Abiturent- keskooli lõptemata valmistuv iskik Absoluutne- tingimatu Abstratne- mõtteline Absurdne- mõttetu Akadeemik- teadusasutuste valitav liige Akrobaat- võimleja Alkohol- etanool e piiritus, ka seda sisaldav joovastav jook Anekdoot- koomilise v pikantse sisuga üllatusliku lõpuga lühilugu Aplodeerima- kiiduavaldusena käsi plaksutama Arhiteks- ehituskunstnik Asfalt- pruunikasmust läikiv pigitaoline aine Balarsseerima- tasakaalu seadma Barbaarne metsik Bariton- tenorist madalam Barjäär- tõke Barranko- voolava vihmavee tekitatud sälkong vulkaanikuhikute nõlvadel Barrikaad- kuhjatud kaitsetõke Baseeruma- põhinema, tuginema Bluffima- eksiteele juhtima Boheemlane- ebakorrapärase, muretu ehmuviisiga inimene Boiler- veesoojendi Botikud- naistekummis kalossid Bravuurne- hoogne Brigadir- sõjaväeline auaste Brileet- tellise kujuliseks pressitud peeneteraline aines kivi vms Brsüür köitmata või kerges paberköites ühuke raamat Daatum- kalendri...
adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine
alfabeet-tähestik presitent-vabariigi riigipea alkohol-viin propaganda-ideede,õpetuste levitamine anekdoot-lühike ,huvitav enamasti väljamõeldud looke prozektor-aparaat kaugete esemete apldeerima-käsi plaksutama valgustamisek arhitekt-ehituskunstnik psühholoogia-hingeteadus,hingelaad aasfald-pigitaoline teekattematerjal religioossed-usundilised,usulikud balsaneerima-tasakaalustama renessanss-uuestisünniajastu barbaarne-metsik,toores, harimatu ressurss-tagavara,abivahendid,raha barjäär-tõkketara rezissöör-filmi või näidendi lavastamist juhtiv isik
A. H. Tammsaare „Tõde ja Õigus” V NIMI 1. Millal ilmus teose V osa? Teose V osa esmatrükk oli 1933. aastal. 2. Kes on V osas jälle olulised tegelased ja millised nad nüüd oma iseloomult ning käitumiselt on? Andres Paas- Ürgeestilik vaimu- ja hingelaad, kus olulisel kohal on inimese suhe maaga. Pearu Murakas- psühholoogilises plaanis üks keerulisemaid tegelasi. Indrek- romaani kui terviku peategelane. Kõige autorlikum tegelane. Juss- tema käitumist juhib frustratsioon, stresside kuhjumine, mis surub inimese vastu seina. Sauna-Madis- filosoof ja diplomaat saunamehe vammuses. Hr. Maurus- kasvab ajajärgu ja kultuurisituatsiooni sümboliks. Kahepaikne olupoliitik. Krõõt- igavese naiselikkuse eesti variatsioon. Nukrus.
