hooldamine kontrollida kas fikseerib masina koha peale 16. Teehöövli rooli üldiseloomustus, hooldamine. Võtab rõhu hüdrosüsteemist, juhitakse läbi silindrite, hooldamine: rõhu kontrollimine, rooli ratta pööramine, et oleks kerge pöörata, hüdroõli kontrollimine 17. Teehöövli esisilla ehitus, hooldamine. Pöördesilinder, tala, juhtrattad, rooli käänak 18.Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus,hooldamine Hüdrosilindrid, vastukaal, pöördering, kopp, koppa vars, juhi kabiin, hüdrosüsteem Hooldus: õlitaseme kontroll, määrdeniplid, vaatama, et poleks lekkeid ja oleks hermeetiline 19.ekskavaatori roomikkäiguosa ehitus, hooldamine. Vedav tähik, reduktor, juhtratas, tugirullikud, kanderullikud, raam, roomikud, hüdromootorid mis panevad käiguosa tööle, Hooldamine: tugirullikudte kontroll, roomiku pingsuse kontroll kõva pind 270- 290mm pehme pind 360-340mm 20.Täispöördelise ekskavaatori paigaldamine transportimiseks treilerile.
LASTELEHT MÕISTATA! 1.ÜKS HANI KAKS KAELA?...................................................... 2.KERA EES KERA TAGA HIIRE KELDER KESKEL?....................................... 3.HALL KERA HAMBAID TÄIS?............................ 4.MAGUSAM KUI MESI TUGEVAM KUI LÕVI?............................................ PARANDA VEAD PÕTRAL MAIA METSA SES, VÄIGSEST AKNASD VÄLJA VAATAP: JÄNES JOOKSEB KÕIGEST VÄEST, LÄVEL SEISMA JÄB . KOPP KOPP LAHTI TE, METSAS KURI IAHIMEES! JÄNES TUPA TULE SAA, ANA KÄPA KAA! VÄIKE LIISA KUSTUTAS MÕNED TÄHED ÄRA,PANE TÄHED TAGASI! MI.....U NIM..... ON LIISAA JA MUL O..... KODU..... KO.....R BIMBO J..... KA.....S ROOSI. JOONISTA SIIA NAGU KIRJAS ON! JOONISTA KOLLANE PÄIKE.JOONISTA PUNANE LILL JA SININE AUTO.JOONISTA SIIA POISS JA TÜDRUK.JOONISTA KUUSEPUU JA KASK.JOONISTA MURU KA JA TAEVAS.KIRJUTA PILDI TAHA ENDA NIMI,KUUPÄEV,VANUS.
• Sammekskavaatorid Ekskavaatorite liigitus • Väikese rattaga laadur-ekskavaatorid • Suure rattaga laadur-ekskavaatorid Ekskavaatorite üldehitus Boom- kopanool Arm – kopavars Kopp Kabiin Roomikulindid Alusraam ja käiguosa Vastukaal Mootor ja hüdrauliline pump (hüdromootor) Hüdrosüsteem Hüdrosilindrid Pöördemehhanism Mittetäispöördelise ekskavaatori üldehitus Baasmasina külge monteeritud nool, kopavars, kopp. Hüdrosilindrid, ühendustorustik ja voolikud, käiguosa. Täispöördelise ekskavaatori üldehitus Nool, kopavars, kopp. Hüdrosilindrid, ühendustorustik ja voolikud, käiguosa ja pöördemehhanism. Kopplaadureid saab kasutada: • laadimistöödel • kaevamistöödel • pinnase koorimistöödel • lammutustöödel • planeerimistöödel • lumekoristustöödel Roomikkäiguosaga täispöördelisi ekskavaatoreid saab kasutada • kaevamistöödel
Peeter Tammeorg TJ-17 1.1D süsteemi koostisosad? Selleks et laservastu võtjaga töötada peab olemas kindlasti pöördlaser.See võib olla nii ühe kaldega kui ka kahe kaldega pöördlaser. 2.1D süsteemi töö põhimõte? Sea üles laser ja mõõda tema kõrgus lati ja käsivastuvõtjaga.Alusta kaevamist ja mõõda vajalik augu sügavus.Aseta ekskavaatori vertikaalseks ning kopp kas lamedalt või teraga vastu pinnast. 3.1D süsteemi kasutamine kaldega kaevamisel? Kaldega kaevamisel peab olema teil kasutuses kaldega laser.Kõige pealt seadistada laser ja sissestada kalle laserisse .Seejärel kinnitatakse vastuvõttja masina külge,et see hakkaks juba kaldes olevat kiirt püüdma. 4.2D süsteemi paigaldamine ekskavaatorile? Masinale paigaldatakse mastide külge andurid,mis ühendatakse juhtmetega.Iga andur mõõdab masina liikumist ja arvutab välja töö organi
Elevaator Algandmed ton := 1000kg ton Q := 20 elevaatori tootlikkus hr a := 70mm väikesetükilise lubjakivi tükisuurus H := 17m vertikaalne tõstekõrgus Arvutus Elevaator parameetrite valik valik (1, lk 237, Tabel 58): Elevaatorikopaks sobib sügav, kaldu asetseva esiküljega ja silindrilise põhjaga kopp, kuna tegemist on kuiva, teralise ja hästi puistuva materjaliga. Aeglase käiguga,täitmine materjali puistamise teel,lossimine vabavoolu teel. := 0.8 keskmine täitetegur m v := 0.7 liikumiskiirus ketil s Lubjakivikillustiku puistekaal.(2) ton killustik := 1.600 3 m Leian koppade jookva meetri mahu.
