Kui küsida väikestelt lastelt, nende emadelt või eakamatelt inimestelt, et mis on õnn? Saadud vastused on väga erinevad. Erinevate vanustega inimestele peitub õnn erinevates asjades ja tunnetes.Me võime üldistada ja oletada, et mis teeb enamiku inimestest õnnelikuks ja kuidas inimesed õnne kirjeldavad, kuid me ei saa öelda, et nii tunnevad ja mõtlevad kõik. Enamasti öeldakse , et õnn paneb silmad särama ja suu naerule, et õnn on see kui sa ärkad hommikul nägu naerul ja tunned, et elu on ilus. Ma ei ütle, et iga inimese teeb õnnelikuks pere või ilus auto, sest on palju inimesi kellel puudub pere või pole võimalust sõita ilusa autoga. Kõik inimesed on väga erinevad, seega ma arvan, et igaühe jaoks ei tähenda õnn ühte ja sama vaid see oleneb üksikisikust. Emadele ja isadele peitub õnn nende lastes. See kuidas nad näevad neid kasvamas ja kuulmas nende esimesi sõnu, jälgides seda
Tema tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Luulekogus ,,Eelõitseng'' esineb peamiselt loodusluulet. Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne ja tore, kuna autor kirjutab sellest, kuidas ta loodust armastab ning rõõmsates toonides. Autor näeb maailma ilusana ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul." Pealkiri tuleneb sellest, et autor räägib kevade saabumisest ning kuidas puud ja põõsad õitsema hakkavad. Mulle see luulekogu meeldis, kuna luuletused on paraja pikkusega ja rõõmsameelsed ning tekitasid hea ja sooja tunde lugedes.
Luulekogu analüüs · Marie Underi ,,Eelõitseng" ilmus aastal 1987 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. · Marie Under oli Eesti luuletaja, kes sündis Tallinnas aastal 1883 ja suri Stockholmis aastal 1980. · Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Tema tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ning neid kogusi on tõlgitud paljudesse keeltesse. · Kogus esineb peamiselt loodusluulet. · Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne, sest autor räägib ainult rõõmust ja sellest, kuidas ta loodust armastab. · Autor näeb maailma ilusana. ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul." · Rabe...
kaasnev õnn ka kaob koos rahaga. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, sest rahaga saab osta vaid asju, kuid tõelisi sõpru ja perekonda selle eest ei saa ning elu ilma lähedasteta on kõike muud kui õnnelik. Selleks, et õnnelik olla, peab olema iseendaga rahul. Elult peab võtma kõik, mis tal pakkuda on. Kuid see õnn tuleb ise välja teenida. Öeldakse ju läbi raskuste tähtede poole. Õnneliku inimese tunneb ära naerul näo, lõbusa tuju või pideva naljatamise järgi. Ma arvan, et mida lihtsamad on su eesmärgid, mida vähem neid on ning mida vähem sa tahad, seda kiiremini muutub elu õnnelikuks. Mind teeks õnnelikuks, kui saaksin tulevikus tegeleda sellega, millest olen unistanud. Mulle meeldiks, kui ma selle nimel ka vaeva peaksin nägema, sest just kättevõideldud asjad valmistavad kõige rohkem rõõmu ja teevad mind õnnelikuks. Praegu olen 16-aastane
Palju on maid. Mõned kui käänlevad, Veel rohkem on teid, väänlevad ussid, keegi ei jõuagi kurvides karjuvad lugeda neid. vankrid ja bussid. Ei neile jõuta Palju on teid, nimesid anda mis käia meil vaja. ega neid kõiki Vaata, seal saadab kaardile kanda. sind tuledes maja. Teed aina lähevad, Lähed ja astud, looklevad,ruttavad, ent tulesid veel mõned on võõrad ikka on näha ja mõned on tuttavad. hämaral teel, Mõned on auklikud, ikka veel paistab kivisid täis, kellegi käsi: mõnel kui siledal lehvitab, lehvitab, põrandal käid. ära ei väsi. Mõned on sirged See oli kodu kui asfaldist nooled, ja kodutee, kutsuvad rändama kõigile kõige igale poole tuttavam tee. Kallid üheksandikud, te olete näinud klasse, kes on siin lõpetanud, lahkunud nägu naeru...
Tuleb anda ka teistele pereliikmetele võimalus, tegeleda neile meeldivate asjadega ja siis tulevad nad ka parema meelega appi teiste soove täitma. 5. Kindlasti ei saa mainimata jätta teoses öeldud õpetussõnu ,,Mida inimene külvab seda ta ka lõikab". Minu jaoks on see väga õige ütlus. Inimesed kohtlevad mind täpselt nii, nagu mina neidki. Kui olen ise teistega suheldes mossis ja tige, siis ei tule keegi ka minu juurde nägu naerul. Austus on siinkohal väga oluline, sest kui mina ei austa teiste soove, siis ei austa nemad ka minu soove.
