Vajaminevad vahendid: püksid, särk, sokid, seelik, korv, müts, sall, kindad, jope, nukud, nukuriided, pliiatsid, paberid. 1. Vajaduse määratlemine Kuidas ennast ise riietada, millises järjekorras ja kuhu vastavad riided selga pannakse. 2. Sissejuhatus Lastelaulu kuulamine makilt ja kaasa laulmine. Kes mind ikka aitab, kes mind ikka aitab? Emme hea, emme hea. Püksid jalga mulle, särgi selga mulle? Emme hea, emme hea. Kes mu peakest paitab, kes mu põske paitab? Emme hea, emme hea. Lapsed istuvad laulu kuulates koos õpetajaga vaibal. Peale laulu hakkab õpetaja küsimusi küsima: kes sind riidesse aitab? Kas sa ilma emme või issi abita ka oskad ennast riidesse panna? Kuidas sa paned pükse jalga? Kuidas sa paned särki selga? 3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine. Pükste, särgi, sokkide selga panek. 4. Sotsiaalse oskuse modelleerimine. Lapsed istuvad vaibal ringselt. Õpetajal on korv riideesemetega. Korvis on püksid, pluus,
Minu rahu, vaikus Paik, mida külastada, kui vajan eemaldumist sotsiaalelust asub vaid nelja kilomeetri kaugusel kodust. Kohake on vaikne, mere kohin paitab kõrvu, linnud siristavad kõrgel okstel, päike loojub punktipealt samast kohast ning juuksed lendlevad õrnast tuulest. Kui sattuda õigel ajal, peatub aeg, kaovad mured, tekib võimalus olla õnnelik. Tahtmine on jätta kõik seljataha, alustada uut elu. Piirkonnas elab vähe inimesi. Suviti võib leida turiste kui ka noori telkimas, lõbusalt aega veetmas ja see näitab juba, et sinna tasub minna, kui soov puhata.
tunnust. Nt: Särav päike. Tormine meri. Tuuline ilm. Noor armastus. (Omadus sõna!) Võrdlus kellegi või millegi kõrvutamine ühistunnuste alusel. Kasutatakse sõnu: nagu ja kui. Nt: Kiire, kui tuul. See tuli käsi üle kui äike. Koit aknasse lõi nagu eluloa. (Jälgi tegusõnu.) Personifikatsioon ehk isikustamine eluta objektidele, loodusesemetele ja mõttelistele nähtustele inimlike omaduste ja võimete ülekandmine. Nt: Tuul nutab akna taga. Päike paitab. (Päike ei saa paitada - järelikult on isikustamine.) Metafoor peidetud võrdlus: ühele objektile kuuluvate omaduste ülekandmine teisele sarnasuse alusel. Nt: Sinitaeva silm (päike). Kivikasukas (sammal). Puujalad (juured).
Kõikide nende joonte kohaselt, On's see sära nimega armastus... Veel valgem. Teieta igavus võtab must võimust haigutan, Teieta isegi särataevas näib kurb ja süda täis valu, kannatan. Pole jõudu öelda: Soovin, Mu ingel, kuidas Teid armastan! Kui kuulan, vahel toast mu kõrvu kostab Te kleidisahin, Vahel Te kerge sammuke, ülistan! Kuid, hetkel, mil mu kõrvu paitab Te hääl Nii üllas, ingellik, süütu. Mu mõistus, järsku, siin ja sääl, Käib paljalt, kui üks kerjus rüütu. Te naeratate mul ainult rõõm, Te kaote mu elu tühi, Te tulete mul südames lõõm, Asun arutult pidama olematuid pühi. Üks päev neid piinu, kannatusi... Tasub ära, sest ülimaks auhinnaks mul Te valge käsi,
Eestlased on täis imeväge? ,,Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,vaid metsad lõputud ja laukasood. Kuid siinne rahvas on täis imeväge ja kummalised on nende laululood." Eesti see on kui pärl kaelakeest.Oma ilusate metsade,järvede ja soodega paitab ta inimeste silmi ja toob südamesse sooja kodutunde.Kõik inimesed armastavad ja imetlevad meie ilusat ja puhast loodust ent nendeks armastajateks ei ole mitte eestlased, vaid välismaalased,turistid.Kurb on see,et meie,eestlased,ei oska hinnata oma kodumaa väärtusi,vaid kritiseerime kõike.Sellepärast peame me kõigepealt märkama väärtusi, mis on meile kingitud, ja siis alles muutma Eesti riigi majandust ja ühiskonda,sest südames teab iga inimene,et mets,heinamaa
abikaasat. Mona Lisa v Kompositsiooniltmõ jub pilt esimesest pilgust selgelt lihtsustatuna. v Naine istub tugitools avara maastiku taustal. Daam v Portreel on ilmselt kujutatud hertsog Ludovico il Moro hermeliiniga armukesest. v Sellele viitab kärp, mida naine hellalt süles paitab see loom on ka hertsogi vapil. v Samas viitab loom naise nimele Gallerani, ´´kärp´´ on kreeka keeles gale. Viimane maal v Ristija Johannes on Leonardo ainus Rooma perioodilt säilinud maal ja tõenäoliselt ka viimane tema enda maalitud töö. v Ta maalis vananedes üha vähem, kuna keskendus muudele huvidele. v
pungad ning ta lehtub. Noored võrsed on oliivrohelised, aga muutuvad hiljem kirsspruunideks. Kevadel pole toominga leidmisega mingeid probleeme sest õieehtes puu paitab silma ja kõditab meeldiva armoomiga haistmismeeli. Varajane õitseja- mais nagu võluväel hiirekõrvus helerohelises metsaservas osa puid-põõsaid valgeiks ja igal aastal paneb see uuesti imestama, kui palju meil ikka
suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Samas leidub meil siiski ka suurema koondatud langusega jõeosi, mis on kõlbulikud vee-energia tootmiseks. Hetkel on eestis 2 toimivat hüdroelektrijaama Linnamäel ja Keila-joal. Plaanitakse korrastada ka üks Põltsamaal. Laiaulatuslikku päikeseenergia rakendamist ei kavandata, katsetusi siiski tehakse. Olulisim ettevõtmine on Vändra haigla päikesekollektorite süsteem, mis toetab nii haigla kütte- kui ka soojaveevarustust. Eestis paitab üldiselt vähe päikest, et rajada midagi suuremat. Tuumaenergia oleks efektiivne Eestis kasutada sellepärast, et kui just midagi õhku ei lenda kahjustab tuumaelektri tootmine vähem loodust kui seda teha põlevkivist. Tuumaenergia tuleks kokkuvõttes odavam, kuna toorainet läheb vaja suhteliselt vähe. Negatiivse poole pealt kaasneb tuumaenergia jaamaga alati suur risk. Kui see Eestisse üldse rajada peaks see paiknema eemal suurematest linnadest. Radioaktiivsed jäätmed
Kust nii hästi teate merre teed? Kust te teate, et on meri see, kes teeb ääretuks te ahta vee? JUULI Ellen Niit Heinakuu, sa suve hari, lehtpuu vari, maasikamari, liivarannad kuumas lõõsas, õitsev kibuvitsapõõsas, pärnapuude uimav kuma, mesilaste tõttav suma, viljad juba vilja näoga, metsad juba tumma käoga. UUSAASTAÖÖL Ellen Niit Küünlad kuusel säravad, tuli paitab tahti. Uue aasta väravad lükatakse lahti. Rõõmus laul ja küünlapaist viib meid sisse väravaist. Ja ennenäe, seal läve ees on üks kallis vanamees. ,,Tere, tere, tere, tere!" hüüab sulle kõik me pere. ,,Tulid üle maa ja mere, tere, tere, tere, tere!"
Söön isuga ja lakun viimasegi toiduraasu kausist ära. Jälle joon vett ja mõtlen, et see teine väike olevus siin majas ei tohi minu kohta üle võtta ja meelega joon tema kausist. Ma tunnen ennast siin majas peremehena ja minust väiksem koer on minu silmis lihtsalt ei keegi, keda ma võin siin kiusata siis, millal mul tuju tuleb. Hiljem voodis lösutades kuulen, et keegi tuleb uksest sisse ja lähen rõõmuga talle vastu. Mul on alati heameel, kui keegi koju tuleb ja mind paitab. Ma tean, et olen ärahellitatud koer ja mulle on alati kõik lubatud. Leedi Õhtul peremehega jalutades näen ma Leedit, teistel on muidugi hea mind norima, et olen jälle oma pruudi juures, aga ta suudab mind alati pöördesse ajada ja kelle nägemine valmistab mulle alati rõõmu. Unustamatult ilus koer, kes alati mind nähes mulle vastu jookseb ja saba liputab, kuid täna tema nägemine jääb mulle lühikeseks, sest mind viiakse metsa jooksma
Muudatustega harjutakse kiiresti ja tüdinetakse kergesti kõigest ning kõigist. Kui see hetk saabub võib meid tabada meeleheide mil märkame, et kõik ei ole tegelikult nii hiilgav kui esialgu paistis. Ükskõiksus ja hingepiin on see, mis võib saada sel hetkel saatuslikuks. Tõelised tunded, ausus ja armastus teevad imesid. Midagi tõelist, siirast ja üdini südamlikku tunda on õnnistus. Just nagu kõige koledamal ja vihmasemal päeval tundub, et päike paitab põski ja muudab need õhetusest roosakaks ning ilma, et arugi saaks on kerge naeratus meie näo kaunistanud. Kui ühel hetkel seda inimest meie kõrval enam ei ole, kes selle imelise tunde suutis tekitada, valitseb tühjus. Kartus näha, et maailm on halb, viib meie mõtted rändama. Halvimal juhul muutume külmaks ja eemale hoidvateks üksikuteks hingedeks. ,,... sinkjas naeratus huulil sa läksid...", ( Doris Kareva ), tekib tunne, et tahaks kuskile
novelli pikkus 19lk; ainukeseks põhisundmuseks oli Huhuu, kui uus Popi jaoks uus Isand; terves novellis pole ainsat kirjaniku kommentaari; pinge kasvab, alates Isand lahkumisest ja lõppedes plahvatusega. 8. sõlmitus – sündmus, mis käivitab tegevuse. Siin oli selleks Huhuu välja murdmine puurist ja ka Isanda lahkumine, sest peale neid sündmusi hakkas põhitegevus. tegevuse areng – sündmus, mis käivita tegevuse. Isanda lahkumine, kui ta jätab hüvasti ja Popit paitab ning Huhuuga kurjustab. kulmintasioon - pinge haripunkt. Huhuu isetegevus, Popi kartis teda ja paistis, et Huhuu ei ei lõpetagi märatsemist. pööre – pingelangus, muutus sündmuste käigus. Huhuu joomine, Popi ei kartnud enam Huhuud ja nad isegi olid õnnelikud. püant – ootamatu lõpplahendus. Plahvatus, see tuli täiesti ootamatult arvestades seda, et põhiteemaks oli olnud Huhuu joomine. 9. astja – puidust anum lõugas – koldeesine istemüür sõõrmed - ninaavarused
,,... Meie saime täna palka. Olime 7 päeva tööl ja mina sain 11 rubla 95 kop. Töö kestab hommiku kella 7 kuni kella 7-ni õhtul. Meie menüü on hommikul vesi ja leib, lõunaks leib ja vesi ning õhtuks jälle vesi ja leib. Jahu puud peab maksma 85 rbl., muidugi vist nisujahu, aga meie ei ole seda mitte näinud. Rahva jutu järgi olevat seda siiski Moskvas...Elame praegu barakis, mis on 80 m pikk, 14 m lai ja 1,5 m kõrge muidugi vundamendist katuseharjani. Öösel paitab meie palgeid ,,armas punaarmee". Päeval ei ole nad nii julged, ainult jooksevad põrandal , seinal ja lael. Öösel aga lasevad kaela pops ja pops...Suhkrut ei tunta, ei tangu, ei hernest ega midagi peale kartuli, mille puud maksab 14 rubla..." 5 Toodud kirjad annavad selge kujutuse raskustest, millega küüditatuil tuli võidelda. Masendav on olukord, mida kirjeldab haritlase sulg või vaevaliselt kritseldab