Konnad. Kaheksa kuplas kollast kärnkonna,kandes kullavärvi kontsaga kummikud, kõndisid kivisel künkal kesk kõrgeid kuuski."Kuule konn", krooksatas Kärna Kusti. "Kuulen, kuulen" ,klonksas kõnetatu. "Karga kiiremini kooli, koolikell kõliseb keemiatundi. küll keemik kurjustab kui konnad kordkorralt kordarikkuvalt käituvad". Kuri koolimees kutsub konnapolitsei, kutsutu kamandab korrarikkujad karistust kandma: kükitagu kooli külmas keldris,kraaksugu, krooksugu, kas keegi kusagil küll kuuleks?Kuskilt kostab kopsimist,keegi koputab keldris konutavatele konnadele koppadi-kopp-kop-kopp.Kui kohutav koputus!Kas kollid kobistavad kooli keldris koristaja kabinetis, kes küll kollitab?Kas koolis kummitab?Kurivaim küll konnad koolikeldris, koputas keemik kahvatule kolbale kustutus kummiga,käbe kappas keldrisse konni kutsuma keemiatundi katsetele.
· Mõlemasugulised väiksed & tagasihoidlikud longus õied. Vili · Helepunane koguluuvili, mis eraldub kergesti õiepõhjast, söödav mahlane & väga maitsev. VAARIKATEST TEHAKSE: · HOIDISEID · TEED · KOMMI · NÄTSU · JÄÄTIST · KOOKI · RAVIMEID · KOSMEETIKAT · KUIVATATAKSE MÕISTATUSED · Must mulk, punane kopp? · Punane karp & valge pulk? · Punane mütsike, valge pääke? KASVUKOHAD: · METSAS · METSASERVAS · RAIESMIKEL · TEE ÄÄRES · AIAS JUULI Leelo Tungal Maasikatest, vaarikatest keediseid teeb tädi Juuli, ühtelugu vaaritades moosivahust võru huulil. Mee- ja marjalõhna õhkub tädi Juuli kirjust kleidist. Miks ta tõsines, kui õhtul puu alt puraviku leidis? Mitu tundi mõtlik oli,
TEEDEMASINAD TE 23 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Käiguosa, pöördeplatform koos pöördemehhanismiga, energiaallikas (mootor), juhi töökoht, nool (mast,poom), kopavars, kopp, hüdroajam. Töötsükkel algab jaoturi juhtkangide suunamisega, mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vajalikesse silindritesse või hüdromootoritesse ja käitab kas kopa liikumise või erinevate tarvikute töö. 2. Mittetäispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Baasmasin, pööramismehhanism, nool, kopavars, kopp, stabiliseerimisjalad, hüdrosüsteem.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Sirje Kopp Kehatemperatuuri kontrollimine Referaat Juhendaja: Maire Aruots õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 1. Kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiming. Erinevalt kõigusoojastest loomadest on inimene võimeline säilitama oma temperatuuri püsivana, olenemata ümbritsevast keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest. Enamuse ajast pole inimene teadlik oma
Kahjuks oli see ilusate kivististega küllastunud kivi liiga suur ja raske kaasavõtmiseks. See kivi on pärit kaevanduspargi kõrval asuvast aherainemäest. Arvatavasti on tegu lubjakiviga, mis sorteeriti välja põlevkivi hulgast selle töötlemise käigus. Aherainemäed on Eestis jalamilt kõige kõrgemad. Vasakpoolne pilt on tehtud aherainemäe otsast. Pildil on näha endist rikastusvabrikut, mis nüüd on ümber ehitatud kaevandusmuuseumiks. Alumisel pildil on suur veok ja kopp, millega liigutati suuri koguseid kivimeid maa peal. Vasakult esimene pilt on tehtud rikastusvabrikus. Teisel pildil on märgitud Eestis kaevandatavad põlevkivikihid A1 - F. Kolmandal pildil on maa-aluse rongi vedur. Väike kitsarööpmeline elektrifitseeritud rong on kõige mugavam transpordivahend kivimi ja inimeste transpordiks maa all. Ka raudteel liikuva jalgrattaga on maa all hea liigelda. Pikemad inimesed pidid
Lingvistika - Märkide liigid. Mistahes märgisüsteemi märke jaotatakse sümboliteks, indeksiteks ja ikoonideks vastavalt sellele, kuidas on nendes omavahel seotud vorm ja tähendus. Siinses kursuses keskendume eelkõige loomuliku keele morfeemide märgilistele omadustele. 2.1. Sümbolid Sümbolid on märgid, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud. Sellist märki nimetatakse ka motiveerimatuks ehk arbitraarseks. Põhiosa kõneldud keele morfeemidest kuulub just sellesse rühma (viipekeeles on tunduvalt rohkem motiveeritud märke kui häälikulises keeles). Me ei oska öelda, miks tähendusele 'laud' vastab just häälikukombinatsioon l-a-u-d või miks tingivat kõneviisi väljendab häälikukombinatsioon k- s. Mõnikord on küll võimalik seletada, et kust morfeem pärit on (näiteks teame, et slängisõna soppama tüvi on laenatud inglise keelest), kuid see ei seleta seda, miks inglased just sellist häälikukombinatisooni selles tähenduses kasutavad. Sümbolili...
Dadaism ja Metafüüsiline kunst Grete Rebane Anette Kopp Dadaism ❖ Tekkis Zürichis 1916 - 1922 ❖ modernistlik kuntstivool ❖ kuntsnikud ja kirjanikud ❖ levis trükistena, tehti kollaže, etendusi Kunstnikud ❖ Francis Picabia ❖ Max Ernst ❖ Hans Arp ❖ Marcel Duchamp ❖ Kurt Schwitters ❖ Man Ray Marcel Duchamp ❖ Henri-Robert-Marcel Duchamp ❖ 1887-1968 ❖ prantsuse-ameerika kunstnik ❖ postipressionistlik, kubistlik, fovistlik stiil
1) koppelevaator neid kasutatakse abrasiivi transporteerimiseks ühest kohast teise, näiteks põrandal olevast bunkerist abrasiiv- regenereerimis süsteemi. Elevaatorid tarbivad vähe energiat suure tootlikuse juures. Koppelevaatorite tõste kõrgus on 6-12 meetrit. 6. MAGISTRAALTORUJUHTMETE EHITUSMASINAD 1) koppekskavaator kasutatakse torujuhtmetele aukude ja kraavide kaevamiseks 7. KANALIEHITUSMASINAD 1) kanaliehitusmasin teekanali ehitamiseks 2) kopp kanalite kaevamiseks 3) frees juhtmekanalite rajamiseks seina sisse tehakse süvend, kuhu peidetakse juhtmed või torustik 8. REKONSTRUKTSIOONITÖÖDEMASINAD 1) lihvimismasin ette nähtud puit-, värvi-, laki-, pahtli- ja kipspindade töötlemiseks, vajadusel värvi eemaldamiseks KÄSIMASINAD 1. METALLI TÖÖTLEMISEKS 1) metallipuur 2) metallifrees seade on mõeldud metallist detailide puurimiseks, otsfreesimiseks ja pinnafreesimiseks. 2
1) Geograafiline asukoht Mäeeraldis pindalaga 77,67 ha asub Järva maakonnas Koigi vallas, Tallinn- Tartu maantee 95. kilomeetrist 2,5 km ida pool, ligikaudu 5.6 km Koigi külast põhja pool RMK Türi Metskonna maatükil. Haritavat maad taotlevale alale ei jää. Kogu ala on kaetud segametsaga, milles domineerivad okaspuud. Maapind on on suhteliselt tasane, kohati lainjas moreenmaastik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 70 75 m üle merepinna. Taotletaval mäeeraldisel puudub asustus, territooriumi läbivad metsakvartaleid eraldavad metsasihid. Piki territooriumi lõuna-, kagu- ja kirdepiiri kulgeb kohalik kruusatee, millelt karjääri keskossa suundub metsasihte ühendav tee. Territooriumi põhja-, kirde- ja kagupiiridega külgenvad naaberkinnistud. Mäeeraldisest lääne suunas paralleelselt mäeeraldisega ligikaudu 2,5 km kaugusel asub Tallinn Tartu maantee ja põhja suunas Mäeküla Koeru maantee. Lähimad elamud asuvad territooriumi kagu-...
HÜDROTURBIIN VÄIKELAEVAL Hüdroturbiin on jõumasin, mis muundab voolava vee energia pöörleva võlli mehaaniliseks (kineetiliseks) energiaks. Tüübid: · vesiratas · kopp- ehk Peltoni turbiin · radiaal-aksiaalne ehk Francise turbiin · pöördlabaline ehk Kaplani turbiin Hüdroturbiin jahtlaeval Mõned tuntumad jahtide hüdroturbiinide tootjad: · Watt & Sea (www.wattandsea.com/en) · Bruce Schwab (www.bruceschwab.com) · Leroy Somer (Prantsuse generaatoritootja) Jahtidel tuntakse kahte tüüpi hüdrogeneraatoreid: · Sõudevõlli generaatorid (Prop-Shaft Generator): purjetamise ajal ühendatakse sõudevõll spetsiaalse elektrilise siduri abil mootorajamist (tavaliselt diisel) ümber elektri-generaatorile või kasutatakse 2-võlli süsteemi, kus sama generaator toodab elektrit ka diisli töö ajal. · Uputatav (Submersion Hydrogenerator) generaator, mis sarnaneb päramootoriga, aga on tunduvalt väik...
Peida see lause ära! 4. Kujunda laulusalm kui luuletus ja joonda see keskele. Värvi laulusalmi iga rea tekst erinevat värvi. Põdral maja metsa sees, väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. Kopp, kopp lahti tee, metsas kuri jahimees, jänes tuppa tule sa, anna käppa ka. Harjutus 4. Seda rida laienda 9 pt. TIHENDA SEDA RIDA 2 pt See rida tahab normaalseks tagasi saada. Alljärgneval luuletusel kasuta animeeritud tekstiefekti – Graveering. Teerull, teerull, mis sa teed? Rullin teed, rullin teed. Rulli teisi asju ka – rulli kohvi ja kakaod ka!
milleks ikka toas passida. Olime sinna jõudnud ja avastasin, et keegi helistab ,,Ema helistab, olge vait!" karjusin ning võtsin kõne vastu. ,,Lapsuke, miks sa koolis ei käinud täna? Oled sa haige? Juhtus midagi? Tahad koju tulla?" hakkas ema kohe küsimustega pommitama. ,,Eii ema, appikene lase olla. Ma ei jaksanud minna ja kõik. Mida sa muretsed koguaeg, küll ma helistan kui surema hakkan. Tsau!" panin kõne kinni, ja lülitasin telefoni välja. ,,Mul kopp nii ees neist, muudkui muretsevad ja peavad moraale, aga kui reaalselt midagi lahti on siis kedagi ei huvita." Podisesin vaikselt, mille peale Kelly vastas ,,Feelin sind täiega." Kell oli juba 12 saamas, tegin ruttu õhtused toimingud ära, vaatasin õppimise üle, õnneks polnud midagi olulist ning läksin voodisse. Siis tuli aga meelde, et ma pean homme vene keele sõnadetöö järgi tegema. Õppisin 20 minutit, enam lihtsalt ei suutnud. ,,Eks ma koolis õpin siis."