Psühholoogia- Ressurss- varud, Demograafiline- Delegaat- esindaja, teadus psüühikast, tagavarad; demograafiaga seotud, saadik vahendid, rahvastiku tuluallikad, raha Psüühika- Revans- kaotuse Distsipliin- Deklaratsioon- ametlik v hingeelu, tasategemine kindlaksmääratud kord pidulik avaldus, ametlik hingelaad teadaanne Puänt- vaimukas Rezissöör- Immuunne- tõvekindel Defitsiitne- ja üllatuslik koht lavastaja, mitteküllaldasel hulgal näitejuht, olemasolev Suveräänne- Seif- tulekindel Kandidaat- kandideerija Defekt- puue, viga, rike iseseisev rahakapp
Paragrahv Alljaotis tekstis, eritis seadustes ja määrustes Personal Isikkond, (asutuse v ettevõtte) töötajad Pidzaama Jakist ja pükstest koosnev magamisrõivas Pokaal Karikas, väike jalaga klaas v metallnõu President Valitud riigipea Propaganda Ideede, veendumuste vm sihikindel levitamine poolhoidjate leidmiseks Prozektor Helgiheitja Psühholoogia Hingeelu uuriv teadus Psüühika Hingeelu, hingelaad Religioossed Religioonile omased v sellesse puutuvad; usklik; usuline Ressurss Toote keskmine töömaht Renessanss Uuestisünd, vaimne ja kultuuriline murrang Lääne Euroopas XIV-XVI saj. Rezissöör Lavastaja, näitejuht, filmi, TV-saate jm loominguline juht Revolutsioon Murranguline muutus; riigipööre Röntgen Röntgenikiirtega läbivalgustamine Sekretär Asutuse asjaajamise korraldaja Snepper Automaat lukk
võrdpildiga, milles erinevad üksused laeval sümboliseerivad erinevaid riigi tasandeid, juhtida tähelepanu jällegi kogu riigi ühtsele toimimisele. Ilma kaptenita poleks ka laeva, nii nagu ilma valitsejata poleks riiki. Võrdpildiga tahab Platon öelda, et selle sama laeva juhtimiseks on vaja ühte indiviidi, kes teab, mida ta teeb. Sealjuures võttes kuulda ka ühiskonna arvamust. Platon uskus, et valitsemiskordade tüüpidele saab määravaks inimese hingelaad. Poliitikas tuleb hoiduda pahest, mille võib endaga kaasa tuua näitekes türannia. Valitseja peab olemuselt olema nii karm kui ka õiglane, ainult nii saab eksisteerida täiuslik riik. Inglise filosoof John Locke ei pea üksikindiviidi sõltumatuks. Tema arvamuse kohaselt sõltuvad inimeste poliitilised ning moraalsed kohustused üksteisest ning inimkonna eesmärgiks peab olema võimeka ühiskonna loomine. Toimiva riigi loomisel tuleb esindada
NIHILISM kõige eitamine, täielik skeptitsism NISS seinatühe; hõivamata koht PARADOKS - näilikult mõistusvastane väide v nähtus PARADOKSAALNE - paradoksi meenutav -PERFEKTNE - täiuslik, täielik POTENTSIAALNE - võimalik, varjatult v varuna olemasolev PRESTIIZ- lugupeetavus, mõjukus, maine PROFESSIONAAL - elukutseline, mitteamatöör PROFESSIONAALNE - (elu)kutseline ; ARGI meisterlik PSÜHHIAATER - vaimuhaiguste arst PSÜÜHIKA - hingeelu, hingelaad -REVANS - kaotuse tasategemine (sõjas, mängus, spordis) SPONTAANNE- iseeneslik; tahtmatult, sundimatult esiletulev STIIHILINE- loodusjõuline; ÜLEK korraldamatu, iseeneslik SEDÖÖVER- meistriteos, tippteos, tähtteos TENDENTS- kallak, suunitlus VIRTUOOSNE- meisterlik, tehnika poolest täiuslik 2. Leia eelnevates võõrsõnade hulgast lausetesse sobivad sõnad. Jälgi õige sõnavormi kasutamist. Ükski sõna ei kordu
Tundub, et tema saatuseks oligi lahkuda noorelt ja tundmatuna, et saada legendiks aastakümneid hiljem. Pere Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Üks aasta varem, enne esimese maailmasõja algust. Pereisa Johannes oli kingseppmeister ja pidas Paides saapakauplust. Peres kasvas peale Raimondi veel noorem õde ja vend. Raimondi kaunis välimus ja populaarsus naiste seas on päritud ema ilust. Ema ja poja välimus oli päris suur. Raimondi romantiline hingelaad oli arvatavasti samuti emalt saadud. Haridus Huvitaval kombel on vähe teada, kuidas tärkas Raimondis muusikahuvi. Lapsena võlus teda viiul kuid ema otsustas klaveri kasuks. Raimond võttis klaveri eratunde Paides ja Tallinnas kuid klaveri taga ta pigem improviseeris, seega ei saanud temast hiilgavat pianisti. Raimondil oli aga varakult huvi luule- ja proosakirjanduse vastu. Ta oli omavanuste seas tugevaima luulevaistuga. 1926
norra kannel. Kõige kuulsam on aga Hardangeri viiul. See pill on olnud mitmtete rahvavtantsude saatepill ja inspiratsiooniks mitmetele heliloojatele Norras ning ka väljaspool. Norra tuntuim helilooja ja pianist on Edvard Grieg (1843-1907), keda peetakase norra rahvusliku muusika rajajaks. VENEMAA Vene vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud, mida lauldakse mitmehäälselt . Vene kangelaslauludes ehk bõliinades tuleb mõjusalt esile selle rahva hingelaad. Ajapikku hakati bõliinasid saatma kandlisarnase pilli gusliga. Rahva seas olid väga populaarsed ka humoorikad ja hoogsad tantsulaulud ehk tsastuskad. Neid saadeti lõõtspilli või balalaikaga. Vanemate pillide hulka kuuluvad karjapasunad, vilepillid ja zaleika. Iseloomulikuks löökpilliks on puulusikad. Heliloojatele on inspiratsiooni andnud kirikukelleades mängimise kunst. Venemaa rahvatantsud on trepakk, kasatsokk, pljaska.
kopeerisid neid. Roomaaegsed koopiad ongi, nagu eespool öeldud põhiliseks allikaks kreeka kunsti tundmaõppimisel. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte ning nende mälestust aitasid jäädvustada portreebüstid. Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreeritavate välisest idealiseerimisest, vaid tahtis neid näidata võimalikult sellistena, nagu nad olid. Midagi halba ei leitud ka selles, kui ei varjatud kuulsa isiku füüsilist ebatäiuslikkust. See-eest pöörati rohkem tähelepanu inimese sisemaailma ja iseloomu avamisele. Et peale isikute taheti ka jäädvustada ka riigi elus toimunud tähtsaid sündmusi, eriti sõjalisi võite, õitses ajaloolisele teemale pühendatud reljeefikunst.
maagilisi omadusi printer - arvutist väljatrüki seade nüanss - varjund produkt - toode, saadus; tulemus O professionaalne - elukutseline, meisterlik prohvetlik - ettenägev oimetu - teadvuseta, meelemärkuseta pronoomen - asesõna ooper - muusikaline lavateos psühholoogia - hingelaad, hingeelu; teadus, operett - lõbusa sisuga muusikaline lavateos mis uurib psüühikat (hingeelu) orb - vanemateta laps publitseerima - trükis avaldama ordu - munkade või rüütlite ühing pupill - silmaava, silmatera orienteeruma - asukohta kindlaks määrama putku panema - ära jooksma päitsed - hobusele pähe pandav juhtimis- või
Suhtlemisparadigmad VÕIDAN-VÕIDAD (mina võidan ja sina võidad) on niisugune vaimu- ja hingelaad, kus kõigis inimsuhtluse olukordades taotletakse alati vastastikust kasu. See tähendab, et kokkulepped või lahendused on kõigile osapooltele kasutoovad ja vastastikku rahuldavad. Võidan-võidad lahenduse korral suhtuvad kõik osapooled saavutatud otsusesse soosivalt ning tunnevad, et tegevusplaan on nende jaoks siduv. Võidan-võidad põhineb arusaamal, et kõigile jätkub küllaga ja ei ühe edu pole saavutatud kellegi teise arvel.
