Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Egiptusest Futurismini (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052- 1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad
    Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp – mastaba . See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka mastabad või väikesed püramiidid nii kujunesidki omapärased surnute linnad.
    Egiptuse templi lihtsam tüüp oli nelinurkne , kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õui, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid.
    2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil
    Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal / altarimaal .Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised : õlivärvid, peenmaalitehnika Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati õhuperspektiivi-põhineb asjaolul, et vaatajast kaugemal olevad esemed tunduvad õhukihi taga asuvatena ning seetõttu ebateravamad ja heledamad kui lähedased esemed. Alusmaaling temperavärvides. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. Madalmaade maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH – kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK – koos venna Hubertiga GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu
  • Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur , pinnakunst 2700-1000 ekr
Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi - need on eriti ranged , suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme. Vaaraode täisfiguur- nad on tardunud , sirges poosis , vasak jalg pool sammu eespool , rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal Nägudel võimukas üleolev naeratus. Egiptuse skulptuurid olid määratud otse eest vaatamiseks. Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neile loomulikud .
Pinnakunst- selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest
Kõigile kunstimälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus, mis valitseb ka arhitektuuris.
Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda:
1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi Tutanhamoni kullast mask , Vaara mykerionose ja t anise kuju gizast, nofretete bust .
2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast
Vaaraosid kujutati eriti rangelt , suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel on ka üks käsi rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest.
Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest.
Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt

  • 2. Saksa kunst 15.-16. Sajandil
    Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine . Võeti kasutusele puulõikeethnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür.Eriti puhkes õitsele graafika , sest see kunstiliik oli kõige sobivam väljendama võitluslikke ideid ja sekkuma pinevasse ühiskondlikku ellu. Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli graafikatenikate virtuoos, kuid mitte detailirohkus ja peenus pole tema teostes peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigies tema töödes võib jälgida kahe pooluse hea ja kurja valguse ja pidemsu , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust.
    Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga . Tema peateos on Isenheimi altar . Kirjeldus :sünge tühi maastik , tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu → käed on kui liigesest väljas → kannatus rõvedalt edasi antud

sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk
meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga
selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus → leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale

Pilet 3 1. Kreeta -MükeeneIII aastatuhandel e.m.a2000- 1250 a e.m.a kunst Knossose palee , mükeene lõvivärav
Kreeta arhitektuuri kuulsaimateks mälestusparkideks on suured paleed ( Knossos , Phaistos). Lossid koosnesid pajudest enamvähem ühesuurustest ruumidest, lossid olid väga mugavad , laitmatu veevärk ja kanalisatsioon . Losside seinad olid laotud ilma mördita, sidumata kividest. Korruseid ühendasid laiad trepid. Kreeta sambad on peenenevad ülevalt alla. Siin valitses elav ja mänglev käsitluslaad. Püsivust ja stabiilsuse muljet ei taotletud. Huvitav on see, et lossid ehitati täielikult ilma kaitsemüüride või muude turvaelementideta.Kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid . Iseloomulik on see, et pole leitud valitsejate portreid ega jumalaet kujusid. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kesastav metsik Härg, kellest mehed ja naised üle hüppavad, KERAAMIKA oli väga väga hiilgav , kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Vaasidel on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, niivõrd loomulikult, et lausa ruumiliselt tajutavad on neil kalad , meritähed. Kreetal olid esikohal värvid, pinnad ja massid , kreeta kunst-maaliline.
Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülel nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on kõrgreljeefis tahutud kaks sambale toetuvad elukat. Mükeenenes oli kõrjel jäjel tarbekunst , kellasepatööd, keraamika. Seinamaali kasutati peamiselt losside seinte kaunistamiseks . Kasutati peamiselt helesinist, musta, valget, kollast, tumepunast ja harva ka rohelist värvi.
Palju tehti puhtornamentaalseid maale, kuid nende kõrval leidub ka hulk figuraalseid kujutisi. Kujutati jahistseene, sõjastseene, pidulikke tseremooniaid, tantsustseene jm. Esindatud olid ka maastikumotiivid. Mehed maaliti tavaliselt tumepruuni värviga, naised aga valgega. Ei maalitud jumalate kujusid ega valitsejate portreesid
Vastandina Kreeta lossidele olid Mükeene lossid kindlused . Kogu lossi ümbritses tihe ringmüür. Ka oma pikerguse saali poolest erineb Tirynsi loss Kreeta omadest . Seda suurt, pikergust saali nimetatakse meestesaaliks e megaroniks. Megaroni keskel asus ümmargune kolle, mida ümbritsesid neli sammast. Need kandsid laepalke ja arvatavasti oli nende kohal ka avaus, millest suitsu välja lasti. Megaroni kõrval oli rida teisi ruume . Mükeene sammas oli eranditult alati puust, kuid sama kujuga mis Kreetalgi..
2. Manerism
16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi , nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismist sai alguse järgmine kunstistiil - särav ja jõuline barokk . Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult þestikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi.


