Näidis: nädala õppekava 4-5 a. (5)

Maria Kozlova LÕE-1
Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev)
Nädala teema: Loomad
Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada.
Laste vanus: 4-5 a.
Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13.
Esmaspäev: koduloomad
Teisipäev: maakoduloomad
Kolmapäev: metsloomad
Neljapäev: loomaaed
Reede: kokkuvõte üldteemast
Esmaspäev-koduloomad.
Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik.
Istume ringis vaibal. Hakkan esitama lastele küsimusi, et kaasata nad tegevusse. Nt. Kellel on kodus koduloomi, tõstke käsi? Millised koduloomad teil on? (Kõik saavad vastata.) Milliseid koduloomi te veel teate? Võtan selja tagant pildid koduloomadest (lisa 1). Näitan lastele. Küsin kas nad neid loomi piltidelt ka ära tunnevad ? Ütlen nende loomade nimed keda nad ei tunne. Küsin mitu looma on pildil. Arutleme mida nad söövad, mis värvi nad on ja mängime läbi nende häälitsused. Lõpuks küsin kas keegi on oma kodulooma kääst naksata kaa saanud? Mainin ära et loomadega tuleb ettevaatlik olla, sest nad võivad kas hammustada või kriimustada. (10 min.)
Siis loen neile ette luuletuse kassist (lisa 2), ning proovime selle pähe õppida. (10 min.)
Võrdlemine ja arvutamine (20 min.) Eesmärgid: Eristab suuremat hulka väiksemast ja vastupidi. Teeb vahet suuremal ja väiksemal.
Lapsed istuvad laua taga. Annan neile kätte kaks töölehte (lisa 3-4). Esiteks arvutame ja siis võrdleme ning kuna lapsed veel lugeda ei oska või vähemalt ei peaks oskama, loen ise neile ülesanded ette. Vahepeal arutleme piltide üle. (esimene leht 12 min.) (teine leht 8 min.)
Kunsti tegevus ( 20 min.) Eesmärgid: Kasutab aktiivselt värvipliiatseid. Joonistab koera , kasutades õigeid, loomulikke värve.
Istume vaibal ringis. Vaatleme mängu koera Pontut. Mis tal kõik on?: pea, kõrvad, nina, suu, silmad, keha, käpad, saba. Lapsed saavad talle pai teha. Mõtleme kus ta elab (kuudis). Milline see kuut on? Millest koosneb? (Kuut ise, katus ja uks või sissepääsu ava.) (5 min.)
Siis istuvad lapsed laua taha, kus mul on juba valmis pandud kõik tööks vajalik: paberi leht, värvipliiatsid. Joonistame koera ja kuudi ning lõpuks värvime ka tausta ära. (kuni 15 min.)
Teisipäev-maakoduloomad.
Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Nimetab vähemalt kolme maakodulooma ja ühe linnu. Teab, et mõned neist on ühevärvilised ja teised kirjud . Eristab loomade häälitsusi, viib kokku vastava loomaga. Teab et peale loomade katsumist tuleb pesta käsi.
Istume ringis vaibal. Teatan teema. Hakkame arutlema milliseid maakoduloomi ja linde me teame. Võtan välja loomade pildid (lisa 5) ja mõned pehmed mänguasjad (lammas, lehm , siga.) Nimetame neid, kirjeldame, teeme järgi nende häälitsusi, mõtleme mida nad söövad, kuidas nad erinevad linna koduloomadest. Siis räägime veel korraks hügieenist, et alati peale loomade katsumist tuleb pesta käsi. (12 min.)
Lõppuks mängime aktiivset mängu „ Part , part- hani “. (lisa 6) (8 min.)
Kunstitegevus: (20 min.) Eesmärgid: Areneb peenmotoorika . Tähelepanelikult kuulab ja juhendamise järgi teeb kaasa.Usinalt keerutab salfrätikuulikesi.
Lapsed istuvad laudade taga kaares. Mina seisan nende ees. Näitan lastele pehmet lamba mänguasja Sellit. Vaatame, uurime mis tal on. Leiame kõik ülesse: pea, silmad, nina, kõrvad, suu, keha, saba, käpad, sõrad ja märgime ära, et ta keha on üleni kaetud villaga .
Siis annan kõigile lamba šabloonid, valged salfrätid, liimipulgad ja viltpliiatsid (must, pruun ja roosa ). Esiteks liimivad nad salfrätikuulikestega šabloonid tihedalt täis. Kuulikesi rebivad ja keerutavad ise minu eeskujul. Järgmisena märgivad ära silma, nina, suu ja sõrad ka. Siis panevad nime peale ja toovad minu juurde, kus me kõik koos kleebime oma lambad ühisele karjamaad imiteerivale alusele.
Liikumistegevus: (20 min.) Eesmärgid: Aktiivselt võtab osa harjutustest ja mängudest. Sooritab harjutused vabalt, kergelt, rütmiliselt. Ei sega teisi lapsi. Suhtleb hästi. „Käskudele“ reageerib kiiresti.
Esialgu teeme natuke venitus ja soojendus harjutusi. (2-4 min.)
Pärast tantsime tibutantsu muusika järgi ringis tibu tantsu. Siis teeme prääksuga kükke ja kükikõndi, nagu pardid. Järgmiseks hüppavad kõik nagu jänkud koha peal; ette ja taha.Viimaks mängime „hobuse“ mängu. (lisa 7.) (15 min.)
Ning enne seda kui lõpetame teeme veel lõdvestavaid, maharahustavaid harjutusi. (2 min.)
Kolmapäev-metsloomad.
Kuulamine ja kõnelemine: (25 min.)Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib teema põhjal kaasa. Nimetab vähemalt neli metslooma . Teab kus metsloomad elavad. Tunneb metsloomad teiste loomade seast ära.
Istume nagu ka kaks eelnevat päeva ringis vaibal. Jaotan lapsed neljaks grupiks. Annan igale grupile ühe kerge (koosneb 5-6 osast) metslooma pusle, mille nad peavad kokku panema . Hetke pärast küsin kes neil pildil on. Need kes teavad mis loom neil pildil on need ütlevad looma nime ja kes ei tea, neile ütlen ise ette. Kui kõik loomad on nimetatud, küsin lastelt : „Mis loomad need kõik koos on?“ (metsloomad) Kui oodatavat vastust ei tule siis ütlen ise et need on metsloomad ning neist meil täna juttu tulebki. Siis hakkabki arutlemine pihta: „Mis metsloomi te veel teate ja kas olete ka mõnda näinud? Kus te nägite? Kus metsloomad elavad?“ Võtan enda kõrvalt maast metsloomade pildid (lisa 8), hakkan lastele ükshaaval näitama. Nimetame nende nimesid , rühmitame neid suuruse järgi, selle järgi mida nad söövad, värvuse järgi ja muude tunnuste järgi (sarvilised, närilised, puudel ronijad jne.). (15 min.)
Edasi hakkame mängima mängu, kus saan kontrollida kas lastel on ikka metsloomad selged. Selleks kasutan mängu „ Maailma loomad“ pilte ja tabeleid. Muidu selles mängus on must-valged tabelid must-valgete looma piltidega. Eraldi on ka kõik täpselt samasugused värvilised pildid, mis tabeliski. Ja mäng seisnebki selles et värviliste piltide hulgast on vaja otsida tabelitel olevaid pilte ja sinna peale laduda . Aga mina annan lastele ülesande otsida piltide hulgast ainult metsloomade pildid. Selleks jagan lapsed nelja gruppi. Annan igale grupile kaks tabelit ja vastava koguse pilte. Igal grupil on täpselt ühesugused tabelid ja pildid. Hiljem kõik koos kontrollime kas leidsime ikka kõik metsloomad ülesse. (10 min.)
Kunstitegevus: (20 min.) Eesmärgid: Aktiivselt kasutab värve ja pintslit . Trükib pintsliga sügislehti. Joonistab kahvliga kraapimis tehnikas siili .
Katan ühe laua rohelise linaga. Panen sinna peale rohkesti puhtaid, värvilisi vahtra lehti ja nende sisse peidan pisikese pehme mängusiili. Lapsed ei näe minu ettevalmistusi, nad on teises rühmatoas sel ajal. Hiljem kui lapsed tulevad palun neil olla korraks hästi kuss . Seletan, et vist kuulsin mingisugust häält, just kui sahinat, et see oli vist siin. Ja kutsun lapsed laua ümber kuulama . Küsin: „Kas kuulsite? Jälle miski krõbistas.“ Siis hakkame otsima ja avastame et seal on väike siilipoiss. Uurime teda: kus on silmad, nina, suu, ning märgime ära, et ta on üleni okkaline. (4 min.)
