püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik. RAFFAEL fresko ,,Ateena kool" Vatikanis, ,,Sixtuse madonna" tahvelmaal (Dresdeni galeriis, maaliti Piacenza San Sisto kirikule altariks.) MANERISM iseloomulik müstika, rafineeritus, kunstlikud efektid, väänlevad-väikese
graafilist tööd • Näitus Pariisis 1901 – 71 tööd • Palju autoportreesid, maastikumaale, natüürmorte lilledega, viljaväljade maale • Teostel palju lihtinimesi • Palju tumedaid toone „Päevalilled“ • 1888 • Õlimaal lõuendil • Pastelsed toonid • Rahvusgalerii, London „Tähistaevas“ • 1889 • Õlimaal • Öine vaade läbi sanatooriumi akna • MKM NY-s „ Dr. Gachet' portree“ I • 1890 • Õlimaal • Viimased nädalad • Kaks sama kompositsiooniga maali, esimese asukoht pole teada, teine Pariisis Orsay muuseumis „ Dr. Gachet' portree“ II Aitäh!
Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sisuga lugu. *kokkusurutud sõnastus *sisuks on mitmesugused sündmused, *teravmeelne teemaarendus elukutsed ja inimlikud nõrkused. *püändiga ning vabastava naeruga lõpp *üllatuslik lõpp *lõdvema kompositsiooniga 7. Miks on vaja koguda rahvaluulet ja kes on tuntuim koguja ? Rahvaluulet on vaja koguda selleks,et see säiliks ja selleks et järgmised põlkonad teaksid millised kombed/tegemised olid varasemal ajal. Kõige kuulsam rahvaluulekoguja on Jakob Hurt. 8. Kõnekäänd,mõistatus,vanasõna
BEETHOVEN Uuenduslikud jooned Beethoveni klaverisonaatides Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu.
järgi kujutada. "Naine pärliga" Tähelepanu on pööratud naise pärlile, mis on küll ainult pisike detail maalist, kuid siiski hästi kujutatud. Värvid on küll tuhmid, kuid maali idée on hea. Rosa Bonheur "Landscape With Cattle" Detailselt maalitud, varjud ja värvide kombinatsioon. Mulle meeldib see maal, sest värvid on tasakaalus, kõik on maalitud sellisena, nagu päriselus. "The Horse Fair" Minu arvates on maal hea kompositsiooniga, terve pildi ulatuses käib tegevus. Detailselt maalitud, näiteks isegi taust, mis on tolmupilvest veidike hägune.
RUUMIKUJUNDUS JA LILLESEADE Anna Popova HT13-KE EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM asub Tallinna vanalinnas AVAS UKSED 1980. aastal, mis on valminud barokses aidas. Muuseumi kogule pandi alus 1919. aastal koos Eesti Kunstimuuseumi rajamisega. Eesti kaasaegse tarbekunsti kõrval on esindatud ka tootekujunduse ning unikaaldisaini näidised. Muuseumil on tekstiili-, keraamika-, portselani-, naha-, klaasi-, ehte-, metalli-, mööbli- ja disainikollektsioon, kokku ligi 15000 museaali; lisaks mahukas foto-, negatiivi- ja slaidikogu, erialane raamatukogu ning arhiiv. Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioon on kõige väärtuslikum ja ülevaatlikum eesti professionaalse tarbekunsti ja disaini kogu üldse. NAHAKUNST ETDM-i nahakogusse kuulub üle 90 professionaalse kunstniku ja töökoja ligi 1700 tööd. Eesti nahkehistöö on väga mitmepalgeline. Kunstnikud on valmistanud köiteid, albumeid, laekaid, auaadressikaasi, dekoratii...
17. SAJANDI KUNST 17. sajand tõi endaga kaasa suuri muudatusi. Seda perioodi kunstiajaloos nim. barokiks. Barokk kujunes 17.sajandi alguses Euroopa üheks mõjukamaks kunstivooluks. Arenes Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis, osal Prantsusmaal. Selle sajandi kunst oli väga mitmekesine ja seda tänu maailma rahvaste kultuurilisuslikele eripäradele. Seetõttu ei saagi selle sajandi kunsti väga üldistada, kuna maailma eri piirkondades oli kunst tol ajal väga erinev. Barokkstiili tõus taandas vohanud manerismi ja ümber paigutusid kunstigeograafilised jõujooned. Kuid siiski, kui üritada rääkida üldiselt, siis renessansi harmooniale ja rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus ning teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Barokkmaalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga. Figuurid olid asetatud ebasümmeetriliselt, juhuslikult...
kompositsioone · Teoseid iseloomustavad soojad kuldsed toonid, elurõõm, toredusküllus · Pärast naise Saskia surma tekkisid majandusraskused · ,,Öine vahtkond" sai murranguliseks teoseks tema loomingus. Selles loobus ta traditsioonilisest grupiportree kompositsioonist, mis andis kõiki tegelasi edasi võimalikult esinduslikult ja täpselt · Viimaste eluaastate teosed said tema loomingu tipuks · Hilisemad teosed on vabad, näiliselt juhusliku kompositsiooniga, lihtsad, monumentaalsed. Valgus mahedam ja hajuv, käsitluslaad maalilisem. · Viimaste eluaastate teostes psühholoogiline sügavus, humanism ( ,,Autoportree" , ,,Kadunud poja tagasitulek") · Omapärane valguskäsitlus. Valgus peamiseks väljendusvahendiks, mis koondub alati teose sõlmpunkti, kompositsiooni keskmesse, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. · Valguse ja varju piirid mahedad, õrnad · On kuulus ka graafikuna
,,Kena kangelane ja küllaga vaikelusid" Retsensioon 25. veebruaril käisin Kumu kunstimuuseumi suures saalis vaatamas Kaido Ole personaalnäitust ,,Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid". Näitus on üleval 27. jaanuarist 15. aprillini ja sellega kaasnevad haridusprogrammid, kohtumisõhtud ja meistriklassid. Kaido Ole on Eesti üks rahvusvaheliselt tuntuim ja hinnatuim ,,loomingulisest energiast pakatav kunstnik, kelle jaoks sünnimaa kunstiruum on juba ammu ilmselgelt kitsaks jäänud. Vaataja saab kogeda, kuidas kunstnik on jäänud truuks teatud hoiakutele, nagu emotsionaalne tasakaalustatus, tehniline perfektsionism ja esteetilisus, hoolimata sisulistest võngetest, erinevatest mastaapidest ning eksperimentidest." (Anu Liivak) Näitus koosneb kunstniku paarikümnest uusimast tööst, millel on kombineeritud materjale, vorme ja pindu reaalsete esemetega. Iga töö peal kujutatud...
Viimane võõrandamiseelne omanik oli Adolf Baron Pilar Von Pilchau. Pilar Von Pilchaude ajal 19.saj teisel poolel ning 20. Sajandi algul kerkis mõisa arvukalt kauneid historitsistlikke ehitisi, millest enamik on säilinud tänini. (Audru mõis) (Audru Mõis, Välisuks) 1850test aastatest pärineb keskaegset linnust meenutav kõrge nurgatorniga historitsistlik teenijatemaja. 19. sajandi lõpul ehitatud uuel aidal on keeruka kompositsiooniga viiluots, mille paarisakna juures on kasutatud Pärnust pärinevat keskaegset aknasammast. Sarnane keskaegne aknasammas on leidnud koha 1909. aastal valminud stiilse maakivist viinavabriku paarisakna juures. Mainimist väärt on ka neogooti stiilis teravkaarakende ja sammastikuga valitsejamaja kauni puidust nikerdatud historitsistliku välisuksega. Sammastikuga on kujundatud ka paarsada meetrit eemal paiknev magasiait. Mõisakompleksi uhkuseks on selle kaguosas, Audru jõe saarel paiknev park
väljendusrikkust mitte enam efektsete pooside ja silmatorkava miimika abil, vaid ta teoste poeemiline hingestatus on loodud kõige lihtsamate, lausa igapäevaste vahenditega.("PÜHA PEREKOND") Suuremõõtmeline grupiportree"ÖINE VAHTKOND" sai tema loomingus murranguliseks teoseks.Selles loobus ta traditsioonilisest ja publikule meeldivast grupiportree kompositsioonist."Öine vahtkond"on DÜNAAMILINE ja EBATAVALINE. Rembrandti hilisemad teosed on vabad,näiliselt täiesti juhusliku kompositsiooniga,lihtsad ja monumentaalsed.Valgus muutub MAHEDAMAKS,HAJUVAKS,käsitluslaad JÄRJEST MAALILISEMAKS. Tema viimastel eluaastatel loodud teostes on psühholoogiline sügavus ja humanism leidnud kordumatult täiusliku kehastuse.("AUTOPORTREE", "KADUNUD POJA TAGASITULEK") Rembrandti maalides tagab ühtsuse ja terviklikkuse omapärane valgusekäsitlus.Valgus on talle peamiseks välejndusvahendiks,see KOONDUB ALATI TEOSE SÕLMPUNKTI, KOMPOSITSIOONI
EDGAR DEGAS (1834-1917) Edgar de Gas sündis 19.juulil 1834.a. Pariisi pankuri peres. Tema isa oli tulnud noore mehena Pariisi, rajanud Napoli kaubanduskeskuse ja abiellunud. Pere vanima pojana oleks Degas pidanud minema isa jälgedes. Pärast lütseumi lõpetamist astus ta Pariisi Ülikooli õigusteaduskonda, kuid tänu kangekaelsusele saab isalt loa pühenduda maalikunstile. Katkestanud juuraõpingud alustab kunstiõpingutega. Külastab Itaaliat, kus viibib mõned aastad ja tutvub renessanssiajastu meistriteostega.Tuleb tagasi Pariisi, kus avab ateljee ja otsustab kirjutada enda perekonnanime eesliitega kokku. Noore Degasi parim töö on ,,Bellelli perekond". Selle teosega tõstis ta mässu kehtivate esteetikanõuete vastu. Ametlik salongiportree pidi olema fotograafiliselt täpne ja komponeeritud hetkejäädvustus. Degasi figuurid ei poseeri nagu teiste kaasaegsete foto- graafilistel maalidel, vaid tema figuurid on keskendunud üksteisele. Mustas leinarü...
Taevas - Maakera ümber on 9 sfäärilist taevast, kuhu saab vastavalt teenetele ja ausale elule. Sinna pääsevad need, kes on oma elu elanud ausalt ja jumalat siiralt teeninud. Sinna on tulnud kangelased, märtrid, pühakud, ausad ja inimlikud valitsejad. Taevas kohtub Dante ka oma jumaldatud Beatricega, Vergilius jääb purgatooriumi mäele maha. Kümnendas taevas ilmutab jumal ennast valguse ja armastusena, Dante jôuab sinna piirile koos Beatricega. Poeem on selge kompositsiooniga, mis rajaneb arvude müstikal. Arvul ,,kolm" on sümboolne tähendus teose kolm osa tähistavad hauataguse elu sfääre: Põrgu, Puhastustuli, Taevas(Paradiis). Igas osas on 33 laulu, kirjutatud ristriimiga kolmikvärssides. Koos sissejuhatava looga on laule kokku 33 x 3 + 1 = 100, mis on arvu 10 ruut ehk suurima täiuslikkuse väljendus. Autori lootuse poole pürgimist takistavad kolm kiskjat, kes
pandi õigusteaduste kooli. Just siin hakkas ta tõsiselt tegelema muusikaga, mida anti soovijatele. Õpilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal Tsaikovskit, kes mängis väga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. 1862. a. astub Tsaikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tõsiselt tegeleda kompositsiooniga. Konservatooriumis õpib ta A. Rubinsteini käe all. Rubinsteini mõjutusel loobub Tsaikovski lõplikult oma ametist ja pühendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lõpetab ta konservatooriumi hõbemedaliga ja asub õpetajatööle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Nt. Kolm sümfooniat, I klaverikontsert, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad".
Samuti tema tööd on natukene sürrealistlikud näiteks ,,Suur kala sööb väikest kala", mis on päris arusaamatu esmapilgul. Bruegheli töödes on poliitilisi teemasi ka, kuna ta elas reformatsiooni perioodil, mis oli poliitiliselt ebastabiilne. Kompositsiooni poolest erinevad nende kahe kunstniku tööd eriliselt. Dürerile meeldib kujutada asju suures skaalas pildil, mis loob võimsa mulje ja ei aja inimest nii segadusse, tööd näevad välja lihtsa kompositsiooniga, mis meenutab itaalia maalikunsti. Kuid lihtsat ja mõjuvat kompositsiooni ei ole nii kerge luua. Samas kui Bruegheli kompositsioon jätab esmamuljelt väga segase mulje. Osadel töödel on tal väga segane kompositsioon, kus elemente on palju ja ei pruugi korralikult esialgselt midagi üldse aru saada, eriti kui ei ole kristlane. Tema tööd on väga sarnased tema maalidega kompositsioonide ja teemaatika poolest, põhimõtteliselt lihtsalt ainult trükkised mitte maalid.
aastal. Kirik lammutati paavst Julius II käsul 16. sajandi algul, et rajada sinna maailma suurim kristlik pühamu, mis oleks ühtlasi ka tähtsaim suure usumehe auks püstitatud kunstiteos. Peetruse haud asub praeguse Püha Peetri kiriku krüptis ehk maa-aluses kabelis. Caravaggio maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust. Sündmustik hargneb enamasti pimeduses, mida lõkestab poolviltu ülalt langev ere valgus. Caravaggio vürtsitas ka maailma oma täiesti uudse kompositsiooniga. Tema maalides mõjuvad inimeste poosid ja asendid juhuslikena, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Aga just seevastu ei vastandu pildi ruum vaataja ruumile, vaid need sulanduvad kokku. Vaataja tunneb end pildidl kujutatud sündmuse osalisena. Kõik pildi tegelased ja esemed on kujutatud selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. Ruumilisuse saavutamise tähtsaim vahend on heletumedus, mis aitab ka teose meeleolu dramaatiliseks
· Rembrandt-,,Autoportree Saskiaga", ,,Doktor Tulpi anatoomia loeng", ,,Öine vahtkond", ,,Kadunud poja tagasitulek", alguses rõõmsad, hiljem kurvad, salapärane poolhämarus, mahe pilk, soojad tumepruunid, kuldsed ja sügavpunased toonid Võrdlus: Renessansi harmooniale, rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus, teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Barokkmaalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga. Figuurid olid asetatud ebasümmeetriliselt, juhuslikult, loomulikumalt. Väga tähtsaks kujunes valgusekäsitlus, mis oli nüüd heleda-tumeda kontrastil põhinev. Sageli helendusid näod salapäraselt tumedal taustal ("Dr.Tulpi anatoomiatund"). Mõnikord tegi autor valguse-varju mängu ekstra põnevaks, et pilt oleks mõjuvam ja efektsem.
Valgus asub rohkem töö tagaplaanil, Mona Lisa on varjulisemas kohas, kuid siiski mitte täielikus varjus. Töö on maalitud tumedates toonides. Teos on üldiselt külmades toonides, domineerivad tööl jahe kollane ja külm sinine. Jooned on selged, kontuurid tugevad, maal on maalitud pehmete pintslitõmmetega, aga väga täpselt. Vormid on mahulised ja pigem ümarad. Maali tekstuur on sile, kohati tuhm ja õrnalt läikiv. Töö on vertikaalne ja kaheplaanilise kompositsiooniga. Esiplaanil asub Mona Lisa, tagaplaanil loodus (maapind, põõsad, veekogu, mäed ja taevas.) Ka tagaplaan on jaotatud kolmeks. Alumisel osal asub maapind, keskmisel osal asuvad veekogu ja puud/põõsad ning ülemisel osal asub taevas. Silmapiir on koondunud maali ülaossa, natuke madalamale Mona Lisa silmadest. Töö rütmi loovad värvid ja vorm. Rütm on pigem reeglipärane. Liikumise suund saavutatakse valguse ja varju vahendusel. Dünaamika on pigem ragulik, sujuv
kujutatakse peamiselt peegli ja lilledega. Arhitektuur ja templid Arhitektuuri iseloomustab mõõdukus, proportsionaalsus ja liialduste vältimine. Ehituseks kasutati enamasti marmotit ja kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Tempelid ehitati tavaliselt platvormile. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Zeusi tempel Suurim ehitis Peloponnesosel. See ehitati 468-456 a. eKr See oli rangelt sümmeetrilise kompositsiooniga. Tempel ühendas arhitektuuri ja skulptuuri. Parthenoni tempel See oli pühendatud linna kaitsejumalannale Athenale. Templi sees asusid hiiglaslikud skulptuurid, millest tähtsaim oli kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Nike tempel See oli väike tempel akropoli sissepääsu ees. See tempel oli loodud võidujumalanna Victoria auks. Dionysose teater Vanim näidendite esitamis koht Ateenas. Teater loodi veinijumal Dionysose auks.
imetlust. Tema maalide värviilu oli õrnem võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. ANDRE DERAIN(1880-1954)/a(n)dre dö ‘rö(n)/ ja MAURITSE de VLAMINCK (1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Derain sattus Cezanne mõju alla ja lähenes kubismile. Tema 1920-ndail aastail maalitud maastikud on traditsioonipärase kindla kompositsiooniga ja mõjuvad suurejooneliselt. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkas ta kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. GEORGES ROUAULT (1871-1958) /zorz ruoo/ oli erandlik kuju foovide hulgas . Nooruses töötas ta klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. Ta püüdis oma töödega teenidakatoliiklust ning kaasa aidata maailma parandamisele.
TOOMPARK Eesti pargid on oma pika eksisteerimise vältel üle elanud mitmeid perioode ja läbi teinud pika katseaja. Küll on külmad talved võõrpuuliike hävitanud, sõjad laasta- valt mõjunud, tormid suuri puid murdnud kõik need olukorrad on parkidele nega- tiivset mõju avaldanud. Tuleb tõdeda et ka inimtegevusest ei ole alati parkidele head sündinud- täiendamised, muutmised, pikaks ajaks hooletusse jätmised, ebaõige kasu- tamine. ÜLDIST TOOMPARGIST: Toompark on bastionide haljasvööndi kõige suurem park (11.1 ha), mis hõl- mab kunagise Gootide ja Vendide bastioni, millede asemele oli kujundatud hiljem Patkuli reduut. Park piirneb bastionide haljasvööndit piirava ringpuiesteega ehk siis Toompuiesteega. Pargi kõige vanema osa moodustavad Nunne tänava äärsed puud, mis on istutatud 19. sajandi lõpus. Toompeale viiv Patkuli trepp avati 1903. aastal. Park oma põhiosas on rajatud Toompea jalamilt täitmata jäetud vallikraavi nn S...
siin hulk kaitsealuseid parke, sealhulgas Luua park, tammealleed ja ebatsuugapuistu. Nimetamisväärsed on Kaiavere ja Elistvere parkmetsad. Viimases asub Elistvere loomapark Allikas: http://www.estonica.org/est/lugu.html? menyy_id=586&kateg=2&alam=69&leht=2 Kaitstavate loodusväärtuste kirjeldus Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja puudekogumikku, 1 arboreetum ja 4 rändrahnu. Enamik parke on rajatud 18. saj. lõpust 19. saj. keskpaigani. Huvipakkuvaima kompositsiooniga on Saare, korrastatuimad Kuremaa ja Luua park. Elistvere pargi baasil rajatud loomapark, kus tutvustatakse eelkõige kodumaiseid loomaliike ning loodust tema mitmekesisuses, on kujunenud populaarseks turismiobjektiks. Vooremaa põhilisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti esinevad voored, mis on esindatud künnistena (nõlvade kalle alla 10º) ja seljakutena (nõlvade kalle üle 10º), ning nendega samasuunalised vagumused. Teised pinnavormid (oosid, mõhnad, orud)
Seetõttu on oluline, et essee kirjutaja ei korda teiste poolt kirjapandut, suhtub kasutatavatesse tekstidesse kriitiliselt. Essees võib kasutada kellegi teise mõtteid, kuid need mõtted peavad olema korrektselt viidatud ja neid ei tohiks esitleda oma mõtetena (kui Sa seda teed, siis on tegemist plagiaadiga ehk loomevargusega). Essee vormistamise nõuded on esitatud kooli kodulehel TÖÖ VORMISTAMINE Soovitused gümnaasiumiõpilastele Essee on lühem vaba kompositsiooniga isikupärases viimistletud stiilis kirjutis kirjanduslikul, filosoofilisel vm teemal. Essee on avatud ja paindlik vorm, mis sobib paremini isiklike muljete ja arvamuste kui rangelt teaduslike teemade esitamiseks. Esseistlikku stiili iseloomustavad rõhutatud subjektiivsus, süstemaatilise ammendava käsitluse vältimine, kujundlik väljenduslaad, vaimukus ja aforistlikkus. · Mõtteline ja väljenduslik ühtsus.
See arenes Itaalias, Hispaanias, Flandrias, Portugalis ja osati ka Prantsusmaal. Algul kasutati seda terminit Itaalias tolleaegse arhitektuuri pilknimena, sest see oli võrreldes renessanssiga eriti veider. Renessanssi harmooniale ja rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus ja teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Kui renessanssi maal oli sümmeetriline, siis baroki maalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga. Figuurid olid asetatud ebasümmeetriliselt, juhuslikult ja palju loomulikumalt. Peategelane võis isegi olla seljaga vaataja poole. Itaalia, Hispaania, Lääne-Saksamaa Romantism- Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Romantilised tegelased. Erandlikkust toonitatakse. Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud
Ebakõlad aga ei vasta enam proportsiooni reeglitele, mistõttu on see inimestele raskesti vastuvõetav. Kuna aga kunst võimaldab mängida ja kujutada nähtusi nii nagu nad tegelikult ei ole, ntks inetut kaunil moel, siis muutub inetu täiesti vastuvõetavaks ja isegi meeldivaks kunstis. Näiteks mõjub Giovanni da Modena fresco “Põrgu” esmapilgul väga õõvastavalt, kuid pikemal vaatlemisel hakkavad köitma mustrid, erinevad näoilmed. Negatiivne, mida on oskuslikult detailide ja kompositsiooniga leevendatud, kauniks muudetud, kuidagi hajub. Eco küsib, et kas inetu kaunilt kujutamine ei muuda inetut mõneti ka paeluvaks.? Vastaksin sellele kindlasti jaatavalt. Ka hiljem on paelunud inimesi kunstis just seks, surm ja vägivald ja kõik, mis on ebatavaline. Lisaks inetule paelub inimesi ka ihaldatu ja kättesaamatu. Keelatud või kättesaamatu on magus ja mida kättesaamatum, seda magusam ta tundub. Võiks isegi öelda, et kujutlus sellisest võimatust armastusest on keskaja
Omapärane on Pr kunst 17 saj alguses, kui pole veel abs monarhiat. Võetakse itaallastelt eeskuju ning sünnivad ehtsad barokktööd. Kõige tuntumad Prantsuse 17. saj. maalikunstnikud tegutsevad Roomas Nicolas Poussin ja Claude Lorrain. See on õukondlik kunst. Poussin Tegi peamiselt paljufiguurilisi antiikmütoloogilisi ja religioosseid maale. Tema maalid erinevad tüüpilisest barokist oma rahuliku kompositsiooniga. Ka dramaatilisi stseene annab ta edasi rahulikus meeleolus. Poussin ei suutnud või ei tahtnud edasi anda suuri tundeid. Loomingut mõjutas Descartes`i filosoofia: arutleb palju elu ja surma teema üle. Oli ka kirjandushuviline. Teosed on üles ehitatud matemaatilise täpsusega. Tuntumad maalid on ,,Mooseslapse leidmine", ,,Arkaadia karjused" ja ,,Autoportree".
Hollandi kunst 17. sajandil Anett Treier 10. D JPG 18.03.2013 Hollandi ehituskunst Hindas praktilisust ja mugavust. Hakkasid levima lõõridega ahjud. · Hollandi arhitektuurile oli tüüpiline raekoda- kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn. Rotterdami raekoda Hollandi maalikunst Skulptuur oli tähtsusetu. · 17. sajandi keskpaigal Hollandi maalikunsti õitsenguaeg. · Võideti sõda Hispaania vastu. · Maalikunst väljendas optimismi ja võidurõõmu vabadussõja eduka lõpu puhul. Jan Vermeer van Delft. Tüdruk pärlitega. Maali hoitakse Kuninglikus Maaligaleriis Mauritshuisis. Click to edit Master text styles ...
Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma nime tellija järgi. Leonardo da Vinci - Annunciation Michelangelo - The Last Judgement Raphael - The Miraculous Draught of Fishes Kokkuvõte Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik,
Lõuendit kattis paks värvikiht, millesse tõmbas triipe pintslivarre või sõrmega (triibuline pind). Ei leidnud avalikku tunnustust. ,,Viinamarjalõikus", ,,Õitsev mandlipuuoks" Paul Gauguin 1848-1903 Prantsuse maalikunstnik. Huvitus kunstist niivõrd, et loobus 35-aastaselt oma tulusast ametist, jättis pere maha ja hakkas elama boheemlaselu. Maalib dekoratiivseid, ühtlase värvipinna ja värava koloriidiga maastikuvaateid ja figuraalse kompositsiooniga maale. Paul Cezanne 1839-1906 Prantsuse maalikunstnik, kes keskendus värvidele ja motiividele maastik, portreed. Ta arvas, et iga objekti saab kujutada mitmest vaatepunktist selle nurga alt, kus vorm on kõige selgem. Esemete vormides nägi ta geomeetrilisi kujundeid. EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUL Johann Köler (1826-1899) · portreed talupoegadest · reisidel tegi maastikumaale (erinevate maastike kujutamine)
keerised ulatudes kuni 2000 km/tunnis. sisemine soojusallikas, mis kiirgab kaks korda rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. Temperatuur Neptuunil on -235 kraadi Celsiust. Pluuto Pluuto orbiit on pikergune ja ta liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Kaotas planeedi staatuse, sest on liiga väike ja antud alal on veel suuremaid ja suuri sama kompositsiooniga objekte. NASA saatis kosmoselaeva teele, et uurida asja lähemalt. Laev peaks saabuma Pluutole 2015 aastal ning siis saadakse uut infot, mis võib taastada Pluuto planeedistaatuse. Päikesesüsteemi kujunemine Moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega
ja ojakesed risti nõlvaga ning kujundada need kividega, kuhu vahele jällegi panna kasvama alpitaimi. Kiviktaimla rajamine Kiviktaimla rajamine võib tunduda küll esmapilgul keeruline, kuid üheks kompenseerivaks eeliseks on see , et neid saab edukalt rajada muuks otstarbeks kõlbmatutele aladele. Samuti võivad nad paikneda kõige erinevate suurustega aladel mõnest ruutmeetrist kuni terve aiani ning võimaldavad ühele väikesele pinnale koondada suurima mitmekesisuse ja originaalse kompositsiooniga taimestiku. Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on, et rajatis peab olema väga hästi drenaazitud. Kiviktaimlat on kerge korras hoida, kui ta kord kõigi reeglite järgi rajatud on ja käheduses ei ole heinamaad, kust tuul umbrohuseemneid kannaks. Kiviktaimla, alpiaia asukoht On hea, kui kiviktaimla asub ümbritsevast keskkonnast veidi kõrgemal. Mõttes seostatakse kiviktaimlat sageli päikesepaistelise asukohaga, kus üldreeglina on väga soe ja kuiv
Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise. Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Leonardo da Vinci-Püha õhtu söömaaeg Rafael-Sixtuse madonna Kõrgrenessanss Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid.