Pilet 4. Vanakreeka arhitektuur
Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol , kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks.
Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase . Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse , sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale . Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Paljud reljeefid ja muud ehituskaunistused on aga üle värvitud rõõmsates toonides.
Üks vanimaid templeid, mis on säilinud meie ajani on Hera tempel Olümpias ( dooria stiilis, 7 saj lõpust e.m.a.).Olümpose, Kreeka kõrgeima mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutlustes elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad . Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimese sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat (kr mütoloogias karastav imeaine, surematuks tegev jumalate toit, ka healõhnaline salv), mis andis neile igavese surematuse ja nooruse
Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed (autor MNESIKLES). Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel (peripteer, 5 saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis , seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Iga sammas oli tõstukite ja vintside abil osadest kokku pandud. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES.
Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad , kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad .  Paljusid asju müüdi turul kaaluga. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest. Eeslitega veeti turule põllusaadusi. Agoraal kaubeldi ka orjadega ja pakuti ennast tööle. Rändkaupmehed pakkusid väismaiseid tooteid ning täiendasid oma laadungit enne uutesse peatuskohtadesse siirdumist.  Varjulistes sammaskäikudes peatusid mehed, et vahetada mõtteid poliitika ja äritegevuse üle. Naised tulid kaevule veenõusid täitma. Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud.
Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja ehitusmaterjaliks olid esialgu puu, savi hiljem kivi. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti vaid metallist klambreid. Templi välisvaates saab erladada 3 me osa. Tempel seisab alaehitusel, mis on maapinnast paari kolme astme võrra kõrgem ning see kannab nimetust krepidoma . Krepidoma viimast astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega . Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana ja olid templi välisilmes määravad. Sammas ongi kreeka arhitektuuri kõige iseloomulik detail. Ta 3-meks põhiosaks on : baas, tüves ja kapiteel . Kapiteel koosenb 2-est osast- alumine, ehhiin ja ülemine, abakus . Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule.Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis . Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum, mille ainsaks avaks ja ka valgusallikaks oli uks.
Kreeka arhitektuuris eristataks kolem stiili- dooria, joonia ja korintose stiili. Dooria stiil on vanim. T eda iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on taagsihoidlik. Joonia stiil on hilisem. Tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Joonia asmbal on ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kkorintose kapiteeli alaosa on kariak ja või kvaasikujuline.
2. Renessanss Eestis ja Prantsusmaal 16 saj
Prantsuse kunst 16. sajandil
  • renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel → ehitati uhkeid losse
  • Loire'i oru lossid
  • kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada
  • François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja → Blois ' lossi õue trepp tema nimega
  • uutest lossidest tähtsaim Chambord
  • esindab segastiili → linnused ja palazzod
  • peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised
  • peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega
  • linnus → ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus
  • palazzolossil pole sõjalist välimust → fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid
  • Fontainebleau loss
  • seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond → sh ka itaalia maneriste
  • siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega
  • ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead → poosides näha gooti traditsioonide püsimist
  • Louvre 'i loss Pariisis
  • linnus lammutati ja sinna ehitati loss → alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha
  • ehitatud mitme sajandi jooksul → 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad
  • selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT → kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal)
  • kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu
  • paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda
  • fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud:
  • alakorrus → poolsambad , pilastrid
  • teine korrus → akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe)
  • detailid teevad ühtse terviku
  • JEAN GOUJON
  • Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor
  • nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis
  • purskkaev , mida on korduvalt ümber ehitatud ja tõstetud → 5 reljeefi
  • kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad
  • nümfide poosid ja proportsioonid on maneristlikud → rohkem elavust ja värskust kui Fontain. Koolkonnas
  • imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng
  • osa reljeefe praegu Louvre'i muuseumis
  • sagedased tööd olid hauamonumendid
  • GERMAN PILON
  • andis hauamonumentidele uue lahenduse
  • kuningas Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendid Saint- Denis ' kirikus
  • kujutas kunigapaari lebavad marmorkujud portreelistena
  • näitab lahkunute ilu ja väärikust
  • marmorgrupp '' Diana hirvega'' → antiikjumalannat kujutas graatsilise kaunitarina
  • maalikunstis järgisid itaalia eeskuju → iseseisvad portreekunstis
  • parimad olid JEAN CLOUET ja tema poeg FRANÇOIS
  • töötasid õukonnas ja portreteerisid sealseid tegelasi
  • tegid ka realistlikke ja täpseid õlimaale
  • säilinud palju portreesid → kujutatud tundlikult iseloomu ja seisundit
  • François Clouet → ''François I hobusel '' ja ''Austria Elisabethi portree''
  • Jean Clouet → ''François I''

Ca 1520 -30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade hoone Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid ( 20ndatel aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid.
Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga.
  • Pilet 5 1. Vanakreeka skulptuur, maalikunst Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale , teine jalg on vabaks jäetud.
    Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja . Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud täpselt kindlaks teha, millised on Pheidiase enda ja millised tema õpilaste tehtud figuurid. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS . Tema on teinud Odakandja (kontrapost).
    Vanakreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Kujurite peaaegu ainsaks aineks oli inimene. Esimesed kreeklaste skulptuurid, mida tunneme , on hilisematega võrreldes algelised ja kohmakad. Seepäasrt nimetatakase 7. Sajandist kuni 5 sajandi alguseni arhailiseks ajajärguks. Kehade proportsioonid selle aja skulptuuridel on sageli ebaloomulikud. Tähelepanuväärsed on kujude näod kus kõigil on ühesugused grimassitaolised naeratused. Tähtis on see, et kreeklased õppisid esimesena tegema tõeliselt vabalt ieseisva inimfiguure. Egiptuses olid kehad rohkem kiviga seotud, kreeka kujud aga seisvad jalgadel ja käed pole ka enam vastu külgi surutud, vaid ripuvad vabalt. 5 sajandi alguses e.m.a toimus kreka platikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Hakkavad ka sündima kujud, kus keha raskus on kantud ühele jalale , teine jalg aga lõdvaks jäetud. Jalgade erinev koormamine muudb paljude luude ja lihaste asendit kogu kehal ning nende muutuset arvestamine muutiski kujud enneolematult looduslähedaseks ja elavaks. 5 sajandi keskel e.m.a algas kõrge stiili ajajärk kreeka skulptuuri ajaloos. Palju kujuerid töötas Kreeka linnades. Sparta skulptorided armastasid kujutada alastis sõdalasi, hästi arenenud kehaga sõdur oli spartalaste ideaaliks. Algselt olid ka skulptuurid värvilised, vähemalt osaliselt. Värvi abil kujutati tõenäoliselt mitmesugused detaile, ka silmi ja suud . Värvid olid looduslähedased. Kahjuks hävis värv kiiresti.
    Kreeklased ise hindasid väga kõrgelt om maalikunsti, kuid meieni pol sellest praktiliselt midaig säilinud.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Egiptusest Futurismini #1 Egiptusest Futurismini #2 Egiptusest Futurismini #3 Egiptusest Futurismini #4 Egiptusest Futurismini #5 Egiptusest Futurismini #6 Egiptusest Futurismini #7 Egiptusest Futurismini #8 Egiptusest Futurismini #9 Egiptusest Futurismini #10 Egiptusest Futurismini #11 Egiptusest Futurismini #12 Egiptusest Futurismini #13 Egiptusest Futurismini #14 Egiptusest Futurismini #15 Egiptusest Futurismini #16 Egiptusest Futurismini #17 Egiptusest Futurismini #18 Egiptusest Futurismini #19 Egiptusest Futurismini #20 Egiptusest Futurismini #21 Egiptusest Futurismini #22 Egiptusest Futurismini #23 Egiptusest Futurismini #24 Egiptusest Futurismini #25 Egiptusest Futurismini #26 Egiptusest Futurismini #27 Egiptusest Futurismini #28 Egiptusest Futurismini #29 Egiptusest Futurismini #30 Egiptusest Futurismini #31 Egiptusest Futurismini #32 Egiptusest Futurismini #33 Egiptusest Futurismini #34 Egiptusest Futurismini #35
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hazard Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
41
doc
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
20
docx
Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
23
docx
Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte
20
docx
10-klass kunstikultuuri ajalugu
41
docx
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
27
doc
Kunstikultuuri ajalugu
25
docx
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun