Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lumehelbed" - 35 õppematerjali

lumehelbed on rasked ja liuglevad alla.
thumbnail
4
odt

3D lumehelbed

3D Lumehelbed Minu loovtööks oli 3D lumehelveste tegemine. Paberist 3D lumehelbed näevad aknal või seinal pühade ajal ilusad välja. Neid on lõbus ja kerge teha nii lastel kui täiskasvanutel ja kaunistused aitavad luua jõulumeeleolu. Alguses võtsin 2 paberilehte ning käärid. Kõigepealt lõikasin paberist välja ruudud. Valisin suuruseks 8,5 x 8,5 cm. Ühe lumehelbe tarvis on vaja 6 ruutu. Kui ruudud olid välja lõigatud, siis voltisin need kaks korda pooleks, nii et nad jääksid kolmnurga kujuliseks. Järgmiseks lõikasin...

Käsitöö
16 allalaadimist
thumbnail
10
doc

August Alle

4 See kõik ei takistanud kirjanikke valimast Allet korduvalt Eesti Kirjanike Liidu juhatuse või oma esindajaks kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali valitsusse. Alle kuulus ajakirjade " Viisnurk " ja " Looming " toimkonda. Aastatel 1946-1952 oli ta "Loomingu" toimetaja. Looming Artur Alle esimeseks trükiluuletuseks oli " Lumehelbed ", dateeritud 16. septembriga 1911. See ilmus samal aastal " Postimehe " kirjakogus "Oma maa ". Ta läkitas veel nimetatud väljaandele mõned luuletused, aga need jäid avaldamata tänu kunstilisele abitusele. Järgmisel aastal tõi aga " Noor-Eesti " IV album ära juba ilmekama luuletuse " Siis kui veereb päike ", millele ajapikku lisandus perioodikas juba pidevamalt uusi värsse. Enne kodumaale naasmist avaldas ka " Siuru " I album, mõned Tuglase valduses olnud luuletused...

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

- Tahkete pilveelementide suurenemine gravitatsioonilise koagulatsiooni teel ­ ka tahked, so jäised langevad pilveelemendid, eriti suuremad, võivad põrkumisel mehhaaniliselt ühineda ja moodustada suuremaid osakesi. Enamasti koaguleeruvad nõela- või tähekujulised jääskeletid ja sealjuures mitte väga madalate temperatuuride juures. Tekivad lumehelbed . Üksikud helbed võivad sisaldada isegi mitusada lumetähekest. Jäised pilveosakesed võivad suureneda ka nii, et neile satub langemisel väikesei allajahtunud veepiisakesi. 33) Sademete liigitamine. AGREGAATOLEKU JÄRGI: *Vedelad (vihm ja uduvihm) *Tahked (lumi, lumekruubid, terlumi, jääkruubid, jäävihm ja rahe) *Segatüüpi (lumelörts, rahe koos vihmaga ja jäävihm koos vihmaga) LANGEMISE ISELOOMU JÄRGI:...

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Mänge lastele - referaat

Nüüd peab laps mõtlema lause vastavalt oma kaardil olevale numbrile ja selle värvile (nt mul on üks sinine pliiats) ja küsib paremal pool istujalt: "Mis number sul on?" Laps vastab vastavalt oma numbrile ja selle värvile, näiteks: "Mul on viis punast lille," jne. PILDID KUUDE KAUPA Eesmärgid: õppida välja tooma olulisi tunnuseid, õppida koostööd tegema Vanus: 5-6 a Osavõtjad: 5-20 mängijat Vahendid: suur talvepilt, väikesed pildid ja lumehelbed (samuti võib olla pildikomplekt teiste aastaaegade kohta) Reegel: Lepitakse kokku, kas vastab kapten või vastavad kordamööda grupi liikmed. Mängu käik: Määratakse kolm kaptenit. Kapten valib võistkonna. Grupis on 5-6 last. Iga grupp saab ühe talvepildi. Lauale asetatakse väikesed pildid. Õpetaja esitab küsimusi ja annab ülesandeid (Milline aastaaeg on pildil? Millised on talvekuud? Ütle üks talve tunnus.) Kui grupp vastab küsimusele õigesti, saab ta lumehelbe....

