Hyacinthe Rigaud, Van Loo, Juste d'Egmont, Mignard, Girardet, Largillière The "Grande Mademoiselle" Maurice-Quentin Delatour "The Marshal of Saxony" (Hermann "Francisco I, rey de Francia" Maurice) Samuti on lossis 17.sajandist pärit mitmeid uhkeid seinavaipe. lossi ümbrus Lossi ümbritseb rangelt nelinurkne pargiala pindalaga üle 55km2. Sealsetes metsaavarustes jalutavad ringi hirved ja metssead. 1. Château de Chambord 2. ametlikud aiad 3. Cosson´i jõgi 4. Chambord´ i küla 5. Chambord´i mets 6. parkla Paegune seis Lossi ümbruse pindalast (55km2) on külastajatele avatud 15km2. 440 ruumist on aga 90 külastamiseks avatud. Muuseum : Jahindus ja Loodus (Hunting and Nature) Chambord i loss on Eiffeli torni ja Mont Saint- Micheli järel kõige külastatavam turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal külastab lossi ligi 800 000 turisti. eripära, iseloomulikud detailid
MADALMAADE KUNST 15. SAJ. Belgia, Hollandi ja Luksemburgi aladel renessanss ei levinud. Sellest hoolimata tekkisid uued suunad. Erinevused võrreldes Itaaliaga: · Antiikeeskujud puudusid. · Rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme ei kasutatud. · Kunsti peamised tellijad ei olnud kirikud, vaid linnakodanikud. · Tähtsad olid inimeste õigluse ja võrdsuse ideed. · Usuline temaatika oli sümbolite kaudu peidetud ka igapäevaelu piltidesse. · Kunstnike põhieesmärk oli avada inimese hingeelu. · Suurte seinamaalide asemel levisid tahvelmaalid. Palju oli altarimaale. · Kunstnike peeti endiselt käsitöölisteks. Kasutati peamiselt õlivärve. Jan van Eyck · Madalmaade suur meister. Nim. Peenmaalijaks. · Õlimaalidel oli seitset värvi kihti. · Oskas anda värvidele erilise sära ja intensiivsuse. Sügavuseillusiooni saavutamiseks maalis eespool olevad objektid soojemateks ja tahaplaanile...
VAATAMISVÄÄRSUSED JA NENDE ROLL TURISMINDUSES Tõstamaa Keskkool 10. klass Oliver Juurik SISUKORD · Doodzide palee · Keelatud linn · Potala palee · Buckinghami palee · Mysore Palee · Château de Chambord · Schönbrunni palee · Pena National Palace · Summeri palee DOODZIDE PALEE · Asukoht: Püha Markuse väljaku (Piazza di San Marco) ääres. · Valitseti Venezia Vabariigi üle. Palees käisid koos vabariigi nõukogud ja peeti kohtuistungeid. · Turistid/külastajad saavad proneerida hotelliruume. KEELATUD LINN · Asukoht: Hiina Pekingi · Seal oli Mingi ja Qingi dünastiate ajal Hiina keisririigi keskus.
Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss
arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri tö...
Renessanss Prantsusmaal · Losside nimesid kontrolltöös ei küsi. · Oluline arhitektuuri (losside) üldiseloomustus. · Skulptuuridele tähelepanu pöörata! jahiloss Chambord Chenonceaux´ loss Pierre Lescot´ (1510-1578) · Louvre´i loss Fontainebleau loss Ussé loss Pariisi raekoda Jean Goujon (u. 1510-1568) · Nümfid süütute kaevult Neli aastaaega Germain Pilon (u. 1535 1590) · Henri II ja kuninganna Caterina de`Medici hauamonument · Jean Clouet · Francois I Francois Clouet · Suplev naine
Loire´i oru lossid Sissejuhatus Prantsusmaal 40 lossi(Chambord,Blois, Chenonceaux,Chinon ,Langeais jt.) 1418-28.mai Burgundlased Kirev elu Õukonna lahkumine Iga aasta miljon turisti Usse:Okasroosikese loss Charles Perrault Nelinurkne põhiplaan Ümartornid Ühelööviline lossikirik(1523-1535) Neitsi Maarja kuju(Luca della Robbia) Populaarne abielupaik Loches:Sõja ja armastuse loss Charles VII ja Agnes Sorel Sorel maetud lossi Kaitsemüürid,tornid Jeanne d' Arci ja Charles VII kohtumine Amboise:Suured ajaloosündmused 503-Clodovech ja...
Reimsi peapiiskopi aujärg. Milline oli kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal? Mis on Ladina kvartal? Kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal oli Pariisi ülikool. Ladina kvartal on linnaosa kus asusid erinevad ülikoolid ja õppeasutused. Kuna õppimine käis ladina keeles, siis nimetati seda Ladina kvartaliks. Millised olid renessansiaja kuningate tähtsamad lossid ja kus need asusid? Renessansiaja kuningate tähtsaimad lossid olid Fantainebleau ja Chambord. Fantainebleau asus 55km kaugusel Pariisist ja Chambord asus Loire'i jõe ääres. Mille positiivsega läks ajalukku kuningas Francois I? Ta hakkas ülistama ja jäljendama antiiki. Oli väga kultuuri- ja kunstilembeline. Ta pani ka aluse Prantsuse kuningate kunstikogule, mis asub Louvre's. Kes olid prantsuse hugenotid ja mille poolest erinesid nende vaated katoliiklastest? Hugenotid oli Calvini ideede järgijad, protestandid.
Prantsuse renessansskunst · Suht hilja alles itaalia sõdadega tuli renessanss Prantsusmaale arvukalt itaalia kunstnikke kuid FRA säilitab omapäraseid jooni NT: viiluga kolmnurkne katus ja kaunistatud tornid · Loire'i jõe äärsed lossid O CHAMBORD Presidendi residents Ehitustööd jäid pooleli tagapool vaid 1 korrus Fassaad rahutu, kõrged korstnad ja tornid Keerdtrepp O BLOIS' LOSS Väiksem Keerdtrepp · FONTAINEBLEAU LOSS o Asub suures pargis o Seal on töötanud ka itaalia maalikunstnikud ja skulptorid, maneristid o Itaalia manerism fontainebleau koolkond ( jäljendajad )
madalmaade kunstnik, kellele ta veel eeskujuks oli? Rogier van der Weyden. Ta oli eeskujuks Hans Memlingile, keda peetakse ka tema õpilaseks. 3. Nimeta maalide autorid. Jan van Eyeck ,,Arnolfini kihlus" Albrecht Dürer ,,Autoportree" Pieter Brueghel "vanem" 4. Nimeta vähemalt 2 Loire'i oru lossi. Millistest eeskujudest lähtuti Prantsusmaal selle aja arhitektuuris? Chambord, Blois. Lossidel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid renessanssipärased detailid. Eripäraks olid kõrged, rikkalikult kaunistatud ja liigendatud katused. Ehitiste nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus. Arhitektuur sarnanes Itaalia renessanssiga, aga ajapikku kujunes välja täiesti uus stiil. Kõige rohkem mõjutasid kuningate ja aristokraatide tellimused. 5
skulptorid said mõjutusi otse Itaalia kolleegidelt. Prantsuse renessanss on kujutava kunsti ajalukku jätnud tagasihoidlikuma jälje, erinevalt arhitektuurist mida esindavad Louvre, Fontainebleau ja mitmed Loire jõe kaldail asuvad lossid. Prantsuse renessanss arhitektuur Philbert Delombre Domenico Da Cortona ja Leonardo Da Vinci(?). Chateau de Chenonceau, Chateau de Chambord, 1519-1547 1513-1521 Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Pierre Lescot ja Jacques Lemercier, Louvre 1547- 1627
Kunstiajalugu 1. Madalmaade kunsti eripära 1) Rohkem linnakodanike teenistuses (tellijad jõukad linlased) 2) Puudusid antiigi eeskujud 3) Vähem elurõõmus, toretsev ja elegantne kui Itaalias (renesanss) 4) Esiplanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed 5) Inimest ei peetud maailma keskpunktiks nii nagu Itaalias 6) Tugevad usulised meeleolud, mis avalduvad igapäevaelu kujutavates piltides 7) Puudus keha idealiseerimine, tähtis oli hingeelu avamine 8) Kunstnik oli käsitööline 9) Tahvelmaalid 10) Õlivärvide kasutamine 2. Madalmaade maalikunst 15.sajand JAN VAN EYCK ,,Arnolfini abielupaar" Maal abielupaarist nende abieluvande ajal, kus tunnistajad paistavad peeglist. Üks nendest ilmselt kunstnik ise. Pilt on täis sümboleid, mis viitavad selle paari eluväärtustele (nt: koer-truudus) ,,Genti Altar" Eyck maalis selle koos oma venna Hubertiga. 24-st pilditahvlist koo...
