Vastused: 1. Tiia Kõnnussaar 2. Anu Lill 3. Malle Pajula 4. Merle Liivak 5. Aita Kivi 6. Inga Raitar 7. Helena-Reet Ennet 8. Helle Raidla 9. Evelin Samuel 10. Doris Kareva Margit Reinsalu 10.a
Jana Karjust 07.12.57 45712073802 Aleksandr Järvis 23.11.52 35211232467 Oliver Übi 08.03.73 37303081818 Tarvo Tammik 11.07.67 36707119669 Jako Riisalu 08.04.51 35104081390 Sigrid Kimmari 08.07.67 46707081401 Erkki Niit 25.05.78 37805254523 Olga Meronen 12.05.70 47005125764 Andrus Vaarmann 01.07.55 35507017050 Ivo Treier 23.04.80 38004234377 Sigrid Sauga 09.01.89 48901097189 Aleksandr Liivak 27.12.63 36312272122 Sirje Lehtla 02.10.69 46910023091 Kristina Mihhailov 06.08.56 45608063760 Aivar Treumann 11.05.78 37805111297 Karin Müürsepp 25.07.88 48807257547 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 Priit Reinhold 11.02.59 35902116870 Riina Karu 31.07.76 47607317991 Karin Sauga 13.09.58 45809132498 Taivo Maripuu 24.02.83 38302242076 Eleri Karjust 19.05.72 47205193060 Virve Lehtla 12.11
TEADUS: MAADEAVASTUSED: Trükipress Raku avastamine Kompass Suurtükipäästik Teleskoop Esimene botaanikaaed 1942.a Kolumbus avastas Ameerika Allveelaev Võeti kasutusele kivisüsi Gama??? avastas India Mikroskoop Õhupump Newfoundlandi avastamine Esimesed tankid ja autod Astronoomia Esimene ümbermaailmareis Veega wc + & - võeti kasutusele matem. Lõuna/Ladina Ameerika avastamine Termomeeter Gloobus Vaikse Ookeani nimetus Langevari Sidemed ...
50 35008268624 26 8 26.08.2008 58 Dmitri Kivima 29.09.50 35009298202 29 9 29.09.2008 58 Argo Elmik 01.11.50 35011015842 1 11 01.11.2008 58 Taivo Kimmari 08.11.50 35011085818 8 11 08.11.2008 58 Aivar Järve 27.11.50 35011278907 27 11 27.11.2008 58 Henn Ots 09.12.50 35012092104 9 12 09.12.2008 58 Risto Liivak 23.01.51 35101239050 23 1 23.01.2008 57 Mihhail Miron 26.02.51 35102266701 26 2 26.02.2008 57 Andres Joonas 06.03.51 35103064805 6 3 06.03.2008 57 Oliver Rammul 27.03.51 35103276763 27 3 27.03.2008 57 Jako Riisalu 08.04.51 35104081390 8 4 08.04.2008 57 Urmas Luhakooder 08.04.51 35104082120 8 4 08.04
Samuti käib see lohaka keelekasutuse ja suhtumise kohta. (1, Riho Laurisaar). Keel on suhtlusvahend, kultuuri ja mälu kandaja ning rahvusliku identiteedi võimaldaja. Kui me arvestame seda, et eesti keel on on kõrgema astme kirjakeel, mida on maailmas ainult 100 200 (pigem alla 200), siis saame aru, et eesti keel on meie rahva suur kapital, mida tuleb hoida ja mitte suhtuda sellesse lohakalt. Kasutatud allikmaterjalid: 1. Laurisaar, Riho / Eesti Päevaleht, 23.09.2006 2. Liivak, Uno. Eesti keel ja eesti kirjakeel / Keel ja Kirjandus, 1996, nr.5 3. Vaarik, Kristiina. Jaak Urmet säilitab mälestused luuletustes / Sakala, 10.02.2007
Samuti käib see lohaka keelekasutuse ja suhtumise kohta. (1, Riho Laurisaar). Keel on suhtlusvahend, kultuuri ja mälu kandaja ning rahvusliku identiteedi võimaldaja. Kui me arvestame seda, et eesti keel on on kõrgema astme kirjakeel, mida on maailmas ainult 100 – 200 (pigem alla 200), siis saame aru, et eesti keel on meie rahva suur kapital, mida tuleb hoida ja mitte suhtuda sellesse lohakalt. Kasutatud allikmaterjalid: 1. Laurisaar, Riho / Eesti Päevaleht, 23.09.2006 2. Liivak, Uno. Eesti keel ja eesti kirjakeel / Keel ja Kirjandus, 1996, nr.5 3. Vaarik, Kristiina. Jaak Urmet säilitab mälestused luuletustes / Sakala, 10.02.2007
Janek Savolainen Muusikud Trummid- Tiit Kevade Bass- Alari Piispea Viiul- Indrek Kalda Kitarr- Viktor Vassiljev Trompet- Karl Vakker või Tanel Aavkivi Saksofonid ja kalarnet- Meelis Unt Lõõkriistad- Margus Tammemägi Klahvpillid- Toomas Lunge Helirezii- Lauri Liivak Laul lindilt- Elli Tragel Michael Paljulapselises peres kasvanud lihtne agulipoiss. Tema suureks eeskujuks on kuritegelikule teele sattunud vanem vend Sammy, tänu kellele ka Mickey tihti pahandustesse satub. Edward Rikkas peres kasvanud haritud ja abivalmis paipoiss. Linda Lihtne aguliplika, Mickey lapsepõlvesõber ja armastatu. Linda armastab Mickey´t väga ja püüab teda pahandustest eemale hoida ja normaalse pere luau.
