................................................................................................. Kunas algab kevad kalendris? ............................................................................................................................. Missugustel loomadel sünnivad pojad kõige varem? ............................................................................................................................. Mis kevadlilled tärkavad esimestena? ............................................................................................................................. Mis töid teevad inimesed kevade saabudes? ............................................................................................................................. Järgnevad ülesanded tuleb täita õues. 2. Leidke kooliaiast vähemalt kaks erinevat lindu. Pildistage neid ja saatke pildid
Ravimiks korjatakse juuri sügisel. Ojamõõl sisaldab parkaineid, eeterlikke õlisid, mõruainet, tärklik jne. Taime musti juuri näritakse südamepöörituse vastu, kui süda on pahaks läinud. Samaks otstarbeks saab teha ka teed. Teed kasutatakse ka veel jooksjahaiguse, närvihaiguste, palaviku ning maohaiguste vastu. Ojamõõl on heaks ravimiks ka loomadele. Kogu taime, eriti juurde keedis aitab punatõve ravida (Lääts 1939). Nurmenukk Nurmenukud on kuldkollased kevadlilled, mis on ilusad looduse kaunistajad. Taimed sisaldavad rikkalikult C-vitamiini ning tänu sellele on neid hea kasutada salatites. Nurmenuku juured on heaks ravimiks köhahoogude vastu, pehmendavad ja rahustavad. Nurmenuku tee paneb aga higistama ning normaliseerib südametegevust. Kui on probleeme magama jäämisega või rahutuna unega, on ka abiks nurmenukud. Kui nuermenukuürt, palderjanijuured ning roomav madar koos teeks teha ning iga õhtu pool tundi
Taimed. Kasutatud: 10.12.2015 http://e.loodus.ee/ Köhler, H.A & Pabst, G.1887. Köhler’s Medizinal- Pflanzen. Germany: Franz Kohler „Gera- Untermhaus“ Meitern, H. 2009. Mürktaimed. Kasutatud: 10.12.2015 https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/murktaimed/id-1152 Pedaste, M, Marandi, T, Sarapuu, T & Toom, M. 2008, viimati täiendatud 2011. Eesti taimed.Mürktaimed. Kasutatud: 10.12.2015. http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html Reier, Ü. 2010. Ettevaatust: paljud kevadlilled on mürgised. Eesti Loodus. 2010. 27-31 Sõukand, R.(2002). Mürktaimed. Kasutatud 10.12.2015 http://www.folklore.ee/~renata/myrk/taimed.html Thomé, O.W. 1885. Flora von Deutchland, Österreich und der Schweiz. Gera, Zezschwitz 11
peale ja saanud inimese lahutamatuks sõbraks. Suitsupääsuke oli meie esivanemate kodukolde püha lind, tema pesitsemistingimuste eest hoolitseti, teda armastati ja hoiti. Põldlõoke on põldude laulik. Tagasihoidlikult pruuni sulestikuga lind, aga laulmises helisev ja rõõmus. Lauldes tõuseb ta ikka kõrgemale nagu pisike helikopter. Ja nagu kivi langeb siis jälle maapinna poole, et veidi puhata, toitu otsida. 7 KEVADLILLED Võsaülane (Anemone nemorosa) lumelill, külmalill, haraklill, lumekelluke, valge lill, vareselill, varesjalg Kindlasti tunnevad kõik võsaülaseid. Neid valgete õitega lilli võib leida õitsemas aprilli- ja maikuus võsastikes, leht- ja segametsades ning metsaservades. Paljud on näinud ka samal ajal õitsevat kollast ülast, kellel sageli on ühe taime küljes rohkem kui üks õis (kaks kuni kolm).
Taime mahl ärritab nahka (Kaur jt, 2010). Kokkuvõte Alles mõned aastad tagasi tekitas suurt poleemikat teema, et lasteaedade hoovides ei tohiks kasvada mürgiseid taimi. Tugevatoimelisi mürktaimi kasvab ka igas koduaias, lisaks on ohtlikud mitmed toas kasvatatavad taimed. Mõistlikum on lastele taimi tutvustada ja nende ohtudest rääkida, kui palju rõõmu tekitavad kevadlilled aiast ära kaotada. Erinevate mürktaimede tutvustamine ja nendega seotud ohtudest rääkimine võib aidata ära hoida õnnetusi. Mürktaimedest rääkides tuleks kindlasti rääkida ka esmaabist ning abi kutsumisest. Samuti rõhutada seda, et tundmatuid taimi ei ole mõistlik suhu panna ning pärast taimede katsumist tuleb vältida näo puudutamist ning esimesel võimalusel käed puhtaks pesta. Kasutatud kirjandus Kaur, Laansoo, Puusepp. (2010)
R G U L X A B B K Z K V Y C H Leia tähesegastikust üles järgmised sõnad: Hapupiim, kala, kohupiim, paprika, sibul, hernes, kanamuna, kurk, peet, till, jogurt, kapsas, liha, piim, tomat, juust, kartul, mahl, pirn, vorst, kaalikas, keefir, marjad, porgand, õun Kasutatud allikas: Tiia Salm, Tervislik toit, 17. november 2009, aadressil: http://web.zone.ee/minu_hambad/Page3.htm KEVADLILLED Eesmärk: Õpetada lastele ära tundma kevadlilli Mängu käik: Lahendada ristsõna sobitades õige lillenime antud ruutudesse. Õiged vastused: 1. lumikelluke 2. krookus 3. nartsiss 4. võilill 5. sinilill 6. piibeleht 7. nurmenukk 8. tulp 9. ülane Kasutatud allikas: Kevadlillede ristsõna, 17. november 2009, aadressil: http://tiiasalm.googlepages.com/loodus%C3%B5petus Laura Järv Klassiõpetajad II
mürgised. Mürktaim sisaldab mürkaineid ja kutsub esile mürgistusi, mille mõju võib olla enesetunde ajutisest halvenemisest surmavani. Looduses kaitsevad mürkained taimi ärasöömise eest. Et hoida järgmiseks kevadeks kogutud varusid, on seetõttu sageli eriti mürgised säilitusorganid: sibulad, mugulad, juurikad. Varakevadel on iga tärkav roheline lible talve üle elanud loomade jaoks kõrges hinnas ja seetõttu pääsevad mürgised kevadlilled ärasöömisest edukamalt. 32 6.1. Jugapuu (Taxus baccata). Mürgine on kogu taim. Mürgiga pole loodus jugapuu puhul koonerdanud. Kihvtised on nii vegetatiivsed kui ka generatiivsed osad ehk teisisõnu oksad, okkad, puit, koor ning seemned. Samas ei ole eri taimeosad ühtviisi mürgised ja see oleneb suuresti ka taime kasvuperioodist. Näiteks jugapuu okastes on talvel mürgiste ühendite koguhulk peaaegu neli korda suurem
Sajab, sajab vihmake, (lapsed imiteerivad vihmasadu) nukker minu meel. (vangutatakse pead) Pilve taha päikene (käed ühendatakse ringiks, imiteeritakse päikese loojumist) kadus õhtu eel. (L. Kõlar. Aastaringis. Lk 80) M. Pullerits "Kevad saabub" Kevad saabub, kevad saabub, päike paistab soojemalt. Lumi sulab, lumi sulab, päike paistab soojemalt. Rohi tärkab, rohi tärkab, päike paistab soojemalt. Kevadlilled, kevadlilled, päike paistab soojemalt. (M. Pullerits. Kõik võib olla muusika. Tallinn 1998. Lk 44) 31 Õpetajaraamat 11.10. Mänguasjad, loomad, linnud L. Kõlar "Karumõmm" Oi, oi, karumõmm, minu väike karvajõmm. (L. Kõlar. Päris algus. Tallinn: Eesti Raamat. 1993. Lk 8) Eesti rahvaviis "Nukumäng" 1. Kallis väike nukukene, tule mängi minuga. Rai-rai-ri-di-raa, rai-rai-ri-di-raa,
1972. Lõhmus E. Eesti ordineeritud metsakasvukohatüübid. 1979. Masing V. Sada tavalisemat taime. 1999. Masing V. Ökoloogialeksikon. 1992. Nielsen H. Mürktaimed. 1990. Paal J. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. 1997. Paju A. Aed ja mets kui apteek. 1995. Pogen O. Meie marjad. 1977. Raitviir A. Kevadlilled. 1977. Raitviir A. Suvelilled. 1979. Raudsepp L. Eesti õistaimi. 1981. Relve H. Puude juurde.1998. Roosaluste E. Eesti kõrreliste määraja. "Rukkilill" 1997, nr. 5. Sarapuu T. Marandi T. http://sunsite.ee/taimed/ Stenberg L. Mossberg Bo Den Nordiska Floran. 1993. Zingel H. Eesti tarnade määraja. "Rukkilill" 1997, nr. 5. Trass H. Randlane T. Eesti suursamblikud. 1994. Verzilin N
220 materjalid (kivid, kiäbid, oksad, kõrkjad, sammal, samblikud jm), jääst figuurid, karamellfiguurid jne. Lauakaunistusi valitakse vastavalt hooajale, ürituse teemale, lauakatmisvahendite värvile. Aastaajast sõltuvalt lauakaunistused: kevadel: kevadlilled ja õrnrohelised oksad; suvel: põllulillekimbud; sügisel: värviliste lehtedega oksad; talvel: küünlad, männi- ja kadakaoksad, kuivatataud lilled ja taimed. Lauale valitavad lilled peavad olema: lühikesed, ilma tugeva lõhnata; ilma putukate, pudenevate lehtede, õite ja õisikuteta. Otse lauapinnale võib asetada igihaljaid oksi, kunstlilli ja püsivaid lilli. Lillevaasid peavad olema madalad ja tagasihoidlikud.
annaabi.ee 