Selleks tee nagu mina ja puhume kohvile peale. puhuda. Nii, tubli oled! Keeleke on nüüd kindlasti üles ärganud. Võtame nüüd peegli appi." artikulatsiooni- ,,Vaata peeglisse ja ütle s. Kui laps ei vasta küsimustele, siis aparaadi seade Kuidas suu on? Kas hambad on koos? Kas õpetaja räägib üle: suu on kinnistamine s-i huuled on ees? Kas suu on naerul? Kus keel on? naerune, keeleots on alumiste hääldades; hammaste taga, keele keskel on kitsas nõgu, hambaid on veidi ,,Nüüd kuula! Ütlen järjest sõnu, aga mõned on näha, hambakaarte vahel on väike foneemitaju sõnad on natuke sassi läinud. Kuula, kas sa vahe. kinnistamine
kl 27,01,08 KIRJANDITE SISSEJUHATUSED Kuulsuse võlu ja valu Kindlasti on kõik unistanud kuulsaks saamisest. Reeglina toob kuulsus endaga kaasa au, rikkuse ja suure tähelepanu. Kuid kas kuulsus on ka tegelikult meelakkumine või kaasneb sellega hoopis raske elu, kus austajate ees on nägu naerul, aga tegelikult tõmbub süda valust kokku? Väljakutsed naise elus ,,Teed ja tuuseldad hommikust õhtuni, aga tööhunnikut pole kusagil, mida kellegile näidata. Millega hommikul algad, sellega ka õhtul lõpetad. Ikka kordub seesama, nagu oleksid puuri pistetud orav, kes tallab seal oma ratast." Nii kirjeldab Tammsaare ,,Tões ja õiguses" taluperenaise kohustusi, kuid naiste elu ja väljakutsed pole alati ühesugused olnud.
1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. 2. Iseloomusta neid novelli alguse põhjal. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik.Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades. 3. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Peremahe tagasitulekust. 4. Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist? Ühel päeval sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe ...
Üks suurimaid muresid on surve, mis kaasneb kooliga ning hinnetega. Klassiekskursioonid- need on asjad, mille pärast õpilased käivad klassijuhatajatunnis lootes, et täna arutatakse väljasõitu. Ekskursioonid on vaheldus õpilase ellu.Õpetaja plaanib väljasõitu, terve klass on elevil, eriti kui kavandatakse välismaale minekut. Viimasel juhul on vähemalt pooltel õpilastel käed püsti. Väljumishommikul on kõigil asjad pakitud ja valmis minekuks, lastel silmad säravad ja suud on naerul ning juba kaugele on näha laste elevust. Seega klassiekskursioonid on siiski õpilastele vajalikud, kui vaheldus raskesse ja rutiinsesse koolipäeva ja ega see jookse ka õpetajatel mööda külgi maha. Paljud õpilased näevad koolis ainult muresid ja porbleeme ning keelduvad aru saamast, et kool on koht, kus on halbade külgede kõrval ka head küljed, neid on võib-olla isegi rohkem kui halbu. Kool ju tahab sulle tegelikult ainult head.
Rahvast oli ka päris palju peaaegu terve saal täis. Kõige vasakpoolsemal (viiulimängijal) olid mustad kontsakingad, pitsiline pikk seelik mis oli ka must, must pluus valgete lilledega, punased prillid, pruunid juuksed, krunn ja klamber. Temast järgmine mängis ka viiult tal olid blondid juuksed ja ette oli lõigatud tukk, must pikkade varukatega pluus, pikk must seelik, mustad kingad ja mustad sukad, nägu oli alati naerul. Keskmine mees kes mängis klarnetit oli musta ülikonna, pruunide kingade, mustade juuste ja mustade prillidega, nahavärv oli natuke tumedam. Vioola mängijal oli valge pluus, ja must seelik. Tsello mängijal oli must ülikond, pruunid juuksed ja mustad prillid, mees oli kõige pikkem. Esimesel klaveri mängijal oli must pluus punaste lilledega, pikkad pruunid juuksed ja tukk ees, mustad viigipüksid, palju põsepuna, naine ise oli ilus, tema kõrval
kõik teadmised ärimaailmast, mida temasugune pärija pidi teadma. Veel õppis ta mitmes keeles viisakusväljendeid. Parun Tarukil oli suur äri ning naer oli suureks abiliseks lepingute sõlmimisel äripartneritega. Naeruga sai ta hingelise vabaduse. Naer on hingeline vabadus. Naeruta pole elus õnne ning õnne ei saa rahaga osta. Naer teeb maailma rõõmsamaks. Inimene, kes ei naera tundub igav ja uhke ning temaga ei taheta suhelda. Tal pole sõpru ning ka neid ei saa rahaga osta. Naerul on suur jõud, kuid paljud ei tea seda. Raamat räägib inimeste tõelistest väärtustestja veelkord tõestab meile, et raha ei ole kõige tähtsam asi maailmas.