Suured mastaabid. peristüül; aia keskel bassein. jugapuu, loorber, mirt. akveduktid. Rahvapargid, lossiaiad, villaaiad, Siseaed-välisaed, sammas- Kasvuhooned (vilgukivist). Viridariumid: viljapuud ja portikusaiad, matusepaigad varikäigud. Korrapärase Rosaarium, potililled. Lilleärid: ilupuud. hiiemetsadega hävisid koos Rooma kompositsiooniga. Mägivillade roosid jt lilled, sh Aprikoos, virsik, ploom, langusega. terrassaiad. Aiamajad, lehtlad, introdutseeritud. Geomeetriliselt viinamari jt. pergolad ja taimevõrestikud, pügatud puud-põõsad, trepistikud. Purskkaevud, taimeskulptuurid.
Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on keskaegne telliskirik Tartus ning ta on tuntud eelkõige oma terrakotafiguuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt 13. sajandi esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 1944–2005. 12. sajandi teises poolest või 13. sajandi algusest on leitud fragmentesamal kohal asunud puitehitisest, mis on ilmselt olnud kirik. Esimesed teated kiriku või koguduse eksisteerimise kohta pärinevad 1323. aastast. 1327. aastal määrati Jaani kirikule esimenepreester. Tõenäoliselt alles 14. saj teisel poolel valminud kiriku väliskujunduses domineerib võimas läänetorn (selle ülaosa pärineb arvatavasti 18. sajandist). Lääneportaali kroonib ehisviil (vimperg), mille niššides paikneb 15 figuuri. Tegemist on Viimsepäeva kohtule osutava grupiga. Kõige rikkalikumalt olid J...
Renessanss ja humanism tekkisid Vahemeremaade linnriikide tugevnemisel. Sealsed monarhid tahtsid üksteist üle trumbata ning seetõttu väärtustasid kunste, arhitektuuri ja juveelikunsti aga tähtis oli ka enda alluvuses hoida arste ja advokaate. Seetõttu tekkisid suured haritlaskonnad, kes olid vastuvõtlikud kultuuriuuendustele. Renessanssi all mõeldakse antiikkultuuri juurde naasmist. Renessansiaja teadlased väärtustasid eelkõige loodusteadusi, aga ka matemaatika tähtsust. Looduse uurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Väga tähtis oli ka vanakreeka ja ladina keele tundmine. Humanismi mõiste tähistab ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi, vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistide maailmavaates oli keskpunktis inimene, mitte Jumal. Usupuhastuse all mõeldakse ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon on kiriku ja...
Viimistlustehnikana kasutati palju mosaiiki. Termide aknad olid klaasitud (klaas oli ehitusmaterjalina kasutusel alates 1. sajandist). Rekonstruktsioon Oli lahtiste sammaskäikudePõhiplaan ja ühiskondlike hoonetegaTänapäeval ümbritsetud väljak,Tänapäeval mis ei puudunud üheski linnas. Üheks keerukama kompositsiooniga foorumiks antiikses Roomas oli Trajanuse Foorum. Trajanuse Foorum Kujutas endast avarat väljakut (100x120m), mille mõlemad küljel olid poolringikujulised laiendid. Foorumit piiras müür, sissepääs oli kujundatud triumfikaaretaolise väravana. Müüri siseküljed olid palistatud sammastereaga.
indiviidi. Karlheinzi isa jäi kadunuks sõjas, seega pidi poeg ise hakkama saama. 1947. hakkas ta õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis, kus oli tema kompositsiooni õppejõuks Frank Martin. Pärast selle kooli lõpetamist aastal 1951 jätkab Karlheinz õpinguid Olivier Messiaen'i käe all. Ta käis kompositsioonitundides Darius Milhaudi juures Pariisis. Seejärel osales ta Darmstadti suvekursustel, kus ta puutus kokku serialismi kompositsiooniga. Karlheinzi kokkupuude Pierre Schafferiga tema helimuusikastuudios. Nende vahel oli koostöö konkreetse muusika vallas. Konkreetne muusika = elektroaktustilised muusikateosed 1948 aastal, mis on kokkumonteeritud erinevatest salvestistest (müra, hääled, muusikahelid jne). Iseloomulikud helitehnikavõtted: manipuleerimine, salvestiste tagurpidi mängimine. Aastal 1953 pöördus Stockhausen tagasi Kölni, kus ta jätkas tööd sealses elektronmuusikastuudios. Sellest perioodist pärineb tema
privileegi maalida valitsevat doodzi ning toob kaasa regulaarse aastase sissetuleku saja tukati suuruses summas. Kunstniku töödest perioodil 1515.-1520 aastani on tuntumad madonnapildid. Patrooni, Ferra 5 hertsogi Alfonso d'Este tellimusel maalib Tizian ka seeria mütoloogilisi kompsitsioone ning alustab teise alatarimaaliga ,,Madonna Pesaro perekonnaga" maalimist Frari kirikule, mis valmib aastal 1526. See teos on uudse ja huvitava kompositsiooniga, kus Tizian on juba selgelt lahti öelnud sümmeetrianõuetest. Ta loob asümmeetrilise, kuid tasakaalustatud kompositsiooni, mis on tulvil elu. Maarja ees seisev seltskond, maali tellinud Pesarode perekond, on täpselt ja karakteerselt portreeritud. 1. 3. Tizian kui portrist 1520. aastatel kogub Tizian kuulsust portretistina. Tizian elas ajastul, mil Euroopa oli
Romaan "Üle rahutu vee" kujutab pagulaspaadi teekonda Rootsi 1944. aasta tormisel sügisel. Oleviku kõrval saavad palju ruumi tagasivaates elule Eestis enne sõda. Inimesed püüavad toimunus selgusele jõuda, otsivad Eesti vabaduse kaotsimineku ja enda põgenemise põhjusi (brosüürist lk 30 31). Kirjaniku luigelauluks jäänud kolmeosaline "Kas mäletad, mu arm?" koosneb kahest novellikogust ja nende vahele paigutatud romaanist, olles nii taas erandliku kompositsiooniga. Kolmel raamatul on ühine raam: torm hoiab metsatööl olevaid eesti pagulasi onnis, tekkinud aeg täidetakse meenutustena esitatud lugudega. Triloogia esimene ja kolmas raamat on üles ehitatud novellikogudena, teine köide on romaaniline tervik pagulaslaagris jutustatud elulugu "Proua Ene Leevi pihtimus". Ülesehitusliku sarnasuse tõttu on Gailiti viimast teost nimetatud ka Eesti "Dekameroniks". August Gailit suri Rootsis 5. novembril 1960. aastal ja maeti Örebro Põhjakalmistule.
Pjotr Tsaikovski looming Referaat Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Elulugu.....................................................................4 Ooperid......................................................................5 Balletid...................................................................6-7 Muud teosed...............................................................8 Kokkuvõte..................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................10 Lisad..........................................................................11 Sissejuhatus Valisin Pjotr Tsaikovski loomingu oma referaadi teemaks, sest ta on üks tuntumaid Vene heliloojaid. Ta oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning se...
Tuntumad tööd: ,,Madonna grotis" (grott-kaljukoobas). Siin on Vinci maalimislaad juba välja kujunenud võime näha romantilist ja salapärast meeleolu, madonna õrna ja pehmet naeratust (see on Vinci üks iseärasusi!). ,,Püha õhtusöömaaeg" - maalitud 1496-1497 ühe Milaano kloostri söögisaali seinale. See on halvasti säilinud tänu Vinci poolt ebaõigesti valitud maalimistehnikale. Tänapäeval siiski restaureeritud. Maal paistab silma suurepärase kompositsiooniga Kristusesse kui kesksesse figuuri koonduvad ruumi perspektiivijooned, teda ümbritsevad jüngrid on peade asetuse, käteliigutuste ning pilkude suunaga liidetud ühtseks tervikuks. ,,Mona Lisa" (ehk ,,Gioconda), tuntuim Vinci maal. Kujutab kauni, sinasse uppuva maastiku taustal istuvat salapäraselt naeratavat naist. Samalaadseid, psühholoogiliselt sügavaid portreid on Vincil veelgi, samuti maale usulistel teemadel. Suhteliselt rohkesti on säilinud Vinci joonistusi
Kuressaare Gümnaasium Leonardo Da Vince Referaat Koostaja: Sanna Sadam 11.B klass Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2010 Sissejuhatus Kõrgrenessansis hakkas tõusma kunstniku isiku tähtsus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Mõnel juhul võis eelkirjeldatud mõtteviis õigustada igasuguste loovate ideede tähtsamaks pidamist nende teosta...
Uuena säras nende välispind päikese käes, kuna püramiidide välispind oli lihvitud. Kaugelt meenutas see kollane kivimürakas mäge. Võimalik, et see geomeetriline kujund omab vanade egiptlaste jaoks mingit maagilist tähendust. Kõik on tehtud äärmise geomeetrilise täpsusega. Isegi sfinks, mis on ühest kaljupangast välja tahutud hiiglaslik lõvi kehaga inimese kujutis, on seotud geomeetriliselt täpse arhitektuurilise kompositsiooniga. Ehitamise ajal jäeti püramiidi käigud, mis viisid haudkambrisse. Pärast matust käigud suleti ja maskeeriti korralikult. Maskeering oli vajalik, sest sisemuses oli mitmeid aardeid, mida pidi varaste eest peitma. Väga tähtsal kohal olid püramiidide ehitamisel kanalid, mis tagasid õhuvahetuse. Need ulatusid hauakambrist püramiidi välispinnani. Püramiidide sisemus koosnes enamasti kolmest ruumist: avatud ruumis toimusid
1978 Audru söökla-haldushoone orgaaniliselt laadilt neomodernismi, viimase puhul isegi neofunktsionalismi siirdunud arhitektoonika. Et arhitekt läbi kogu oma aktiivse loome-ea oli pidevas arengus, kinnitagu aga 1984. aastal valminud Põllumajandusakadeemia õppehoone Tartus Tähtveres, kus tollal aktualiseerunud postmodernismile, pealispinnalisele ajalooga flirtimisele, reageeris Pormeister väärika, ent modernismist igavikulisse vormikeelde suunduva metafüüsilise silindrite ja tahukate kompositsiooniga. Seda võluvat hoonet on võimalik imetleda kõigil Tallinnast Tartusse sisenejail, aga ka Emajõelt, kus eriti veenvalt tuleb esile hästi proportsioneeritud hoone klassikat meenutav uusratsionalistlik käsitluslaad. Peetakse arhitekti loomingu tipuks, keerulise elu- ja loomesümfoonia finaaliks Tema loodud Lillepaviljon, Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone, Jäneda põllumajanduskooli õppehoone jt on objektid, mida kolleegid ja õpilased sõitsid vaatama kui
sobiva modelli- loova lähenemise ja energilise iseloomuga noormehe. Kuna see 23 ei olnud kokkulepitud pildistamine küsisin enne pildistamist luba. Kõik pildid tulid väga erinevad ja toredad. Valguseks olid laelambid ja loomulik valgus aknast. 5.19. Pildista modelli nägu alates kulmujoonest Kui pildistad sellise kompositsiooniga tuleb pilt väga malbe ja meeldiv. Samuti on see üks variantidest, mis teeb fotograafi pildiseeriad mitmekesisemaks. 5.19.1. Praktiline töö Selline lihtne muudatus tegi karmist ilmest automaatselt leebema ja meeldivama. Pildi tegemisel kasutasin ainult loomuliku valgust, kuna see oli pilvise ilma tõttu pehme ja tekitas minimaalseid, aga kontrastseid varje. 5.20. Käed portreepildil Mõnikord võib väiksemgi detail mõjutada pildi välimust
Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega
Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise. Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma nime tellija järgi. Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Tema skulptuuridest on kuulsaimad: "Mooses" (Julius II hauamonumendile kavandatud figuur) ja "Taavet"
“Mona Lisa” näo õrna modelleringu saavutas ta üllatavalt pehmete üleminekutega. Ta tegi üheaegselt tajutavaks niihästi nahaaluse lihastevõrgu kui ka naist ümbritseva atmosfääri väreluse. poolfiguur on eeskujulikult sobitatud üldraami ja jooned ning proportsioonid on har¬ moonilisemad kui üheski teises portrees enne Leonardot. “Anghiari lahing” (1504-1506) Maal üllatas oma uudse kompositsiooniga. Kahjuks ei ole see säilinud, sest järgi on jäänud vaid vähesed koopiad. Usaldusväärseim neist asub Firenzes Uffizi galeriis, koopia teosest on maalinud ka Poggi, kuid kõige kuulsam on Rubensi tehtud koopia. See on tehtud siiski originaali nägemata, ainult vanemate koopiate järgi. “Leda” Originaal on kaotsi läinud, tänapäeval on maal tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo
kujundus. Fassaadi allosas paikneb teravkaarne kaheastmeline raidportaal (raidportaal esineb Järvamaa kirikutest veel ainult JärvaMadisel). Portaali kohal on tavapärase ümarakna asemel pikk teravkaarne aken (nagu ka Järva 15 Peetris), mis rõhutab hoone pikitelge ja muudab lääneseina kunstilise lahenduse huvitavamaks. Idafassaad on kaunistatud petikniide kompositsiooniga, mille keskne motiiv on gooti akna ehisraamistik. Nii lääne kui idafassaadi kujundus, kus ehismaterjalina on kasutatud tellist, sarnaneb PõhjaSaksa tellisgootikale. Toetudes mainitud analoogiale, võib väita, et Türi kiriku (Lisa4) viilukaunistused pärinevad 14. sajandi algusest. Türi kiriku omapära on ka, et sel on peale lääneportaali veel lõunaportaal, mis rikkaliku kujunduse järgi otsustades võis olla tähtsaim sissepääs.
"Mona Lisa" näo õrna modelleringu saavutas ta üllatavalt pehmete üleminekutega. Ta tegi üheaegselt tajutavaks niihästi nahaaluse lihastevõrgu kui ka naist ümbritseva atmosfääri väreluse. poolfiguur on eeskujulikult sobitatud üldraami ja jooned ning proportsioonid on har¬ moonilisemad kui üheski teises portrees enne Leonardot. · "Anghiari lahing" (1504-1506) Maal üllatas oma uudse kompositsiooniga. Kahjuks ei ole see säilinud, sest järgi on jäänud vaid vähesed koopiad. Usaldusväärseim neist asub Firenzes Uffizi galeriis, koopia teosest on maalinud ka Poggi, kuid kõige kuulsam on Rubensi tehtud koopia. See on tehtud siiski originaali nägemata, ainult vanemate koopiate järgi. · "Leda" Originaal on kaotsi läinud, tänapäeval on maal tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo skitseeris, võib-olla aga ka maalis kaks erinevat Ledat (seisva ja põlvitava)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
