06 . kui tüdruk ei pane sind tähele * anna talle tähelepanu 07 . kui tüdruk läheb ära su juurest * tõmba ta tagasi enda juurde 08 . kui näed tüdrukut halvimas tujus * ütle talle, et ta on kaunis 09 . kui näed, et tüdruk hakkab nutma * hoia teda vaid enda süles ja ära ütle midagi 10 . kui näed, et tüdruk kõnnib * hiili ta taha ja kallista teda kõvasti 11 . kui tüdruk kardab * kaitse teda 12 . kui tüdruk toetab oma pea su õlale * tõsta ta pea ja suudle teda 13 . kui tüdruk on võtnud su lemmiku särgi * las ta kasutab seda ja kasuta seda ise öösel 14 . kui tüdruk kiusab sind *kiusa vastu ja pane ta naerma 15 . kui tüdruk ei vasta su kõnedele pikka aega
lakibensiini/tärpentini ja puidutõrva, saadakse mittekleepuva pinnaga tõrvavärv, mis sobib ka treppide, välisuste jms tõrvamiseks. Sellist segu on võimalik toonida mitmete looduslike värvimuldadega Söestamine Söestamine on eelajalooline võte: palkidelt põletati maltspuit maha ja jäi alles söekihiga kaetud vastupidav lülipuit. Niimoodi töödeldi maasse süvistatavaid vaiasid. Söestamist koos tõrvamisega katsetasid moodsa puitehitise juures "Hiili" kohviku ehitusel Helsingi arhitektuuritudengid. Värvimine Värvimine kaitseb puidu pinda patineerumise ja kulumise eest. Värvkate täidab eelkõige esteetilist funktsiooni, samas tõkestab puidu pinnakihi erosiooni ja halliks muutumist, aeglustab vihmavee imendumist ning pidurdab hallituse ja sinetusseente kasvu. Värve liigitatakse mitmel viisil: sideaine või kasutatava lahusti, pigmenteerituse ja kilemoodustamise järgi.
räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: · Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... · Te arvate siis, et ... · Mulle näib, et Te tunnete · Sinu hääletoon peegeldab, et Kuulamiseks oluline: Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta
11. Ära kiirusta nõuannetega. Nii teevad need, kes kunagi ei aita. Kasuta nõuannete asemel peegeldavat kuulamist, et teada saada, mida partner tegelikult soovib. 12. Anna peegeldavat kuulamist kasutades partnerile teada, kuidas sa temast aru said. 13. Kuula iseennast. See oskus eelneb võimele kuulata teisi. Kui miski segab kuulamist, siis ära püüa seda varjata, vaid ütle partnerile. Nii on olukord selgem ja valestimõistmine välistatud. 14. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. KOKKUVÕTE Kuulamine mängib inimese elus vägagi suurt rolli ilma selleta ei saaks me kuidagi hakkama. Oma tutvusringis saan ma inimestega väga hästi läbi kõik ütlevad, et minuga on hea rääkida ning veel parem rääkida oma muredest kuna ma oskan neid lohutada ja head nõu anda. Ega sellega mul probleemi polegi. Pigem miks ma just
läänemeresoome keeltes) kurta, lill, lääs, nõmm, part, rõõm, susi, vali eesti ja tundmatut päritolu tüvevara (vasteid 10751152 (431489 tüve ning hiili, ila, kesv, lubi, lõhn, sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka onomatopoeetilisdeskriptiivsed mahe, mõru, raip (raibe), tunnistatud laenuks) tüved) roni, ürp Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Ligemale 60% eesti ja tundmatut päritolu tüvevarast (644663) on onomatopoeetilised ja deskriptiivsed tüved (koos hüüdsõnadega)
ükski teine lehm, kuid esialgu nad üritasid varastada tervet karja. „“Kavalad on nad, pärglid ja osavad! Aga ahned ka – kas tõesti on neil vaja kogu see kari kinni püüda! Kuhu nad need panevad? Kodus riidekirstu või?“ (lk. 83). Rehepapp Imbi ja Ärni kohta: „Kaks poolemeelset inimest, kelle pealuusse ei mahu muu kui näppamine, mis neist ikka tahta. Ei, las nad laovad oma koorma täis ja hakkavad minema, siis sina hiili neile järgi ja tee nii, et nad ei jõuaks mitte koju, vaid tagasi minu juurde.“ (lk. 64). Imbi ja Ärni olid vana armastajapaar, kes olid väga ahned. Selliseid pätipaare on ka praeguses maailmas. Jaan – Koera Kaarli laisk sulane „Ning kütmata oli tema tare seetõttu, et sulane Jaan, kelle õlul lasus kogu majapidamine, püüdis võimalikult vähe tööd teha ning hiilis pea terve päeva niisama
• ühiskond (peig, kubjas) • verbid (närtsi-, pigista-, huilga-, vulise-, irise-, kurta-) Omatüved: eesti ja tundmatut päritolu tüved (~1100 tüve) • somaatilised (piht, song, tuhar, ila, molu, lõust) • loodus (kesv, räni, luide, lubi, maran, mutt, siug, kähr, kaan, kulles) • toit, tuli (läita-, lõss, vadak) • elu-olu (ürp, kangas, lasn) • omadussõnad (mahe, mõru, leige, lääge, nadi, niiske, peps, pentsik, ruuge, lõtv) • verbid (hiili-, roni-, hoova-, konuta-, kärva-, loopi-, luusi-, noomi-, soni-, ärple-, huuga-, kiunu-, oiga-, ühma-) Tehistüved • Hans Tiismann (1829–1886): kihmik ‘klooster’, kirge ‘altar’, milluma ‘võtma’ • Ado Grenztein: male • Johannes Aavik: roim, relv, kolp, laip, ese, lünk, süüme, mõrv, ulm, siiras, sulnis, uje, nõme, veena-, naase-, reeta-, mööna-, evi-, emba-, tauni-, väisa-, nördi- jpt
räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 2. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. 3. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. 4. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. 5. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. 6. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. 7. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta
võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 2. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. 3. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. 4. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. 5. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. 6. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. 7. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta
võõrvõimu ees lömitamine, erinevuse mittesallimine. Aino Kallas, “Hundimõrsja” (1928) libahundiks olemine kui naise võimalus enese leidmiseks ja –teostuseks, looduse tung, väljaspool ük norme. Helga Nõu “Hundi silmas” (1999) Naine tumehallis karakullkraega talvepalitus hoiab salli näo ees ja põikab viimaks sisse suurde kaubamajja. Keegi ei tee temast välja ega pane teda tähele, ei näegi teda vist. Ta küll ei hiili ega püüa end sihilikult varjata, aga halli varjuna mõjub ta siiski, sulab kokku oma ümbrusega. Kes ei tea, ei oska teda näha. Ta teab, et ei kuulu tegelikult siia käibemaksu maksvate pereemade sekka, aga tema jaoks ei ole ühiskonnas parajat lahtrit. Kuhu ta kuulub, või kellele? Kes ta on? Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feminislikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest
Kopp, kopp, kopp! Aga kuidas jänkuke? Hopp, hopp, hopp! (M. Nilson. Muusikaline kasvatus lastesõimes. Haridusministeerium 1990. Lk 101) Laulumängu esimeses osas jooksevad lapsed koos õpetajaga vabalt ruumis ringi. Teises osas jäävad lapsed seisma näoga õpetaja poole. Õpetaja esitab lauldes küsimusi: "Kuidas teeb koerake?" Lapsed vastavad: "Auh, auh, auh!" jne.) 34 Õpetajaraamat A. Kumpas "Hiili ja hüppa" 1. Hii-hii, hii-hii, hiili nii kui hiireke, hiili nii, hiili nii. 2. Hüü-hüü, hüü-hüü, hüppa nii kui jänkuke, hüppa nii, hüppa nii. 3. Taa-taa, taa-taa, tammu nii kui karuke, tammu nii, tammu nii. 4. Lee-lee, lee-lee, lenda nii kui linnuke, lenda nii, lenda nii. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 35) A. Roomere "Karuke" Metsas kõnnib karuke, mett ta otsib endale. Kõnnib, kõnnib karuke, puhkama jääb mättale.
! Sinise taeva silm Üle kodumäe kumera kupli Me liigume loogeldes loojangu poole. LÕPPRIIM Sõna algusi siduvale ja värsi ees paiknevale algriimile vastandub LÕPPRIIM, mis ühendab samakõlaga sõnade ja värsside lõppe. ! Lõppriim ehk lihtsalt riim hakkas Euroopa luules levima keskajal. See tähistab salmide piire, ning aitab kujundada teksti rütm. ! Riimi võib kohata ka värsside või salmide keskel SISERIIMINA: !! ! ! Mälestuste iilid on nagu siilid, millest keegi mööda ei hiili. Valdavalt kasutatakse täisriime, kus kehtib kooskõla alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (käes, väes; tuikab, huikab), mõnikord ka SAMARIIME (takka, takka; tule, tule). Täisriimi liigkasutust väldib IRDRIIM, kus sarnaste kõrval esineb ka erinevaid häälikuid (laulda, hauda; koormaga, rõõmuga; Kopli, kupli) Eristuvad PEARÕHURIIMID ja KAASRÕHURIIMID, esinev ka VÄLTE- (tule: tuule) ja
midagi üleks!» «Jäa, Tom! See on jube.» «Muidugi jube, Huck. Ma ei tunne end sugugi mugavalt.» «Kuule, Tom, läme siit äa ja katsume kuskil mujal.» «Hea kül, arvan ka, et see on mõstlikum.» «Kuhu me läeme?» Tom mõles viivu ja üles siis: «Majja, kus kummitab. See on õge koht.» «Pagan võaks! Mulle ei meeldi niisugused majad, Tom. Need on ju veel palju hullemad kui surnud. Surnud inimesed rä agivad võb-olla, aga nad ei hiili sulle surilinas läedale, kui sa täele ei pane, ega vaata sul jäsku üe õa ega kirista hambaid, nagu vaimud teevad. Ma ei suudaks niisugust asja väja kannatada, Tom, keegi ei suudaks.» «Jah; aga, Huck, vaimud rädavad ainult ö osel ringi, nad ei takista meid kaevamast seal päva-ajal.» «Seda kül. Aga sa tead väa häti, et inimesed ei läe ei päval ega ö osel'selle vaimude maja ligidale.» «Noh, see on rohkem kül sellepäast, et nad ei taha minna niisugusesse kohta, kus on
annaabi.ee 
