Retsensioon Külastasin Vaal galleris näitust "veetlus@õõv". Näitusel oli Peeter Lauritsa ja Herkki Erich Merila fotod. Fotonäitus oli vägagi uuenduslik ja seisnes huvitavates tehnilistes lahendustes. Lauritsat ja Merilat on peetud ka esimesteks postmodernismi "maaletoojateks". Nad on loonud enda stuudio nimega DeStudio, mida nad iseloomustavad kui virtuaalset loojat, ilma füüsilise olemasoluta ning individuaalse ühtsuseta kunstnikku. Positiivne selle näituse juures oli, et fotod olid väga originaalsed ning kohati sokeerivad. Samuti tooks välja, nende püüdlused rikkuda piire
ÜRO LI MERILA, KARL TETSMANN, KRISTO REGELIN, ALAN-MARCUS ARON ÜHINEMINE · ÜRO asutati asendamaks varasemat Rahvasteliitu. · 14.8.1941 avaldasid F.D. Roosevelt ja W. Churchill Atlandi harta. · Harta sisaldab nägemust sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevatest põhimõtetest. · 1.1.1942 liitus hartaga 20 riiki, allkirjastati Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon. · 10.1943 allkirjastati Üldise Julgeoleku Deklaratsioon. ÜHINEMINE · Aprillis 1945 allkirjastati ÜRO põhikiri ning see jõustus 24.10.1945 · Peakorteri asupaigaks sai New York. · Üro ametlikud keeled: inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania · Eesti ühines 17.09.1991 EESMÄRGID · Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. · Riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine. · Rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste ja majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edend...
Hohn oli rekordi püstitamise ajal alles 22-aastane. Mis jäi meil nägemata? Kus oli selle mehe võimete lagi? Pärast U. Hohni maailmarekordit oli vaja muuta oda parameetreid, sest ala muutus väga ohtlikuks, kuna keskmise staadioni jalgpalliväljaku pikkus on 105110 meetrit. Muutused tehtigi 1986. aastal oda raskuskeset viidi 4 cm teraviku suunas, mis tingis odavisketulemustevähenemise oletatavalt 810 m. Uue odaga saavutati esimene maailmarekord 85m (T. Merila Odaviskest enne ja praegu. Lk 3 Kultuurikapital) 4 KES ON TANEL LAANMÄE? Tanel Laanmäe on 1989. aastal (29.09.1989 Valgas sündinud lootustandev odaviskaja, kes on purustanud odaviskes nii Eesti juunioride- kui ka noorte rekordid. Senine parim tulemus võistlustel on 81,96 meetrit (Noorsoo Eesti rekord). Oma sportlaskarjääri alustas Tanel juba 16-aastaselt Audentese spordigümnaasiumis. Tanelit huvitab ka jahindus.
"About a boy" Review This film is about a saying: "No man is an island," but the main character Will seems to think otherwise because he is always alone and he enjoys it. Eventually he meets some new people and realizes that he was wrong and that it is better to be honest and surrounded by good people. No-one should be alone in life and fortunately Will no longer has to be. I liked the film because it was gripping and moving. It made me feel like the characters. It was also funny and a bit sad. I think the funniest part was when the old lady that was invited to spend Christmas with everyone else misunderstood almost everything that was said. It was a really sweet and innocent mistake. I think this film has a brilliant soundtrack that fits with the scenes perfectly and brings out the emotions of the moment. The acting was great as well and in my opinion the actors ...
Mysterious place Moeraki Boulders Hanka Merila MY15 Moeraki Boulders ★ The Moeraki Boulders are unusually large and spherical boulders lying along a stretch of Koekohe Beach on the wave-cut Otago coast of New Zealand between Moeraki and Hampden. Where is it located? ★ Koekohe Beach on the wave-cut Otago coast of New Zealand between Moeraki and Hampden. What is it famous for? What is mysterious about it? ★ The most striking aspect of the boulders is their unusually large size and spherical shape, with a distinct bimodal size distribution. Most are spherical or almost spherical. What are the theories explaining the mystery? ★ A Maori Legend: The boulders are remains of calabash (a gourd bearing tree), kumara (a sweet ...
Soojusenergia Hanka Merila Karolin Pallo MY15 Soojusenergia ehk soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. Lühemalt öeldes on see aineosakeste kineetiliste energiate summa. Mida kiirem see liikumine on, mida sagedasemad on põrkumised, seda suurem on aine (sise)energia - soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset aine temperatuur. Eelised Eelised ● Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ● Energia tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ● Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud ● Küllaltki madalad hoolduskulud ● Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku ● Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumat...