Mäng
587 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

August Alle esitlus

19461952 oli ta "Loomingu" toimetaja August Alle suri Tallinnas 8.07.1952 Koolipõlv 18981901 õppis Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis 1909. a. õppis Jaanilinna õhtukoolis 19151918 õppis Orjolis eksternina gümnaasiumis 1918. a. Saraatovi ülikool (lahkus sealt kodusõja tõttu 19221928 ja 19341937 õppis Tartu ülikool õigusteaduskonnas Looming Esimeseks trükiluuletuseks oli " Lumehelbed ", dateeritud 16. septembriga 1911 " Siuru " väljaandel ilmus 1918. a. hilissügisel luuletaja esikkogu " Üksinduse saartele luuletaja esikkogu " " Luuletus " Eesti pastoraal " on ühtlasi Alle tõlgitavamaid luuletusi Kirjaniku teine luuletuskogu " Carmina barbata Kirjaniku teine luuletuskogu " " jõudis avalikkuse ette 1921. a. kevadel Luulekogud August Alle luulekogud on järgmised:...

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Konspekt

ainete pihustamist allajahtunud ALUSKORD udupiiskadest koosnevatesse pilvedesse, luues niiviisi jääkristallide moodustumise tuumad kunstlikult. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite Erinevaid lume vorme: lumetähed (suurim läbim. 12 mm), lumehelbed ­ kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Eestis ei kokkuhaakunud lumetähed; lumeräitsakas ­ 0ºC juures äärtelt sulama hakanud ning kokku paljandu aluskord kusagil, lähimad aluskorra paljandid on Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel. liitunud helbed (suurim Berliinis 5 cm lai, 6 cm pikk ja 1 cm paks); lumelörts ­ koos Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130 m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja...

Eesti mullastik
153 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Haikud

Haikud Taevas roosatab Koidukuma valguses Algamas uus päev Maapind on märg kui Kõndimas paljajalu Olen kesksuvel murul Suvetuuled on Ära puhutud viimaks nüüd Sügis tulemas Sirelipungad Kirsiõied roosatamas Mahe tuuleke Lumehelbed maas Käre pakane paugub Näkku lendab lund Varblane säutsub Pungad puhkemas puudel Ning põõsastel ka Tähed siravad Öö tumedas kaisus me Unemaal rändame ...

Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Laviinid

Kõige surmatoovama laviini algusele eelneb sügava, summutatud praksatuse taoline heli. See on müra, mille tekitab sadade tuhandete tonnide lume lahtimurdumine mäeküljelt, mis on võrreldav tohutu aknaruudu kildudeks purunemisega. Mõne laviini kiirus võib ületada 500km/h. Tugevas lumetuisus keerutatakse lumehelbed jäiseks tormiks, kuid laviinid on lumise ilma äärmus. Kui lumekiht tormab mürinal, haarab ta kaasa surmavad jääkamakad ja kaljunukid. Laviin võib tekitada ka suure kiirusega tuule, mis murrab puid ja rebib majadelt katuseid. Laviini lõppedes on mõne sekundiga tekkinud rusud, sealhulgas betoonehitiste jäänused, mis teeb inimesele võimatuks ennast ise ilma abita välja kaevata Need, kes on laviini alt elusana pääsenud, on õnneseened, sest 20 ohvrist õnnestub päästa ainult üks....

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Hiir rätsepaks

Miks ei tule ükskord tali? Jüts on kurvalt akna all, halb ja nukker tuju tal. Väljas vihm ja tuul on vali. Miks ei tule ükskord tali? Juba nääritaat on käinud, vana aasta ära läinud, ikkagi ei tule tali, vihmasadu õues vali. Tuuled nukralt jorutavad, puud ja põõsad norutavad, ootavad kõik valget lund, seda talve pehmet und... TUISUNE ÕHTU Esimesed lumehelbed Lumehelbeke valgeke, lumehelbeke tilluke, lenda, lenda, mu lagleke, hõbeahtake killuke! Lumehelbeke valgeke, talve tulekut kuuluta! Lenda, lenda, mu lagleke, tuule-unelmais luuluta! Lumehelbeke valgeke, hõbesätendav killuke, lenda, lenda, mu lagleke, sa mu valgeke tilluke! Talvehommik Aknast õue vaatas Mati. Oi, kuis kõik on imelik! Maa on täis kui valget vatti, kask on härmast habemik. Muri kongi uksel haugub, vares väljal nokitseb....

