Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. Seeeest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning tarvitati tugevaid lõhnaõlisid. V Täida tabel! kunstniku nimi maalimislaad teemad e süzee, ainestik Antoine Watteau Piltide figuraalne kompositsioon on Watteau on ,,galantsete pidude" rafineeritult elegantne, kerge ja graatsiline, maalija, tema maalidel esinevad tehnika äärmiselt maaliline, voolav ja pehme. toredasti riietatud daamid ja härrad
antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. Rõhutati perspektiivi ja valguse- varju kontraste. Rõhutati perspektiivi ja valguse- varju kontraste. Rõhutati perspektiivi ja valguse- varju kontraste. Rõhutati perspektiivi ja valguse- varju kontraste. Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale
Pierre-Auguste Renoir · Prantsuse maalikunstnik (1841-1919) · Arendas oskusi portselanimaalimis- töökojas. · A. Sisley, F. Bazille'i ja C. Monet'ga koos elades hakkas arenema impressionism. · Renoir' kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. · Mööduvad hetked ja meeleolud. · Maalimislaad pehme, värvid on õrnad, heledad ning säravad, piirjooned väga sulavad · Natüürmordid, lapsed, naiste portreed ja maastikud. "Niidul" "Kiik" · Esimene tunnustus 1874. impressionistide maalide näitusel. · Sealt algas Renoir edu ja tuntus · Sai kuulsaks üle maailma. · Lõuna-Prantsusmaal elades muutus ta värviskaala rikkamaks. · Renoir oli väga viljakas kunstnik. · Tegi elu jooksul mitmeid tuhandeid maale. · Suurim kollektsioon tema töödest, mis sisaldab
Romantism Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas 19.sajandi teise veerandi.Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes- klassitsimis on esikohal mõistus, romantismis süda. Kunstnik väljendas om tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsimist täielikult erinev- pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised anrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Prantsusmaa Prantsusmaa oli romantismiaja kunstis juhtiv maa. Siin avaldus eriti ilmekalt pettumine kaasaja poliitilises elus. · Théodore Gericault /erikoo/ ,,Méduse´i parv" · Eugéne Delacroix /delakruaa/ ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" Maastikumaal
Ühendab pigem ellusuhtumine kui kindel vorm. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti ,,ära". Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Vastukaaluks kapitalistlikule argipäevale tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas oma tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsismist täielikult erinev pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised zanrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Romantism kunstis avaldub kõige selgemalt maalikunstis ja graafikas. Prantsusmaa Prantsusmaa oli romantismiaja kunstis juhtiv maa. Siin avaldus eriti ilmekalt pettumine kaasaja poliitilises elus. * Théodore Géricault /zerikoo/ (1791-1824)
meeleolu. Kuulsamad on aga Davidi kaasaja teemadel maalid (David läks algul kaasa Prantsuse revolutsiooniga, hiljem sai tast Napoleoni pooldaja ja viimase ,,õuekunstnik"). ,,Tapetud Marat" iseloomulik suur lihtsus, sugestiivsus ,,Napoleoni kroonimine" maali mõõtmed 6,1 x 9,3 m. Sündmus toimus 1804 Pariisi Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8). * Jean Auguste Dominique Ingres /ängr/ (1780-1867). Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. ,,Suur odalisk" (odalisk haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus ,,külmunud meelelisus". Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur
revolutsiooniga, hiljem sai tast Napoleoni pooldaja ja viimase „õuekunstnik“). □ „Tapetud Marat“ – iseloomulik suur lihtsus, sugestiivsus □ „Napoleoni kroonimine“ – maali mõõtmed 6,1 x 9,3 m. Sündmus toimus 1804 Pariisi Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8). * Jean Auguste Dominique Ingres /ängr/ (1780-1867). Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. □ „Suur odalisk“ (odalisk – haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus – „külmunud meelelisus“. Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur
PICASSO. K postimpressionistid: V. Van GOGH-hollandlane,"päevalilled""viljapõld küpressidega", teoseid isel. Jõulise ja hoogsad pintslitõmbed,värvid ergsad.;PAUL GAUGUIN-vaimustunud looduslähedasest elust.Inspiratsiooni sai metsukust loodusest, Lõunamere saartelt." Kaks naist Tahitilt", ,,Autoportee paletiga". PAUL CEZANNE-tema looming moodustasid natüürmordid, maastikud ja portreed.Otsis ümbritsevast geomeetriat.Lõi uudse maalimislaadi-tahuline maalimislaad. "Moodne Olympia", "Sainte-Victoire'i mägi"..Juugendstiil:19.saj lõpul Inglismaal.Stiilialgatajaks Inglise kunstnik WilliamMorris(Koondas enda umber rühmituse Prerafaelliidid). Sõna Juugend tuleneb saksa keelsest sõnast nor, nooruslik.Sellele stiilile on isel. See,et lähtuti taimedest- looklevad ja väänlevad ronitaimed, troopilised lilled.Suund levis eelkõige arhitektuuris, kus kuhjati juugendlikke kaunistusi ha maja projekteerimisel lähtuti siseruumidest,hiljem kujundati
lõõridega ahjud) · Raekoda kõrge katusega, väike haritorn Maalikunst (skulptuur oli tähtsusetu) · 17. Saj suur õitseng. Optimism ja võidurõõm pärast vabadussõda. · Kunst kooskõlas turumajandusega · Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad Portreed seotud olustikulise tegevusega ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke portree; tuntuim portree ,,Mustlastüdruk" (lihtrahva Mona Lisa) · Olustikumaal jõudeelu, lõbutsemine jõuakte kodudes o Kunstnikud = ,,Väikesed hollandlased" o JAN STEEN ,,Ristsed" o PIETER de HOOCH ,,Naine ja teenijanna õues"
Fovism 20.saj alguse kunst. Voolu nimi on fovism, kuid kunstnikke nimetati foovid või fovistid. Prantsuse keeles tähendab sõna foovid metsikuid. Tinglik algus on aastal 1905, kui kunstnikud äratasid tähelepanu Pariisi Sügissalongi näitusel. Fovism on eelnevate voolude (impressinoism, neo- japostimpressionism) loogiline edasiarendus. Fovismile on iseloomulik: · Puhtad erksad värvipinnad, mis sageli vastuolus loodusega · Maalimislaad on hoogn, jõuline · Joonistus on lihtsustatud, vormid sageli moonutatud · Ei taotleta ruumilist sügavust Fovidele oli kõige tähtsm meeleolu väljendamine. Rõhutati värvide ilu. Enamasti valitseb nende töödes rõõmus meeleolu. Henri Matisse- Matisse`i peetakse fovismi tähtfiguuriks. Matisse ei maalinud pildile täpselt seda, mida nägi, vaid ta püüdis väljendada seda, mida ta parasjagu tundis. Parimaks väljendusvahendiks olid värvid.