:,: EMAKESELE viis M. Härma / sõnad A. Oengo-Johanson 1. Ema kallis ema, oled nõnda hea, panen sinu sülle oma väikse pea. 2. Käsi nõnda pehme, nõnda selge silm, süda hell ja avar, armurikas ilm. 3. Ema, kallis ema, kui saan suureks kord, küll siis sinu hole tasun tuhatvõrd. PÕDRA MAJA Prantsuse lastelaul, eesti keelde tõlkinud N. Laanepõld Põdral maja metsa sees, Väiksest aknast välja vaatab: Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. "Kopp, kopp, lahti tee, metsas kuri jahimees!" "Jänes, tuppa tule sa, anna käppa ka!" KEVADEL Viis Eesti rahvaviis, sõnad K.A.Hermann & P.Tekkel 1. Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad. Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind; lapsed, kes kui vangis eland pole ammu murul käind. 2. Orus ojakene voolab vulinal, hõbepilvekene heljub taeva all. Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid hüppavad nüüd rõõmuväes. Möödas kurvad talvetunnid, kena kevade on käes.
põhjalaiust ja 32,8° läänepikkust. Välja valiti ta sellepärast, et miljardeid aastaid olid seal voolanud võimsad veevood, mis tõid sinna pinnast ka kaugematest piirkondadest. 1999. aasta 3. jaanuaril startis Mars Polar Lander (MPL). Tema ülesandeks oli otsida planeedilt vett ja uurida selle kliimat. Seadmetest olid MPL-il kaasas kopp (2 m pikk) pinnaseproovide võtmiseks, mikrofon Marsi häälte kuulamiseks, kaamera, mis tegi pinnaseproovidest pilte, teine kaamera mis tegi laskumise ajal 10 pilti, kolmas kaamera stereopiltide tegemiseks, kahemeetrine mast, mis pidi otsima veeauru ja süsihappegaasi ja mõõtma temperatuuri ning tuule kiirust. MPL-l oli ka
Kuigi formaalselt on see maakond, on Arlington sisuliselt üks linn. • Sellel maa-alal oli kummaline ebasümmeetrilise pentagooni kuju, mida viiest küljest ümbritsesid teed või teised ehitised. • Paik ise tingis ehitise kuju. Hoone kuju – pentagoon • Hoone kuju: pentagoon • Pentagoon on viisnurk, geomeetrias korrapärane kumer viisnurk, mille kõik küljed on ühepikkused ja kõik sisenurgad 108 kraadi. Pentagoni ehituse algus 11.09.1941 • Kopp löödi maasse 11.septembril 1941. • Projekteerima hakkas kogenud arhitekt George Edvin Bergstrom • Töö käigus esialgsed plaanid muutusid • Esialgse kolme korruse asemel otsustati teha neli, hiljem aga lausa viis korrust • Ehitusega oli seotud 327 arhitekti ja inseneri, kellel oli abiks 117 ehituse järelvaatajat, tipphetkedel oli objektil ehitajaid 15 000 Hoone valmis 15.jaanuariks 1943.a Arhitekt George Edvin Bergstrom, hoone ehituskulud 83 miljonit dollarit
Kuidas vanasti mängiti Birgit Jullinen; Thor Vaas; Kristine Vilja; Kadi Sarap;Martina Vool; 9. b klass Vanema aja laste elu Talulaste mänguasjad on olnud kättesaadavatest looduslikest materjalidest esemed. Nii on talulapsed mängides ehitanud mätastest ja puuoksakestest talukomplekse koos puupulkadest loomade, karjuse, vankrite ja muu vajalikuga. Ka lihtne männi- või kuusekäbi kõlbas loomaks (näiteks lambaks). Mere ääres mängiti rannakividest loomadega ja püüti võrkudega kala. Kividest ja kaldale uhutud lauajuppidest kerkisid uhked sadamad. Veekogu ääres olevaid kõrkjaid on samuti kasutatud kõrkjapartide, kõrkjapärja ja teiste mänguasjade tegemiseks. Vanema aja laste elu Puupulkadest lehmad Harulisest puupulgast karjused Puupulkadest härjad Kõrkjatest ja lugadest mänguasjad Niisketes kohtade...
29. Tee eelmise ülesande pealkirjadest sisukord. 30. Kujunda laulusalm luuletusena ja joonda see keskele. Pane ka puuduvad kirjavahemärgid. Põdral maja metsa sees, väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. Kopp, kopp lahti tee. Metsas kuri jahimees. Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka! 31. Tõmba ainult sõnadele joon alla. Teksti on võimalik kujundada ka nii,et sõnavahed jäävad alla joonimata. Selleks ei tule mitte eraldi sõnu alla joonida,vaid otsida vastav korraldus sobivast menüüst. 14.11.2015
Kraavipõhi 73. Bottom soil 73. Aluspinnas 74. Bottoming 74. Killustikust aluskiht 75. Boulder 75. Munakivi 76. Breaker 76. Kivipurusti 77. Brink 77. Äär, perv, veer 78. Broken line 78. Katkendjoon 79. Broken road 79. Killustiktee 80. Brush cutter 80. Võsalõikaja 81. Bucket 81. Ekskavaatori kopp 82. Bucket charger 82. Kopplaadur 83. Buckling 83. Pikipaine 84. Built-up area 84. Asula 85. Bulk material 85. Puistematerjal 86. Bulldozer 86. Buldooser 87. Bypass 87. Ümbersõit C vocabulary 44. Cable trench 1. Kaablikraav 45. Cantilever bridge 2. Konsoolsild 46. Canvas 3. Present 47
Toetuselementide tüübi alusel liigitatakse: a) rööbas b) pneumoratas c) roomik d) sammuv e) tigu 27. Masina tööseadmestik ja masina tööorgan. EM tööseadmestik moodustub kõigist neist elementidest, mis on vajalikud antud masina tööoperatsioonide sooritamiseks. Masina tööorganiks nim seda tööseadmestiku elementi, mis tööprotsessis vahetult kontakteerub töödeldava objekti või materjaliga. Nt. ühekopalise ekskavaatori tööseadmestiku mood. – nool, kopavars ja kopp, milledest kopp on ekskavaatori tööorgan. 28. EM abiseadmestik. Ehitusmasinate abiseadmistikku kuuluvad kõik need elemendid ilma milleta masin saab edukalt sooritada oma põhilisi tööoperatsioone, kuid pole täidetud ohutusnõuded, ergonoomilised nõuded või ei saa kasutada ööpäevaringselt või aastaringselt. Nt kapotid, valgustusseadmed jne. 1. ROPS- tüüpi kabiinid ja varjed on varustatud tugevate elementidega, mis kaitsevad masinisti masina võimalikul ümberminekut 2
Haardeseade võib olla tööseadme elemendi külge kinnitatud kas liikumatult või varustatud pöördemehhanismiga, mis võimaldab ülestõstetud lasti pöörata vertikaaltelje ümber suvalisse asendisse. 6. Teleskooplaadurite kasutusala ja tööorganite tüübid. Teleskooplaadurid (ka „upitajad“) on mõeldud lastide tõstmiseks suurematele kõrgustele ja mitmesuguste materjalide etteandmiseks hoonete sisemusse. Tööorganiks on neil: a) hark, tükklastide tõstmiseks b) kopp puistelastide jaoks c) tööplatvorm või häll materjalide ja tööliste tõstmiseks. 7. Roomiklaadurite kasutusala ja tüübid. Roomiklaadurid on ettenähtud peamiselt puistematerjalide laadimiseks transportvahendeile. Kaasajal kasut kahte tüüpi roomikkäiguosal laadureid: a) roomiktraktorite baasil laadurid b) spetsiaalsel roomikmasinal laadurid, mis võivad olla kahesuguse mootori asetusega: eesasetseva või taga asetseva mootoriga. 8. Masina tootlikkuse arvutus laadimistöödel
tagasein ja tagaseina tõukesilinder. Liigitatakse : kopamaht ( 5-15 m3), haake- poolhaake ja liikurskreeprid; tross-plokk või hüdrojuhtimine; liikumismõjul laaditav või sundlaadimisega; tühjendus- sund, poolsund või vaba tühjendus. Haakeskreeprite juhtimine toimub traktori hüdrosüsteemiga. Kopp on kahest külglehest keevistarind, mille külgedel on karprauad(tugevdus). Kopa alaosas asub lõiketeradega terade alusplaat. kopa tagapoolel on kinnituskohad käiguosa kahele poolteljele. Kopapõhi ja tagasein on liikuvalt ühendatud külgseintega. Kopp on ühendatud veoraamiga kahe veoliigendi abil. Raam koosneb kahest pikitalast, põiktorust ja toetub telgpoldiga esiteljele, mis on T kujulin. Veoraami põikitorule on paigaldatud kopatõste plokid ja siibri tõstemehhanism
Kuid tänapäeval on laevadel ka automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. Joon. 10.6.12. Elektriline haalamisvints. Joon. 10.6.13. Hüdrauliline kahe trumliga haalamisvint. a) kahe kopaga, b) ühe kopaga: 1- kopp, 2- trummel, 3- reduktor, 4- hüdrauliline mootor, 5- muhv, 6- lintpidur. 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.14. Ühetekiline haalamiskepsel: 1- elektrimootor, 2- reduktor, 3- alusplaat, 4- haalamistrummel. Joon. 10.6
koppadega laadida ka mulda, savi n ing muid raskemaid ja tahkeid maavarasid. Kirjeldage pöördkopaga ekskavaatori tunnusparameetreid. Kasutatakse maaparanduse- ja ehitustöödel väiksemate ja keskmiste kraavide, süvendite kaevamisel ja puhastamisel, torude kaevikute kaevamisel. Võrreldes eelmisega nõrgem, väiksema jõudlusega. Koosneb: nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saab seada pöördkopaks. Esitugi vajalik tõstetrossiga. Kopp varrele on kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. 6. Laadurid universaalsed tsükkeltegevusega ja pideva tegevusega. Laaduri ehitus ja eelised võrreldes ühekopalise ekskavaatoriga. Laaduri tööorganiks on mitmesugused vahetatavad kopad, haaratsid jne. Baasmasinale monteeritud tööorgan on suunatud sellest eemale. Täitmine ja tühjendamine toimub samas suunas. See töötab peamiselt edasi-tagasi liikudes, ilma sagedase pööramiseta. Kopp
jooksma. Kui ma muusika kinni panen peavad kõik hobused talli tagasi jooksma. Kes viimasena jõuab- on mängust väljas. Ja nii edasi, kuni üks jääb, kes võidabgi. Lisa 8. Metsloomade pildid. Lisa 9. Laul ,,põdral maja metsa sees". Põdral maja metsa sees, Väiksest aknast välja vaatab, Jänes jookseb kõigest vääst, Läävel seisma jääb... Refrään: ×2 ,,Kopp, kopp, lahti tee, Metsas kuri jahimees." ,,Jänes tuppa tule sa, Anna käppa ka." Lisa 10. ,,Soku laul". Kus sa käisid, kus sa käisid sokukene? - Veskil käisin, veskil käisin härrakene. Mis sa tegid, mis sa tegid sokukene? - Nisujahu, nisujahu härrakene. Kuidas jahvsid, kuidas jahvsid sokukene? - Hammastega, hammastega härrakene. Kuidas pühksid, kuidas pühksid sokukene? - Habemega, habemega, härrakene. Kuidas taod, kuidas taod sokukene? - Sarvedega, sarvedega, härrakene.
haardekopp d) draglain e heitkopp 5. Mass ja kopa maht a) mikro- (Vk=12…25 liitrit) b) mini- (Vk=25…150) c) väike- (Vk=0.2…0.5m3) d) keskmised (Vk=0.6…2.5m3) e) suured (Vk=3.0…6m3) f) ülisuured (Vk=6…15m3) 22. Ekskavaatorite koppade tüübid. Ühekopaliste ekskavaatorite tööorganeid e koppasid on mitmesuguseid erinevaid tüüpe, millede vahel on võimalik valida vastavalt tööde liigist ja kaevandatavast pinnasest. 1. X ja EX tüüpi kopp ette nähtud kergemate pinnaste kaevamiseks ja laadimiseks transportimiseks ja/või raskemate, abrasiivsemate pinnaste kaevamiseks 2. UT-tüüpi suurendatud mahuga peamiselt kergete pinnaste või ladustatud puistematerjalide laadimiseks transportvahendeisse aga ka kraavi põhjade viimistlemiseks 3. T-tüüpi on drenaažikopp kitsaste drenaažikraavide kaevamiseks 4. RB-tüüpi on nn kobestuskopp väga raskete kaljupinnaste kaevandamiseks ilma eelneva kobestamiseta 5
Tarvastu Gümnaasium Referaat Ameerika Ühendriigid Autor: Anette Kopp 2013 Üldandmed Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; vanemas eesti keeles ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 on rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati
Enrik muudkui proovib ja proovib, kõhuga vastu diivanit ja tõstab üht jalga ja teist jalga samal ajal häälitsedes ,,äh-äh''. Laps proovib muudkui diivanile saada ja lõpuks potsatab maha seejärel otsustab laps minna onu juurde ja tahab onu sülle, aga onu ei võta, kuid laps pressib ja hakkab ronima. Lõpuks tüdineb laps sellest ära ja läheb toa peale ringi uitama, kuid kohe tema teele jääb üks mänguasi, kollane kopp. Enrik haarab sellest kinni ja tõstab kõrgele ning näitab seda rõõmsalt teistele, öeldes ,,õnn-õnn''. Kokkuvõttes võib öelda, et lapsel ei esine probleeme arengus. Tema kõne ja liikumine areneb päevast päeva ning on tema vanusele vastaval tasemel. Laps oskab ennast arusaadavaks teha. Lisaks muule paistab Enrik olevat aktiivne ja lõbus laps, kellel on uudishimu teda ümbritsevat maailma tundma õppida.
Põlevkivi kaevandamine Eestis. Põlevkivi on settekivim,teda nimetatakse ka kukersiidiks. Põlevkivi tekkis järvede ja merede põhjas 400 kuni 450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi tekkis eelajalooliste järvede ja merede biomassist,põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid,bakterid füto-ja zooplankton ning vetikad. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid. Bakterite elutegevuse mõjul vetikad taandusid ja hakkasid settima kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid veekogus ülemvõimu vetikad ja teised veetaimed ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise aine poolest rikkam põlevkivikiht. Siin pildil on näha väikseid füto-ja zooplankstoni ning vetikate kivistunuid osi. Põlevkivi avastamisest tekkisid j...
kuni 50m kõrgusele. Liigitatakse: 1. Veoelemendi tüübi järgi: a) kummeeritud tekstiilist lint b) puks- või veerikpukskett 2. Veoelemendi liikumiskiiruse järgi a) aeglasekäigulised b) kiirekäigulised 3. Tööorganite sammu järgi a) lühikese sammuga b) pika sammuga 4. Tööorgani tüübi järgi: a) koppelevaatorid (puistematerjal) b) korvelevaatorid (taarastatud üksiklastid) c) riiulelevaatorid (üksiklastid). Koosneb veetav trummel või ketiratas, laadimiskolu, kopp, veoelement, korpus, vedav trummel või ketiratas, lossimisrenn, veoelemendi pingutusseade. 11. Pneumotranspordivahendite liigitus, töö põhimõte ja kasutusala. Kasut peamiselt kuivade pulbriliste ja peeneteraliste puistematerjalide transportimiseks horisontaalsuunas kuni 2km kaugusele ning kald- ja vertikaalsuunas. Tööpõhimõte seisneb transporditava materjali osakeste tõstmises aerodünaamiliste tõstejõudude arvel hõljuvasse olekusse kiiresti liikuvas õhuvoolus,
_____________ __________________________________________________________________ 22.05.17 Tutvusin üldiselt Hummuli Agro OÜ tegevusvaldkonnaga. Külastasime erinevaid põllumassiive ning loomakasvatuse suunalt käisime ka farmides. Sain ülevaate ka kollektiivist ning hoonete kompleksist. 23.05.17 Osalesin noorlauda juures asuva maalapi parandamises. Korjasin kive ja muud prahti, mis mulla alt välja tuli ning jälgisin, et kopp tasandaks pinnast piisavalt ja ühtlaselt ja, et kallak saaks sobiv. Käisime külvamas rohumaa seemet, aktiivlibistiga külvasin ja sõitsin ise ka teise traktori juurde, et täita seemnemahutit. 24.05.17 Koos praktikapoolse juhendajaga käisime üle vaatamas silohoidlaid, millises seisus nad on, kas on vaja puhastada ning tehti otsus milliseid kasutatakse esimesena
suurim vaenlane? PV: Vanaema: Oh jummel! Mina näen teda ju nii harva. Kui televiisoris ei näitaks, ei tea, kas tunnekski ära. Mõnikord tuleb ja siis ka ainult korraks ja kihutab aga jälle edasi. Üks Viljandi ja Tallinna vahet kihutamine kogu aeg. Kõhnaks on jäänud, pole vist aega süüagi!? Vaenlane: Tegi kaks filmi ja nüüd arvab, et on staar. Kütab rämeda papi eest elu lõpuni seda Buratinot teha, endal on nagunii ammu kopp ees. Mida ta üldse teinud on? Peale selle lastesaate? Ja siis arvab, et iga mees võib lambist lavastama hakata? Õppigu enne näitlema! Pinocchio!!! Tulevane laps: Kõige parem, kõige tugevam ja loomulikult kõige julgem. Parim sõber: Paras laiskvorst. Võiks rohkem lugeda, rohkem trenni teha. Teda peaks kogu aeg tagant utsitama. Teised saates osalejad Priidust: Karol Kuntsel: Priit on nutikas, ja lõbus tegutseja. Kord kiirustas Priit pärast etendust Viljandist Tallinna sõitmisega