Ilmar Laaban ja sürrealistlik luule Esitlus annab lühiülevaate Ilmar Laabani loomingust ja sürrealismi olemusest. Sobib kasutada 9.klassi kirjanduse tunnis. Koostaja Halliste Põhikooli õpetaja Anneli Merila. Ilmar Laaban (1921 2000) Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Sürrealismi olemus xx saj kirjandusvool Tekkis Prantsusmaal ja tugineb S.Freudi õpetusel Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid Eitab traditsioone ja loogikat Eesti kirjanduses on esinenud alates 1930. aastatest Ilmar Laaban sürrealistliku luule viljelejana
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Hanka Merila STATISTILINE UURIMUSTÖÖ uurimustöö Juhendaja Reet Saarep Tartu 2016 SISSEJUHATUS Statistilise uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada ühe kooli gümnaasiumisastmes õppivate noormeeste jalanumbrid. Leida nende keskmine jalanumbri suurus, standardhälve, mediaan, mood, alumine- ja ülemine kvartiil. Leida hajuvusnäitajad. Võrrelda tulemusi. Statistiline rida
LOODUSKOSMEETIKA Hanka Merila MY15 Looduskosmeetika Reeglina mõeldakse ``loodusliku kosmeetika`` all puhtalt taimset kosmeetikat, võimaluse korral ilma loomse päritoluga produktide sisalduseta ja täiesti ilma sünteetiliste lisanditeta. Looduskosmeetikaks nimetatakse nahasõbralikke tooteid, mis on valmistatud täiesti või suuremalt jaolt taimsest toorainest. Looduskosmeetika on inimesele kergemini vastuvõetav ning ei tekita reeglina sõltuvust. Looduskosmeetika koostis Looduskosmeetika on valmistatud täielikult või väga suurel hulgal looduslikust toorainest. On olemas ka “roheline nimekiri” kõigist looduslikest toodetest. Ürdid ja eeterlikud õlid Taimne alkohol (Mitte segi ajada (naftast toodetud) etüülalkoholiga, mida kasutatakse tavalistes nahahooldustoodetes) E vitamiin ja taimsed õlid. Ohutud pooltehislikud säilitusained D`DIFFERENCE Kosmeetikasarjade D`DIFFERENCE ja D`DIFFERENCE For Men idee pärineb Dr. Ruth Oltjerilt,...
Operett Silva Etendus toimus 20. novembril kell 19:00 Estonia rahvusooperis. Esitati etendust noorest kõrtsi lauljatarist nimega Silva. Õhkkond oli rahulik, kuid muhe. Etendus oli jagatud kolmeks vaatuseks ja kestis kolm ja pool tundi ning sellel oli kaks vaheaega. Näitlejate nimesid ma kahjuks ei tea. Mulle meeldis etendus väga, sest see oli huvitavalt teostatud ja esitatud. Esinejad elasid väga oma rolli sisse ja lisasid sinna omamoodi särtsakust. Kõik laulud olid väga elegantselt esitatud. Kõik sõnad olid ilusti välja hääldatud ja kõigest oli aru saada ka ilma subtiitriteta. Võimsad kõlavad hääled olid kõigil esinejatel.Orkester saatis enamus laule ja mängis suurepäraselt. Teose muusikasse on sulanud nii valsi-, tšaardaši- kui ka foksirütmid. Etendus räägib ülitalendikast kõrtsilaulikust Silvast. Tema mänedžer Boni on hankinud talle ja ka endale töökoha Ameerika Ühendriikides. Lahkumise õhtul ...
rõõmustada. Õnne ja õnnetunnet seostatakse asjade, hetkede ja emotsioonidega, mis tekitavad hea olemise. Nendele mõtlemine toob naeratuse näole ja pühib kas või hetkekski ära kõik mured. Kuna suur osa elust veedetakse töötades, siis üheks suurimaks vedamiseks peetakse seda, kui ollakse ametikohal, mida armastatakse. Ajakirjaniku küsimusele, miks kulutada aastas kümneid tuhandeid kroone kütusele, et sõita tööle Haapsalust Tallinnasse, vastas odavisketreener Toomas Merila: ,,Kas olete näinud kuskil poodi, kust saab sellise raha eest õnne osta?". Teine suur komponent hea elu valemis on perekond. Islamimaades austavad mehed oma ema sedavõrd, et päästaksid surmasuust pigem oma naissoost vanema kui naise. Põhjuseks toodaks asjaolu, et abikaasa saab ju uue otsida. Head suhted ja sobival erialal teenimine ongi põhilised turvatunde allikad, mida õnnega seostatakse. Nende olemasolu tagab põhja edukale elule, millest paljud unistavad.
Võhandu jõgi on üks parimaid kanuujõgedest Eestis. Kokkuvõte Võhandu jõe ääres saab nautida puutumatut loodust, pidada piknikku, püüda kala. Võib veeta aktiivset puhkust kanuu sõites või hoopis kasutada võimalust uurida ajalooluseid paiku. Kasutatud kirjandus 1. Arvi Järvekülg "Eesti Jõed", Tartu 2001; 2. Aino Kallas, "Põha jõe kättemaks", Tallinn, 1984; 3. Marju Kõivupuu, "101 Eesti pühapaika", Tallinn 2011; 4. Nele Nutt, Age Merila "Võhandu ürgorgu maastikuhoolduskava", Tartu 2003; 5. http://www.folklore.ee/lepp/urvaste/?sel_id=2
Elisabeth Kangro 8A 27/12/15 Reisiraamatu kokkuvõte Minu sarjast raamat “Minu Tokyo”, autoriks Maarja Yano Ilmumisaasta: 2013 Toimetaja: Anu Merila Trükk: Petrone print Tegevuskoht: Tokyo, Jaapan (Tokyo asub peamise saare Honshu kagupoolses osas,Kanto regioonis). 35° 41′ 0″ N, 139° 41′ 0″ E Tegevusaeg: Tegelased ja nendest veidi lähedamalt: Sho on jaapanlane, kellega koos peategelane õpib, Sho on ta hea sõber, kellega ta tutvus juba raamtu täiesti alguses. Raamatu lõpu poole Maarja abiellub Shoga. Eva, Reiko, Tanja ja Hetti on samuti vahetusõpilased, eestlased. Dush on
Halliste Põhikool referaat Viivi Luige elu ja looming Koostaja: Ketriin Murrik Juhendaja : Anneli Merila 9. klass Halliste 2013 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….3 Elukäik…………………………………………………………………………………………4 Looming………………………………………………………………………………...……5,6
56.23 Raigo Toompuu 2004 8 54.73 Henrik Voll 2004 53.62 Margus Hunt 2004 53.16 Kristjan Rahnu 2002 51.28 Margus Tammaru 2001 51.28 Gert Koch 2002 Meeste vasaraheide 2001-2004 60.50 Martti Merila 2002 60.21 Märt Israel 2003 58.02 Matti Raudsepp 2001 57.95 Marek Vähi 2003 57.02 Allan Pakki 2003 56.89 Mauri Zahkna 2004 56.75 Taavi Peetre 2004 55.86 Renno Remmel 2003 55
klassis oli palju neid, kes seda hea meelega mugisid, aga keegi ei olnud valmis sellist avantüüri enda peale võtma,» meenutab Contra. Hilisem koolitee jäi Contral lünklikuks: 1992. aastal ei pääsenud ta Tartusse eesti keelt ja kirjandust tudeerima, 1995 otsustati Viljandis, et see mees näitlejaks ei passi. Üheksakümnendad 8. märtsil 1992 tegi muidu koduaresti määratud abiturient Konnula näo, et läheb niisama korraks välja. Ülejäänud kodakondsed olid keskendunud Ruth Merila missiks valimisele ega pannud tükk aega tähele, et perepoja õuesolek aina pikemaks venib. Contra, kummisäärikud jalas, marssis aga Antslasse peole, kus kassette popimate lugudega keris Antsla keskkooli vilistlane Vahur Kersna. Nirvana lugusid nõudev poiss, kel taskud ruudulistele kladelehtedele kirjutatud luuletusi täis, avaldas Kersnale muljet. Telemees kutsus Contrat kaamerate ette. Esimesel korral suutis poeet ei öelda. Aga siis. 1993. aastal luges Kersna saates «Jah
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Mihkel Merila Gaasikeevitus Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid.................................................................................................4 Keevitusleek...................................................................................................................
Heino Silla nimel on Eesti kuulitõukerekord 20.53, mille ta püstitas 1979. aastal Budapestis. Samuti on tema nimel Eesti siserekord 19.87, mille ta püstitas 1979. aastal Vorosilovgradis. Tema poeg on odaviskaja DonaldAik Sild. Annika Lall (sündinud 19. juulil 1962) on eesti kergejõustiklane. Lõpetas 1981. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli ja 1989 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tema treeneriteks on olnud Tiiu Jurkatamm ja Toomas Merila. Töötanud 1983. aastast alates militsionääri ja politseinikuna, aastast 1997 politsei juhtivinspektorina. Aastatel 19781981 võitis Nõukogude Liidu noorte ja juunioride meistrivõistlustel 5 medalit, sealhulgas 2 kulda. Eesti meistrivõistlustel on võitnud 7 medalit (1985. aastal kulla). Isiklik rekord 56.08 on püstitatud 1985. aastal. Alates 1993. aastast on mitmel korral võitnud seenioride maailmameistritiitli politseinike ja tuletõrjujate maailmamängudel.
Autori sõna:,,Kõik automargid on muudetud, inimesed ei loe. Kõik muu on päris, vastutan iga sõna ja koma eest." "Check out" 2001 (eesti keeles) Peategelane multimiljonär Tom on narkosõltlane ja eduka firma juht. Enamuse ajast veedab ta koos sõbra Jürgeni ja lõbutüdrukutega. Seda teost on palju võrreldud "Iseseisvuspäevaga", kuna see on samuti räige ja julm. arvustus "Läbi rahulike silmade" 2001 (eesti ja inglise keeles)Kaur Kenderi lühiproosapalad illustreeritud Herkki Erich Merila fotodega. Lõik raamatu loost "Elu alused": "... Ma osutan oma kallimale truuduse teenust. Ah et mis ma vastu saan? Esiteks muidugi optsioon. Meil on nimelt jutuks olnud AS Kooselu loomine. Seal pakutakse mulle siis osalust. Ma arvan, et ma saan vähemalt juhatuse 10 Kaur Kenderist üldiselt liikmeks. Kuid sellega läheb veel aega
Rapla Vesiroosi Gümnaasium SOTSIAALMEEDIA Arvestuslik töö Koostas: Marten Merila Klass: 10MÜ Juhendaja: Kersti Luik Rapla 2015 SISSEJUHATUS Sotsiaalvõrgustike kasutajate üha suurenev kogukond ja voogmeedia on olnud ajendiks uute toodete ja teenuste arendamisel digiTV valdkonnas, sest Internetist kättesaadav multimeedia on piisavalt mõjuvõimas, et televisiooni vaatajaskond veebi suunata. Interneti kättesaadavus ei ole tänaseks enam probleem ja see on saanud osaks meie igapäevaelust
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond ............ ......... (rühm) (registri nr) Ott Merila PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2013 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2012 SISUKORD KOKKUVÕTE ..................................................................................................................16
Samuti kuulub rahvuspargi eesmärgi alla kultuuripärandi säilitamine, ning loodhariduse pakkumine, mis omab tähtsat seisukohta turismi arendamisel, mis on Karulas tõusval joonel. Karula rahvuspargi töö tagab antud piirkonna liigirikkuse, puhtuse ning kaasab kohalikke ja ka võõraid osa võtma looduse säästimisest ning jätkusuutlikuse tagamiseks. 13 Kasutatud kirjandus 1. Merila-Lattik, H. (2005). Karm ja kaunis Karula. Eesti Maaülikool. Tartu. [Bakalaureusetöö]. 2.Preisman, K. (2007). Karula rahvuspargi katisekorralduskava 2008-2018. Ahijärve 3. Tomson, P. (2007). Ajaloolise maakasutuse mõju Karula rahvuspargi maastike, koosluste ja kaitsekorra kujunemisele. Tartu 4. Mägi, E. (2007). Karula Rahvuspark - minevik, olevik ja tulevik. Tallinn 5. Loodusharidus. 22.märtsil 2009, http://www.karularahvuspark.ee/?nodeid=174&lang=et 6. Külastajale. 27
Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2
-Eesti loodus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2477_2473.html Meenikunno.-Põlvamaa loodus. http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html Meenikunno raba - http://www.reisijutud.com/gallery3/var/albums/Ilumetsa- 020912/DSC_2464.jpg?m=1363077466 Neemer, Aita 2006. Põlvamaa loodusobjektid. Nohipalu Mustjärv.-Puhkaeestis. http://www.puhkaeestis.ee/et/nohipalu-mustjarv Nohipalu valgjärv.-Eestigiid. Nutt, Nele. Merila, Age 2003.Võhandu ürgoru maastikuhoolduskava Päikeseloojangu maja - http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/0/169/0169213b99fa.jpg Päikeseloojangu metsamaja.-Loodusega koos. http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/rapina-varska-puhkeala/1387 Reimann-Truija, Nele 2007. Meie koduvald, loodus, aeg, inimesed. http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=730 Võhandu jõe ürgorg.-Eesti maaturism. http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-
Galeriide tekkimine kümnendi keskpaigas andis kunstiärile uut lootust. Installatsioon ja video räägivad ausalt keelt ja saavad mõneti ebaausalt palju finantsilist toetust. Video-keel esindab Eestis ka välja maal 1994 Sao Paolo biennaalil Jaan Toomiku ,,Teekond Sao Paolosse" on algus tema edukale teekonnale kõneluses üksinduse seisund, mütoloogia ja kehalise olemuse vahel. Destudio seltskond Herkki-Erich Merila, Peeter Laurits, Tarvo-Hanno Varres- suunasid foto visuaalse reklaami arengu Eestis unustamatta selle kunstilist väärtust ja kasutades tehnoloogilist mängu kui võimalust. Kontseptuaalse, iseseisva kunstiteose fotokunsti defineeris Peeter Linna Faculty of Taste kabinetiga EKA juures. Tugevalt kokkuhoidev noorte seltskond MOBIL (Martin Pedanik, Margot Kast, Piret Räni, Marco Laimre, Piia Ruben, Kadri Kangilask) kirjeldasid tolleaegset ühiskoda fotozanri kaudu.
sarnaseid negatiivseid termineid: poststrukturalism (Annus, 2009), postkolonialism (Annus, 2009), dekonstruktsioon, detsentralisatsioon, demüstifikatsioon jms (näiteks Destudio rühmitus 1990ndate eesti kunstis), kuni naljaga pooleks loodud terminini „postperekond“, nagu kõlas ühe näituse pealkirjas. DeStuudio dekonstruktivistlik autoportree – Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila 1990ndate I pool 1979 Jean-François Lyotard – termin “postmodernism” (1979 “Postmodern Condition” prantsuse, ingl keeles) post+modernism (negatiivne sõnastus, sõltuv modernismist) „Modernismi-järgne“ olukord Jeffrey Shaw. Loetav linn. Interaktiivne installatsioon, 1990. Külastaja istub jalgratta sadulasse ja hakkab väntama – ratas seisab paigal, kuid
846 E 28.04.2010 Piirumi küla sünd.08.07.06 TOHTRI Tahkuranna vald raudjas Gen.eksp. EMMELIINE Pärnumaa nr. 1640 3853E tel.5020 947 UELN 1997helekollane Aivar Merila 25.05.2011 233401000782006 28.06.2011 142 180 21 ROB ROY Peatõuraamat ROTSER 742E 768 E 05.06.2006 2000 hõbekõrb RASMUS JÄNES
Tallinnas XIX sajandist kuni 1917. aastani (Tallinn, 1979), lisaks käsitlusi Eesti kaitseväe ja maakondade meditsiiniloo kohta. Arstkonna kui institutsiooni arengut Eestis on puudutanud T. Karjahärm ja V. Sirk oma monograafiates eesti rahvusliku mõtte kujunemisest (Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850-1917. Tallinn, 1997; Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917-1940. Tallinn, 2001). Huvitav eesti arstide elulugudest huvitatuile (kuid kasutada raske), on H. Merila-Lattiku (Eesti arstid 1940-1960, Tallinn, 2000). Kuulsate arstide elulugudest ja nende töödest on eesti keeles ilmunud arvukalt käsitlusi. Lisaks Kreutzwaldile ja Faehlmannile, kellest eri nurkade alt palju kirjutatud, võiks esile tõsta E. Raudami raamatut Ludvig Puusepp (Tartu, 1977). Viimastel aastatel on ilmunud käsitlused Henrik Koppeli (K. Kalling, 2007) ja Konstantin Koniku (K. Arjakas, 2008) kohta. Eelnev olnuks valdavalt siis History of Medicine
Kärtner, P. 2000. Kuulamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Kirjutamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Lugemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Kõnelemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Lille, V. 2003. Värvin ja räägin eesti keeles. Töölehed 5aastastele. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Lille, V. 2003. Tahan rääkida eesti keeles. Töölehed 6aastastele. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Merila, M. 1999. Eesti keel muukeelses lasteaias: metoodilised soovitused. Tallinn: Haridusministeeriumi väljaanne. Priimann, H. 2003. Kogu tarkust! Matemaatika töölehed. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Rannut, Ü. 2000. Eesti keel kui teine keel alus- ja algõpetuses. Tallinn. Rannut, Ü. 2003. Mitteverbaalsed strateegiad ja keeleline rikastamine teise keele õppes. Tallinn: TPÜ kirjastus. Ruusamäe, P. 2002. Asjad sinu kodus. Koolibri. Saarso, K. 2000. Sõnavara õpetamine
annaabi.ee 