16. sajand ❖ Ei tellitud enam väga kunsti, piltide hävitamine ❖ Loodus, esemed ja inimesed ❖ PIETER BRUEGHEL vanem - “Maastik Ikarose kuukumisega”, “Jahimehed lumes, “Pimedad”, “Talupoja pulm” ❖ FLORIS - Antverpeni raekorda ❖ Eestis : ➢ ARENT PASSER - Mustpeade maja, De la Gardie hauamonument ➢ SITTOW Prantsuse kunst. 16. sajand. ❖ kuninga, suuradlike ja õukonna tellimused ❖ Loire’i oru lossid ❖ BLOIS’ loss ❖ Chambord ❖ Louvre’i loss ❖ GOUJON - “Süütute kaevul” ❖ Hauamonumendid, ❖ PILON- hauamonumendid, “Diana hirvega” ❖ PORTREEKUNST.
Siiski ei suudetud Prantsusmaale "ümber istutada" itaalialikku kunsti, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Lossid Üks teisest kaunim, kerkisid lossid piki Loire'i jõe kaldaid. Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi
III-ni.Loss meeldis Napoleon Banaparte`ile. Valge hobuse õu e. Hüvastijätu õu - 20.04.1814 - Napoleon I jättis hüvasti oma kindralitega ja sõduritega enne Elba saarele minekut. Hobuseraua trepp. Keskaegset lossi hakati ümber ehitama Francois I ajal. Fontainebleau koolkond : Il Rosso - Francois I galerii (stukkdekoor); Primaticcio - maalis ballisaali. Mansardkorrus. BLOIS, Loire`i põhjakaldal, Louis XII (süüfilis), 15.saj. lõpp, spiraalne trepp, Katariina di Medici tuba. CHAMBORD. Suurim ja kauneim Loire`i oru loss,kõige terviklikum, uhkeim katus; Leonardo da Vinci tegi plaani. BERNARD PALISSY(1510-90), majoolikatehnika, fajansikunst, keraamik, grotid, basseinid, vaagnad.
· Pr.maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, th. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. · Tähtsaim oli arhitektuur. Loire jõe orgu kerkis ridamisi losse: Francois I jahiloss Chambord (tänapäeval presidendi suveloss); Chenonceaux' loss, ehitatud sillana üle jõe, kaaristu; Amboise; Blois; AzayleRideau. · Lossid erinesid Itaalia palazzodest * Olid veel gootipärase põhiplaani & masside jaotusega, kuid reness. detailide & dekooriga: katus oli kolmnurkne ning sageli olid katusel tornikesed * eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks
kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Chambord Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. 16. sajandi keskel alustati Pariisis Pierre Lescot' (1510-1578) juhtimisel uue Louvre'i lossi ehitust
aastal. Hilisgootika ja renessansi piirile. 2. Kes oli sel ajal Prantsusmaa kuningas? 6. Kirjelda Grünewaldi peateost. Francois I Maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud 3. Millised uued lossid rajas see valitseja? tiibadega altaril sünge tühi maastik ja tumeda taeva taustal ristilöödu, Blois' loss, Chambord, Fontainebleau loss keskaegne meeleolu, aga tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud 4. Millise lossi ehitusel kujunes välja omaette koolkond? uusaegse kehade ruumilisusega ja naturalismiga. Peamiselt kust pärinesid seal töötanud kunstnikud? 7. Mille väljendamine oli sellest teoses peamise tähtsusega? Fontainebleau loss. Seal töötanud kunstnikud pärinesid Itaaliast.
(Albrecht Dürer) Milliseid kunstiliike viljeles? Mis eristab puulõiget ja vasegravüüri?(Aadam ja Eva) Kust pärit mõjutused ühendas Albrecht Dürer oma loomingus? Millised need mõjutused olid? Millistes kunstiliikides need avaldusid? Albrecht Dürer- graafika ja maalikunst 23. Millise kuulsa lossi ehitamist alustati Prantsusmaal 16.saj?(Louvre) Mis iseloomustas üldiselt prantsuse lossiarhitektuuri 16.saj? Loire'i jõe orgu kerkis rida imeilusaid losse Amboise, Blois, Chambord, Azay-le- Rideau, Chenonceaux jt, millel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus.
reljeefid. 16.Prantsuse kunst 16.sajandil 1Tänu millele jõudis Prantsusmaale renessansikunst? Arenes kuninga, õukonna ja suusaadlikke tellimusel, kaasa aitasid veel Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, kust toodi kaasa kunstesemeid ning kutsuti kunstnike kujundama moodsat elukeskkonda ülemkihile. 1Kes oli sel ajal Prantsusmaa kuningas? 2Franois I 3Millised uued lossid rajas see valitseja? 4Blois'i lossi, Chambord, Fointainebleau lossi ja Louvre'i lossi. 5Millise lossi ehitusel kujunes välja omaette koolkond? Peamiselt kust pärinesid seal töötanud kunstnikud? Fontainebleau lossi, paljud kunstnikud olid itaalia maneristid. 1Missugust lossi hakati ehitama sel ajal Pariisis? Louvre'i lossi 1Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lescot? Ta kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. 1Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? 2Jean Goujon
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhi...