Pneumoratas, roomik, rööbas, sammuv, ripp 22. Tõkete vahetusse lähedusse vertikaalseintega kraavi kaevamiseks sobib kõige paremini..........ekskavaator: 2. duubel-pöördemehhanismiga 23. Haardkopaga ekskavaator kaevandab pinnast: 1. seisutasandist ülaltpoolt 2. seisutasandist altpoolt 4. seisutasandilt 24. Nimetage hüdraulilise ühekopalise ekskavaatori võimalikud tööorganid Piikvasar, lõhkumisseadmed, kopp (päri, vastu, haard) 25. Tööseadme horisontaalnihutusega ekskavaatori eeliseks on, et ta võimaldab kaevata: 3. manööverdamata laiu vertikaalseintega kraave 26. Kasutusvaldkonna järgi liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid: 3. melioratiivsed-transee 4. karjääri 27. Milliste skeemide järgi koostatakse pneumoratasrulli tööorganid? Rida-asetus, malekorras 28
Lähevad uuesti tülli. Preili sõimab Jeani matsiks ning ise saab litsitiitli. Rahunevad jälle veidi maha. Tahavad põgeneda aga ei tea kuhu. Julie täidab klaasi ja joob. Mees palub, et ta rohkem ei jooks. Naine ei kuula teda. Preili Julie räägib,et kuidas ta õppis mehi juba varakult umbusaldama. Tahab teha nii, et mitte naised pole meeste orjad vaid vastupidi. Seetõttu ta ka oma peigmehest ilma jäi. Oli õues lasknud tal hüppenööriga hüpata ning mehel oli sellest kopp ette saanud ning naise maha jätnud. Räägivad jälle võimalikest kohtadest kuhu kolida. Naine kaalub ka enesetappu aga mees on raudkindel, et tema end ära ei tapa. Tahab veel elu nautida! Jean palub naisel üksi ära minna. Naine on nõus lahkuma ga ainult koos Jeaniga. Jean käsib naisel end riidesse panna ning reisivalmis seada. Võtab preili käe ja saadab ta välja. Jean üksi; ohkab kergendatult; istub laua taha; võtab märkmiku ja pliiatsi; arvutab vahetevahel
1. Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid(põhilised elemendid) TROSSJUHTIMISEGA- nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saaks seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõste- ja tõmbetrossidega. Kopp on varrele kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. HÜDRAULILINE ESKAVAATOR- ühest või mitmest elemendist koosnev jäik nool, kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega. TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2
tema nime all leiavad tema tööd kindlasti suurt tunnustust, kuna tal on nii hea nimi. Sander pole tegelikult oma raamatuga algust teinudki, vaid on kokku ajanud rohkesti käsikirja. Sander on nõus jääma Tiidule tänuvõlgu, see tähendab, et Tiit võib paluda tal teha ükskõik mida ning Sander peab selle täide viima. Enne seda laseb Sander Tiidul ,,Pisuhända" kõvasti muuta positiivsemaks ning, kuna jutu süzee oli sellest, et maainimesel sai maal istumisest kopp ette ning kolis linna, kirjutas Sander lõpule lisaks, et maakas kolis lõpuks ikkagi maale tagasi, kuna seal olla palju parem. Sisse kõnnib Laura. Sander kiirelt käsikirja peitma. (Silmab Piibelehte, tuksatab ja tõukab poolvalju üllatushüüde välja.) Piibeleht juhtub olema Laura salapärane päästja ööküll. Sander lendab klaase otsima. Mees ja naine räägivad omavahel algul veidi kohmetult ning ss saab selgust ka see, et tegelikult on ka Tiit
ploki kinnitamise; e) poomi kanna kinnitamine; f) poomi nuka kinnitamine mere- klaarilt; g) vantide kinnitamine; h) kerge poomi vints; i) raskekaalupoomi vints; j) topenandi vints. 1- topenant, 2- topenandi plokk, 3- kerge losspoom, 4- kai, 5- kai tali, 6- vints, 7- jalgplokk, 8- runner, 9- topenandi kinnitusots, 10- topenandi kinnituskett, 11- kolmnurkne terasplaat, 12- tugipost, 13- lastiplokk, 14- vintsi trummel, 15- elektrimootor, 16- reduktor, 17- kopp, 18- poomi pöörel, 20- kruvipinguti, 21- seekel, 22- obadus, 23- mast, 24- hüdrosilinder, 25- topenant-tali, 26- raskekaalupoomi vundament, 27- lastitali, 28- lastiseekel. 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 7.3.2. Mastid
korv, mis liigub juhtpindadega mööda juhttrosse , tõstetross, plokiratas , tala ja vasturaskus, mille mass tuleb arvutada vastavalt tala õlapikkustele ja eeldatava tõstetava lasti raskusele. Trosstõstukite tõstevõime on tavaliselt piirides (250...500) kg ning tõstekõrgus (15... 40) m Kopptõstukid: Kopptõstukeid kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluritesse Kopptõstukil on kummutatav kopp. Kopa alumine asend peab olema selline, et teda saaks täita kallurilt või muul viisil Iseliikuvad ja autotõstukid: Iseliikuvad tõstukid on varustatud arenenud käiguosaga, transmissiooniga ja individuaalse jõuallikaga ning võivad liikuda objekti piirides iseseisvalt. Jõuallikatena kasutatakse välitöödeks ettenähtud masinail sisepõlemismootoreid ja sisetöödeks kasutatavatel masinatel aku- või võrgutoitega elektrimootoreid.