1800-1830 5. Sõnaga ampiir seostan keiserlikkust või keisririiki. 6. Tähtsamaks pean Kpaitooliumi Washingtonis kuna seal asub senat ja USA presidendi kabinet. See on maailmas üks kõige tähtsam hoone. 7. Kõige järjekindlam klassitsistlik skulptor oli Antonio Canova. Tema looming oli rokokooluku pehmuse, sarmikuse ja meelise värskusega. 8. Klassitsistlikud maalikunstnikud võtsid eeskuju skulptuuridest, eelkõige reljeefidest. Maalimislaad oli moraliseeriv ja didaktiline. Värv oli jäänud tahaplaanile ja siluetid ning üldine joonistus domineerisid. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusse. 9. Suurim Prantsuse romantik maalikunstis oli Jacques Louis David. Poliitiliste sündmustega on seotud nt "Tapetud Marat". 10. Romantikud ihaldasid oma rahva mineviku poole ja lõpmatusse. 11. Prantsuse romantilises skulptuuris on kõige kuulsam teos Francois Rude reljeef Pariisi Tähe võidukarel, mis
Kunstiteose analüüs Analüüsitav teos on „Eine murul“ ja autoriks prantslane Édouard Manet. Kunstnik elas 23. jaanuar 1832 – 30. aprill 1883 Pariisis ning maal valmis aastal 1863. Iseloomulikuks tehnikaks on katkestatud visandlikud pintslitõmbed. Monet ise ei pidanud ennast impressionistiks, kuid tänapäeval käsitletakse teda tavaliselt koos teiste impressionistidega. Kunstiteos „Eine murul“ loob harmoonilise ja jutustava meeleolu. Pildil on kujutatud metsaniitu, kus vestlevad kaks hästiriietatud härrasmeest. Nende vahel istub alasti enesekindel naine, kõrval kortsus sinine kleit ja korv puuviljadega. Alasti naisekeha kujutamist peeti solvavaks ja väärituks. Tagaplaanil kummardub oja kohale teine naine, kehakatteks särk. Manet pildil oli rõivastus kaasaegne ja reaalne. Maal on põikformaadis, sest pildil on maastik ja inimesed. Teoses on kasutatud maalähedasi toone (pruunika...
Hüperrealism. Neoekspressionism Koostaja: Külli Stroo Neoekspressionism Tekkis Saksamaal See on tugevalt ekspressiivne maalimislaad,vastureaktsioon kontseptualismi ja minimalismi napile väljenduslaadile Jõhker ainevalik Propageeriti kunsti, mis peegeldas kunstniku tundeid (vägivaldseid) Kunsti ja psüühika taasühendamine Neoekspressioniste huvitav kunst,mida on loonud psüühiliselt ebastabiilsed inimesed. Oli populaarne 19701980 Georg Bazelitz Sündis 1938 Üks olulisemaid neoeksperssioniste Alates 1965 maalis ta oma maale tagurpidi Tema esimene näitus põhjustas skandaali ja mõned tema maalid
portreesid, natüürmorte ja interjöörimaale, hiljem abstraktsionistlikke maale. "Turg" II kuulus kokku ühel kartongil olnud I kavandiga kompositsioonile "Turg" - see Tallinna Kergetööstuse Turg (Fragment). 1960 Turg (Lilleturg). 1961. 99,5x253 Tema esimene turupilt on pärit 1960. aastast. Maalimislaad püüab veel olla realismilähedane. Kuid järgmise aasta ,,Turg (Lilleturg)" on juba kubistliku mõjuga, mida ta vastavalt oma karakterile edasi arendas. Motiiv on täiesti loetav , kuid need inimesed ja lilled on stiliseeritud mosaiigina tunduvate värvipindadega. Tööd iseloomustavad pingestatult konstrueeritud struktuur, selged puhtad värvid, soojade ja külmade värvide kontrast. Turulettidel valitseb Roode maalil küllus. Kaubaparadiisi taustal
· Looduslähedus, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega · Reaalsuse taotlemine · Maastik pidi olema edasi antud ilma liialdusteta Ehituskunst: · Tähtis praktilisus, mugavus · Levisid lõõridega ahjud · Raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn FRANS HALS: · Portreemeister · Sidus portreed mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Maalimislaad vaba ja hoogne, jõulised pintslilöögid · Portreed kõrtsikülastajatest · Püha Georgi laskurite kompanii bankett JAN VERMEER van DELFT: · Olustikumaalija · Enamasti kujutab interjööre , tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga · Tegevus piltidel vähetähtis · Karged külmad toonid · Endastmõistetav ruumikujutus · Aknaid kujutab alati vasakul pool · Maalidel näha hästi Hollandi barokiaegne hoonete sisekujundus ( tüüpilised ruudulised põrandad)
koondas sõpradest- tuttavatest mahajäänud esemeid ja muid juhuslikke asju. Kurt Schwitters(1887-1948) Merzbau kunstniku ateljees Hannoveris. 1930-ndad. Metafüüsiline kunst Metafüüsiline kunst on Itaalias aastatel 1917 kuni 1921 levinud kunstivool. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja perspektiivile, vahel pilt pildis Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. Värvid on tuhmid. Carlo Carra (1881-1966). Kihutav ratsanik. 1914. Giorgio de Chirico (1888-1978). Prohvet. 1915. Giorgio Morandi(1890 1964) Nimetu õlimaal Giorgio de Chirico (1888- 1978).
* Tasakaalustatud kompositsiooninimesed on jaotatud kolmestesse gruppidesse. * Sellel pildil puuduvad detailid, mis segaksid täiuslikust tekitavat tunnet. * Pilt koosneb üldiselt väga peentest joontest ja korrapärasusest. 9) Vaata õpikus lk 74 Michelangelo maalitud Sixtuse kabeli otsaseina Viimase kohtupäeva stseeni. Iseloomusta selle põhjal Michelangelo maalimislaadi! Kas märkad erinevust kujutamislaadis võrreldes sama kabeli laemaaliga(lk 7273)? Michelangelo maalimislaad tundub palju jõulisem ja salapärasem. Kehade ja kontuuride piirjooni on võimalik selgelt eristada. Värvidest on kasutanud Michelangelo rohelist, sinist, natukene ka punast, pruuni ning samas on kasutatud ka muid värvitoone, mida on suhteliselt vähe. Inimkujud on paremad ning kehavormid on paremini proportsioonis. On näha ka barokkstiili tunnuseid, ning on märgata erinevust kahe samasuguse maali vahel.
Pariisis jagas kunstnik Picasso, Conteau, Soutine, Matiss`i, Cezanne püüdlusi ja ideid. Modigliani stiili omapäraks on joon, mis loob töödesse sügavuse, reljeefsuse ning plastilisuse. Modigliani figuurides ja portreedes puudub ilustamine. Kunstiteadlasi võlub tema tööde juures meisterlik lõpetamatus. Oma eluajal elas ta suures vaesuses. Tema maalid said kuulsaks alles pärast kunstniku surma. Tööd kirjutades sain ülevaate Modigliani elust ja loomingust. Kunstniku maalimislaad oli ka minu jaoks huvitav ning omapärane. Tutvumine loominguga arendas minu kunstinägemust.
Natüürmortidel kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuvilja ja muude toitudega, veinikarikaid, vaipu jne. Maastikumaalidel oli eriline koht meremaalil kuna Holland oli oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Portreekunst Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid oli hollandlane Frans Hals. (4) Hals oskas tabada momenti, mil kujutava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selgesti loetavad. Olustikumaal Üks suurimaid olustikumaalide maalijaid avastati uuesti alles 19. sajandil, kelleks oli Jan Vermer van Delft. Enamasti kujutab ta interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. (5) Tegevus nendel piltidel on vähe tähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Ta kasutas enamasti kargeid külmi toone. Maastikumaal
Romantism Romantismi kujunemise alus? Isiksuse vabadus, ellu suhtumine, mõttelaad leiab väljendust maalikunstis. Esmakordselt väljedavad kunstnikud, enda tundeid. Milline oli maalimislaad? Armastati paksult värvi kanda paberile, vähe detailne. Kujutati fantastikat,ülevaid maastikke kuuvalgel, meremaalid, kaovad piirid ja contrast. Romantismi eelkäija? Saksa ja Ing. maastikumaal(eelkäija) kujutletakse metsikut loodust ja üksikut inimest. Esikteos? Meduse´I parv: süzee on reaalne sündmus kaasajast- merehädaliste 12-päevane vaevlemine parvel. Nimeta tähtsamad esindajad Prantsusmaal. Iseloomusta neid. Theodore Gericault,
Sel aastal lükkas Salong tagasi üle 4000 teose, mistõttu keiser Napoleon III asutas Salon des Refusé (Tagasilükatute salongi), et rahvas saaks ise otsustada, kas Salongi valiti ikka õiged teosed. Tagasilükatute Salongis oli väljas ka "Eine murul". Maalil on kujutatud täisriietuses mehed ja alasti naine. Need on Manet' vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet' lemmikmodell Victorine Meurent. Teos on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. See oli uuenduslik maalimislaad, mis eristas Manet'd Gustave Courbet'st. Maali kompositsioon annab tunnistust sellest, et Manet oli tuttav vanade meistrite töödega. Sarnast stseeni, kus alasti naine on riietatud mehe (meeste) seltskonnas, on kujutanud maalil "Kontsert looduses", mida on omistatud Giorgionele ja Tizianile, ning Giorgione maalil "Torm". Kuid kolme figuuri poos maalil "Eine murul" on sarnane Marcantonio Raimondi gravüürile Raffaeli teosest "Parise otsus", mis pärineb eelmistega samast ajast, 16. sajandi
piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001. a. omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden Kuna Edgar Valter oli tagasihoidlik, ei ole ta kuigi aktiivselt püüdnud oma õlimaale eksponeerida, kuid sellele vaatamata on teokssaanud mitmed näitused Tallinnas ja teistes Eesti linnades. Seda enamasti initsiatiiv lähtus eksponeerijate poolt. Tema kõik maalinäitused olid kõrgelt hinnatud nii külastajaraamatutes, kui ka ajakirjades. Kunstniku maalimislaad ja väljendusstiil on aastate jooksul (1960-2005) teinud läbi mitmeid muutusi. Pöördeliseks Edgari Valteri jaoks sai 1987 a. suvi, kui Tallinnas sündinud ja seal üle poole sajandi elanud-tegutsenud kunstnik leidis endalegi ootamatult uue kodukoha Võrumaa loodeservas. Paikkonna looduslik ja etniline omapära oli tema jaoks lummav avastus. Sündisid maalid, mis on inspireeritud vaheldusrikkast maastikutüübist ja sellesse kätketud arhailisest õhustikust
METAFÜÜSILINE MAAL Itaalia 1917-1921 Nime andis: Carlo Carra, teooriaid tutvustasid ajakirj. Valori Plastici's. TUNNUSED: eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. linnavaated või siseruumid. maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Vormid ümbritsetud musta joonega, heledalt valgustatud. Ruum matemaatilise rangusega , viirastuslik. Värvid tuhmid. inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. vahel pilt pildis (Chirico).. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri ,,Valori plastici". Chirico- kujutab ajatust
raudbetooni, klaasi, mis võimaldasid enneolematuid ruumilahendusi (tööstushooned, kaubamajad) Euroopa majades kaunistati majade fassaade juugendlike ornamentikatega. 20.sajandi kunstivoolud Fovism (kiskjad, metslased) Kunstirühmitus sai nimeks Fovid eesotsas Henri Matissega. Hakati kasutama · puhtaid, kõlavaid värve · tugevaid, hooletuid pintslilööke · hoogsalt lõuendile paisatud värvilööke · julgeid moonutusi Taoline maalimislaad oli vaatajatele harjumatu. Kunstnikerühmituse tekkimisele andis tõuke 1901.aastal Van Gogh-i mälestusnäitus Ekspressionism (väljendus, eneseavaldus) Kunstnikerühmitus ,,Die Brücke" Saksamaal oli kunstivoolu loojaks Rühmituse liikmed vastandasid looduse jäljendamisele kunstniku tunnete jäljendamise. Ernst Ludwig Kirchnes Põhimõtteliselt olid kunstnikud samadel seisukohtadel kui fovidki. Vahe seisnes selles, et
Maalitavad portselannukkude sarnased. Muretus, kergus. Galantsed peod. Pastoraalne ehk karjuse idüll. *Inglise maalikunst, liitis endasse RKKliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. REYNOLDS (lemmik kujutuselemenid on lapsed) ja GAINSBOROUGH. Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutati maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjurohke maalimislaad on eriti veenev. *Chinoserie-hiinapärasus. Rokokooajastul levis Euroopas hiina kunsti mõju, räägiti nn hiinatsemisest. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust. Vahel kasutati buduaaride seinte katmiseks hiina siidi ja armastati erineva suurusega portselannõusid.*Veneetsia vaadete maalijad GUARDI ja CANALLETTO*ROMANTISM/KLASSITSISM: *stiili on kujundanud gootika ja vararenessanss/antiik Kreeka-Rooma *kaasaeg=pettumus/kaasaeg=parim *kahtlus/ideaalid *tunded,
ideoloogiate põhjal. Tekkisid 3 suunda: Konservatism väljendus kunstis klassitsismine, uusromantism pettunud kaasajas ja positivism usk teaduse ja tehnika progressi. Uusromantikute ideede väljendiks kunstis oli sümbolism. ISELOOMUSTUS: *Põlgas realistliku maailma jäljendamist, *Käsitles suuri ja igavikulisi teemasid, *Püüdis lahendada ebatavaliste süzeede abil, *Väljendus igasuguste fantaasiate kaudu, *Kasutas mitmetähenduslikke vihjeid ja sümboleid, *Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne, *Kasutati postimpressionismi, juugendit aga ka akadeemilist vormikeelt. ESINDAJAD: Gustave Moreau, Odilon Redon, Mihhail Vrubel, James Ensor. Sajandivahetusel sünnib RAHVUSROMANTISM seoses rahvusriikide tekkega ja rahvakultuuri väärtustamisega. Kujutavas kunstis pöördutakse rahvaluule temaatika ja rahvakunsti eeskujude poole. ESINDAJAD: *Aksel Gallen-Kallela - ,,Kalevala" illustratsioonid, *Kristjan Raud Tartu kunstikooli