Siis lapsed istuvad laudade taha. Tõstan igaühele eelnevalt valmistatud alused kõige vajaminevaga (alus ise, paberi leht, 2 pintslit, ühekordne plastik kahvel, pisikene alus värvide jaoks, kus on 4 värvi törtsu, nii palju kui vaja läheb: oranž, punane, kollane ja roheline). Lapsed võtavad pintslid kätte, mina panen vaikselt mõne rahuliku aga samas ka lõbusa laste muusika mängima ja esialgu proovime õhus pintsliga lehti trükkida, et käsi hästi töötaks. Ja siis paberile, üle kogu lehe. Siis panen igale lapsele lehe peale törts pruuni värvi, sinna kus igaüks ise tahab. Nad hakkavad sellest törtsust siili tegema, kraapides seda igale poole kahvliga laiali. (Nii kaua kui lapsed teevad tööd kahvliga, korjan mustad pintslid kokku ja vahetan värvialused ära. Panen alusele musta, valget ja roosat värvi.) Lõpuks teeme jälle pintsliga nina silmad ja suu. Lapsed lähevad käsi pesama. Mina panen tööd kuivama ja koristan lauad. (16 min.)
Muusikategevus : (20 min.) Eesmärgid: tajub rütmi; peab viisi; häälib selgelt ja emotsionaalselt.
Laulud on lastele eelnevalt tuttavad juba, mõnda tuleb võibolla korrata ennem. Laulame ja tantsime klaveri muusika saatel ning jaotan lastele erinevaid kõrinaid, mida nad saavad raputada laulmise ajal.
Hääle soojendus. (3 min.)
Laulame laulu „Põdral maja metsa sees“ (lisa 9.) koos liigutustega . (5 min.)
Siis laulame „ Soku laulu“ (lisa 10.) ja tantsime selle saatel. (5 min.)
Lõpuks laulame laulu „Mõmm ja mõmm“. (lisa 11.) (5 min.)
Neljapäev-loomaaed. (integreeritud tegevus.)
Uurimine ja vaatlemine: (Peale hommikusööki lähme ja ennem järgmist söögi korda jõuame tagasi. Eeldan seda, et lasteaed asub suhteliselt loomaaia lähedal.) Eesmärgid: teab mis loomad elavad loomaaias . Teab kust nad sinna saavad. Teab, et loomadele ei tohi midagi söödavat anda. Teab, et loomi ei tohi puutuda ega õrritada.
Lähme loomaaeda. Eelnevalt lepime kokku/ teeme kindlaks järgmised asjad mida ei tohi teha: loomadele ligidale minna, katsuda neid, anda või loopida neile midagi ja loopida neid millegagi või õrritada. Loomi tuleb kaitsta ja armastada. Seal jalutame ringi, vaatame ja uurime loomi, kommenteerime ja arutleme nende üle. Mis loomad need on? Kas mõned on meile juba tuttavad? Kust kohast need loomad loomaaeda sattuvad? Jne.
Liikumistegevus: (Peale hommikusööki lähme ja ennem järgmist söögi korda jõuame tagasi.) Eesmärgid: Jaksab käia konkreetset maajuppi (arenevad lihased ja vastupidavus). Vaatab ja kuulab uudishimuga. Küsib küsimusi.
Loomaaias käimine.
Reede-kordamine ja kokkuvõte.
Lugemine ja kirjutamine: (20 min.) Eesmärgid: Tunneb täht haaval häälitud sõna ära. Oskab kirjutada oma nime. Tunneb ära ja hääldab õigesti järgi pikka ja lühikest häälikut. Viib kokku loomade nimed ja häälitsused. Kasutab osavalt pliiatsit, teeb järgi ette näidatud jooni, laineid ja muid kätt harjutavaid kritseldisi. (areneb peenmotoorika).
Tegevus on hommikune , et lapsed oleksid aktiivsemad, teeme võimlemist läbi mängu. Iga üks kirjutab hästi suurelt õhus oma nime. Nii kõrgele kui ulatub (tõuseme kikivarvukile ja venitame ennast) ja hästi madalale (kükitame). (4 min.)
Siis meenutame erinevate loomade häälitsusi ning häälime neid hästi selgelt .Mina ees, lapsed järgi (auhh, mjäu, piiks -piiks, ammuuu, röhh-röhh, mää, kirerikii, kaak -kaak, auuu, mõmm-mõmm jne.) (4 min.)
Järgmiseks häälin mina täht haaval loomade nimesid ja lapsed ütlevad mis looma nime mida ma häälisin (p-õ-d-e-r...põder, j-ä-n-e-s...jänes, o-r-a-v...orav, h-o-b-u-n-e...hobune jne.) (5 min.)
Edasi jagan kõigile töölehed (lisa 12). Täidame neid. (7 min.)
Muusikategevus: (20-25 min.) Eesmärgid: Tajub rütmi. Peab viisi. Häälib selgelt ja emotsionaalselt.
Hääle soojendus. (2 min.)
Laulame ja tantsime klaveri muusika saatel. Laulud on järgmised: „Rongisõit“ ( lasen CD plaadi pealt, siis on parem tantsu lüüa, aga ise laulame ka kaasa), „Mu koduke“, „Koer Muki“, „Kiisu läks kõndima“, (lisad 13-16) (20-23 min.) Lisad:
Lisa 1. Kodulooma pildid.
Lisa 2. Luuletus kassist.
Meie kiisul kriimud silmad,
Istus metsas kännu otsas.
Piip oli suus ja kepp oli kääs,
Kutsus lapsi lugema.
Kes ei osand lugeda,
See sai tukast sugeda.
Kes see oskas, aru sai,
Sellele ta tegi pai.
Lisa 3. Võrdlemis ja arvutamis tööleht 1.
Arvuta:
+ =
+ +=
Lisa 4. Võrdlemis ja arvutamis tööleht 2.
Tõmba kõige suuremale ring ümber:
Nummerda kapsad suuruse järjekorras:
.... .... .... ....
Tõmba kõige suuremale hulgale ring ümber:
Tõmba keskel asuvale jänesele ring ümber:
Lisa 5. Maakoduloomade pildid.
Lisa 6. Mäng: „Part, part-hani“.
Kõik lapsed istuvad ringi maha.Üks laps jääb püsti. Hakkab käima teistel selja taga mööda ringi ja igaühele õla peale patsutama, öeldes part, part, part... ning see kellele pidaja ütleb hani peab püsti tõusma ja hakkama pidajat taga ajama . Kui saab kätte enne seda kui ring täis saab, siis istub tagasi oma kohale ja kui mitte, siis jäeb ise edasi pidama , käima mööda ringi ja ütlema „part, part...-hani“, kuni saab jälle istuma. Ja nii edasi.
Lisa 7. Mäng: „Hobune“
Seon kõikidele lastele ümber puusa paela . Lepime kokku ühe oletatava piiri, millise joone taha nad peavad jooksma .Kõik lapsed on hobused ja mina olen karjnaine. Panen muusika mängima ja lasen kõik hobused (lapsed) tallist välja (piiritagant) karjamaale (saali peale) jooksma. Kui ma muusika kinni panen peavad kõik hobused talli tagasi jooksma. Kes viimasena jõuab- on mängust väljas. Ja nii edasi, kuni üks jääb, kes võidabgi.
Lisa 8. Metsloomade pildid.
Lisa 9. Laul „põdral maja metsa sees“.
Põdral maja metsa sees,
Väiksest aknast välja vaatab,
Jänes jookseb kõigest vääst,
Läävel seisma jääb...
Refrään: ×2
„ Kopp , kopp, lahti tee,
Metsas kuri jahimees .“
„Jänes tuppa tule sa,
Anna käppa ka.“
Lisa 10. „Soku laul“.
Kus sa käisid, kus sa käisid sokukene? - Veskil käisin, veskil käisin härrakene.
Mis sa tegid, mis sa tegid sokukene? - Nisujahu , nisujahu härrakene.
Kuidas jahvsid, kuidas jahvsid sokukene? - Hammastega, hammastega härrakene.
Kuidas pühksid, kuidas pühksid sokukene? - Habemega, habemega, härrakene.
Kuidas taod, kuidas taod sokukene? - Sarvedega, sarvedega, härrakene.
Kuidas karjud, kuidas karjud sokukene? - Köki- möki, köki-möki härrakene.
Kuidas tantsid, kuidas tantsid sokukene? - Kipsadi- kõpsadi, kipsadi- kõpsadi härrakene!