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
7
doc

E.Enno, K.A.Hindrey, K-E.Sööt ja J.Oro

o Laps ja kuu o Sügise tulekul o Rukkililli lõikuskuul o Varblased põllul o Sügise võlud o Jälle linna! · Viimane laululind o Poisu tahab kooli o Viimane laululind o Oktoober o Mardipäeva ootel o Henn ja leevike o Laps ja kalake o Mardilaul o Miks ei tule ükskord tali? · Tuisune õhtu o Esimesed lumehelbed o Talvehommik o Talispordilaul o Tuisk o Tuisune õhtu o Vastlasõit o Lumelell o On meistrimees väikene Mati · Tilised aisakell... o Enne pühi o Pühade tulekul o Varese näärid o Nääritaadi ootel o Näärivana o Väikese poisu õnnesoov uueks aastaks oma isale o Üle lume lagedale... o Tiliseb aisakell...

Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Atmosfäär

1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhu...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
1
txt

KAASHÄÄLIKUÜHENDI ORTOGRAAFIA

Lplik otsus veti vastu htul. 2. Hommikul sin pannkooke kirsimoosiga. 3. Salkkond tallinlasi ja tartlasi puhkas Prnus. 4. Keskkool tellis uusi pinke. 5. Ottki korjas aias tikreid. 6. Kaupluses oli seitset sorti sukavardaid. 7. Kokkki pakkus jahtunud kukleid ja morssi. 8. Septemris algas madalrhkkond. 9. Kristalsed lumehelbed langesid maha. 10. Vrske rim pandi kaussi. 11. Koplis kasvas palju sirgeid kaski ja mitu leppagi. 12. Marssal jlgis sdurite katsumusi. 13. Anni nuttki vaibus, kui kostus ukse kolksatus. 14. Merekaldal oli nha lambaid. 15. Otsustasime minna viimasele seansile. 16. Kalla endale ka kirsimorssi. 17. Tutvusin eelnevalt rahakursiga. 18. Varsad jooksid koplis. 19. Kirsti purssis natuke inglise keelt. 20. Rahalised ressursid hakkasid lppema. 21. Tuhkki oli pliidi alt vetud. 22...

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kihlised pilved

Rünklikumad ja tornjamad pilved on hoovihma ja äikese võimaluse tunnus. 3 Tavaliselt koosnevad kõrgrünkpilved allajahtunud veepiiskadest, mõnikord moodustavad neid nii allajahtunud veepiisakesed kui ka jääkristallide ja lumekübemete segu. Enamasti nendelt ei saja, aga mõnikord võivad langeda peenikesed vihmapiiskud või üksikud lumehelbed sajuhoogudena või laussajuna. Kõrgrünkpilvede puhul võivad esineda niisugused optilised nähtused nagu tara ehk pärg ja irisatsioon. Kõrgrünkpilved jagunevad kaheks alaliigiks, mis jagunevad omakorda paljudeks pilvevormideks. · Lainelised kõrgrünkpilved (Altocumulus undulatus ­ Ac und) o Läbipaistvad kõrgrünkpilved (Altocumulus translucidus ­ Ac trans) o Altocumulus undulatus translucidus (Ac und trans)...

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mälu

Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud (nt ka et valgete inimeste keskkonnas elavatel valgetel keerulisem eristada omavahel mustanahaliste nägusid). Tindiplekkidel sellised iseloomulikud tüüptunnused puuduvad, kuid nad võivad siiski olla väga erinevad, lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Eristatakse lühimälu (uuem nimetus: töömälu), pikaajaline mälu. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline ja ekspliitne ja impliitne mälu. LÜHIMÄLU JA PIKAAJALINE MÄLU Lühimälus püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on justkui taju pikendus...

Psühholoogia
211 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011

Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või...