Lapsed laulavad, näidates näpuga jänku poole. Sõnade "hopp, hopp" juures hakkab jänku koos kõigi lastega hüppama. Valitakse uus jänku. Mäng kordub. "Lastetants" Tral-lal-li, tral-lal-la, lapsed lähme tantsima. 1. Kuidas teeb koerake? Auh, auh, auh! Aga kuidas kiisuke? Näu, näu, näu! Tral-lal-li, tral... 2. Kuidas teeb kanake? Kaa, kaa, kaa! Aga kuidas kukeke? Kokk, kokk, kokk! Tral-lal-li, tral... 3. Kuidas teeb hobune? Kopp, kopp, kopp! Aga kuidas jänkuke? Hopp, hopp, hopp! (M. Nilson. Muusikaline kasvatus lastesõimes. Haridusministeerium 1990. Lk 101) Laulumängu esimeses osas jooksevad lapsed koos õpetajaga vabalt ruumis ringi. Teises osas jäävad lapsed seisma näoga õpetaja poole. Õpetaja esitab lauldes küsimusi: "Kuidas teeb koerake?" Lapsed vastavad: "Auh, auh, auh!" jne.) 34 Õpetajaraamat A. Kumpas "Hiili ja hüppa" 1
Stradlater. Stradlater veedab oma õhtu Jane Gallagheriga. Ta on üks tüdruk, kellega Holden vanasti käis ja keda ta siiamaani imetles. Rääkimise keskel Holden muutub närviliseks, sest Stradtler viis Jane-i kohtingule. Kui Stradtler saabub tagasi Holden küsib otsekoheselt, kas ta proovis temaga seksida. Stradtler narrib Holdenit, kes aga on nüüd maruvihane ja ründab Stradtlerit. Stradtler surub Holdeni vastu maad ja lööb teda. Holden saab aru, et tal on kopp ees Penceyst ja lahkub kolm päeva varem Manhattanile, ööbib hotellis ning ie ütle oma vanematele, et ta on tagasi. Teel New Yorki, kohtub ta rongis ühe koolikaaslase emaga. Kuigi ta mõtleb, et see koolikaaslane on puhas värdjas, räägib ta emale väljamõeldud lugusid, kuidas ta poeg on nii häbelik ja respekteeritud koolis. Kui ta saabub rongijaama (Penn Station) , kõnnib ta taksofoni juurde ja mõtleb, et helistab paljudele inimestele kuid erinevatel põhjustel ta ei tee seda. Ta
varras liigub suunaga alt üles anduri eest läbi ja andur annab juhtajule esimese signaali kui varras on jõudnud anduri alumisse piirkonda(aju saab teada, et noole kõrgus on kaalumiseks sobiv) ja edasi liikudes ülemisse tundlikuse piirkonda annab teise signaali(nool on sobivast piirkonnast väljunud). Juhtaju arvutab materjali kaalu välja rõhu andurilt saadud andmete alusel kaalumisek sobivas noole kõrguses(andmed, mis tulevad andurilt N1) juhul kui on olemas signaal, et kopp on suletud asendis(N2). Kui mõnelt andurilt ei tule sobivat signaali, ei toimu ka kaalumist. Seetõttu peavad andurid olema korrektselt paigaldatud. Nüüd kus kõik kaaluseadme osad on paigaldatud tuleb ühendada kaablite otsa pistikud ja need vastavatesse pesadesse panna. Pistikutena on kasutusel Deutschi pistikud ja RS232 üheksa ,,pinniga" pistikud. Pistikute paigaldamisel tuleb jälgida sama, mis kaabeldamisel(vibratsioon, tolm, vesi, määrded).
laudis laudisele parred partele tugistus tugistusele 5 Koormus vibreerimisest horisontaalpinnale HORISONTAALKOORMUSED 1 Tuulekoormus 2 Koormus vibreerimisest 3 Koormused betoonisegu väljalaadimisest renn, torustik, lont kopp mahuga 0,2-0,8 m3 kopp mahuga >0,8 m3 4 Värske betoonisegu külgsurve – P H γxH P = γx H P = γ x (0,27H + 0,78) k1 x k2 valemi kasutuspiirkond tihendamisel: SISE-vibraatoriga VÄLIS- vibraatoriga SISE- vibraatoriga VÄLIS- vibraatoriga H ≤ R, H ≤ 2R1, H > R, H > 2R1,
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakits...
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
staap, veltveebel, saht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.)
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