Tartu Located in the South of Estonia, Tartu is one of Estonia's most beautiful cities. I chose to write about Tartu, because with its beautiful green parks and spectacular culture, it's the perfect holiday destination. There are many really beautiful buildings that have been restored after World War II. Most of them are in the heart of the city. There's also a place called the Dome Hill. It's a hill where you can see various monuments and there are also the ruins of the Dome Church. Currently, the building is occupied by a history museum and the visitors can use an observation platform on the roof and enjoy a picturesque view of the city. By the Dome Hill there's the main building of the University of Tartu. It's very big and beautiful. There are several museums, but also some theatres and cinemas. Tartu has many cafés in the centre of the city, for example café Pier...
03.1973 mees Kevad Kaljukits Tarvo Tammik 11.07.1967 mees Suvi Kaljukits Jako Riisalu 8.04.1951 mees Kevad Kaljukits Sigrid Kimmari 8.07.1967 naine Suvi Kaljukits Erkki Niit 25.05.1978 mees Kevad Kaljukits Olga Meronen 12.05.1970 naine Kevad Kaljukits Andrus Vaarmann 1.07.1955 mees Suvi Kaljukits Ivo Treier 23.04.1980 mees Kevad Kaljukits Sigrid Sauga 9.01.1989 naine Talv Kaljukits Aleksandr Liivak 27.12.1963 mees Talv Kaljukits Sirje Lehtla 2.10.1969 naine Sügis Kaljukits Kristina Mihhailov 6.08.1956 naine Suvi Kaljukits Aivar Treumann 11.05.1978 mees Kevad Kaljukits Karin Müürsepp 25.07.1988 naine Suvi Kaljukits Priit Laasik 24.11.1963 mees Sügis Kaljukits Priit Reinhold 11.02.1959 mees Talv Kaljukits Riina Karu 31.07.1976 naine Suvi Kaljukits Karin Sauga 13.09
Sel moel tekivad omapärased kompositsioonid, mis vahel meenutavad popkunsti, vahel konstruktivismi, vahel kubismi. Samuti annab Lapin lisatähendusi ning tõlgendusi, liites argisest keskkonnast leitud pakendeid maaliklassikaga või meediareprodega. Seerias võib soovi korral näha ka iroonilist seisukohavõttu kaasaegse tarbimiskultuuri suhtes, kuid samas on selgelt näha ka autori soov luua kummalisi, kuid esteetiliselt kokkusobivaid objekte. Anu Liivak on märkinud, et Lapini kunsti iseloomustab emotsionaalse ning ratsionaalse alge absoluutne tasakaal, oma idee teostab ta alati veenva selguse ja täpsusega.* Erilist mõju on Lapinile avaldanud Malevitsi suprematism. Graafikuna on tema meetodiks järjekindlalt protsessi väljendav seeriaprintsiip.