Lisa 11. Laul „Mõmm ja mõmm“.
Mõmm ja mõmm- ei saa me aru, aga see on karu keel.
Üks mõmm tõlgituna tere, teine mõmm on kärbseseen. ×2
Refrään: mõmm, mõmm, mõmm on mesi tarus,
mõmm, mõmm, mõmm on magus moos ,
mõmm, mõmm, mõmm on mesi kõhus,
mõmm, mõmm, mõmm on söödud moos.
Ütleb mõmm ja mõtleb uni, mõtleb mõmm ja ütleb mõmm
Mõmin vaikne maas kui lumi, kevad taas siin vali mõmm. ×2
Refrään:
Mõmm ja mõmm- ei saa me aru, aga karud saavad näe.
Tõlki aga me ei palu kui on meega suu ja käed. ×2
Refrään: ×2
Lisa 12. Lugemise ja kirjutamise tööleht (kirjutamis eelsed, käelised harjutused.)
Lisa 13. Laul „Rongisõit“.
Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh,
piilupart oli rongijuht .
Rattad tegid rat-tat-taa,
rat-tat-aa ja tat-tat-taa.
Aga seal rongi peal,
kas sa tead, kes olid seal?
Seal olid tiisud, seal olid liisud,
seal olid väiksed kirjud kiisud.
Kiisud sõitsid Türile,
sõitsid külla Jürile.
Seal olid suured mustad kutsud,
seal olid väiksed roosad notsud.
Kutsud sõitsid Torilasse,
notsud sõitsid Porilasse.
Seal olid sarvilised sikud ,
sarvilised sikud-sokud.
Sokud sõitsid Karjakülla,
Karjakülla, Marjakülla.
rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh,
piilupart oli rongijuht.
Rattad tegid rat-tat-taa,
piilupart jäi tukkuma.
Oi-oi-oi, ai-ai-ai,
mis siis sellest rongist sai?
Kõik nad läksid uperpalli,
uperpalli, kukerpalli.
Kiisud jooksid, sabad seljas,
Kutsud jooksis, keeled väjas.
Kümme notsut kukkus kraavi ,
kümme kutsut laskis traavi,
sarved segi sikkudel,
sikkudel ja sokkudel.
Kiisud ei saand Türile,
külla minna Jürile,
kutsud ei saand Torilasse,
notsud ei saand Porilasse,
sokud ei saand Karjakülla,
Karjakülla, Marjakülla.
Lisa 14. Laul „Mu koduke“.
1. Mu koduke on tilluke ,
kuid ta on armas minule .
:,: Hoi-lii, hoi-laa,
kuid ta on armas minule.:,:
2. Seal elavad mu vanemad,
kes ainult head mul soovivad.
:,: Hoi-lii, hoi-laa,
kes ainult head mul soovivad.:,:
3. Seal on mu väike koerake
ja tibatillu Tiisuke.
:,: Hoi-lii, hoi-laa,
ja tibatillu Tiisuke.:,:
4. Mu koerake teeb au-au-au
ja Tiisuke teeb näu-näu-näu.
:,: Hoi-lii, hoi-laa,
ja Tiisuke teeb näu-näu-näu.:,:
Lisa 15. Laul „Koer Muki“.
Muki on koerake, väikene koerake,
Muki teeb: auh! auh! auh!
Must on ta ninake, mustad on silmadki,
Muki teeb: auh! auh! auh!
Muki on vallatu, oi, küll on vallatu,
vallatu koerake!
Valvab me majakest, valvab ka Annekest,
valvab ka nukukest.
Lisa 16. Laul „Kiisu läks kõndima“.
1. Kiisu läks kõndima, müts oli peas,
Naljakas näis teiste kiisude seas,
Nurr -nurr, nurr-nurr, kiisude seas.
Nurr-nurr, nurr-nurr, kiisude seas.
2. Küsisid teised : “Miks müts on sul peas?”
Kiisuke vastas : “Nii olema peab.”
Nurr-nurr, nurr-nurr, olema peab.
Nurr-nurr, nurr-nurr, olema peab.
3. Kõrv oli haige mul, külma vist sai,
mütsi siis tegi mul Maieke pai.”
Nurr-nurr, nurr-nurr, Maieke pai,
Nurr-nurr, nurr-nurr, Maieke pai!