teine silm oli turniiril viga saanud. Nii kujunes välja profiilportree.) SANDRO BOTICELLI (u. 1445-1510) 15. Sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Talle tuli palju tellimusi luksust armastavate ja naudingujanuste Medicite õukonnast, kus ta sai suhelda selle aja kõrgharitlastega., sealhulgas Marsilio Ficinoga (üks mõjuvõimukamaid humanistlikest filisoofidest, vara-Itaalia renessanssi ajal). See soodustas antiikteematika levikut Botticelli loomingus. Botticelli maalimislaad oli omapärane. Ta ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest. Madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate kontuuride abil, kus kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Boticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. Sandro Boticelli töödeks on näiteks "Venuse sünd" ja "Kevad". Maalis "Veenuse sünd" võidi leida sidet Neitsi Maarjaga ja "Kevad" on tasapinnaline luksusliku piltvaiba taoline
figuraalkompositsioonid, aiad. · Kasutab palju heledaid värve, vorme peaaegu ei ole. · ,,Roueni katedraal", ,,Mooniväli", ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Aed", ,,Jalutuskäik. Naine päevavarjuga" Pierre Auguste Renoir 1841-1919 · Esindab neoimpressioniste · Tegeles aegselt portselaniga · Maalis portreid, akte ja figuure · Tegi ka skulptuure · Vorm selge, maalimislaad plastiline, läheneb klassikaliselt · Selged säravad värvid · Pehmus ja mahedus · Meelisteemadeks naised ja lapsed · ,,Loozh", ,,Supleja", ,,Näitlejanna portree", ,,Tants" Edgar Degas 1834-1917 · Prantslane · Pärit rikkast pankurite perekonnast · Püüdis jäädvustada hetkelisi muljeid · ,,Täht laval", ,,Sinised tantsijannad" · Meelisteemadeks baleriinid ja hobusevõiduajamine · Maalib kriitpastellidega Auguste Rodin
põhitegija Jan tegevus, mis efektid; ärevad/ Vermeer van tagas elavuse ja traagilised Delft, kes kujutas loomulikkuse; teosed enamasti interjööre tabas hästi (1 v 2 inimest); inimese iseloomu; tegevus vähetähtis, maalimislaad vaba meisterlik teostus, ja hoogne; karged külmad enamus pildid tegi toonid, üle pildi tegelikult valmis hajutatud valgus abikaasa (lõi ruumilisuse) Põhiesin ->Tüdruk pärliga ->Püha Georgi ->Puuviljavanik ->Metsavaade daja ->Piima kallav laskurite kompanii krutsifiksiga ->Middelharnise
Angelico Tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine -muinasjutulised ja õrnavärvilised teosed Francesca -püüdis looduse vorme lähendada geomeetrilistele kujunditele -figuurid pidulikult vaikivad ja suursugused, näod rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad - suuremahulisemad teosed on freskod Rimini ja Arezzo kirikutes Botticelli -linna rikaste inimeste poolt palju tellimusi "Venuse sünd" -maalimislaad omapärane, ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhs "Kevad" Mantegna Töötas Mantovas. -võttis eeskujuks antiikskulptuure -figuurid asetsevad arhitektuurilises ruumis -antiikaegne riietus ja esemed täpsed, aga ehitised piltidel varemetes Bellini Töötas Veneetsias, kus oli levinud õlimaal -maalis lüürilise meeleoluga usulisi pilte -talle on värvid tähtsamad kui joonistus ja mahud
· Saavutati see kihiti maalimisega: · alusmaal · pruunid toonid · värvid · ühtlane laseeriv kuldne toon. · Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. · Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised. Koolkond: · Iseloomulikuks oli lõbus, kerge maalimislaad. · Enamus kunstnikke kasutab punakaskollakat koloriiti. · Erksad toonid. · Giorgione 1478-1510: maalidel sume unistuslik meeleolu, loodus on tähtis. "äike". · Mahe, sulnis meeleolu, Lüüriline. · "Kontsert vabas looduses". " Puhkus", "Uinuv veenus". · Soojad, mahedad, kaunid toonid. · Maalinud mitmeid portreesid · Tizian 1476-1576 : Maalis praktiliselt. · "Maarja taevaminek", "Maarja magdalena". · Portreed, autoportee.