*reisikirjad - autor ei kirjelda, mida nad näevad, aga ei võta midagi ka ette, et seda muuta. kirjeldatakse kõike tervikuna *aruanded - mismoodi Jumala asjad külades arenevad *rahvausundeid saab uurida juttude, laulude, lühivormide kaudu- *hing-ruumiline, tunnete ha emotsioonide ala. nt hing sai täis. hing on südame lähedal, sest hingega tegema-südamega tegema *vaim-seotud psüühikaga, intellektuaalsusega *meel-mälu asukoht nt meelest läks ära kokku saavad: hingelaad, meelelaad,vaimulaad *rahvausund on järgitav tekstispetsiifika järgi. Uskumine *liikudes mingites aegades, tekib inimesel ärev olukord, mille tõttu tõlgendusest tehakse otsus. *3 tasandit: a)objektiivne tegevus b)etteantus e traditsioon -kuidas sündmusi omavahel seostatakse c)kommunikatsiooni tasand- siin tekib tõlgendus sellest, mis juhtus Rahvausundi uurimine Eestis *19. saj RL vastu tuli Grimmide eeskujul mütoloogiline koolkkond, Eestis Neus * 19
suurim avastus oli ............................................. (milline aeg?) Tänu ................... (kellele?) tekkis ajaloolise romaani zanr.Romantikute ervates pidi kirjanduse ja kunsti objektiks saama ......................................................................................... Pärast kontrollimist prindi tekst välja ja kasuta õppimisel. II Romantism kunstis 1) lühiloeng Kujutavas kunstis ei esine romantism ühtse suunana. On vaid meeleolu hingelaad, stiil. Avastatakse lihtrahvas, läheb moodi talupoegade kujutamine. Esineb Prantsusmaal ja Saksamaal põhiliselt 19. sajandi alguses.Viljeldakse romantilis- muinasjutulist maali. Prantsuse kunstnikud T. Gericault ja E. Delacroiks Saksa kunstnik K. D. Friedrich Maaliti palju portreid, iseloomulik oli kodu kultus. Prantsuse romantikute lemmikvärv oli punane. Eesti kunstniest oli romantilisi elemente Köleril.
Ent hiljem jõuab Indrek tõdemuseni, et mälestustelgi on oma väärtus. Lapsepõlvemaa on eriline just seetõttu, et sisaldab midagi, mida enam pole, sisaldab 7 inimese kujutlust ajast, mil ta oli teistsugune. „Kogu elu polegi muud kui mälestus või mälestuste mälestus.“ Tegelased http://sinkandus36.pbworks.com/w/file/fetch/103277319/6.%20T%20ja%20%C3%B5%20anal %C3%BC%C3%BCs.pdf Andres Paas – monumentaalsemaid kujusid eesti kirjanduses. Ürgeestilik vaimu- ja hingelaad, kus olulisel kohal on inimese suhe maaga. Andrese elueesmärgiks on talu kordaseadmine, et seda siis lastele pärandada. Andrese armastus maa vastu on looja armastus. Kuna Andres tahab maad vormida oma tahte järgi, kujuneb tema armastusest võitlus. Armastus maa vastu jätab Andrese elus varju kõik muu – naise, pere, lõpuks ka lihtsa inimlikkuse – ja elu Vargamäel ei kujune õnnelikuks (Krõõt sureb, Mari kannatab, Andres aga vaikib, muutub karmiks,
Asendamine suunatakse agresiivsed või seksuaalsed impulsid mujale objektile,kui peaks. Nt: laps elab end välja koolis, kui ei saa kodus vanemate peal välja elada. Isiksusestruktuur; E.Kretschmer kehaehitus; Saledakasvuline ehk Leptosoom nõrga kehaehitused,nurgelised vormid,lihastik ja rasvpadjand vähe arenenud,näojooned teravad,alumine lõualuu tagasipoole hoidev;peenikesed pikad kondid,õlad kitsad,rinna ümbermõõt vaagna ümbermõõdust vähem. Hingelaad on tal lõhustunud; olemuse avaldusvorm mõtteinimene,peahuvi pööratud vaimse maailma küsimustele,oma ideede küljes rippuv. Atleetilis-muskulaarne robustse kehaehitusega,silmatorkavalt arenenud lihased,rasvapadjand keskmine,nina nüri,lõug tugev ja etteulatuv,otsaesine tahapoole kalduv,jämedakondine.Hingelaad on tal lõhustunud; olemuse avaldusvorm rehkendav mõistus ülekaalus,võimutahe ja otsustav julgus,järelejätmatult edasi rühkiv
rahva elujärge ja usulist tegevust paljude maade kogudustele. Nimelt kasutati Eesti aladelt saadetuid aastapäevikute ja aruannete materjali ka vennastekoguduste üldajakirja ,,Geimen- Nachrichten" koostamisel, mille vahendusel Eestist tulnud teated said rahvusvahelise lugemismaterjali osaks. Baltimaadest saabunud materjal võis välismaa lugejatele tunduda põneva ja huvipakkuvana, siinne omapärane sotsiaalne olustik, rahva primitiivne hingelaad ja hoogne usuline innustus võisid mujal tunduda tavapäratuna.37 Vennastekoguduste laulud Vennastekogude palvemajades lauldi palju. Vennastekoguduste üheks omapäraseks liturgilise kogunemise vormiks oli laulutund (Singsunde), kus lauldi iseloomulikult koos erinevate pillidega.38 Kirikukoraaliga võrreldes olid hernhuutlaste koguduselaul lihtsam, tempolt liikuvam, mazoor-minoorse rahvaliku ilmaliku laulu laadi, vahel peaaegu et tantsuline
olid kreeklaste ja etruskide pühakojad. · Kunst Vana-Roomas: skulptuur ja maal Skulptuur Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeklased, roomlased ei usaldanud asuda uute teoste loomisele, vaid matkisid kreeklasi. Roomaaegsed koopiad ongi põhiliseks allikaks kreeka kunsti tundmaõppimisel. Ometigi arendasid roomlased hellenistlikke traditsioone tunduvalt edasi, nimelt portreeskulptuuris, reljeefikunstis ja monumendiplastikas. Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreteeritavate välisest idealiseerimisest, rohkem tähelepanu pöörati inimese sisemaailma ja iseloomu avamisele. Peale isikute taheti jäädvustada ka sõjalisi võite, õitses ajaloolistele teemadele pühendatud reljeefikunst. Rooma reljeefidel on kõik proportsioonid loomulikud, väejuhi tähtsust rõhutab ilmekas poos ja reljeefi kompositsioon. Mälestussammaste püstitamise kultuur kujunes Roomas, monumente püstitati peamiselt väejuhtidele ja keisritele
” (DeVos). Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus, toit jne aitava määratleda, kuhu inimene/rühm kuulub, aitab luua idenditeeti. Etnilise idenditeedi loobki suuremas osas folkloor. Võib teha pika nimekirja, mis käib folkloori mõiste alla ja mis aitab kujundada idenditeeti: juba eespool nimetatuile ka müüdid, muinasjutud, vanasõnad, rahvariided-, meditsiin, tmurdekeeld, needused, mängud... jne jne jne. Herder on öelnud, et rahvalauludes peitub selle rahva hingelaad (nt lätlaste dainad). „See viis, kuidas sa mind praegu näed, ongi see, mis ma tegelikult olen, ja see on minu esivanemate viis.” Märgid ja narratiivid: 4. Nägemus folkloorist ja selle kandjast enne ja nüüd (L.Honko, A.Dundes) Vt punkte 1 ja 2... Vist... 5. Keelepuu teooria, kontaktiteooria ja soome-ugri rahvad (P.Ariste, K.Wiik) Keelepuu mõiste kujunes välja 19. sajandil: Ungaris on keelegrammatika sarnane põhjarahvaste (s
" (DeVos). Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus, toit jne aitava määratleda, kuhu inimene/rühm kuulub, aitab luua idenditeeti. Etnilise idenditeedi loobki suuremas osas folkloor. Võib teha pika nimekirja, mis käib folkloori mõiste alla ja mis aitab kujundada idenditeeti: juba eespool nimetatuile ka müüdid, muinasjutud, vanasõnad, rahvariided-, meditsiin, tmurdekeeld, needused, mängud... jne jne jne. Herder on öelnud, et rahvalauludes peitub selle rahva hingelaad (nt lätlaste dainad). ,,See viis, kuidas sa mind praegu näed, ongi see, mis ma tegelikult olen, ja see on minu esivanemate viis." Märgid ja narratiivid: 4. Nägemus folkloorist ja selle kandjast enne ja nüüd (L.Honko, A.Dundes) Vt punkte 1 ja 2... Vist... 5. Keelepuu teooria, kontaktiteooria ja soome-ugri rahvad (P.Ariste, K.Wiik) Keelepuu mõiste kujunes välja 19. sajandil: Ungaris on keelegrammatika sarnane põhjarahvaste (s.o Soome, Eesti) omale
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid
vaid piirdusid kreeklaste matkimisega. Mõnikord võtsid nad mõne kreeka skulptuuri ainult eeskujuks, sageli ag lihtsalt kopeerisid neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud monumendiplastikas ja relfeefinkunstis. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte neid jäädvustati portreedega. Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreeritavate välisest idealiseerimisest vaid tahtis neid näha võimalikult sellistena nagu nad olid. Pöörati rohkem tähelepanu inimese sisemaailma ja iseloomu avamisele. Peale iskute taheti jäädvustada ka riigi elus toimunud tähtsaid sündmusi, eriti sõjalisi võite ja õitses ajaloolisele teemale pühendatu reljeefikunst. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt. Väejuhi figuur on reljeefidel tavaliselt teiste inimeste hulgast seile tõstetud
ma ukse juures kuulsin keset nuttu kui hüüti et ma käimist takistan DIREKTOR TULI SIIS ÜKS PABER NÄPUS ja ütles: Helmut teame sinu soov (õhk järjest rohkem talumatuks läppus) on olnud hästi lõpetada kool JA TUNNISTUS SIIS KIRSTU TALLE PANDI kus igas aines viied kevadeks ma tundsin nähes seda viimast andi et selg mul pikkamööda tõmbus higiseks Oo seda rasvast rahulolu oo seda rasvast rahulolu kus hingitseb mu hingelaad oo naljamehe sümbolmolu kel elulaad on ELULAAD mu rahvus: eestlane ja sugu: mees ma olen sündinud ENSV-s käib käsi hästi süda magab see ongi minu eesti jonn kes avalikult mõtteid jagab on äraandja etalon mu rahvus: eestlane... käib kulla ülekuldamine ei väsi naine mees ei nolk käib oma aia muldamine ja naabri aeda lendab solk mu rahvus: eestlane... suu laulab süda muretseb on eesti rahvalaulufraas
usaldusväärsed. Eesti olukorra paremaks esiletoomiseks on püütud leida võrdlusjooni meie naabritega, eeskätt Soomega, kus džäss hakkas arenema praktiliselt samal ajal. Soome ja Eesti džässikultuuri kujunemist on otstarbekas võrdlevalt vaadelda ka seetõttu, et mõlema riigi/rahva poliitilises, majanduslikus ja kultuurilises arengus oli sel ajal küllaltki palju ühtelangevusi: suhteliselt sarnane soome-ugri põhjamaine hingelaad; suhteliselt sarnane rahvakultuur; mõlemad rahvad olid pikka aega suuremate ja agressiivsemate naabrite mõjusfääris; mõlemad rahvad saavutasid praktiliselt samal ajal vabaduse ja asusid oma rahvuskultuuri arendama; džässieelse ajastu linnakultuuri üldpildi sarnasus. Selline võrdlev vaatlemine annab ka huvitava rahvusvahelise lisamõõtme džässi arengu jälgimisel, analüüsimisel ja hindamisel. Materjali järjestamise ja struktureerimise printsiip on