Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ..............
Emadepäeva karusell AVAKÕNE: ,, Tere kallid emad, vanaemad,õed. Meil on väga hea meel näga, et teid on täna siia kogunenud nii palju. Meie rühma lapsed esitavad teile alustuseks ühe ilusa luuletuse." LASTE LUULETUS EMA Feliks Kotta Kes viib mind sängi süles? Kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! ( Emalaulud, 1972, 48) SISSEJUHATUS TÄNASESSE ÕHTUSSE: ,, Tänase peo kava on järgmine. Esmalt jagame me teid kõiki rühmadesse. Pärast seda saate te kaardi ( Lisa 1.) mille järgi hakkate koolimaja peal orjenteeruma. Iga grupp alustab sellest klassist mis on tema rühma numbri järgi. ( nt. 1 rühm number 1 juurest ehk muusika klassist jne). Palume kõikidel emadel, vanaemadel, õdedel ühte rivvi viirgu võtta. Kõik lapsed võivad oma emme, vana
teise keele õppe aluste loomine ja koolitajate koolitamine" raames Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse tellimusena. Projekti eesmärk oli välja töötada soovituslik raamistik eesti keele kui teise keele õpetamiseks koolieelses eas lastele. Projekti raames koostati järgmised materjalid: · alushariduse raamõppekava sätestav osa ning rakendusjuhise tööversioonid eesti keele kui teise keele õpetamise jaoks; · põhikoolituse õppekava "Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelsetes lasteasutustes"; · täienduskoolituse õppekava "Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelses lasteasutuses"; · eesti keele kui teise keele õppimist ja õpetamist soodustava keskkonna kirjeldus ning selle loomist toetavate materjalide kirjeldused; · piirkondliku keeleõppekeskuse mudeli kirjeldus; · õppematerjalid (töölehed) koolieelses vanuses lastele eesti keele kui teise keele
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Mängu käik: Kirjakandja ütleb: "Tere-tere kõik see pere, kellele on kirjakene." Ta võtab kotist ümbriku, ümbrikul on trükitähtedega kellegi aadress. Postimees loeb aadressi ette. See laps, kelle aadress ette loeti, tuleb kirjale järele. Üksteise järel saavad kõik kirja. Nüüd avatakse need. Lapsed vaatlevad kirju veidi aega. Kes soovib oma pildi järgi jutustama hakata, annab käega märku. Pildid võivad olla vastavalt nädala teemale. Samuti võib kaardi asemel olla ümbrikus hoopis mõistatus, mille laps teistele ette loeb ja mida koos mõistatatakse. VÕRDLEMIS- JA ARVUTAMISMÄNGUD NUMBRIMÄNG Eesmärgid: harjutada hulkade loendamist ja lausete moodustamist, õppida seostama hulka arvuga Vanus: 5-7 a Osavõtjad: terve rühm Vahendid: kaardid, mille ühel pool on värviline number, teisel pool sama värvi ja sama palju täppe Mängu käik: Lapsed istuvad ringis
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps?
Kõik kommentaarid