” Olenevalt naerust, saab väga palju muuta inimese vastuvõttu sellele. Naer on paljastav ja see on spontaanne. Naer võib reeta inimese isiksuse omadusi, isegi kui sooviti neid vaka all hoida. Kuulus kirjanik Goethe on öelnud: ,,Millegi muuga ei näita inimesed paremini oma iseloomu, kui sellega, mida nad naeruväärseks peavad.’’ Normiks on naerda päevas vähemalt kolm korda. Kõik ei peagi alalõpmata väga naljakas olema, naerul on ka muid esilekutsujaid. Inimestel on tuhat erinevat naeru – naer südamest, viisakusnaer, kohmetusest, piinlikus olukorras, komplimendile reageerides, parastades ja nii edasi. Kahjuks peab tõdema, et lõbu, mida pakub teiste mõnitamine, haavamine ja äratõukamine on üks huumori tugevamaid ajendeid. Sellisel juhul pole kahe isiku vaheline huumor tasakaalus. Inimesele, kes naerab teise üle võib see tõesti väga naljakas olla, kuid teisele isikule on sellele vastupidine mõju
Kaob justkui reaalne elu ja jääb alles vaid usk - nii elada on väga vale. Teose kõige põhjalikumad ja parimad õpetussõnad minu jaoks on ,,Mida inimene külvab seda ta ka lõikab.". See ütleb tõesti peaaegu kõike, mida teosest õppida võib. Iga teoga mõjutatakse ka teisi ja igale teole järgneb tagajärg. Inimesed kohtlevad sind täpselt nii, nagu sina neidki. Kui olla ise teistega suheldes mossis ja tige, siis ei tulda ka sinu juurde naerul näoga. Austus on siinkohal väga oluline, sest kui ei austada teiste soove, siis ei austa nemad ka sinu soove. Kõiki teadmisi, mida vargamäelaste elust õppida annab, pole ma veel omandanud, aga vähemalt olen teadlik, et asjad nii on. See Tammsaare teos on justkui tulvil elutarkusi, mida saab ridade vahelt lugedes, mõelda ning imestada, kuidas küll tegelased ise ei saa aru, mis vigu nad teevad.
imiteerimine on siiraim kompliment, nagu ütleb ka rahvas. Klassikaline preppy riietub helgetesse pastelsetesse toonidesse nagu näiteks valge, helesinine ja -roosa, kollane või leheroheline, millega ta väljendab oma sisemist enesekindlust ning heatujulisust. Preppy’de märgatav enesega rahulolu võib aga tihti mõjuda ülbusena, kuid seda iseloomujoont varjutab nende suurepärane suhtlemisoskus ning alati naerul suu.. Preppy organiseeritud garderoob Peo- ja töölõunakutsetele on tavaliselt lisatud märge smart-casual, mis eeldab kutsutult formaalse ja igapäevase rõivastuse elegantset kokkusobitamist – lakk- kingad teksastega, ülikonnajakk vähem pidulikumate pükstega või sportlikud jalanõud lipsuga. See stiil pärineb otseselt preppy rõivastusest. Üldine stiil on puhas, klanitud ning taotluslikult rikkurlik. Iseloomulikumateks
Seal ta tutvus kunstniku Ants Laikmaaga, kes maalis Underist portree( hästi rõõmus pilt, võib kirledada kui noore ema rõõm) ning soovitad tal hakata kirjutama eesti keeles. Laikmaa oli Underi elus väga tähtis sõber, külastas Underit tihti, suri 1942.aastal, see oli Underi jaoks üks väga murelik aeg. Üks esimesi trükis avaldatud luuletusi oli Ema Laul 1905,Noor Eesti I albumis. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ja hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad sügavad, sametimustad, Vaatavad hingesse mul, süütavad lõkkele südant... Lõpuks tuli päriselt kodumaale tagasi, Tallinna tuli pere 1906.aastal. 1907.aastal elati ilusas puumajas Tartu maanteel. Tema maja ja aed inspireerisid teda: Sinine terrass, Sirelite aegu jt Siuru aegseid tuntuid luuletusi. I maailmasõja ajal purunes neiu abielu, luuletaja alustas kooselu Arthur Adsoniga, ametlikult abiellus temaga 1924.aastal
Kiirus Aeg maha Õues sajab lund.On jõulueelne aeg.Kõik tormavad kuhugi teadmata suunas suured kingikotid käes.Kellegil pole aega tagasi vaadata ja hetkeks peatuda. Imetleda seda lumehärma mattunud maailma. Selles saginate virr-varris kohtuvad äkitselt Laura ja Andres.Nad on ammused tuttavad,kes pole teineteist näinud alates keskkoolist saati. Ootamatult teeb Andres ettepaneku koos kohvi jooma minna.Nad jõuavad sõõriku kohvikusse,tellivad kakaod ja võtavad istet. Andres huvitatult: ”Millega sa tegelenud oled? Oled justkui ära kadunud,mitte mingisugust infot pole sust kuulnud.” Laura: “Ah,mis siin ikka rääkida.Olin vahepeal välismaal,reisisin häälega mööda Euroopat. Tahtisn lihtsalt sellest maailmast puhata ning elu nautida.” Andres: “Kuidas oli häälega reisida? Kas hirmu polnud pervertide ees?” Laura: ”Äge,eks väike hirm oli aga õnneks läks hästi ja pe...
isat veel rohkem. Mõne aja pärast saigi Miia teada, et Meelis suri ära. Miia oli väga kurb, kuid siiski õnnelik, et ta vähemalt nägi oma pärisisa. Miia läks Helmuti juurde ning rääkis talle kõik ära. Miia mõtles, et Helmut võiks ülikonna selga panna ja Berta juurde poodi minna ning temaga rääkida. Helmut tegigi seda. Miia läks teisele poole teed seda vaatama. Mõne aja pärast tuli Helmut poest välja nägu naerul. Miia ootas teisel pool teed ning Helmut hakkas just ütlema, et ta palus Bertat omale naiseks. Tuli läks roheliseks ning Helmut ja Miia hakkasid üle tee tulema kui järsku tuli kiirendades auto . Miia astus paar sammu tagasi, kuid.... Inimesed jooksid ülekäigurajale. Seal lamas uut elu alustanud Helmut. Surnuna. Miia oli väga kurb. Miia viis Helmuti raamatu ilmutusse ning raamat sai väga kuulsaks. Mõne aja pärast sai Miia teada, et ta on rase, Martinist
ei arva. Kahjuks võib aga tuntud inimene muutuda liiga kahtlustavaks ja märkamata jätta mõne enda jaoks olulise või hea inimese. Kirjandit kirjutama hakates uskusin, et kuulus on hea olla. Nüüd aga, kui kirjand peaaegu valmis on saanud, pole ma selles enam nii kindel. Avastasin, et pole hea olla koguaeg meedia ja rahva huviorbiidis, sest paljud asjad mida teevad mitte kuulsad ja tuntud inimesed jäävad tegemata. Peab olema alati valvas, et sinu riietus oleks korrektne ning nägu naerul, et inimesed rahul oleksid. Keegi ei taha ju näha õnnetut kuulsust. Või ehk hoopis vastupidi. Ajalehed ja ajakirjad müüvad paremini just siis, kui seal sees on kirjas intrigeerivad uudised mõne kuulsuse kohta. Minu mõte saab jällegi kinnitust, et müüb vaid pask! Minu arvates ei ole kuulsuses ja tuntuses midagi muud positiivset peale raha ja sooduspakkumiste. Kuid kas see kaalub ülesse selle halva, mis tuntus ja kuulsus endaga kaasa toob? See jäägu juba iga inimese enda otsustada.
Neelavad ja Väsivad TÖÖÖÖÖÖBIK Siis kui taevas punab eha Siis kui kätte jõuab öö Siis ma tunnen et mul teha Tuleb ära oma töö Siis kui põlislaane põuest Kerkib taeva kuldne kuu Siis ma lahkun oma õuest Käes kitarr ja naerul suu Kõnnin aurus nagu põhus See on taig ja see on töö Ja ma kõnnin jalad õhus Läbi sinetava öö Ümbritseb mind vale keskkond Aurustunud vesikond Soine maa ja maine õhkkond Vanaõela ühiskond
Rehepapp elas oma töökat, kuid rahutut elu edasi, rahutut, et ei saanud ikka vanapaganat tänada. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrts nurgas ja kuulis ka asjalugu. „Mina tean abi!“ ütles karutantsitaja. „Võta minu Pärt rehte kaasa ja hüüa karu appi!“ Jutt oli rehepapile meelepärast, ja et karutantsitaja pidi veel selsamal õhtul karu rehte talutama. Rehepapp siis naerul suuga liikus koju ja hakkas karu appi hüüdma: „Pärt, appi! Pärt, appi!“ Karu tuligi ja hakkas tantsima ja trikke tegema. Vanapagan saabuski karu tantsimise peale ja imestas, et kuidas ta küll rehepapi juurde sattus. Rehepapp oli jube õnnelik ja tänas karutantsitajat hea nõu eest ja maksis talle mitu kotti vilja palgaks. Kui rehepapp rääkima hakkas, võttis vanapagan karutantsitaja ja ta karu selga ja haihtus.
mõju. Kujundite ülesanne on kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad... Võrdluses kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel. Sisult on see peidetud
Laevas on kasutatud kaasaegset tehnikat ja varasemast rohkem tähelepanu on pööratud meelelahutusprogrammile. Laeva mitmed restoranid ja tänapäevane konverentsikeskus garanteerivad eduka merereisi, kus töö saab sujuvalt ühendada puhkusega. M/S Victoria I on suurepärane ujuvhotell, mis võimaldab üheaegselt reisida ja samas meeldivalt lõõgastuda. SUHTLEMINE Teema I: Suhtlemisel peab järgmina hea suhtlemistava põhimõtteid. Laeval suhtlemisega kaasnes alati naerul nägu ja kaaslaste sõbralik tervitamine. Klientide ja töölistega suheldes tuli olla professionaalne ja käituda viiskakalt ning ma järgisin seda. Teema II: Suhtlemistõkete kirjeldamine ja lahendamine. Erialase suhtlemisega puutusin kokku enamjaolt laotöötajatega, kuna ma ei tegelenud seal klienditeenindusega. Minu jaoks olid kliendid baaride, poe ja terminali töötajad, kelle tellimusi ma täitsin ning kellele kauba toimetasin. Kaupa viies olin kontakti algataja ise ja
Nüüd jätkatakse aga veidi rahulikumate ning füüsiliselt kergemate mängudega. Pärast mänge ootab ees aga kõiki inimesi õhtune snäkk ning mõnus tantsuplats ehk siis hakkab vaba aeg. Hommikul läheb kohe kõik edasi, alustades söömisest ning kursusest. Seekord on tegemist naerukursuse ehk naerujoogaga, mille käigus saavad kõik end tunda juskui lapsena- tuleb lihtsalt naerda, erineva hääle ning näoilmetega. Naerul on positiivne mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele ning stressi, valu ja depressiooni pidurdav toime. Naer annab jõudu, jaksamist ja lisab harmooniat argiellu.Naer lisab loovust, õppimistahet, ühtekuuluvustunnet, keskendumisvõimet ja elurõõmu. Uuringud USAs on kinnitanud, et naerujoogal on tugev jõud parandamaks personali tööalast suutlikkust. Peale tervendavad ning äärmiselt positiivset koolitustaeg aktiivse tegevuse- fotojahi, käes
Naerujooga äratab meis üles lapselik-mängulisuse, mis aitab meil naerda ilma põhjuseta. Igaüks meist oskab naerda tahtlikult, ilma põhjuseta, ei pea olema nalja, huumorit või komöödiat. Algul teed harjutusi ja teeskled naeru, hoiad kaaslasega silmkontakti, oled lapselik-mänguline ning varsti muutub naer tõeliseks ja nakatavaks naeruks ha ha haa! Naerujooga põhineb teaduslikul faktil, et keha ei oska vahet teha teeseldud ja tõelisel naerul. Mõlemad toovad sarnast psühholoogilist ja füsioloogilist kasu. Naerujooga on parim vahend stressi ja pingete maandamiseks. Lõbusaid harjutusi on kerge teha ja need sobivad hästi ka tööga hõivatud inimestele, kellel on vähe aega harjutada. Ainult 1520 minutit naerujoogat paneb igaühe tundma end rõõmsa ja positiivsena. KUNDALINI JOOGA Kundalini jooga on iidne joogavorm, mis jõudis läände 1960. aastate lõpul, kui joogi Bhajan tutvustas seda Kanadas ja USAs
Itaalia mehi kasvatatakse tõekspidamises, et nad vastutavad oma abielu naiste heaolu ja eriti rahalise poole eest. Itaalia mehed arvavad, et nende tähelepanuavaldused on terved ja normaalsed ning itaalia naised on sellest meelitatud. Põhja Itaalias võib üksik naisterahvas restoranis keha kinnitada, ilma et keegi talle ligi tikuks. Aga kui ta peaks ringi vahtima, siis äratab see tähelepanu ning mehed jäävad talle otsa jõllitama, näod naerul. Lõuna Itaalias ei tule meestel pähegi, et naine võiks üksinda lõunastada, üsna tõenäoliselt tulevad nad enda seltskonda pakkuma. Seepärast tuleks võtta üksi restorani minnes lugemist või näputööd kaasa. Sellega annate märku, et tahate üksi olla. Toit, kombed ja traditsioonid: (Kersti Vellearu) Itaalia külalislahkusel on ärielus tähtis koht. Enamasti tähendab see sööminguid restoranides.
kujul, mida kutsutakse "markideks".Neid on leotatud värvitus, maitsetus ja lõhnatus LSD-s. marke katavad lugematud erinevad kujundid: naerul näod, Batmani kujud, multifilmikangelased ( joonist 2) Üks ruut = 1 doos. Joonis 2. LSD "margid" 1.4 PCP JA KETAMIIN PCP (fentüklidiin) töötati välja 1950.aastatel narkoosiainena. ( Sernyl® või Sernylan®) See aine blokeerib kõik valud, kuigi patsient on ise teadvusel. Üsna kiiresti avastati, et PCP
Lase segul jahtuda ja aseta see madalasse laia nõusse, nii et saad vahtralehed täienisti vedelikku uputada. Hoia neid lahuses (vajadusel tõsta peale raskus) kuni nädal aega, et lehed muutuksid läikivaks ja pehmeks. Seejärel kuivata lehed ettevaatlikult pehme lapiga lahusest. Võidki asuda roose voltima. Laulud Unelaul vahtrale - Venda Sõelsepp Kuldne vahtraleht – Anne Veski Luuletused SÜGISENE VAHTRAPUU Merli Seli NÄGU LAIAL NAERUL EES. KÕNNIB PIKA PINTSLIGA, Kuskohast need puulehed teavad, KIRJUKS MAALIB METSAD, MAAD, Et aeg on neil kollaseks minna? Mismoodi nad teavad, et peavad SIIA PRUUNI, PUNAST KA, kirjuks värvima küla ja linna? VAHER KIRJU KUUE SAAB. KULLANE SÜGIS kõnnin mööda toomemäed,
hallutsinatsioonid ja paranoia (4). 8 1.2 LSD LSD-d müüakse tablettidena või väikeste, nõelapea suuruste kuulidena. Need pannakse kleeplinditükile, kust siis vajaduse korral välja lõigatakse. Kõige levinum on siiski kuivatuspaberist või papist ruutude kujul, mida kutsutakse "markideks".Neid on leotatud värvitus, maitsetus ja lõhnatus LSD-s. marke katavad lugematud erinevad kujundid: naerul näod, Batmani kujud, multifilmikangelased jne (vt joonist 2). Üks ruut on üks doos (3). Joonis 2. LSD margid Varasemad hallutsinogeenid olid kõik taimse päritoluga (kärbseseen, india kanep, yage jne), Hallutsionigeenide uurimine avardus tohutult pärast LSD avastamist 1943. aastal. Avastajaks oli Albert Hoffmann. Ta katsetas LSD endal ja kirjeldas elamusi: " Tohutute
korduvalt kuulatud juttu. 2 . Sõnavara ja sönaloomeoskuse arendamine (dekontekstualiseeritud köne arendamiseks tuleb last suunata rääkima, sündmustest mis toimusid eile ja mis voiks juhtuda homme/möne aja pärast) 5-7aastased Õpetaja peab pöörama tähelepanu: 1) erinevat tüüpi (väljendavad aega, põhjust, eesmärki, tingimust) keeruliste liitlausete moodustamine; 2) Sõnavormide kasutamine harvem esinevates funktsioonides (poiss vaatab ema naerul näoga) 3) Sõnaloome aktiviseerimine: sõnade liitmine ja tuletamine; 4) Sõnatüvede õige kasutamine; 5) Kujundliku keele (metafooride, kõnekäändude) mõistmine; 6) Suhtlemisoskuse arendamine. Kõige olulisem muudatus on üleminek lausesiseselt lausetevahelisele tasandile s.o. jutustamisoskuse areng. Selles eas tuleks lapsi motiveerida kuuldud lugu edasi rääkima. Arenenud jutustus (struktuur, terviklikkus). 7. Täiskasvanu roll ütluste stimuleerijana.
Sellest saab aru, kui jälgida keha ja silmi. Kehahoiak on tagasitõmbuv ning silmad väga kohkunud. Lisaks pole ka õlad längus vaid hoopis sirged,isegi tahapoole asetsevad. Teisel pildil on kujutatud inimest, kes on kurb. Õlad on längus, nagu üritaks end väiksemaks muuta. Silmad on kaarjalt viltu ning nägu suhteliselt lõtvunud. Kolmandal pildil on kujutatud positiivset üllatust. Tema kulmud on väga kõrgel ning silmadest kiirgab rahulolu. Lisaks on suu avatud ning pooleldi naerul ja õlad üllatusest pinges. Neljandal pildil saab vaadelda alandlikus positsioonis olevat inimest. Tema kehahoiak on tagasihoidlik ning pilk allasurutud. Väldib silmsidet.(4 [26. märts. 2011]) Tüdrukute vastused: 1. Pilt - õigesti vastas 72% tüdrukut tuues põhjenduseks, et pildil toodul isikul on suured silmad ning lahtine suu. 28 % arvas seevastu, et tegemist on üllatunud emotsiooniga, põhjendades oma valikut ainult suurte silmadega. 2
sealt tuli, ei olnud minu karvastele kõrvakestele just meeldiv. ,,Kas te ka teate, kui kasvatamatu kass teil on, proua Malle?" ,,Ei, ei tea. Millega ta siis jällegi hakkama on saanud?"küsis mammake üpriski huvitatud häälel. ,,Hull loom hüppas mulle otse kui taevast pähe ja küünistas nii, mis hirmus," liialdas kirjatooja. Selle peale jäi mamma korraks tõsiseks, siis aga turtsatas ja natukese aja pärast lasi juba naerul kajada. Saades aru, et see postimehele kohe mitte meelt mööda pole, otsustas ta siiski end tagasi tõsiseks sundida. ,,Vabandage, mul on tõesti kahju, et nii läks. Äkki soovite lohutuseks tassikest teed?" Seda küsimust poleks mamma pidanud esitama. Oleks ta vaid teadnud, mis see endaga kaasa toob, polekski ta seda teinud. ,,Üks väike tassike kuluks hingerahustuseks ära küll," vastas postiljon rahulolevalt ja astus tuppa
kolme asesõna vormistikus, kus tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvekujule: `mu/lle, `su/lle, `ta/lle. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse alaleütlevas käändes morfeemivarianti le. Alalütlev kääne Alalütlev kääne on väliskohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a. asukohta, nt Mari elab juba kolmandat aastat välismaal; b. toimumisaega, nt Nad sõidavad neljapäeval maale; c. seisundit, nt Naerul näoga vaatas Jüri meie poole. Alalütleva käände olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada: d. omajat või muud tegevussubjekti pöördelise verbivormi juures, nt Maril on kaks last. See asi ununes mul täielikult; e. tegevussubjekti infiniittarindeis, nt Luba tal ükskord ometi kõik südamelt ära rääkida. Peale selle kasutatakse alalütlevat käänet väljendamaks: f. vahendit, nt Mari mängib klaveril juba päris keerulisi lugusid; g
järjekordne maailmaime 110 m kõrgune tuletorn. Tervikuna muutus arhitektuur mitmekesisemaks, ühendati eri stiile, lisandusid idamaised mõjud ning hooned muutusid toretsevaks, dekooriga ülekuhjatuks. Skulptuur Kreeka skulptuuri eripära varasematega võrreldes oli vabaplastika domineerimine. Alates 6.sajandist eKr kasutati enim marmorit. Arhailises skulptuuris on valdavad egiptuse mõjud. Keha hoiak ja ehitus on egiptuse pärane, kuid näod on naiivselt naerul. Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid kuroseid ja riietatud neiukujusid koresid. Kreeka skulptuur iseseisvus kiiresti ja arenes realismi suunas. Kujunes nn klassikaline näotüüp kitsas nina laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. Kunstniku ei huvitanud mitte konkreetne inimene, vaid inimene üldse, inimene oma parimas variandis. Klassikalisel ajastul osati juba skulptuurile anda kõikvõimalikke poose, parim näide Myroni ,,Kettaheitja" (säilinud rooma
saada. Ta ärkas hommikuti, pea pohmelusest raske, karvad kõhnal näol püsti ja silmad punased. Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni tuju heaks muutus. Varsti hakkas ta tantsima ja tralli lööma. Ta kargles ja kepsutas, kuni väsis. Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski mööda jooksis. Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi. Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast, mis täitis kogu maja. Ja nad ei mäletanud enam midagi. Kui üks ankur oli tühi, oltsis Huhuu teise. Nüüd oli tal selleks
pea täis saada. Ta ärkas hommikuti, pea pohmelusest raske, karvad kõhnal näol püsti ja silmad punased. Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni tuju heaks muutus.Varsti hakkas ta tantsima ja tralli lööma. Ta kargles ja kepsutas, kuni väsis. Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski mööda jooksis.Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi. Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast, mis täitis kogu maja. Ja nad ei mäletanud enam midagi. Kui üks ankur oli tühi, oltsis Huhuu teise
oli rahutu, ta jooksis ühest toast teise ja nuuksus nagu endise Isanda järele. Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski Ta oleks tahtnud, et ta oleks tulnud ja teda kas või löönud, kui ta aga ainult ei mööda jooksis. oleks pidanud üksi olema. Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. Mis aga kõige imelikum: ka uus Isand näis Popi eest hoolitsevat. Ta tegi seda Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti küll oma kalgil ja tujukal kombel, kuid Popi oskas seda hinnata. tule juures istunud, kännu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud. Nimelt tõi ta kord liha. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible ak...
vormistikus, kus tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvekujule: `mu/lle, `su/lle, `ta/lle. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse alaleütlevas käändes morfeemivarianti le. Alalütlev kääne Alalütlev kääne on väliskohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Mari elab juba kolmandat aastat välismaal; b) toimumisaega, nt Nad sõidavad neljapäeval maale; c) seisundit, nt Naerul näoga vaatas Jüri meie poole. Alalütleva käände olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada: d) omajat või muud tegevussubjekti pöördelise verbivormi juures, nt Maril on kaks last. See asi ununes mul täielikult; e) tegevussubjekti infiniittarindeis, nt Luba tal ükskord ometi kõik südamelt ära rääkida. Peale selle kasutatakse alalütlevat käänet väljendamaks: f) vahendit, nt Mari mängib klaveril juba päris keerulisi lugusid;
Armastus, tõde, õige käitumine, rahu, vägivallatus need inimliku elamise viis põhiväärtust on kogu koolielu alus. Selles eas lastel tuleb ikka konflikte ette, ükskõik, millises maailma osas nad ka ei elaks. Kord vehkisid söökla ees rusikatega kaks väikest poissi. Õpetajad ei asunud selgitama tülitsemise põhjust, vaid panid poisid lusikatega teineteist toitma. Algul tegi kumbki seda hambad ristis, mõne aja pärast aga juba naerul sui. Erinevalt meie lastest, kes asuvad kohe end õigustama ja teist süüdistama, õpetatakse Tai lastele andeksandmist. Eriarvamusi õpetatakse lahendama vesteldes. Kahe ja poole kuu jooksul nägin ka ühte probleemset poissi. Ta lõi jalaga koera, võttis söögilauas teiste eest toitu ära. Augusti alguseks, mil Taist ära sõitsin, oli poiss tundmatuseni muutunud. Kui ta tegi halba, ignoreerisid kõik õpetajad seda üksmeelselt (eelnevalt selles kokku leppinud), kui head,
tema vikat taas terav. Me peame ta üles leidma ennem seda.“ (lk. 100) Kõik asusid katku otsima. „Vana soldat Timofei tuulas rehe taga. Tal oli käes kang, millega kive ümber pöörata, et näha, mis peitub nende all. Nüüd upitas ta tagurpidi ühte eriti pirakat kivi, ja kui see vaikselt oma pesast välja libises ning kummuli pöördus nägi Timofei suurt hõberubla.“ (lk. 102). Timofei peitis hõberubla keele alla. „Katk oli kohal. Siga tuli rehepapi juurde ja ütles naerul näoga: „Ma teadsin küll, et te mind koidu ajal otsima hakkate, sellepärast võtsin hõberubla kuju. Ma ju tunnen teid, talumehi! Raha ei raatsinud leidjale näidata, vaid peitis kohe suhu, lootes mind ainult endale hoida.“ (lk.105) Kuid rehepapi kavalusega õnnestus katk siiski katk hävitada, rehepapp viskas sea tulla ning katk hävis. Kas ühe ahnus on hukatuseks kõigile? Aidamees kuulis, kuidas Sorgu Mall metsa laulab ja laulu vahele kuulis ka kõlinat, mis tähendab rahapada
oli rahutu, ta jooksis ühest toast teise ja nuuksus nagu endise Isanda järele. Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski Ta oleks tahtnud, et ta oleks tulnud ja teda kas või löönud, kui ta aga ainult ei mööda jooksis. oleks pidanud üksi olema. Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. Mis aga kõige imelikum: ka uus Isand näis Popi eest hoolitsevat. Ta tegi seda Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti küll oma kalgil ja tujukal kombel, kuid Popi oskas seda hinnata. tule juures istunud, kännu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud. Nimelt tõi ta kord liha. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud
asesõna vormistikus, kus tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvekujule: `mu/lle, `su/lle, `ta/lle. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse alaleütlevas käändes morfeemivarianti le. Alalütlev kääne on väliskohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Mari elab juba kolmandat aastat välismaal; b) toimumisaega, nt Nad sõidavad neljapäeval maale; c) seisundit, nt Naerul näoga vaatas Jüri meie poole. d) omajat või muud tegevussubjekti pöördelise verbivormi juures, nt Maril on kaks last. See asi ununes mul täielikult; e) tegevussubjekti infiniittarindeis, nt Luba tal ükskord ometi kõik südamelt ära rääkida. f) vahendit, nt Mari mängib klaveril juba päris keerulisi lugusid; g) viisi, nt Mari kuulas kikkis kõrvul. Kirjapildis on alalütleva käände tunnuseks alati l.
Lapsi ootab tähtis töö Kelgumäelt ja suusarajalt Kostab kilkeid, naeru kajab Väiksest lumepallist saab Peagi uhke lumest taat. TALV Õues langeb laia lund, Juba sajab terve tund Kõikjal kõrged lumehanged Lastel näpud külmast kanged Eemalt kostab naer ja vile Järvel jää on peegelsile Kui ei kimbuta just tuisud Jalga paneme me uisud Ei hirmuta meid jäine tuul Kõigil rõõm on talvest suur LUMEMEMME BEEBI Lumememme beebi Sõi külma valget lund Ta nägu oli naerul Nii möödus süües tund Ta hammustas ja limpsis Ja lakkus külma lund See oli tõesti maitsev Nii möödus tund ja tund Ei lumememme beebil Lumest küll ei saa Ta teab, et süües temastki Lumememm kord saab KINDAD KÄTTE, MÜTSID PÄHE, MUIDU ÕUE ME EI LÄHE. Lapsed tuppa tali tuleb, lumelell on õues ju. Linnud läinud lõunamaale, lilledel on surmakuu. LUMEMEMM Lumememm sa naljamees, Sul on punanina ees, Mustad silmad,must on suu, Nägu ümar nagu kuu, Kui sind paitab päikene,
Kujundite ülesanne on kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad... Võrdluses kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel
Siis panevad päkapikud kõik kingitused kotti. Kelle kott see on? Õige, see on jõuluvana kott. Kõnelemine · Lapsed vastavad küsimustele ja lõpetavad õpetaja alustatud teksti lauseid. · Lapsed nimetavad need asjad, mis nad kotti joonistavad. Õpetaja esitab küsimusi ja aitab meenutada. Käeline tegevus · Laps värvib pildi. · Laps joonistab jõuluvana kotti kingitusi. Luuletus Päkapikk teeb kingitusi, siis kui taevas kuu. Jõulutaat toob kingitusi, lastel naerul suu. Mäng. Koti pakkimine Lapsed jaotatakse kahte gruppi. Toas on laiali paigutatud või ära peidetud erine- vad esemed või pildid. Mõlemal grupil on kott, kuhu tuleb korjata asjad. Kui kott on täidetud, võtavad võistkonnad oma asjad välja ja nimetavad, mis oli kotis. Õpetaja aitab sõnu meenutada ning lisab nimisõnadele sobivaid omadussõnu. Näiteks: Mis see siin kotis on? Õige, see on lennuk. See on väike lennuk. Kas see on valge või sinine? jne. 102
Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: 44 Näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad... Võrdluses kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel
hakkame, siis on vesi." ,,Issand, mina ka ei tea, mis see on; jumala eest ei tea," kinnitas Voitinski ja võttis pudeli, et temaga uuesti trahterisse minna. Kögises ja krägises teine suurest toast läbi minnes ja Elbe tegi kõik, mis tema võimuses, et vanainimese seisukorda kergendada, käis isegi tüki maad tänaval teda saatmas, sest seal oli hirmus sügav lumi. Ja kui ta tuppa tagasi tuli, oli tal uuesti oma endine veepudel käes. Varsti ilmus ka Voitinski, nägu naerul, ise nagu ärevil. ,,Mis on? Mis on juhtunud?" tormas Elbe talle vastu. ,,Teil pole ju nägu ees olemaski, härra Voitinski! Jumala pärast, rääkige ometi!" ,,Imed sünnivad avasilmi!" vastas Voitinski. ,,Mis?!" hüüdis Elbe. ,,Mis imed? Milles on asi?" ,,Nagu Kaana pulmas," vastas Voitinski. ,,Kristus on sündinud, Valekristus!" ,,Issand halasta!" rääkis Elbe heidutatult. ,,Patujuttu räägite vastu ööd, härra Voitinski."
Ega koerad pole pahad loomad. Naise järele tuli väike neegriplika ja kaks väikest neegripoissi. Neil polnud muud seljas kui takused särgid, nad hakkasid ema seelikust kinni ja piilusid mind ta selja tagant aralt nagu neegrilapsed kunagi. Siis tuli majast joostes valge naine, umbes neljakümne viie või viiekümne aastane, palja peaga, kedervars käes. Ja tema järele tulid väikesed valged lapsed; need tegid sedasama, mis neegrilapsedki. Naise nägu oli üleni naerul ja ta hüüdis mulle: «Viimaks ometi sa tuled!» Enne kui ma asjast arugi sain, pomisesin: «Jah, proua.» Ta haaras minust kinni ja kaelustas mind tugevasti; siis võttis ta mu käed ja raputas ja raputas. Pisarad tulid tal silmadesse ja jooksid mööda nägu alla; näis, nagu ei jõuaks ta küllalt kaelustada ega raputada. Seejuures rääkis ta vahetpidamatult: «Sa pole sugugi oma ema moodi; ma uskusin, et oled. Aga taevas teab, mulle on see ükskõik; olen nii õnnelik sind nähes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