kartuleid. Pea tikub lauale toetuma, karutlid virvendavad silmade ees, nuga langeb kest, aga siinsamas kib paks ja tige perenaine, kised les kritud ja rgib nii valjusti, et krvad huugavad. Piinav on ka lunalauas teenida, pesu pesta, mmelda. On hetki, mil kigele vaatamata tahaks prandale heita ja magada. Pev mdub. Vaadates, kuidas tumenevad aknad, pigistab Varka oma puiseks muutunud meelekohti ja naeratab, teadmata isegi miks. htune hmarus paitab ta kinnivajuvaid silmi ja lubab talle peatset sgavat und. htul tulevad pererahvale klalised. "Varka, pane samovar les!" hab perenaine. Pererahva samovar on vike ja enne kui klalised on kllalt teed joonud, tuleb seda korda viis soojendada. Prast teejoomist peab Varka terve tunni hel kohal seisma, klalisi vaatama ja kske ootama. "Varka, jookse osta kolm pudelit lut!" Ta sstab paigalt ja pab kiiremini joosta, et und eemale peletada. "Varka, jookse viina tooma! Varka, kus on korgitmbaja
o Tegelasteks on kõik linna suurkujud ja inimesed o Peategelane on pesunaise tütar Estetism · Elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale · Ilus, kaunis, detailid ei ole olulised · Pildi mõistmiseks peab minema pildi sisse · James Abbott McNeill Whistler · Robert Louis Stevenson: ,,Elu on hirmus ebaloogiline, lõhestatud. Kunstiteos on puhas, täiuslik, lõpetatud. Elu möirgab kõrva, kunst paitab kõrva. Kunst peab andma labasele elule vormi, rütmi ja tasakaalu." · ,,Kunst on kõrgem tegelikkus" · ,,Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika" · ,,Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. · Elulähedus oli ammendunud, inimesed olid väsinud kõige koleda kirjeldamisest, mis on meie ümber · Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde · Iiri päritolu luuletaja, proosa- ja näitekirjanik · Üks estetismi juhtifiguuridest
ja karjub, et Jeesus on vist jälle tulnud! ma tõmbun eemale, et vaadata neid, kes nina vastu kangast otsivad ja näevad aint detaile kel tundub, et kõndimiseks olemas vaid üks tee tõmbun eemale tõmmates taime ma märkan omaette naerdes kuis SUUR PILT naeratab neile kuid on kahjuks kõik silmad kinni ma tõmbun eemale massist, mis nii agaralt sagib ja näen enda ees pildi peal linna Osa värve on soojad nagu taevas või maapind, päiksekiir, mis mängib puuladvas peitust öösel kuu paitab laupa, koit kätte ei saa mind turvakaamera - Pffssshieed - olen jällegi leitud tunnen tõmmet - vaatepilt, mis kutsub endasse heitma kuigi enamjaolt piiluks ma kõrvalt ma tõmbun endasse lukku, et enam ei näeks neid kelle pilgus on kirjas vaid tühjus ja mõrvad ma tõmbun eemale, et vaadata neid, kes nina vastu kangast otsivad ja näevad aint detaile kel tundub, et kõndimiseks olemas vaid üks tee tõmbun eemale tõmmates taime ma märkan omaette naerdes kuis SUUR PILT naeratab neile