Näitus ''Noorte kujurite ühing Vikerla 1917- 1918'' Rühmitus loodi 1917. aasta 23/26. novembril ja sai tegutsemiseks aega täpselt aasta, kuni Vabadussõja alguseni. Ühingusse kuulusid Balder Tomasberg, Aleksander Mülber, Oskar Kallis, Aleksander Krims, Roman Haavamägi, Välko Tuul ja Paul Liivak. A.Vabbe ja V. Ormissoniga ühte põlvkonda kuuluvad noored ei jätnud maha mingit selgelt sõnastatud programmi. H. Raudsepp on neid sidunud tõekspidamistelt siurulastega ja nende loomingust võib leida jälgi sümbolismist kuni kubismini. Kahjuks on tegemist ,,kadumaläinud põlvkonnaga", sest O. Kallis ja V. Tuul surid paar kuud pärast rühmituse loomist. B.Tomasberg, keda peeti andekaimaks, hukkus Vabadussõjas, A. Mülber kadus 1921. aastal Pariisi, kus tundmatuna 1931 suri
,,Kena kangelane ja küllaga vaikelusid" Retsensioon 25. veebruaril käisin Kumu kunstimuuseumi suures saalis vaatamas Kaido Ole personaalnäitust ,,Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid". Näitus on üleval 27. jaanuarist 15. aprillini ja sellega kaasnevad haridusprogrammid, kohtumisõhtud ja meistriklassid. Kaido Ole on Eesti üks rahvusvaheliselt tuntuim ja hinnatuim ,,loomingulisest energiast pakatav kunstnik, kelle jaoks sünnimaa kunstiruum on juba ammu ilmselgelt kitsaks jäänud. Vaataja saab kogeda, kuidas kunstnik on jäänud truuks teatud hoiakutele, nagu emotsionaalne tasakaalustatus, tehniline perfektsionism ja esteetilisus, hoolimata sisulistest võngetest, erinevatest mastaapidest ning eksperimentidest." (Anu Liivak) Näitus koosneb kunstniku paarikümnest uusimast tööst, millel on kombineeritud materjale, vorme ja pindu reaalsete esemetega. Iga töö peal kujutatud...
07.2020 6 Jako Riisalu 8.04.1951 mees Kevad 8.04.2020 3 Sigrid Kimmari 8.07.1967 naine Suvi 8.07.2020 3 Erkki Niit 25.05.1978 mees Kevad 25.05.2020 1 Olga Meronen 12.05.1970 naine Kevad 12.05.2020 2 Andrus Vaarmann 1.07.1955 mees Suvi 1.07.2020 3 Ivo Treier 23.04.1980 mees Kevad 23.04.2020 4 Sigrid Sauga 9.01.1989 naine Talv 9.01.2020 4 Aleksandr Liivak 27.12.1963 mees Talv 27.12.2020 7 Sirje Lehtla 2.10.1969 naine Sügis 2.10.2020 5 Kristina Mihhailov 6.08.1956 naine Suvi 6.08.2020 4 Aivar Treumann 11.05.1978 mees Kevad 11.05.2020 1 Karin Müürsepp 25.07.1988 naine Suvi 25.07.2020 6 Priit Laasik 24.11.1963 mees Sügis 24.11.2020 2 Priit Reinhold 11.02.1959 mees Talv 11.02.2020 2 Riina Karu 31.07.1976 naine Suvi 31.07.2020 5
Vahelaed ja põrandad Tallinna Ehituskool Kaspar Liivak R:12 31.03.12 Sisukord Vahelaed....................................1 Mis on Põrand ? ..........................1 Nõuded vahelagedele.....................1 Liigitus lagedel.............................1 Puitvahelaed.................................1 Põrandad......................................5-7 Vahelaed Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatakse materjali järgi: raudbetoonist, terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Põrandad
kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja antud ülevaade Eesti muusikakultuuri arenguloost – ‘’Eesti muusika ajalugu’’ • 1948. aastal toimus Eestis suur kunstiloomingu ‘’puhastuslaine’’ (võeti vastu suur hulk ‘’abinõusid’’) • Tehti maatasa rahvusliku heliloomingu senised saavutused • Süüdistused formalismis ja kodaniku Lääne ees lömitamises • 1950
Konkurss kuulutatakse välja peale vallavolikogu sellesisulise otsuse teatavakstegemist ja loetakse väljakuulutatuks konkursiteate ajalehes avaldamise kuupäevast. Avaldatavas konkursiteates märgitakse 1) kandidaadile esitatavad nõuded; 2) avalduse esitamise tähtaeg; 3) koos avaldusega komisjonile esitatavate dokumentide loetelu. Vallavalitsus Vallavalitsuse tööd juhib vallavanem. Aili Kangro Richard Liivak Raul Song Valdo Värk Kohaliku omavalitsuse ülesanded Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need
Tallinna Ehituskool Ehituses kasutatavad puit ühendused Õpilane: Kaspar Liivak 2012-01-22 Sisukord Läbiv kalasabatappi kasti valmistamine............................1 Lamellseotised..........................................................1 Pool-poolega T-seotised..............................................2 T-seotised...............................................................2 Harktapid...............................................................2 Keeltapid........