asemel luksus, naudingud Inimesed hakkasid rohkem keskenduma endale, mitte jumalale. Oldi küll usklikud, kuid mitte jumalakartlikud. Inimesed lõõgastusid ning lõbutsesid rohkem. MUUTUSED ARHITEKTUURIS JA KUNSTIS · Rooma-kreeka ehitiste jäljendamine: sammastikud, kuplid, siseõuega palazzod · Mugavus, ilu, maalid, skulptuurid, vaibad, vesi, aed · Pr kuningate lossid Loire'i orus - Chambord. · Medicite lossid Firenzes · Paavstiloss ja Püha Peetruse kirik Roomas (ehitustööd u 1500-1600) · Inimesi hakati kujutama loomulikumana, realistlikumana kuid samas ka ideaalsena. Palja keha näitamine, inimkeha lopsakus. Michelangelo: skulptor ja maalikunstnik · Pärit Firenzest. Täitis Medicite, Rooma paavstide tellimusi · Skulptuurid "Taavet", "Pieta", · Sixtuse kabeli altari- ja laemaal. Michelangelo tegi kabeli laemaalingu Vana
Ja selle autor on Arent Passer kes oli pärit Hollandist. Prantsuse kunst 16. sajandil 1.Loire`i oru lossid- 16. sajandil ehitati mitmeid losse Pariisist lõuna pool, Loire`i orus. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduk jahipidamiseks sobivat maastikku. Francois oli mitme lossi ehitaja või täiendaja. Blois`lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki tema nime. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord, mis esindab 16. saj algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Fontainebleau loss-selle lossi ehitusel kujunes välja omaette arhitektide, skulptorite, sisekujundajate ja maalijate koolkond. Louvre`i loss Pariisis. Kunst 17. sajandil 1.Absolutism 2.Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on
Renessansi teke 15. sajandil 1. Kust tuleb ja mida tähendab mõiste renessanss? Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. 2. Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3. Nimeta renessansi perioodid? Vararenessanss, kõrgrenessanss 4. Mida iseloomustab humanism? Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 5. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. 6. Nimet...
PRANTSUSMAA KUNST 15. JA 16. SAJANDIL ARHITEKTUUR Ideeliselt väga sarnased Itaalia renessansiga, kuid ajapikku kujunes välja täiesti oma stiil. 15. sajandil oli tunda gooti mõjusid, 16. sajandiks on need täiesti kadunud. Prantsuse renessanssarhitektuuri arngut mõjutasid eelkõige kuningate ja aristokraatia tellimused. Loire'i jõe orgu kerkis rida imeilusaid losse Amboise, Blois, Chambord, Azay-le-Rideau, Chenonceaux jt, millel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus. Pariisist lõuna pool ehitati Fontaineblau jahiloss, kus töötasid sisekujundajatena itaalia
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
XIX sajandi esimesel kolmel aastakümnel toimus matemaatikas oluline muutus, võrreldes Newtoni - järgse heroilise perioodiga XVIII sajandil. Pärast laiaulatuslikku avardumist ja avastamisvabadust saabus tõestuselt suurema ranguse nõudmise aeg. Midagi taolist võib märgata ka tänapäeval. Oleks aga ennatlik püüda ennustada, missugune saab matemaatika olema järgmisel sajandil. Umbes 200 aastat tagasi aimas ainult Gauss, millise kuju matemaatika peatselt omandab. Nagu Newtongi oli ta aga liiga tagasihoidlik, et oma mõtteid Lagrange'ile, Laplace'ile ja Legendre'ile teatavaks teha. Enamik nende suurte prantsuse matemaatikute töödest oli ainult ettevalmistus, mille kasutasid ära hilisemad matemaatikud. Nii näitas Lagrange oma võrranditeteooriaga teed Abelile ja Galois'le ; Newtoni taevamehaanika diferentsiaalvõrrandite, kaasaarvatud gravitatsiooniteooria kohta käivate töödega valmistas Laplace ette matemaatilise füüsika suurejoonelist aren...