korda abielus, pärast 1 abikaasa surma oli mingi aeg lesk. 54 aastaselt abiellus 17- aastase neidisega, kellega oli väga õnnelik abielu. Helene Fourment, oli modelliks. Tema õpilased tegid talle maalid valmis, kuna tellimusi oli megalt palju, Helene'ist on kindlasti tema enda tehtud. Tööd on väga elavad, natuek idealiseerivad, looduslähedased, maalimisel vastandas tumedat-tõmmut meest, pehme vormikas hele naine, maalimislaad hästi vaba, kohati jõuline, mänglev, maalide peal väga palju tegelasi, aga kõik on hästi kompaktsed, temaatika: mütoloogia, kaasaegsete portreed, religioon. Tähtsamad tööd: "Helene Fourment" portree, "Kolm graatsiat"; "Dionysose pidustused"; "Kristus ristil. Odalöök"; "Leukippose tütarde röövimine"; Rembrandt (1606-1669): Sai samuti hea hariduse, elas kuni 18 eluaastani Amsterdami lähedal, siis läks sinna,
* Tasakaalustatud kompositsioon-inimesed on jaotatud kolmestesse gruppidesse. * Sellel pildil puuduvad detailid, mis segaksid täiuslikust tekitavat tunnet. * Pilt koosneb üldiselt väga peentest joontest ja korrapärasusest. 9) Vaata õpikus lk 74 Michelangelo maalitud Sixtuse kabeli otsaseina Viimse kohtupäeva stseeni. Iseloomusta selle põhjal Michelangelo maalimislaadi! Kas märkad erinevust kujutamislaadis võrreldes sama kabeli laemaaliga, iseloomusta seda (lk 72-73)? Michelangelo maalimislaad tundub palju jõulisem ja salapärasem. Kehade ja kontuuride piirjooni on võimalik selgelt eristada. Värvidest on kasutanud Michelangelo rohelist, sinist, natukene ka punast, pruuni ning samas on kasutatud ka muid värvitoone, kuid mida on suhteliselt vähe. Inimkujud on paremad ning kehavormid on paremas proportsioonis. On näha ka barokkstiili tunnuseid, ning on märgata erinevust kahe samasuguse maali vahel. Saksa kunst 15.-16. sajandil (§ 14)
vormianalüüsile, kubismile. Sümbolism oli kunsti- ja kirjandusvool, mis väärtustas mütoloogilisi ja kirjanduslikke teemasid (tõeline kunst on läbi legendide, müütide - mitte kujutada seda, mis on meie ümber). Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid, nagu sünd, surm, saatus, armastus, patt ..., nad kujutasid fantastilist, nägemuslikku, müstilist maailma, kasutades keerulisi ja mitmetähenduslikke sümboleid. Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne: kasutati postimpressionismi, juugendi ja akadeemilise kunsti vormikeelt. Abstraktsionism Sünnib 1910-20 üheaegselt Saksamaal (Münchenis) ja Venemaal. Nonfiguratiivne ehk esemetu kunst. Maalikunsti subjektiivne väljendus, mis pääseb maksvusele läbi värvi, pindade, joonte. Motiiv kui selline ei mängi üldse mingit rolli.Olenevalt kujutatavast jagatakse: ekspressiivseksja konstruktiivseks (geomeetriliseks) abstraktsionismiks.
· Peamised zanrid. Olustikumaal, mis tavaliselt kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. (meremaal). Natüürmortidel olid jahisaagid, puuviljad, lillevaasid, veinikarikad ja vaibad jne. · Portreemaal. Frans Hals. Nii grupi- kui ka üksikportreemaali sidus ta olustikulise tegevusega., millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse. Tabas momenti, maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögis olid jõulised ning selgesti loetavad. · Teised kunstnikud kohandasid kunsti vastavalt publikule. Inimesed poseerivad, maalimisviis siledam ja kuivem. · Olustikumaal. Jan Steen. Aineks võis olla ka mõni jutustus. Pieter de Hooch · Jan Vermeer van Delft. Üks suurim Hollandi maalija, kujutab interjööre, tavaliselt kas 1 või 2 inimesega. Tegevus on vähe tähtis, kasutas kargeid toone. · Natüürmort
selle maali tagasi. Seetõttu asutas keiser Napoleon III Salon des Refusé ehk Tagasilükatute salongi, et rahvas saaks ise otsustada, kas salongi valiti ikka õiged teosed. Tagasilükatute Salongi pandi välja ka "Eine murul". Maalil on kujutatud täisriietuses mehi ja alasti naine. Need on Manet vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet lemmikmodell Victorine Meurent. Teos on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. See oli uuenduslik maalimislaad, mis eristas Manet'd Gustave Courbet'st. Maali kompositsioon annab tunnistust sellest, et Manet oli tuttav vanade meistrite töödega. Kolme figuuri poos maalil "Eine murul" on sarnane Marcantonio Raimondi gravüürile Raffaeliteosest "Parise otsus", mis pärineb 16. sajandi algusest. 7 ,,Eine murul" ,,Olympia"
Vinci oli loomult katsetaja ja eksperimenteerija, huvide paljusus takistas pühendumast peamisele maalikunstile. Seetõttu on tema säilinud teoste arv väike. Nooruses oli Vinci Firenzes nimeka skulptori Verrocchio õpilane, hiljem elas ja töötas ta Milaanos, Firenzes ja Roomas. Elu lõpul suundus Vinci kuningas François I kutsel Prantsusmaale, kus ka suri. Tuntumad tööd: ,,Madonna grotis" (grott-kaljukoobas). Siin on Vinci maalimislaad juba välja kujunenud võime näha romantilist ja salapärast meeleolu, madonna õrna ja pehmet naeratust (see on Vinci üks iseärasusi!). ,,Püha õhtusöömaaeg" - maalitud 1496-1497 ühe Milaano kloostri söögisaali seinale. See on halvasti säilinud tänu Vinci poolt ebaõigesti valitud maalimistehnikale. Tänapäeval siiski restaureeritud. Maal paistab silma suurepärase kompositsiooniga Kristusesse kui kesksesse
7 plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega – oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga. Fovism Peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Maalimislaad oli raevukas ja talitsematu. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate erinevas suuruses laikudena. Kuna sellised maalid mõjusid suisa metsikutena, hakati neid foovideks kutsuma. (pr. keeles les fauves - metsloomad, metsalised). 8 Foove ei huvitanud impressionistide valguse maalimine ega sümbolistide sümboolika - nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel.
Kunst pidi olema looduslähedane, inimesele nii sarnane kui võimalik, realistlik ja ilustamata. Tõuseb esile maastikumaal, eriti hinnatakse meremaali. Natüürmortidel kujutatakse jahisaaki ja toitu. Portreemaalil on tavaliselt energiline ja teovõimeline kodanik. Olustikumaalil jõukus ja lõbu ning lihtsus ja mugavus. Frans Hals- portree kunstnik. Maalib üksik-ja grupiportreed, mida üritab siduda olustikuga. Tabab hetke, mil inimene avab oma isiksuse. Maalimislaad vaba, hoogne aga jõuline. Tema maalid on loomulikud. NTKS: „Mustlastüdruk“; „Püha Georgi laskurite bankett“. Olustikumaale viljelesid paljud kunstnikud. Pildi formaat väike, millest tulenevad ka nn.Väiksed Hollandlased. Esemed pidid olema realistlikud. Sageli pildi aineks mõni jutustus. Jan Steen „Ristsed“. Pieter de Hoosh’i teosed on kodused ja idüllilised. „Naine ja ta teenija õues“. Kõige kuulsam väikestest hollandlastest on Jan Vermeer van Delft
poosides inimeste kujutamist kui pildi teemat. Domenico Veneziano piltide ruum on konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. · Piero della Francesca oli eriti vaimustatud matemaatilistest reeglistest. Suuremahulised teosed on freskod Rimini ja Arezzo kirikutes. · Sandro Botticelli oli 15.sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Sai palju tellimusi. ,,Venuse sünd" pole siiski lihtsalt antiikaja legendi illustratsioon ja aktimaali taastamine. Tema maalimislaad oli väga omapärane. Ta ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest. Kehad ei toetu kindlatele pindadele. · Andrea Mantegna oli Põhja-Itaalias Mantovas töötav kunstnik. Ta kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud. · Giovanni Bellini oli tähtsaim kunstnik, kes maalis lüürilise meeleoluga usulisi pilte,
Kui ta Belgia söekaevanduspiirkonnas misjonärina töötas, andis ta vaestele oma vähest toitu, riideid ja isegi voodi. Selline elu muserdas noort Vincenti. Tollest ajast tekkis tal huvi inimeste igapäevaelu jäädvustamise vastu. Alguse sai tema kümneaastane kunstnikutöö. Oma kunstnikutee alguses püüdis Vincent tegelikkust võimalikult täpselt edasi anda. Ta lihvis oma joonistamisoskust detailideni välja. Ometi ei huvitanud teda akadeemiline kuiv maalimislaad. Tumedate piirjoonte rõhutamise asemel püüdis ta kujutatavat edasi anda elutruult. Maalides mehi ja naisi nende raskes igapäevatöös soovis noor kunstnik panna pildile enda kaastunde, väljendada läbi pildikeele enda emotsioone. Tolle aja maalid on valdavalt tumedates, maalähedastes toonides. Kuna tema kõhutäis sõltus sageli teiste inimeste heldusest, maaliski ta palju just lihtrahvast. 3
[6] Kunstnik veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Tema loomingut iseloomustavad julgelt maalitud aktid ja maastikud, milles on tunda vanade meistrite mõjutusi. 1850. aastate keskpaigast eelistas kunstnik poliitilistele teemadele jahistseene, maastikke ja vaikelusid.[6] Maalimislaad liikus üha enam abstraktsiooni poole. Järgmisel aastakümnel hakkas ta taas maalima [6] sotsiaalselt tundlikel teemadel. Teise Keisririigi aegsete olude sunnil piirdus tema teemadering eraelu ning jõudehetkede kujutamisega. Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul G. Courbet' rajatud maalistiil[1]. Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni
1473. aasta 5. augustil valmis Leonardol esimene tema kuulus sulejoonistus.See näitas kunstniku nägemust asjadest, kuna ta joonistas seda nii nagu keegi teine pole varem joonistanud.(Vikipeedia, 2007) 1478. maalis Leonardo maali ,,Madonna lillega", teise nimega ,,Madonna Benois".Tänapäeval asub Peterburis, Ermitaazis. (Käsper, 1998) 1480. aastal maalitud ,,Püha Hieronymuses" väljendub Leonardo pehmete värviüleminekutega maalimislaad, mis oli sellel ajal ainulaadne maailmas.(Jilek, 1988) 2.1.2.Esimene Milano periood 1481. aastal alustas Scoptos asuva San Donato koostri munkade tellimusel maali ,,Kuningate kummardamist", mis jäi viimistlemata ja üle andmata. Sama maali tegi järgi Filippino Lippi. (Käsper, 1998) 6 1483-1486 maalis esimese variandi ,,Madonna kaljukoopas".Kriitikud arvavad, et teist maali Leonardo ei maalinud, välja arvatud ingli nägu
Natüürmortidel kujutati jahisaaki, vaase, vaagnaid, puuvilja ja muid toiduaineid, veinikarikaid, vaipu jm. Maastikumaalide puhul on eriline rõhk meremaalidel, sest oli ju Holland oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Üks kõigi aegade suurimaid portreemeistreid oli hollandlane FRANS HALS (1581-1666). Ta sidus portreed (nii üksik- kui ka grupiportreed) olustikulise tegevusega ja saavutas seetõttu oma töödes erilise elavuse ja loomulikkuse. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ja selgesti loetavad. Hals oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Keegi peale teda pole osanud nii hästi naeru kujutada - alates muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni välja. Teine suure kuulsuse saavutanud hollandi maalikunstnik kannab nime REMBRANDT HARMENSZ VAN RIJN (1606-1669). Ta maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel, kuid tema tähelepanu keskpunktis oli alati inimene oma
kunagi teoks ei saanud. 1609 abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Kunstnik maalis oma mõrsjale pulmakingiks teose "Autoportree Isabella Brantiga" (1609/10) Itaalias veedetud kaheksa aasta jooksul kujunes välja kunstniku isikupärane stiil. Avaldus Rubensi mitmekülgsus kunstnikuna: altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi tööd olid suurepärase tehnilise teostusega. Umbes aastaks 1620 oli tema maalimislaad välja kujunenud. Selle tunnuseks olid lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused ja säravad värvid. Talle on iseloomulik täidlaste alasti naiste kujutamine. Suhteliselt ruttu saavutas Rubens populaarsuse ja tunnustuse. Ta maalis õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis. Menul oli ka varjukülg. Rubens haaras vaimustusega igast tellimusest, ent ei suutnud enam ise kõiki tellimusi täita
1. Leonardo da Vinci - sünd. 1452.a. - surnud 1519.a.; Itaalia maalikunstnik, joonistaja, skulptor, arhitekt, insener, loodusteadlane ja leiutaja; Michelangelo ja Raffaeli kõrval renessansiajastu kuulsaim kunstnik. Kunstilise ja tehnilise hariduse omandas Firenze kunstniku A. del Verocchio juures, kelle juures ta töötas a-ni 1478.a. Tema varased tööd on õpetaja mõjutustega, tema varastes töödes ilmneb juba väljendusvahendina sfumaato, pehmete värviüleminekutega maalimislaad. 1482.a-l asus maalikunstniku, kujurina ja sõjatehnilise insenerina tööle Milano hertsogi juurde. 1500.a. naasis ta Firenzesse. 1513.a.-st elas ta Roomas, kus ta erinevalt Raffaelist ja Michelangelost ei täitnud suuri tellimusi. 1517.a-l asus ta Prantsuse kuninga François I kutsel elama Amboise lähedal asuvasse Cloux' lossi, kus ta veetis oma viimased eluaastad. Oma maalide ja joonistustega, samuti ka teoreetiliste käsitlustega maalikunstist avaldas
Nõuti LOODUSLÄHEDUST , pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega. OLUSTIKUMAAL kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes PORTREEKUNST rahulolev, ent teovõimas ja energiline kodanik, stiil jõudis kõrgele tasemele NATÜÜRMORT kujutati jahisaaki, vaase, vaagnaid puuviljade ja muude toitudega, veinikarikaid, jne. MAASTIKUMAAL meremaalid, kohalike maastike kujutamine Frans HALS (1581-1585 - 1666) grupi- ja üksikportreed. Maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selged. /"Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett" 1616. , 1627., 1639. aastatel maalitud ( maalis 3 korda, teine maal oli hiilgavaim); ,,Mustlanna" / Gerard TERBORCHI (1617 - 1681) meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid. Maalidel on tegelane tihti seljaga vaataja poole. /"Klaas limonaadi"/ Jan STEEN (1626 - 1679)- olustikumaalid. Jõuküllased sagimist täis pummelungid
· Jan Vermeer van Delft avastati alles 19. saj. Interjöörid ühe või kahe figuuriga, kargetes külmades toonides. Üle kogu pildi hajutatud valgusega lõi ta sugestiivse ruumikujutuse. 2. Portreekunst- rahulolev, teovõimas ja energiline kodanik, sageli tehakse grupiportreed · Franz Hals sidus nii grupi kui ka üksikportreed mingi olustikulise tegevusega- oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Maalimislaad oli vaba ja hoogne. 3. Natüürmort- jahisaak, lillevaasid, vaagnad puuvilja ja muude toitudega, veinikarikad, vaibad jne. 4. Maastikumaal (eriline koht meremaalil) kujunes iseseisvaks zanriks. Rembrant Harmensz van Rijn maalide süzeed sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel oli sügavam sisu. Inimese hingeelu peen ana-
■ A.W. Hupel ja P.E. Wilde 1766.-1767. aasta I eestikeelne ajalehk “Lühhike õppetus..” ○ haridus: ■ 1765. aastal Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava; ■ 1731. aastal I maarahva kalender. 19. SAJAND, LÄHTEMEISTRID, KUNST EESTIS Baltisaksa kunst Eestis Baltisaksa kunst: ● Sageli idealiseeriv ja detailirohke; ● Maalimislaad pigem akadeemiline või äärmisel juhul realistlik, täpsete kontuuridega, põhineb joonistusel; ● Maastikud, natüürmordid, lillemaalid, portreed, kompositsioonid Piibli või antiikmütoloogia ainetel. C.T. von Neff “Üllatus” Julie Wilhelmine Hagen- Schwarz “Lilled vaasis” Gustav Adolf Hippus “Eest pruut” 1852. aasta Karl Ludwig Maibach “Vaade Võru linnale” Oskar Hoffmann:
grupiportreesid. Natüürmortidel kujutati jahisaaki, vaase, vaagnaid, puuvilja ja muid toiduaineid, veinikarikaid, vaipu jm. Maastikumaalide puhul on eriline rõhk meremaalidel, sest oli ju Holland oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Üks kõigi aegade suurimaid portreemeistreid oli hollandlane FRANS HALS (1581- 1666). Ta sidus portreed (nii üksik- kui ka grupiportreed) olustikulise tegevusega ja saavutas seetõttu oma töödes erilise elavuse ja loomulikkuse. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ja selgesti loetavad. Hals oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Keegi peale teda pole osanud nii hästi naeru kujutada - alates muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni välja. Teine suure kuulsuse saavutanud hollandi maalikunstnik kannab nime REMBRANDT HARMENSZ VAN RIJN (1606-1669). Ta maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel, kuid
annaabi.ee 