Tallinna Ehituskool Keskkonna säästlik rekonstrueerimine Kaspar Liivak R:12 26.04.12 Sisukord Materjali valik..........................1 Projekteerimine..............................1 Suurem ajakulu..........................1 Rohkem piiranguid ehitamisel..............2 Suurem pühendumine tulemusele..............2 Kasutatud kirjandus...................................3 Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib,
Johannes Barbarus Vares Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli EKP liige 1940. aastast. Ta sai alghariduse Heimtali vallakoolis ja üldhariduse Viljandi kihelkonnakoolis, keskhariduse omandas Vares aastail 19041910 Pärnu gümnaasiumis, kus tema klassivendadeks olid Jüri Uluots ja Johannes Semper. 19101914 õppis ta Kiievi Ülikoolis meditsiini. Järgnevalt oli ta Esimeses maailmasõjas rindearst, talle määrati 1915. aastal Anna Ordu IV, Stanislause III ja Danieli II järgu ordenid. Sõjaväearsti karjääri jätkas ta ka Vabadussõjas, kus osutatud teenete eest omistati talle Vabadusristi I liigi III järk. Seejärel oli 1921-1939 arst Pärnus. 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "F...
Mälestused Siberist Minu vanaema on sündinud 4.aprillil 1932 a. teise lapsena. tema isa Karl Liivak areteeriti 1945a. Kevadel 25.märtsil , siis areteeriti ta külast palju mehi, vist 14-15 meest. Hiljem sai ta isa neile saata kirja , et talle mõisteti 16a. sunnitööd Siberis. Ta oli Arhangelsis, neli km Valge merest. Et peeti talu Rakke vallas, Liigvallas, siis jäi ta ema (Anette-Therese Liivak, sündinud Kesküla) üksi talu pidama. Sel ajal olid ju suured maksud taludel peal ja ka vilja-kartuli-liha- ja piima normid. Ta õde Aino sünd. 1930 a. 30. juunil , oli Väike-Maarhas Keskkoolis, aga ta talus oli abi vaja , siis pidi tema koolist ära tulema.Vanaema ja tema vend Uno, (sünd. 23.märts 1934) õppisid siis Liigvalla Mittetäielikus Keskoolis. See oli 7.kl koolis, nad pidid ju selle kooli lõpetama. Vanaema lõpetas selle 1947.a
teadaolevalt elus vaid 15 endist taaralast. Eesti Vabariigi taasasutamise järel ei soovinud taarausulised oma organisatsioone taastada 3. TUNTUMAD TAARALASED ● Juhan Aavik ● Juhan Jaik ● Aino Kallas ● Hanno Kompus ● Eduard Laaman ● Ants Lauter ● Esko Lepp ● Marta Lepp ● Jüri-Rajur Liivak ● Juhan Luiga ● Addold Mossin ● Jaan Org ● Hugo Raudsepp ● Ants Selmet ● Järvo Tandre ● Toomas Tondu ● Lauris Toomet ● Hengo Tulnola ● Enn Uibo ● Kustas Utuste ● Ado Vedro ● Henrik Visnapuu 4. USU PÕHIMÕTTED
1. Meelelahutus 2. Kõik meestest 3. Cosmo soping 4. Arm ja kirg 5. Cosmo ilu 6. Sina, sina, sina 7. Mood ja ilu 8. Tippvorm 9. Tervis 10. Elustiil 11. Igas numbris (kaanelugu, pihtimused, lugejate kommentaarid, horoskoop, reismine, kokkamine, filmi/raamatu soovitused, test) Cosmopolitan EESTIS Eestis ilmub ajakiri aastast 2004 Kirjastus -Ühinenud Ajakirjad AS Osad lood ja enamus statistika tulevad Ameerikast frantsiisi kaudu. Peatoimetajad: Merle Liivak, Anu Lill ja hetkel Mari-Liis Helvik. Lugejate üldarv 37 000 Aastal 2014 saab Cosmopolitan Eesti 10 aastaseks Cosmopolitan Eestis Materjalid tulevad Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Suurbritanniast ning toimetuse kasutada on peaaegu kõik, mis ilmub sealsetes ajakirjanumbrites. Igal «Cosmol» on Hearstis oma rahvusvaheline toimetaja, kes annab nõu, soovitab ja vastab küsimustele. Kõik kujundatud küljed saadetakse Hearsti ülevaatamiseks ja kinnitamiseks
Tallinna Ehituskool Ehitussegud ja mördisegud Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Isetasanduv segu........................1 Mört..........................................1 Konstruktsioonist..........................1 Betooni liigitus.............................2 ISETASANDUV SEGU Vetonit ABS 148 on põrandasegu mida kasutatakse põrandakatete aluse sileda pinna tegemiseks. Isetasanduvat segu saab paigaldada nii käsitsi kui ka masinaga. Aluspinnaks sobib betoon,
1992. aastal läks Kareva tööle UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997 aastal liitus ta veel ka Sirbi meeskonnaga, kus ta sai tööd kirjandustometajana, sealt lahkus ta 2002 aastal. 2008 aastal lahkus ta ka UNESCO meeskonnast ning liitus 2009 aastal Meie Pere meeskonnaga, kus ta töötas aasta aega peatometajana. Alates 2011 aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Doris Kareval on Lembit Liivakuga tütar Maria Lee Liivak (28.destember 1984), kes on Tallinna Linnateatris dramaturg. Looming 1960. aastate lõpus avaldas koolialmanahh ,, Trükitähed" Doris Karvea esimese luuletuse. 1974 aastal ajakirjas ,, Noorus" jõudsid tema luuletused suurema lugejatehulgani. Abituriendina osales Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud ,,Noorte kirjandussündmusel ' 76" , peale seda ilmus
Tallinna Ehituskool Sisevooderduse paigaldus Kaspar Liivak R:12 26.04.12 Sisukord Soovitusi paigaldamiseks........................1 Kuhu võib ja kuhu mitte ? .....................1 Vaja minevad tööriistad ................1 Alusroovits..........................................2 Voodrilaua kinnitus.............................3 Lagi .....................................................3 Pinnaviimistlus..........................................3 Kasutatud kirjandus..................................
Kas armastus saab tappa ? Sajandite jooksul on kindlasti inimeste mõttemaailmas tiirelnud küsimus, kas armastus saab tappa. Minul tuleneb sellest ka teine küsimus, mis see armastus üldse on. Filosoofid, mõttetargad ja teised inimesed on otsinud nendele küsimustele igalt poolt vastuseid. Kas nad on selle juba leidnud? Mis arvan mina, mis on armastus ja kas armastus saab tappa armastatuid? Mis on armastus? Armastuse tähendust saab igatpidi võtta, igal inimesel on omad arvamused armastuse tähendusest ning sellepärast on väga raske üheselt ning ammendavalt seda defineerida. Olen kuulnud ning uurinud, et paljud arvavad, et see on mitmetahuline nähtus, side. Armastus võib väljenduda mitmeti, nagu näiteks tunnetes, mõtetes, käitumises ja hoiakutes. Enamikes keeltes puudub üldse sõna ,,armastus". Näiteks handi keeles ...
KRISTO MARTINSON 49 ***** ARNE VALDAS 44 **** ALEKSANDR LILLAK 60 ****** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ EIRIK PALLOTEDDER 57 ****** KAIMO M?E 57 ****** LEHOR LAMP 66 ******* IVARI RANDMA 65 ******* SILVER LIIVAK 54 ***** ANTTI L??NE 70 ******* MARVIN UNAPUU 56 ****** ERKKI SLG 59 ****** PRIIT PIIRSALU 56 ****** JANEK TASANE 71 ******* CAROLYN ALEKSEJEV 70 ******* EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ NELE MARNAUSSOV 71 *******
Fifth level Suri 1918 Krimmis tiisikusse Kunstiühing ,,Vikerla" Noorte Kujurite Ühing Vikerla tegutses aastatel 19171918. Oskar Kallis, Balder Tomasberg, Välko Click to edit Master text styles Tuul, Aleksander Mülber, Aleksander Second level Third level Krims-Radava, Roman Espenberg- Fourth level Haavamägi ja Paul Liivak. Fifth level Click to edit Master text styles Second level Kalevipoeg laudu kandmas Third level Fourth level Click to edit Master text styles Fifth level Second level Third level Fourth level Fifth level
Külli Kasemaa 29.12.79 47912295542 1 Mihhail Vilipuu 01.02.61 36102013879 1 Henn Laasik 23.04.78 37804236264 1 Riina Riisalu 18.09.58 45809188076 1 Uljana Rokk 16.08.51 45108166727 1 Priit Saarna 30.12.80 38012305495 1 Tarvo Niit 05.02.55 35502057094 1 Mart Martverk 11.11.85 38511111485 1 Tarvo Savest 26.07.52 35207263531 1 Kaimo Karu 10.02.74 37402106450 1 Käthy Liivak 01.10.60 46010018107 1 Andrus Reinsalu 12.03.85 38503122175 1 Karin Müürsepp 25.07.88 48807257547 1 Ahti Reintamm 01.04.53 35304018622 1 Natalja Randla 17.07.68 46807177171 1 Naima Järvis 27.01.80 48001279637 1 Oliver Kilter 03.12.77 37712036824 1 Jana Tedersoo 25.02.78 47802254059 1 Egert Randrüüt 30.10.67 36710302626 1 Leo Sillmann 28.07.88 38807289942 1 Ivan Aidarov 02.07
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll Koostas:Triin Vaino Klass: 7.c Juhendaja: Marju Liidja Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Jüri Arraku kunstnikuks kujunemine................................................................................4 1.1 Õppimine........................................................................................................................4 1.2 Venna mõju....................................................................................................................4 1.3 Kunstnik mitmel alal...............................................................................................
1) Ernits, Enn. Nahkur, Esta. Koduloomade anatoomia. Närvisüsteem. Meeleelundid 2) Benjamin Walton, MD. Can You Smell That? Anatomy and Physiology of smell. http://www.utmb.edu/otoref/Grnds/smell-2012-01/smell-pic-2012-0130.pdf 3) Helen Gatcum and Tim Jacob. Anosmia. http://www.cardiff.ac.uk/biosi/staffinfo/jacob/Anosmia/anosmia.html 4) Erge Tedersoo. Toidu sensoorsel analüüsil on kaalukausil maitse, lõhn ja välimus. http://www.horisont.ee/node/1992 5) Annika Liivak. Inimese meeled. http://www.keskkonnaamet.ee/public/inimese_meeled.pdf 6) Inimene kui mõõteriist. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel212_186.html 7) Õnne-Mare Sagur. Haistmine. http://www.e-perekool.ee/wp- content/uploads/2013/02/Haistmine.-2011..pdf
Isadepäev käes nüüd ongi- mehepoja püha. Lillepoodi ma ei longi- roose paps ei taha! Kallistada sind ei katsu- see ei meeldiks sulle. Annan parem seljamatsu 22 nagu sina mulle. Annaksin, kui mul vaid oleks, sulle vaba aega, et sa hilja töölt ei tuleks – tere ja head aega. „LAUL ISALE“ – Haljas, H. Õunake 1/2010, lk 11 NB! Kõik rühmad laulavad koos. LASTE KINGITUSED ISADELE ÜHISTANTS KOOS VANEMATEGA „ LAPADUU“- Liivak, M. Kaks sammu sissepoole nr 4, lk 22 23 MAGUS ÜLLATUS LASTELE 24 DIPLOMID igale perele DIPLOM ...................................... 25 Tublidele isadepäeva spordipeol osalejatele 8.november 2014 LÕPUSÕNAD: Tänud kõigile osavõtjatele … Head isadepäeva! KOKKUVÕTE
Tallinna Ehituskool Ripplaed Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Võrklaed Profiline NET........................1 Kassettlaed.......................................1 Restlaed.......................................1-2 Profiline alumiiniumlaed.....................3 Kilelaed ...........................................3 Valguslaed.......................................4 Kasutatud kirjandus...........................5 Võrklaed Profiline NET
Tartu Ülikool TREENING JA TOITUMINE Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus Tippsportlased ja toitumisprobleemid.......................................3 Tervisesportlased ja toitumisprobleemid...................................5 Valed arusaamad õigest toitumisest...........................................5 Kasulikud toidud........................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne...
Moodsa ema ürgne kutse Pool aastat tagasi emaks saanud Merle Liivak uurib, miks on imetamisest saanud meie aja üks suuremaid paradokse ja kuidas vastata ürgsele kutsele rinnaga toita. Oh, see on lihtne nagu truki kinnipanek, arvasin enne poja sündi rinnaga toitmisest. Aastaid tagasi maalis üks mu sõbratar sellest pildi kui millestki eriti nauditavast ja sensuaalsest. Beebi saabudes aga avastasin end justkui arvutimängust, seiklemas mööda takistusi täis labürinti. Higisena nagu
09.58 45809188076 1 6 Uljana Rokk 16.08.51 45108166727 1 1 Priit Saarna 30.12.80 38012305495 1 1 Tarvo Niit 05.02.55 35502057094 1 5 Mart Martverk 11.11.85 38511111485 1 5 Tarvo Savest 26.07.52 35207263531 1 7 Kaimo Karu 10.02.74 37402106450 1 6 Käthy Liivak 01.10.60 46010018107 1 5 Andrus Reinsalu 12.03.85 38503122175 1 5 Karin Müürsepp 25.07.88 48807257547 1 5 Ahti Reintamm 01.04.53 35304018622 1 1 Natalja Randla 17.07.68 46807177171 1 4 Lembit Ratassepp 28.03.87 38703287443 1 7 Aivar Järve 30.05.56 35605305714 1 1 Naima Järvis 27.01.80 48001279637 1 6
Loodusparki kuuluvad Viljandi-Raudna ürgoru kirde-edelasihiline lõik (Viljandi lossipargiga) ja sellesse suubuv Sinialliku org (5,6ha järv, allikad ja oosid, millest ühel on olnud linnamägi) ja kuni 23 meetri kõrgune liivakivist kaljujärsakuga Loodi Põrguorg. Viimasest põhja pool kasvab Loodi Püstmäel 1820. a külvatud lehisepuistu. Looduspargi idaosas asuvad metsased mõhnastikud: Polli mäed ja Holstre mäed ning nende kirdepiirile jääv Nõmme liivak. Kõige loodepoolsema osa moodustab Heimtali mõisapark ja liigirikas ürgseilmeline mets. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 224 6 Kokkuvõte Sakala kõrgustik tõuseb Võrtsjärvest lääne pool ürgorgudest läbitud lavamaana. Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht
Lauka Põhikool Janeli Liivak Lydia Koidula- ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.'' Referaat Lauka 2015 Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar
Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine, aja jooksul taastub algne või pisut vaesem kooslus. NÄITEKS: veereostus, inimesed korrastavad veekogu ja selle lähiümbrust. Kui see on juba mõnda aega puhas olnud, siis hakkavad veekogu ümbrusesse uuesti taimed kasvama, samuti taastuvad taimed vees kui kaldal. Kliimakskooslus Kliimakskooslus = püsivas olekus kooslused (kooslus, millest edasi enam suktsessioon minna ei saa nt. kuusik taastub, järv muutub rabaks, liivak nõmmemetsas) Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud. 6. Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökonišš. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Ökosüsteem – on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, kooslus + eluta keskkond Ökoamplituud – teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. JOONIS!!!!
KES HOOLETU JÄÄB ILMA! ME LÄHME LINA KITKUMA, KES HAKKB LINA KÖITMA? KAS, ARMAS SÕBER, TAHAD SA KA MEIE SELTSI HEITA? REFR. ME LÄHME HEINA TEGEMA, KES HAKKB LOOGU VÕTMA? KAS, ARMAS SÕBER, TAHAD SA KA MEIE SELTSI HEITA? REFR. ME LÄHME LILLI NOPPIMA, KES HAKKAB PÄRGA KÖITMA? KAS, ARMAS SÕBER TAHAD SA KA MEIE SELTSI HEITA? REFR. *Noodid ja muusika: Liivak, M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud ja CD. 2000 46 KUS KLAPERDAB VESKI SAKSA RAHVALAUL · KUS KLAPERDAB VESKI JA KOHAVAD VEED, KLIPP-KLAPP, SEAL JÕE ÄÄRES MÖLDER TEEB ÕHTUNI TÖÖD, KLIPP-KLAPP. ME RUKKID KÕIK JAHUDEKS JAHVATAB TA, ET LEIVAJÄRG SALVEDEST OTSA EI SAAKS.
Nimeliseks Riigi Rakenduskunstikooliks, kaotati ära kõrghariduse andmise õigus. Ideoloogiliselt olid vasakpoolsed kunstnikud Johani, Liimand, Adamson Eric tegid peamiselt pilte tööliste elust ja võimu ülevõtmisest pilte. 1941 algas sõda, suve lõpuks olid sakslased Eesti vallutanud. Sakslaste terrori ohvriks langesid Johani, Laigo, mõni aasta hiljem suri vangistuses Kummits. Stalinlikus vangilaagris hukkus Eduard Taska (nahakunsti rajaja). Leningradi blokaadis suri Paul Liivak. Osad kunstnikud läksid NL tagalasse, evakueerusid. 1942 hakati kultuuritegelasi koondama Jaroslavi linna, kus loodi Eesti riiklikud kunstiansamblid. 1943 loodi NL tagalas Eesti NSV Kunstnike Liit, esimeheks sai Aino Bach, kes oli Karl Liimandi(hukkus hävituspataljonis) naine. 1943 tähistati Jüriöö ülestõusu 600ndat aastapäeva eriti vingelt. Tuntumad kunstnikud NL tagalas olid: Evald Okas, Ferdi Sannamees, Enn Roos, Paul Luhthein, Jaan Jensen, jt.
Ettevõtluse õppetool Turundus TALLINNA ÜLIKOOLI BALTI FILMI - JA MEEDIAKOOLI TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI ANALÜÜS Referaat Koostanud: Maris Orumaa Madis Mõtus Jarmo Liivak Anastassija Ignatjeva Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2012 Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs SISUKORD Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs 1. Sissejuhatus
Kui tahad anda oma panuse vanglasüsteemi arengusse ja sel moel ühtlasi ühiskonda turvalisemaks muuta, siis on Sisekaitseakadeemia õige koht õpinguteks. (SKA kodulehelt 04.05 2014) Justiitskolledži nõukogu koosseis: Priit Kama - Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler (kolledži nõukogu esimees); Pille-Riin Kristmann- Justiitsministeeriumi vanglate osakonna õiguse ja arenduse talituse nõunik; Raini Jõks - Tartu Vangla direktor; Hannes Liivak - Tallinna Vangla väljaõppe juht, Sisekaitseakadeemia tasemeõppe vanemspetsialist; Kaimar Karuauk - Harku ja Murru Vangla direktor; Erkki Osolainen - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži direktor; 16 Triinu Kaldoja - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli juhataja-lektor; Andres Põdra - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli lektor;
ALAVERE PÕHIKOOL Ariina Haug Meelemürgid Uurimistöö Juhendaja: Tiia Liivak Alavere 2008 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)........................................................
1785 2455 Lerme Ints Läti 04:36:09 M21 1649 2057 Leshkevicius AndriusLeedu 04:28:42 M21 1844 2605 Leskov Rauno Harju 04:41:06 M21 444 598 Lessing Janek Tartu 03:27:47 M21 1690 967 Liiv Heiko Tartu 04:30:31 M21 2174 2555 Liiva Ahti Tallinn 05:10:23 M21 1197 999 Liiva Henri Valga 04:05:07 M21 554 527 Liivak Hannes Tallinn 03:34:05 M21 2015 2441 Liivandi Eero Tallinn 04:53:32 M21 859 2768 Liivas Ülar Harju 03:49:16 M21 1984 2671 Liivat Anti Tallinn 04:51:52 M21 1777 2562 Liivet Lauri Tallinn 04:35:48 M21 1032 540 Liksor Rauno Tallinn 03:57:29 M21 1186 1352 Lilleorg Martti Tartu 04:04:56 M21 2305 1527 Lillo Indrek Tallinn 05:31:55 M21
Tartu: OÜ Vali Press, 58-61. Kõiv, K., & Poobus, M. (2003). Sotsiaalsete oskuste treeningu mõju treeningus osalenute kiusamiskäitumisele koolikiusamise taustal. Rmt.: K. Kõiv (Toim.), Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Projekti kogemusi. Artiklite kogumik IV. Tartu: OÜ Vali Press, 35-39. 39. Liivak, S. (2004). Hüperaktiivse õpilase õpetamise meetodid õpisituatsioonis. Bakalaureusetöö, TÜ pedagoogika osakond. 40. Little, L. (2003). Maternal perceptions of the importance of needs and resources for children with Asperger syndrome and nonverbal learning disorders.
tööd. 3-2-1-9-05: Kostja (T. Liivak) ja hageja (TÜ spordiklubi) vahel oli stipendiumileping, mille hageja lõpetas ennetähtaegselt, sest ei olnud kostja saavutustega rahul. Kostja: tegemist on töölepinguga ning talle tuleb maksta hüvitist. Hageja: Tegemist on stipendiumilepinguga, sest spordiklubi ei saanud kasumit, sportlasele ei makstud tasu ega makse. Sportlase spordi tegemise aeg ja koht ei olnud kindlaks määratud. T. Liivak esitas vastuhagi, ja ütles, et oli kokku lepitud palga netosummas, töö koht, aeg ja viis olid kindlaks määratud ning ta allus spordiklubi korraldustele. Maakohus: Ei ole tööleping, sest T. Liivakut juhendas treener, spordiklubi ei juhtinud tema tegevust. Ringkonnakohus: Ei ole tööleping. RK: Treener ei ole eraldiseisev kolmas isik, vaid tegutseb spordiklubi huvides. Treener korraldas T. Liivaku tegevust ning seega oli viimane allutatud kontrollile, oli tööleping. 11
Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 9) "Kes on täna meiega?" Kes on täna meiega? Nastja on täna meiega. Võib laulda enne tüdrukute, siis poiste nimed. Lapsed plaksutavad rütmi kaasa. 11.2. Teretamistantsud "Eesti polka" ehk "Teretamistants" Ette ja taha ja tere, tere, Nastja, tere, tere, Dima ja tere, tere, Nikita! Ette ja taha ja tere, tere, Olja ja tere, tere, Sasa! Ja tere, tere, Vanja! Õpetaja tervitab järgemööda kõiki lapsi. Hiljem võib õppida seda tantsuna. (M. Liivak. Kaks sammu väljapoole. Talmar ja Põhi, 2002. Lk 2021) K. Rüütli "Hommikutants" Hommik käes, kaunis päev, siin vaid rõõmsaid lapsi näen. Hommik käes, kaunis päev, lööme tervituseks kokku käed. (K. Rüütli 2004. Lk 9) 23 Õpetajaraamat 11.3. Laulud tunni lõpetamiseks K. Tammik "Lahti-kinni" Lahti-kinni, lahti-kinni, käsi on mul kaks, lahti-kinni, lahti-kinni, tee üks väike plaks!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