ehitamisel. NB! Suurenda pilte! a) J. Clouet. François I portree b) Keegi Leonardo õpilastest. Leonardo portree. Terve Loire'i org täitus muinasjutuliste lossikestega, millest õhkub prantsuslikku muretust ja romantikat: sillale ehitatud Chenonceaux3, Azay-le-Rideau4, Ussé5, mis inspireeris kuulsat muinasjutuvestjat Charles Perrault'd6 "Uinuva kaunitari" kirjutamisel, jt. NB! Suurenda pilte! a) Azay-le-Rideau' loss b) Ussé loss Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks
Nimeta ta peateosed. Hollandist, Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaad. 10. Kirjelda Tallinna Mustpeade Maja fassaadi. Viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil aga vapid ja reljeefid. PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL 1. Tänu millele jõudis Prantsusmaale renessansikunst? Prantsusmaa sõjakäikudele Itaaliasse 1494.aastal. 2. Kes oli sel ajal Prantsusmaa kuningas? Francois I 3. Millised uued lossid rajas see valitseja? Blois' loss, Chambord, Fontainebleau loss 4. Millise lossi ehitusel kujunes välja omaette koolkond? Peamiselt kust pärinesid seal töötanud kunstnikud? Fontainebleau loss. Seal töötanud kunstnikud pärinesid Itaaliast. 5. Missugust lossi hakati sel ajal ehitama Pariisis? Louvre'i loss 6. Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lascot? Arhitekt lossi ehitamisel 16. sajandil. 7. Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? Jean Goujon 8. Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maalijatena.
saj. 1494. a.-st alates sõjakäigud Itaaliasse, kust toodi sõjasaagina kunstiesemeid ja kutsuti kunstnikke kujundama moodsamat elukeskkonda ülemkihile. Prantsuse kuninga François I külalisena elas oma viimased aastad Leonard oda Vinci Loire`i orus (Pariisist lõunas), kuhu 16. saj. ehitati mitmeid losse. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduks jahipidamiseks sobivat maastikku. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord (16. pilt), mis esindab 16. saj. algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned: · Linnustele viitab ehitise masside jaotus- ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. · Palazzode mõjul pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Nt. katust katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik.
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
poolest. Kkorintose kapiteeli alaosa on kariak ja või kvaasikujuline. 2. Renessanss Eestis ja Prantsusmaal 16 saj Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1- korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
Väravast viis aeda kaks võlvikujulist lehtlat, mida nim berceau (pr k). Hoolimata Itaalia meistrite tööst säilitasid Loire'i oru aiad palju keskaegseid jooni: eraldatus, hoone mitteseotus aiaga, samuti polnud seotud aia üksikud osad; värvirikkad lillepeenrad ja aia sisustamine purskkaevude, pergolate, võreaedade, galeriide jt detailidega. François I (1494-1547) ajal hakatakse ehitama suuremaid hooneid ning aedu. Tema valitsusajal kerkib ka Loire'i oru üks kaunimaid losse - Chambord aastal 1519. See oli kuningliku õukonna viimane peatuspaik enne lõplikku tagasipöördumist Pariisi. François I valitsuslossid olid ka Fontainebleau ja Chantilly. François I ajal hoogustus taas itaalia kunstnike koostöö, tema kutsel tuli õukonda kõrges vanuses Leonardo da Vinci, kes Amboise's oma viimased eluaastad veetis. Kuna Kesk-Prantsusmaa oli lainjama reljeefiga kui Itaalia, ei olnud kerge rajada suurejooneliste veemängudega nõlvakutel asuvaid terrassaedu
Elas XVI sajandi teisel poolel. Pasquier, Etienne (1529--1615) -- õigusteadlane, Prantsusmaa XVI sajandi ajalugu käsitleva teose «Uurimusi Prantsusmaa kohta» autor. Lk:-118 Kolledzid (kolleegiumid) -- siin tähenduses: vaimulikule võimule alluvad kinnised õppeasutised. Lk. 120 ...sinna sohu meelitas Camulogenes Caesari... -- Gallia 502 hõimu pariiside pealik Camulogenes võitles Julius Caesari vastu. Langes Lutetiat (Pariisi vana nimi) kaitstes 52. aastal e. m. a. Lk. 122 Chambord -- kuulus renessanss-stiilis loss XVI sajandist Loir-et-Cheri departemangus Orleans'ist lõunas. Alhambra -- XIII--XIV sajandil ehitatud loss ning ehitiste ansambel Granadas Hispaanias. Keskaja mauri ehituskunsti haruldane mälestusmärk. Lk. 123 Bastille -- endine kindlus Pariisis (ehitatud 1370--1382); muudeti peatselt riiklikuks vanglaks. Daidalose aed -- Daidalos -- legendaarne ehitusmeister (kreeka müt.),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