Keemia ja materjaliõpetus
242 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsikalised nähtused

Pilved võiovad tekkida ka veel nii, et kui niiske õhk tõuseb ja jahtub ehk õletab mägesid või künkaid. 4.Lume teke Lumi tekib siis kui atmosfääri temperatruur on alla 0 C , kui veeaur kndenseerub olemasolevbatele jääkristallidele. Moodustades lumekristalli. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristalliid ja ajapikkiu muutuvad nad raskemaks kuni lõpuks nad langevad maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda ja nimodi moodustavad lumehelbed . Lund võib sadada lauslumena, hooglumena, teralumena ja lõrtsina. 5.Deformatsioon Deformatsiooni on kahte eri liiki üks neist on elastne ja teine plastne. Elastne materjaalil on võime taastada peale deformatsiooni oma keha algne kuju. Sellise võimalusega asjad on elastsed need millel se võime puudub on plastilised. Üheks elastsuse näiteks on lihtne tuua õhu pall kui ma puhun selle täis ja pigistan seda muudab se kuju aga kui ma lõpetan surve...

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sademed

Maailma sademete rohkeim paik on Indias Himaalaja mäestiku jalamil: aasta jooksul sajab seal keskmiselt 12 000 mm. Kõige vähem sajab Tsiilis Atacama kõrbes: aastakümnete jooksul ei saja seal üldse. Eestis sajab keskmiselt 500-700 mm aastas, kõige rohkem suve lõpus. ( Eneke 3, kirjastus "Valgus", lk 272 ) Sademete liigid: Kui õhutemperatuur on väga madal, muutub veeaur tillukesteks jääkristallideks ning moodustuvad lumehelbed . Lumi võib enne maapinnale jõudmist sulada. Lörts on osaliselt lume ja vihma segu. Vihmapiisad võivad pilvedes külmuda ja moodustada raheteri. Raheterad koosnevad mitmest jääkihist. Kaste langeb maha siis kui, soe ja niiske õhk liigub üle jaheda aluspinna ning veeaur kondenseerub maapinnal....

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tegevuskava

II Palun lastel endeid kolmeks lugeda. Seejärel number ühed ühte rühma, Valmis PÕHI- number kahed teise rühma ja number kolmed kolmandasse rühma. Palun meisterdatud OSA lastel laudade taha istuda, oma rühmakaaslastega kõrvuti. Näitan lastele ette lumehelbed . valmis meisterdatud lumehelbeid ja küsin mis kujundeid nad lumehelveste mustrites näevad. Seejärel näitan neile ette, kuidas lumehelvestele erinevaid mustreid teha saab. Näitan neile kolme erineva mustriga lumehelbe tegemist. Esimene rühm teeb lumehelbeid kolmnurksete mustritega, teine ruudu mustritega ning kolmas ringi mustritega. Lasen lastel pabereid kokku voltida,...

Didaktika alused
127 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika kooliteel

Mõnikümmend minutit hiljem lõpetab "Scania" veidikeseks liikumise maapinna suhtes Vabaduse platsi juures, kus kasutan võimalust ühissõidukist väljuda. Niivõrd lühikese ajaga on paljugi juhtunud. Kõige silmatorkavam (-jäävam) muutus on taevast langevad kohevad lumehelbed . Kristallilise ehitusega jäätunud vee tükid lendlevad õhuvoolude mõjul kaootiliselt, moodustades maale jõudes paksu, valge, jalge all krudiseva kihi. Jäätunud ja pooljäätunud vee segu on ideaalne tihedate peopesasuuruste sfääride vormimiseks, millele käega õige algkiiruse ja lennunurga andes võib hetke pärast kuulda sellega pihtasaanud liiklusmärgi vibratsioonist tekkinud kõminat (või sellega pihtasaanud juhusliku mööduja jõminat)....

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
51
docx

Mälu

Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud. (Seda, et kogemuse jõud on tõesti suur, näitab asjaolu, et valgete inimeste keskkonnas elavatel valgetel on mustanahaliste nägusid omavahel palju raskem eristada kui valgete omi.) Tindiplekkidel sellised iseloomulikud tüüptunnused puuduvad, kuid nad võivad olla siiski väga erinevad, seevastu lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Mäluliike eristatakse veel mitmel muul alusel. Vanim eristus, mille esitasid uurijad juba 19. sajandi lõpul, jagab mälu lühimäluks (uuem nimetus: töömälu) ja pikaajaliseks mäluks. On leitud, et kummalgi mäluliigil on erinevad omadused. Viimase 30 aasta uurimused on näidanud, et on põhjust eristada veel semantilist, episoodilist ja protseduurilist ning eksplitsiitset ja implitsiitset mälu....

Üldpsühholoogia
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun