VANARAHVA KOMBED MARDIPÄEV KADRIPÄEV ISADEPÄEV TÄHTPÄEVAD NOVEMBRIS MARDIPÄEV- 10. NOVEMBER KADRIPÄEV - 25.NOVEMBER ISADEPÄEV -NOVEMBRIKUU TEISEL PÜHAPÄEVAL MARDIPÄEVA KADRIPÄEVA L L MARDISANT-MARDISANDID KADRISANT- KADRISANDID. Osalesid poisid ja mehed. Maskeerisid end. Käisid perest Osalesid tüdrukud ja perre. naised. Käisid perest Soovisid pereõnne, tantsisid ja perre. Soovisid laulsid. karja-,viljaõnne.
Mardipäev on ilmavanasõnades väga populaarne. Paljude vanasõnade taga peitub mõte, et ilmad on nüüd muutlikud: mart matab, kadri katab; mart ripsib riidega, kadri kapsib kasukaga jne. Ajaarvamise seisukohalt märgib mardipäev talve algust ja sügistööde lõppu. Mardipäev on kümnendal novembril ja seostub Martin Lutheri isiku ning eluseikadega. Mardi nimelisel meestel on olnud põhjust tähistada seda päeva suuremalt kui teistel. Selliseid peresid püüdsid mardisandid ka alati külastada. Mardipäeva toidulaud on tavalisest rikkalikum, eriti lihatoitude poolest.Vanim teade hanest kui mardilinnust pärineb Lääne- Euroopast 1171. aastast. Eesti talutaresse jõudis mardihane söömise komme suhteliselt hilja ja ei olegi veel päris omaks saanud.Tähtsal kohal on hoopis tangu-ja jahuvorstid. Mardikskäimise eelisaeg oli õhtu enne mardipäeva.Mardid olid karvase ja koleda välimusega ning kandsid kaasas vitsa, millel olevat tervistav toime
(käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Viktoriin 1. Millal on mardipäev? 2. Millal jooksid ringi mardisandid? 3. Missugune püha on mardipäev? 4. Missugused riided on martidel? Mis värvi? 5. Kes on mardiperes kõige tähtsam? 6. Millised tööd lõppesid sellel päeval? 7. Misugust õnne toovad mardid? 8. Missugune toit on mardipäeval? Viktoriini vastused · 10.november · Mardilaupäeval (9.novembril) · Meestepüha · Tumedad tagurpidi pööratud kasukad, maskid · Mardiisa · Sügisesed põllutööd · Viljaõnne
kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida 2 peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni. (http://uuseesti.ee/22881) 2. MARDIPÄEV TÄNAPÄEVAL Tänapäeval teatakse seda päeva mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Mardisandid käivad perest perre mardilaupäeval, mis on üks õhtu enne mardipäeva. Tavapäraselt lauldakse tuppa pääsemiseks ukse taga ka mardilaulu. Toas lüüakse tantsu ja lauldakse veel. Mardid toovad peredesse viljaõnne. Kombeks on Mardisantide sandikotti pista kommi, küpsist või muud meelehead. Kõige tuntum laul, mida mardid uksetaga laulavad, et sisse saada on: Mardilaul Laske mardid tuppa tulla marti-marti
Ees ootasid tubased tegemised. Vahepeal oli veidi aega puhkuseks ja lustimiseks. Mardilaupäeval, see on 9. novembril, kogunesid noored kokku, et minna mardisandiks. Kõik pidid kandma meesterõivaid ja nägema välja üsna koledad. Selleks määriti nägu tahmaga kokku, pandi habe ette ja näruseid riided selga. Mida rohkem lärmi mardid tegid, seda uhkem. Martide juhiks oli mardiisa. Ainult üks martidest oli riides nagu naine see oli mardiema. Mardisandid käisid mööda talusid. Kõige ees mardiisa ja mardiema, nende järel kogu lõbus seltskond. Mardid tulid laulu ja tantsuga ning nõudsid tuppa laskmist: Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kauge-elta. Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast,
-nagu rehetöö,linaropsimine,viljatuulamine,kapsaste hapendamine olema lõpetatud või lõpetamisel.Nüüd võeti käsile talvised tubased tegemised.Naistel algasid ühised tööõhtud(neljapäeva-ja laupäevaõhtutel),olulisel kohal oli siis ketramine.Keelatud oli ketrustöö mardipäeval.Kui keelust kinni ei peetud,võis lambaõnn kaduda.Mehed siirdusid mardipäevast raie-ja veotöödele. Mardipäeva eelõhtul, 9.novembril,käisid maskeeritud külanoored ehk mardisandid perest perre.Nende juhtijaks oli mardiisa.Mardiisal oli seljas pahupidi pööratud kasukas ja tavaliselt ka pill ühes. Mardiemal suur ruuduline rätik peas ja kasetohust mask ees.Ühel santidest oli ka suur kott kaelas,millesse koguti ande.Martidel olid seljas mustad ja karvased riided või olid maskeeritud loomadeks (hobuseks,karuks,sokuks). Mardid pidid tooma viljaõnne ja halva eemale peletama.Mardid määrisid ka nägu tahmaseks,toppisid takku ja sammalt juustesse.
valati vein vaatidesse. Eesti rahvakalendris on mardipäev peale talve alguse tähisena ka ühtlasi hingedejaa piirtähtpäev. Mardipäeva eelõhtul käisid maskeeritud külanoored mardid peres perre. Mardipäeva laud oli rikkalik mardihane söömine on eestlastel küll hiline, germaani rahvailt laenatud kuid siiski levinud komme. Üks tuntumaid mänge, mida mardipäeval ka tänaseni mängitakse, on laulumäng, millega mardisandid paluvad endid tuppa sisse lasta. Sõnad võivad olla kohati erinevad, kuid põhimõte siiski sama ,,Laske sisse mardisandid, marti-marti; mardi varbad külmetavad, marti-marti." Samuti on mängitud kivimängu ,,Kes õigesti ütleb, saab endale", mille põhimõte on selles, et mardiemal on peos väike kivike ning selle pere lapsed peavad mõistatama, kummas käes on kivi. Kes selle õigesti ära arvab, saab kiita. Kolmanda mänguna tooksin välja ,,Konnade võidujooksu"
Pärast mihklipäeva elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mihklip%C3%A4ev) Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. Tänapäeval teatakse seda päeva mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Mardisandid käivad perest perre mardilaupäeval, mis on üks õhtu enne mardipäeva. Tavapäraselt tuleb ukse taga laulda ka mardilaulu: Laske sisse mardisandid! Mardi küütsud külmetavad, mardi varvad valutavad, sõrmeotsad sõitelevad. Mart on tulnud kaugeelta, üle soo, suure libeda. Peretütar, neitsikene, tõuse üles voodiesta, puhu sa tuli tuasse, lõõtsu lõke lõukaalta
Kuna mardipäeva peeti eelkõige meeste pühaks, siis käisid mardijooksus peamiselt tagurpidi pööratud kasukasse või mõnesse muusse vanasse räbalasse riietunud noormehed. Hilisemal ajal on marti jooksnud nii poisid kui tüdrukud, põhiliselt aga ikka noored. Marti joostakse mardipäevale eelneval õhtul ehk 9.november. Mardiskäijatel oli alati kaasas oma eestvedaja mardiisa, kes pidi olema sõnakas ja hea organisaator. Saabudes laulsid mardisandid kõigepealt akna taga. Kui neid sisse ei lastud, võis suuremat pahandust oodata küll tõmmati vanker katusele või laoti puuriit ukse ette. Alati oli targem sandid sisse paluda. Esimesena astus tuppa mardiisa, kes kaasas olevast kaelakotist teri põrandale külvas ja seejuures viljaõnne soovis. Seejärel mardid tantsisid, esinesid ja küsisid ande. Peamiselt anti martidele toiduaineid, aga ka viina, õlut ja raha. Ka nende jaoks, kes mardijooksus ei osalenud,
9) Lõhuti katust – korstent 14. Erinevad tõlgendused Toonelast, kus see on? Toonela – eemalasuv paik/see/too, →veealune paik, →veetagune paik 15. Surma/surnutega seotud rituaalsed toidukorrad. Loetelu. 1. Viimane söömaaeg – seda mida surnu tahab 2. Surnu valvamine – herned 3. Väljaviimisel – naps, komm, kohv 4. Väikematuse lõpus – suupisted, naps 5. Suurmatused – peielaud 6. Hingedepäeval – saunas või puu all toit (ristipuu) 7. Mardisandid – maaõnne, anti süüa 8. Kadrid 9. Jõulude ajal – jäeti toit ööseks lauale 10. Haual söömine 16. Millised funktsioonid omistati surnutele esivanematekultuse korral? Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usutakse, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüritakse näiteks kiriku seina sisse inimene jne). 17
Seda võib pidada laiemaks balti-soomeugri traditsiooniks. Praegusel ajal on hingedepäev (2. november) tõusnud esile väga tähtsa pühana, kuigi vanal ajal oli see tunduvalt vähemtähtis ning tähtsaks peeti ikkagi hingedeaega. Hinged ei ole kunagi halvad ning neid ei ole kunagi kardetud. Hinged lihtsalt tulevad ning kuna nad on omad inimesed, siis on nad üldjuhul oodatud külalised. Toit jäeti sel ajal ööseks lauale, küünal võidi panna aknalauale, et hinged näeks, kuhu tulla. Mardisandid ja kadrisandid on kombed Eestis, mis on kõigile tuntud. Kadrid on valga ja mardid mustad. Mardid ja kadrid, kes käivad, olid hingedeaja traditsioonidega väga tihedalt seotud, kuna kehastuti ikkagi hingedeks, käidi kodust-kodusse õnne ja rõõmu andmas ning vastu saadi söödavaid asju ning vahel ka raha. Vähemal määral eksisteeris veel üks santide rühm ning selleks on hingesandid. Hingesantidele pakuti söögiks üldjuhul putru.
panevad lapsed mänguasjad tooli ette või taha. · Õpetaja viipab ja lapsed lausuvad: Kutsume. Õpetaja paneb käed ruuporiks suule, lapsed lausuvad: Hüüame. 65 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 7. MARDIPÄEV Kuulamine On õhtu. Me oleme kodus. Isa loeb raamatut. Lamp põleb. Mina ehitan torni. Kes koputab? Kes koputab? Kas mardisant on see? Ruttu, ruttu ukse lahti teen. Mardisandid tantsivad, mardisandid laulavad: "Õnne teie perele, leiba teie lauale!" "Võta kommi, mardisant! Võta õuna, mardisant!" · Õpetaja osutab järgemööda kolmele pildile, loeb pildile vastavat teksti. · Õpetaja palub lastel rääkida vene keeles sellest, mida nad teavad mardisantidest. Kõnelemine · Lapsed kordavad kooris: Kes koputab? Kes koputab? Kas mardisant on see? Ruttu, ruttu ukse lahti teen. Õnne teie perele, leiba teie lauale! Võta kommi, mardisant!
Ivan Julmaga. Nagu eelnevalt mainitud sai polnud Drakulal midagi pistmist vampirismiga, kuid pöörde pani toime iiri kirjanik Stoker, kes 1897 avaldas oma romaani „Dracula“, kus Valahhia verejanulisest valitsejast on saanud vereimeja vampiir. Sellest teosest sai omapärase traditsiooni algus kirjanduses, teatris ja kinos. 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Mardisandid jooksid kodusid külastades ringi, korjates ande ja õnnistades pererahvast, nende karja ja põlde. Mardisandide tegevus toimub laulude saatel, mis moodustavad terve tsükli. Martide puhul on selge, et nad tulevad teispoolsusest – kõrgelt ja kaugelt. Lauludes mainitakse takistustena veekogude ületamist, metsadest ja veekogudest üle lendamist. Lauludes on mainitud kuldset kõrendit, mis võiks sümboliseerida ilmasammast aga võivad saabuda ka mööda köit ning silda
Nad askeldavad rehe all sääl kolikasti lähedal, kus valgust üsna vähe. Sääl Peedu takutuusti soeb ja Eedu mingit salmi loeb, et see jääks hästi pähe. Neil on sääl keppe, kantsikuid ja riideid veidraid, pentsikuid ning mütsi küljes sarvi. Kui Eedu salmi pähe saab, siis papist valmis meisterdab veel imeuhke larvi. Ma arvan küll, et aimate ja väga hästi taipate, et milleks kõik need jandid sest polegi vist seda last, kes arvata ei oskaks vast, et nad on mardisandid. Kui mardiõhtul tõuseb kuu ja naeratab ta kuldne suu, siis tulevad nad kohe. Näe, toas Peedu, habe pikk ja Eedu nagu põrgusikk või muinasjutu-lohe! Ja naer'vad Ats ja Maimik ning sinisilmne Annike, kui mardid teevad nalja. Ning ainult tillu väikevend veel ema hõlma peidab end kust argsi piilub välja. Henn ja leevike Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas.
Mängiti igat laadi mänge ja jäljendati pulmanalju. Mõnikord on pulmakommete juurest sujuvalt jõutud mardilapse ristimiseni. Mardisantide tavasid on võrreldud 17. sajandil tuntud mängutubadega, kus mardipäevast jõuludeni oli kombeks koguneda õhtuti suuremasse tallu, juua õlut ja tantsida. Mängutube on peetud ka noorte erootilise suhtlemise kohaks. Martide päev Mardi-nimelistel oli eriline päev, neil tuli välja teha, kuid ka mardisandid külastasid heal meelel peresid, kus elas mõni Mart. Töökeelud Kehtis linatööde keeld (eriti Lõuna-Eestis) - linakasv ei edene; lambaniidu keeld mardipäevast kadripäevani - lambad ei edene. Keelati veel naiste lina-, villa- ja käsitööd - lambaedu kaob. Mardipäeval tuli santidele käsitööd ette näidata. Ei tohtinud tööd teha ega kolistada. 30 Rituaalsed toidud
185. Ema küpsetas külalistele vahvleid. Kui iga külaline sööks 4 vahvlit, jääks 4 vahvlit üle. Kui aga iga külaline sööks 5 vahvlit, siis tuleks 5 vahvlit puudu. Mitu külalist oli ja kui palju oli vahvleid? Vastus: 9 külalist ja 40 vahvlit ( kui iga külaline sööks 5 vahvlit, siis süüakse eelnevalt ära ka ülejäänud 4 vahvlit ja veel lisaks 5 vahvlit; siit tuleb külaliste arv; 4 + 5 = 9 külalist; 9 x 5 = 45 5 = 40 vahvlit) 186. Mardisandid jagasid õunu. Kui iga mardisant oleks võtnud 3 õuna, siis oleks 6 õuna üle jäänud. Kui aga iga mardisant oleks võtnud 4 õuna, siis oleks 2 õuna puudu tulnud. Kui palju oli mardisante ja kui palju õunu? Vastus: 8 mardisanti ja 30 õuna ( 6 üle, 2 puudu 6 + 2 = 8 mardisanti; 8 x 4 = 32 2 = 30 õuna) 187. Mitu kolmnurka ja mitu nelinurka on joonisel? Vastus: 8 kolmnurka ja 5 nelinurka 188
annaabi.ee 