päikesemärkidel on taimed ja elemendid, mis just nendega sobivad, ning unelmate maad, millele võiks aia kujundamisel mõelda. Sodiaagisoovitusi silmas pidades kujundate endale keskkonna, millest saab teie hingelaadiga sobiv unikaalne oaas. Jääraga klapivad karuohakas ja okaspuud Jäärale istuvad taimedest kuslapuu, karuohakas, koeranaeris, tiigerliilia, pelargoon, humal, lemmalts ja sibul. Romantikat lisab vanade taluaedade lemmik tokkroos. Selle sarvilise päikesemärgi lõhnameelt paitab ka aromaatne ja rahustavalt mõjuv piparmünt. Kõikvõimalike põõsaste ja puhmaste seast sobivad Jäära sodiaagimärgi esindajale asteldega taimed. Ka puude hulgast eelistab Jäär okaspuid, iseäranis kuuski. Kes võiksid Jäära õuemurul patseerida? Tähed annavad mõista, et lambad ja oinad. Ent Jäära iseloomule sobib, kui öisel ajal kostaks mõne puu otsast öökulli huikamist. See aga ei tähenda, et tema aias peaksid valitsema sünged toonid
armastus. Isa jumal on raha. Vana-Märt ei aksepteeri Leenat. Poeg soovib rahus oma teed minna ja tulevikus näidata, et ta on vääriline. 4. Miili on haige ja hoiab tuikununa oma last. Leena ja perenaine aitavad teda. Miili sureb, ta tahtis kodukiriku alla saada. Lapse tahtis ta perele anda. Peeter ei tohtinud sellest teada. VM ei aksepteeri. Leena aksepteerib Miili lapse ja lubab teda kasvatada. Miili suri ära. Haudvaikus. 5. Perenaine süüdistab VM Miili surmas. Tekib tüli ahnusest. VM paitab oma kaukat ja sõnab, et see on Mogri Märdi jumal. Maja põleb, VM ei saa jalgu alla, NM aitab. Töömehed tõttasid appi. NM läheb tagakambrisse raha päästma. Piirituspudel tegi pauku. NM hukkus ja VM on hullumise äärel. Viies vaatus 1. VM juba vana ja hall, mängib kepiga ja räägib limukaga. Marjapuu läheneb ja küsib miks ta siin. VM käis haual lapsi vaatamas aga sõnab, et tal pole lapsi. VM ei tunne Marjapuud ära ja
Inimestel on illusioonid maailma ja iseenese kohta ning need purunevad. Anastasie de Restaud ütlebki otsesõnu nii isa Goriot' surivoodil, aga ta ei ole ainus, kes on sunnitud oma tahte kokkuluuletatud kujutelmadest loobuma. Seda teevad ka isa Goriot ja Rastignac. Kuid see ei ole Balzaci viimane järeldus. Illusioonid purunevad, kuid see ei tähenda, et inimene tõe kätte saaks. Goriot, kes on oma tütreid neednud, sureb ikkagi neid õnnistades ning uskudes, et paitab nende päid. Ta on rõõmus, kuid see rõõm ei ole ,,päris". Rastignac, kes mõistab, millega tal Pariisi seltskonna näol tegu on, ahastab küll selle üle sageli ning heidab pärast isa Goriot' matust 270 Pariisile suurejoonelise väljakutse, kuid peab juba uusi plaane selles ahastamapanevas seltskonnas edasijõudmiseks. Romaan ei lõpe ulja väljakutsega, vaid Rastignaci naasmisega seltskonda - näljasena mitte ainult lõunasöögi, vaid kõige järele, mida Pariisu pakkuda on.
tagajärgede ettenägematusest, paranoiast või liigsest usust nõustajatesse. Graves kas eiras ajaloolisi fakte või nõustus nendega vastavalt sellele, kuidas need jutustusse sobisid. Pole tõendeid, et oma valitsemisaja lõpul oli Claudius enesessetõmbunud, igas suhtes saatusele ja oma naisele Agrippinillale allunud. Päriselus oli Claudius ka peale Messalina kõrvaldamist poliitiliselt aktiivne ning on teada, et ta tülitses Agrippinillaga pärijate küsimuses kuni ta mõrvati. Paitab, et Graves toetub oma seisukohal viktoriaanlikule õpetusele, mille kohaselt Claudiuse valitsemisaja teine pool on viimase poolt vaid vooluga kaasa minemine. Autori ideega türannia mõjutustest oleks kahtlemata paremini sobinud tegevustevaene periood. Veel üks näide allikatest eemaldumise kohta on ettekuulutus Claudiuse surmast. Väljamõeldud autobiograafiates esineb vastuolu, et inimene ei saa oma mõrva ette näha, muidu ta tegutseks, et seda ennetada. Ettekuulutus annab aga
laanes luusib tuulispask. Kase küljes pesakast -- sääl on kuldnokk-linnukene külmetamas tillukene, ta ei väsi ootamast. Kuldnokk, väike kevadlind, lendas siia, lendas sinna, polnud kuhugi tal minna -- lume all veel mullapind. Sajab lund ja sajab lund, aga linnukene väike ootab, millal tuleb päike, ainult päikesest näeb und. Oota, oota, väike lind, küllap peagi päike tuleb, talvetaadi silmad suleb, tõttab rõõmustama sind! Märts Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee. Pehmeid tuuli, lõunatuuli leelutamas metsades, pilvi väikesi ja suuri ujub hõbevalguses. Ei ma püsi, ei ma püsi enam toas sumedas! Vares pesa kallal rüsib kuuseladvas tumedas. Räästas tilgub, räästas tilgub kevadkääbus peksab reht. Õhtul heledamalt vilgub kevadrõõmus ehatäht. Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee. Sinikellukese surm
määrdu. 6 1.1.3 Puit-alumiiniumaknad Pikaealine ja kergesti hooldatav alumiinium on suurepärane materjal uste ja akende katmiseks, kuna see ei korrodeeru ja seda on lihtne töödelda. Puit-alumiiniumaknad kaetakse väljastpoolt täielikult kauakestvate alumiiniumprofiilidega, mida saab värvida soovitud tooni. Nii saab akna, mis on väljastpoolt hooldusvaba ning seestpoolt paitab silma naturaalne puit. Puit-alumiinimuaknaid on lihtne hooldada ning paigaldada, silmapaistev valik värvide ja kujude osas annab aga võimaluse valida sobiv aken, mis teeb teie kodu veelgi hubasemaks ja soojemaks. Puit- ja puitalumiinumaknad on energiasäästlikult töödeldavad, lihtsasti ülevärvitavad ja lõhkumise korral kergesti renoveeritavad. Puitaken on inimesele, kes on jäänud truuks traditsioonilisele materjalile – puidule, mis
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. ...
teised ei tohi sellesse sekkuda. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest kogemusest. Teise kultuuri sündinuna peaks inimene õigeks hoopis teistsuguseid seisukohti. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Vastu: Subjektivistlik relativism paitab olevat väär. Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: inimesed ei ole nagu üksikud hundid igaüks oma arvamusega, Vaid omandavad moraalpõhimõtted perekonnas, grupis vms. Järjekindel relativist ei saa ka omaenda kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe kritiseerida. Ei ole võimalik rääkida moraalsest progressist, sest see eeldaks, et uusi moraaliprintsiipe on võimalik pidada paremateks, relativism aga ei lase erinevaid printsiipe ei paremateks
lendavad, siis näib, nagu nad tantsiksid. Kõik lapsed tantsivad hoogsa muusika saatel. Kui muusika lakkab, kükitavad nad maha ja puhkavad. Kui muusika algab, jätkavad nad tantsu. Ruumis jaotatakse laiali väikesed värvilised rätikud, need sümboliseerivad lilli. Iga laps istub ühele lillele, asetab jalatallad kokku (tavaline liblikaiste) ja sulgeb silmad. Kasvataja jutustab lühikese loo: Sa istud imeilusal lillel ja puhkad koos paljude teiste liblikatega pärast pikka lendu. Kerge tuul paitab sind Kasvataja puudutab iga last kergelt siidrätikuga. ja päike soojendab sinu tiibu. Sa istud vaikselt ja kuulatad tuult. Tuul jutustab sulle imeilusa loo, Puhkepaus. tuul jätab sinuga hüvasti Iga last puudutatakse taas kergelt rätikuga. ja kaob tasa-tasa. Sa istud vaikselt ja mõtled tema peale. Tee nüüd silmad lahti. Muusika kutsub sind taas tantsima. Muusika mängib ja kõik lapsed tantsivad taas selle saatel. Muusika lakkab ja sa istud taas aeglaselt oma lillele.
sõltuvus Facebook, Twitter, WhatsApp, Instagram, Pinterest, YouTube…Kuidas tunduks mõnda aega olla ilma sotsiaalmeediata? Tööelu teemasid kajastav väljaanne Telma kirjutab sõltuvusest, mida paljud meist ei ole endale tunnistanud – sotsiaalmeedia pidev kasutamine. Computerworld’i kolumnist Mike Elgan on kindel: sotsiaalmeedia tekitab samapalju sõltuvust kui narkootikumid. Pidevalt peab saama lisa. Facebookist ei saa eemalduda, sest kõik on seal. Egot paitab, kui postitus meeldib või Twitteris on uusi jälgijaid. Soome A- klinikkasäätiö avaldas netitesti, mille abil hinnata oma Facebooki sõltuvust. Seda testi teostati ühe nädala jooksul 17 500 korda ning veerand vastanutest tunnistas, et veedab pidevalt aega Facebookis või mõeldes selle kasutamise peale. Psühhoterapeut Tarja Salokoski tõdeb, et kontrollimatu sotsiaalmeeda kasutamine on kasvav probleem igas vanuserühmas ja selle äratundmine, tugi ja ravi on puudulikud.
mis meid kokku kord viis. Siin on see tee, kus käisime ammu, saatjaks tähed ja kuu, siin tundsime siirast ning andunud rõõmu, õnnest vaiksed suud. Refr. Ei iial mandoliinid läe meelest, mandoliinid läe meelest. 16 Õnne kord nad mul tõid seepärast hinge mul jäänd see mandoliinide hääl kuuvalgel ööl. Taas kuulen mandoliinide mängu, kõlab tuttav viis, nüüd mõtteis tuttavat rada ma astun, mis meid lahku kord viis. Kuu hellalt paitab mändide latvu ja tuhmilt valgustab teed. Vaid kaugelt õrna muusikat kandub, mandoliinid on need. Refr. Ei iial mandoliinid ... Marina Marina, Marina, Marina, sa päikese endaga tood. Marina, Marina, Marina, kuid valgus ka varjusid loob. Refr. Kui sind koju saadan iga kord ma loodan, ühtainsat sõna ootan, mis jäädavalt seoks meid. Aga näib, et sulle meeldib vaba olla. Miks muidu vastad mulle sa ikka: ei, ei, ei! Kas tõesti te ei tunne veel Marinat,
Ta nägu oli naerul Nii möödus süües tund Ta hammustas ja limpsis Ja lakkus külma lund See oli tõesti maitsev Nii möödus tund ja tund Ei lumememme beebil Lumest küll ei saa Ta teab, et süües temastki Lumememm kord saab KINDAD KÄTTE, MÜTSID PÄHE, MUIDU ÕUE ME EI LÄHE. Lapsed tuppa tali tuleb, lumelell on õues ju. Linnud läinud lõunamaale, lilledel on surmakuu. LUMEMEMM Lumememm sa naljamees, Sul on punanina ees, Mustad silmad,must on suu, Nägu ümar nagu kuu, Kui sind paitab päikene, Sulad hoopis väikeseks. VIKERKAAR Päike õimis kiiri vihmaga, Nii valmis vikerkaar. Nüüd taevas teile säran ma Seitsme kirka värviga. LAUL KUUDEST Kui käes on jaanuarikuu, Siis alanud on aasta uus. Kui veebruarikuu on käes, Jääpurikaid sa räästas näed, Ja märtsikuu sees till-till-till, Meil näitab ennast lumelill. Jääd pika ninaga, ahaa, Sest nalja ja aprillis sasb. Ai-ai,ai-ai,ai-ai,ai, Ilm üsna soe on juba mais. Nüüd mere ääres päris pruun
ajamõõde. Ilmselt on semantiline mälu laiem mõiste kui episoodiline mälu mingi eluepisoodi mäletamine tähendab ju alati ka teadlikuks olemist sellest, mida mäletatakse, kuid mingi asja teadmisega ei pruugi sugugi kaasneda isiklikud mälestused, kuidas ja mispärast inimene seda teab. Evolutsiooniliselt on episoodiline mälu tõenäoliselt hilisemat päritolu kui semantiline mälu. Paljudel liikidel, eriti imetajatel ja lindudel paitab olevat üsnagi arenenud "teadmine" (semantiline mälu) maailma kohta. Kuid ei ole tõendeid, et nad mäletaksid oma elusündmusi samamoodi nagu inimene. Iga üksiku inimese arengu käigus ilmneb episoodiline mälu hiljem kui neil tekib võime hakata oma elusündmusi meenutama. Kolmas mälusüsteem, protseduuriline mälu, sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse
Rebasele reetäis, soele suutäis, karule kapatäis - lapse kõht sai terveks. Mõistatusi harakast: 1. Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirikutorn, madalam kui ristikhein. 2. Kiir-kaar katusel, must Mihkel muru peal (harakas ja vares). Harakaga seotud nimed: LILL: Harakal on lennus uljust, hääl kui rikkis uksekell. Laane peidus harakkuljus, sihvakas ja hell. Lehed vastu samblavaipa, õied nagu kellukad, kui neid tuulevinu paitab, kas sa kuuled helinat? Harakast lastekirjanduse kogumikes: 1. Varakas harakas, Heli Illipe-Sootak, lk. 150. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kuidas harakas musta pugu sai, Eesti rahvajutt, lk. 249. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Harakas, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 4. Haraka oksjon, Jaan Rannap. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 13
Ott Arder Mine metsa! Illustreerinud Priit Pärn Lõbusaid ja vahvaid keskonnateemalisi luuletusi lastele. Luuletused on väga lastepärased ja mõnusalt riimuvad. Üks meeldejäävamaid oli „Siidivend siil“: Oh seda siili, siidivenda, Teistele vaid okkaid näitab, Okastesse peitnud enda. ise pehmet kõhtu paitab. Küll ma tean, on kõhu all, õige Tuleb välja meie siil pehme padi tal! On üks igavene viil! Veel meeldisid luuletused: Männid Kuused Kui on pime akna taga Head uut aastat! Valge raamat Trükkitähtedega luuletused, mida vanema rühma lapsed saavad ise lugeda. Luuletused on vahvad ja lastele kerge lugeda. Priit Pärna
me oma keha puudutame. Naiteks laste mängudest tuttav nipitiri (kui pöial pannakse ninale ning lehvitatakse käega), nimetissõrmega meelekohal keerutamine (viidates teise arukusele), käe servaga üle kõri tõmbamine (viidates sellele, et meil on villand, meil on kõrini). Seda viimast, Eestis küllaltki levinud liigutust, ei pruugita aga mujal samamoodi tajuda. 4. Puudutused, mis imiteerivad teiste puudutusi. Näiteks võib oma pea paitamine inimest rahustada, tekitades tunde, et seda paitab hellalt teine inimene. Mida tundis näiteks õpilane, kes alati koolis ühe konkreetse õpetajaga rääkides oma pead paitas? Ilmselt vajas ta selle õpetajaga rääkides enda rahustamist. Osa endaga seotud puudutusi kujutavad adaptoreid ehk selliseid liigutusi, mis aitavad meil teatud olukorras ja teatud emotsioonidega kohaneda. Näiteks ilmnevad sellised liigutused ärevuse ja stressi korral. Inimesed puudutavad end sagedamini ka monoloogi ajal kui rahulikult istudes
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
Kuid samas nagu ei oleks ka. Jääb inimesel ka nö. ,,isiklikku ruumi". Nagu inimene, kes on riides, tunneks ennast lahtiriietatuna alasti või kes, aastakümneid vanglas olnud, nüüd järsku vabaduses. Sellises kaaluta olekus tunneb inimene ennast peaaegu täiesti pinge vabalt. Selline kaaluta oleku ta- jumine on juhul, kui gravitatsiooni ( mateeriat ) ei oleks nii nagu kui poleks valgust, ei oleks ka elusolenditel nägemistaju. Maailm pole tegelikult väviline nii nagu ta paitab. Kui mingeid asju õi- gesti näha või mõista, siis peabki seda tegema eemalt nö. väljaspool raame. Nii on ka reaalsusega. Kaaluta olekus ei tunneta inimene oma keha kas üldse või siis tunnetatakse väga minimaalselt, kui tavaliselt. 32 5 Ülim eufooria, ekstaas ja armastus 5.1 Supereufooria Kui inimene tajub tõelist reaalsust ( mitte selle illusioonilist poolt ) siis tekib temal tohutu eufoo- riline tunne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
