 2003. Pärnu Postimees · Eestikeelse gümnaasiumi vastaste murest. Mart Rannut. 2011. Õpetajate Leht · Vene hoolekogud: õppigem rohkem riigikeelt, mitte eesti keeles. 2011. Postimees 4
AAVIK "Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" põhjalik käsiraamat. 1925 "Valik eestikeelseid grammatilisi oskussõnu" (Akadeemilise Emakeele Seltsi oskussõnade toimkond): lauseliige, alus, öeldis, sihitis, määrus, täiend, lisand, ühilduma, lauserind, lausepõim jne. Paljud neist Hermannilt. 1950ndail kavandati deskriptiivset grammatikat: TRÜ hääliku- ja vormiõpetus, KKI süntaks: 1974 "Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause" (autorid A. ADMANN, K. MIHKLA, L. RANNUT, E. RIIKOJA). 1978 H. RÄTSEP "Eesti keele lihtlausete tüübid" 1980 V. TAULI "Eesti grammatika II" (Uppsala). Sõnaühendisüntaks, põhjalik ja lakooniline. 1995 M. ERELT jt. "Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" (EKI). Moodustajasüntaks. 1997, 2000, 2007 M. ERELT jt. "Eesti keele käsiraamat". Süntaksiosa lähtub EKG-st. 2006 M. ERELT "Lause õigekeelsus" 2013 M. ERELT ,,Eesti keele lauseõpetus I" (ilmumas) 2. SÜNTAKS JA LAUSE Lauseõpetuse ehk süntaksi määratlused:
o. inimeste ühiseid teadmisi, suhtumisi ja uskumusi maailmast. Franz Boas (1858 1942) Father of American Anthropology oli samuti pärit Saksamaalt. Boas uuris Ameerika indiaani keeli, mis kõik erinesid indo-euroopa ja semi keeltest. Boas märkas, kui oluliselt erinesid eri paigus nii eluviisid kui grammatilised kategooriad. Selle tulemusena järeldas ta, et kultuur ja eluviis peegelusid keeles, mida vastav etnos kasutas ( Rannut 2007). Boas lisas antropoloogilisse teooriasse kultuurilise relativismi, mis rõhutab, et rahvaste vahelised erinevused on tekkinud ajalooliste, sotsiaalsete ja geograafiliste tingimuste tulemusena ja kõikidel populatsioonidel on täiuslik ja võrdselt arenenud kultuur. Edward Sapir (1884-1939). Ameerika antropoloog-lingvist, Benjamin Whorfi õpetaja ja üks Sapir-Whorfi hüpoteesi autoritest. Arendas Boase väiteid edasi ning väitis, et keele sidusus ja süsteemsus suhtestub ulatuslikult
seisukohast väga tähtis. Lapse kakskeelseks kujunemine on keerukas protsess, mis sõltuvalt lapse individuaalsusest võib areneda väga erinevalt. Keele omandamiseks on oluline, et laps viibiks keskkonnas, kus teist keelt räägitakse, see tähendab, et ta kuuleb õiget keelt, selle kõla ja intonatsiooni. Keeleõpe on eluaegne protsess ning ükski keel, ka mitte emakeel, ei saa kellelegi kunagi lõpuni selgeks. Ülle Rannut rõhutab, et kakskeelse õpetuse eesmärk on lapse identiteeti säilitav mitmekultuursus. Emakeele ja sellele vastava kultuuri normidele ning väärtustele lisatakse teise keele kultuuri normid ja väärtused, mille tulemusena saavutatakse sotsiolingvistiline pädevus mõlemas keeles ja kultuuris. Identiteedi areng on protsess, mille käigus laps kujuneb ühiskonna, kooli ja perekonna väärtushinnangute ning normide mõjul. Identiteedi kujunemisel on tähtsaks teguriks keel
tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. Korpused Eesti Keele Instituut.- 1947 Keele ja Kirjanduse Instituut Tartus (Tallinnasse 1952, 1993 Eesti Keele Instituut). TRÜ ja ES soome-ugri ja eesti keele materjalikogud KKIle. Tallinna Ülikool - Tallinna Pedagoogiline Instituut, 1992 Tallinna Pedagoogikaülikool, 2005 Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus (Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja) Võru Instituut - asutati 1995. Ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. Tallinna Tehnikaülikoolis foneetika ja kõnetehnoloogia labor. Arvo Eek, Einar Meister. 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. 1879 esimene foneetikaülevaade: kvantiteedisüsteem, k, p, t ja g, b, d suhted; fonoloogiline lähenemine:
opositsioonist: pikk ja lühike häälik ja pika silbi kaks silbipikkust. Koostöö Eesti foneetikutega. Eksperimentaalfoneetika praegu: Küberneetika Instituut (Einar Meister, Arvo Eek; Lya Meister, aktsent), Tartu ülikool (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve; murded ja soome-ugri keeled; spontaanne kõne), Eesti Keele Instituut (Meelis Mihkla, kõnesüntees), Tallinna ülikool (Mart Rannut, aktsent). EKGs puudub foneetika-fonoloogia osa. Katkenud on artikulatoorse foneetika uurimistraditsioon. Vaja oleks tänapäevast aparatuuri, koostööd arstide ja eripedagoogidega. · Valter Tauli: 1) maailma keelte muutumine, raamatud ,,The structural tendencies of languages" ja ,,Structural tendencies in Uralic languages", 2) keelekorraldusteooria, 3) eesti keele uurimine ja korraldamine. ,,Phonological tendencies in Estonian" (doktoriväitekiri)
muutunud ning kultuurikonfliktide iseloom teisenenud. Tänased probleemid puudutavad pigem sallimatust, mis tuleneb kultuuride kõrvuti eksisteerimisest ning võib võtta rahvusvahelise terrorismi mõõtmed, separatismi ning erinevaid etnilisi konflikte. 7.1 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU http://www.koda.ee http://www.epl.ee/news/arvamus/ants-juske-kultuuridevahelistest-erinevustest.d?id=51111779 Lewis, R. D. (2007). Kultuuridevahelised erinevused. Tallinn: TEA. Rannut, Ü. (2010). Uusimmigrantide kohanemine Eestis. I osa Kultuuriteadlikkus. http://www.integrationresearch.net/uploads/1/3/0/7/1307353/raamat_-_kult_kom. pdf. (18.11.2010) Lewis, R. D. (2007). Kultuuridevahelised erinevused. Tallinn: TEA
On alustatud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist (Mati Erelt). Uurimistemaatikat: subjekti käändevaheldus (Liina Lindström, Peep Nemvalts), objekti käändevaheldus (Anne Tamm, Martin Ehala), küsilause (Helle Metslang), koordinatsioon (Jüri Valge), tuumverbid (Ilona Tragel), predikaadi struktuur ja kategooriad (Helle Metslang, Kadri Muischnek, Petar Kehayov, Külli Habicht, Pille Penjam), eitus (Joel Sang), lause struktuuritüübid (Mati Erelt, Liina Lindström); kõrvallaused (Lehte Rannut, Helen Koks), sekundaartarindid (Ellen Uuspõld, Reet Kasik, Krista Kerge), sõnajärg ja infostruktuur (Nikolai Remmel, Kaja Tael, Liina Lindström). Arvutisüntaks (Kaili Müürisep). Praegu domineerib tüpoloogiline ja korpuspõhine käsitlus; tähelepanu muutustel. Konstruktsioonigrammatika vaatenurk (Pille Penjam, Heete Sahkai). 15. Semantika ja sõnavara uurimine: põhimõisted, meetodid, ajalooline ülevaade.
Aktiivne ja passiivne morfoloogia. Idee Toomas Helbilt. Morfoloogiaosa autor Kristiina Ross, toimetaja Ülle Viks Martin Ehala (,,Eesti keele suhtluslävi", ,,Eesti keele struktuur"): A- ja B-tüvi, kahest tüvevariandist lähtuv vormisüntees. Mati Hint: morfoloogia muutumine. Kaasrõhu üldistumine 3. silbile vormid nagu kontserdite, kunstnikute. süntaks tänapäeva eesti keele süntaksist tegi põhjalikuma uurimuse Lehte Rannut kaitstes 1961 kandidaadiväitekirja ,,Ajamäärus eesti keeles". 1950 loodi süntaksirühm, mis pidi koostama eesti keele teadusliku süntaksi. 1974 ilmus teos eesti keele lihtlausest. 1979 ,,Eesti keele süntaks kõrgkoolidele". ,,Põimlause eesti keeles" 1981. Huno Rätsep süvenes lauseõpetusse ja sõnamoodustusse. Eesti süntaksist ja lihtlause struktuurist oli ka tema doktoriväitekiri 1974. Ta on kokki kirjeldanud kuni 400 lausemalli
Kärtner, P. 2000. Kõnelemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Lille, V. 2003. Värvin ja räägin eesti keeles. Töölehed 5aastastele. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Lille, V. 2003. Tahan rääkida eesti keeles. Töölehed 6aastastele. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Merila, M. 1999. Eesti keel muukeelses lasteaias: metoodilised soovitused. Tallinn: Haridusministeeriumi väljaanne. Priimann, H. 2003. Kogu tarkust! Matemaatika töölehed. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Rannut, Ü. 2000. Eesti keel kui teine keel alus- ja algõpetuses. Tallinn. Rannut, Ü. 2003. Mitteverbaalsed strateegiad ja keeleline rikastamine teise keele õppes. Tallinn: TPÜ kirjastus. Ruusamäe, P. 2002. Asjad sinu kodus. Koolibri. Saarso, K. 2000. Sõnavara õpetamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Asjad minu kodus. Pildimäng. ILO 2002. Loeme koos (sari). ILO 2004. 1. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Meile meeldib. 2. Liivi Türbsal. Lugu Katist ja karudest. 3. Meeri Tampere, Heda Kala
Tallinn: TPÜ kirjastus, 2004. 146 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 12. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-344-2. 13. HEIKKI OLAVI KALLIO. Suomen ja Viron tiedesuhteet erityisesti Viron miehitysaikana vuosina 1940–1991. Tallinn: Tallinnan Pedagogisen Yliopiston kustantamo, 2004. 243 lk. Tallinnan Pedagogisen Yliopiston. Huma- nististen tieteiden väitöskirjat, 13. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-350-7. 14. ÜLLE RANNUT. Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja integratsioonile Eestis. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2005. 215 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 14. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-394-9. 15. MERLE JUNG. Sprachspielerische Texte als Impulse für schriftliche Textproduktion im Bereich Deutsch als Fremdsprache. Tallinn: Verlag der Universität Tallinn, 2006. 186 S. Universität Tallinn. Dissertationen in den Geisteswissenschaften, 15
annaabi.ee 
