Palazzod, Püha Andrea kirik, Leon Battista Alberti. 1 Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Palazzod olid alguses midagi kindluse sarnast. Neil oli üks sissepääs ja hoonel oli siseõu. Palazzod olid enamasti kolme korruselised ja koosnesid neljast tiivast, katus oli madal, esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine oli neist kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. Aja pikku muutus palazzo elamuks inimestele, kes just ei tahtnudki oma rikkust varjata
Töö 1 I Michelangelo Taavet Kes on pildil, skulptuuri autor, stiil, saj ,maa? Taavet, Michelangelo, Kõrgrenessans, 16.saj. 1504a., Itaalia Mida renessanslikku on kujus näha, mis ei ole renessanslik? M tõlgendus on erinev, kui nt. Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, aga juba võidukas poisike, siis M Taavet on tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. II Karjakiriku koorivõlv: Millise hoone koorivõlvil võib näha kujutatud märke, aeg ? Karja kiriku, kirik on rajatud 13.saj IV veerandil, või 14. saj. alguses Gotlandi meistrite poolt. Nim. mõnimärk, millele kaasa aitasid? Kandsid nii kurja peletamise kui sügavat sümboolset tähendust. Päiskivist lõunas paiknev kolmjalg muistne aja liikumise sümbol, ka päikese võrdkuju ning viikingite jumal Odini märk, ristiusus kolmainsuse prinsiibi tähistaja. Paganlik märk säärkurat pidi aitama tõrjuda kurja. III Ateena akropol Nim. pildil olev ehituskompleks ja...
Humanism renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige vanem ja levinum lossitüüp on range kindluse taoline palazzo. Palazzod ehitati suurtest tahumata kividest. Teine ja kolmas korrus on tahumata pinnakividest, rõhutati horisontaalsust. Palazzod ülikute jaoks, pakkusid kaitset. Võetakse kasutusele tsentraalehitus kiriku püstitamisel. Kõige suurejoonelisem kirikuehitis on Peetri kirik, Vatikanis. 1 Bosch - Heinakuhi, Madalmaad 2 Jan van Eyck Madonna kantlser Roliniga, Madalmaad 3 L. Da Vinci - Mona Lisa, Itaalia 4 A. Dürer - Püha Hieronymus, Saksamaa 5 Michelangelo Taavet, Itaalia 6 P
ja kelleks ta saanud on. 15. Sajandil ehk vararenessanssi perioodil oli Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks Firenze. Üheks esimeseks renessanssi suurmeistriteks arhitektuuris oli Firenzes tegutsenud Filippo brunelleschi, kes kavandas Firenze toomkiriku kupli mis oli tolle aja kohta uudne ja julge ülesehitusega. Brunelleschi leiutis arhitektuuris oli tsentraalperspektiiv. Vararenessanssi arhitektuuri headeks näideteks on tol ajal püstitada lastud palazzod, mille juures kasutati gooti päevil kehtinud proportsioonireeglitele vastanduvaid reegleid. Vertikaalse suuna asemel kasutati horisontaalseid suundi ning esimesed palazzod olid seetõttu üsnagi kohmaka välimusega. Vararenessanssi skulptuuris oli kuulsaim skulptor Donatello, kes järsult eraldus gootikast ning ühendas antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. Tema üheks tuntuimaks teoseks on Püha Jüri üle 2m kõrgune marmorist kuju
Tema tööd: - Firenze toomkiriku kuppel (selle tööga sai arhitektina kuulsaks) - Leidlaste Kodu -San Lorenzo kirik -Pazzi kabel Tsentraalperspektiivi leiutaja -hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone -pildi pind on aken, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel; tuumpunkti koonduvad jooned ja nende abil saab luua ruumilisust Palazzod- paleed, kolmekorruselised, koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus -vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega -palazzode puhul rakendati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele -kõrguse asemel rõhutati madalat - 1.korrus oli massiivsem ja raksepärasem, 2. Korrus kergema ilmega ja 3. Täitsa kerge - 15.saj keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks - oli elumaja, mille elanikud ei tahtnud enda rikkust varjata -aknad muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole
Vararenessansi arhitektuur Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. · Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes · Brunelleschi.Pazzide perekonna kabel Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx. Palazzo Medici · Palazzo Medici Alberti palazzode uus ajastu, iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, see muutis ehitise pidulikumaks ning rõhutas mittekindluslikku iseloomu. Antiikeeskujud kirikuehituses. Sant` Andrea kirik Mantovas Itaalias: pilastrid . · Sant` Andrea kirik
1.Kontrapost-kujule toeks olev post. 2.Medizid-firenze kaupmehed ja valitsejad. 18.Rakurss-vaade nurgaalt. 3.Madonna-neitsi maarja lapsega. 19.Rustika-murtud kividest ehitis(talupoeglik) 4.Puto-väikesed inglikesed. 20.Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt. UUENDUSED: 9.Profiilportree-pilt kõrvalvaates. Autoportree,õlivärv,tsentraal-ja õhupers- 10.Altarimaal-pilt,mis on tehtud altari taha. Pektiiv,loodusmaalid. 11.Graatsiad-rooma ilujumalannad. 12.Grupido-veenuse poeg. 13.Flora-taimejumalanna. 14.Fauna-loomade jumal. 15.Primavera-kevad itaalia keeles. 16.Miikael,Raafael-peainglid. 17.Pallantism-üle kahe korruse sam...
renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. DONATELLO(Gattamelata ratsamonument Padovas) Monumendis on väga meisterlikult ühendatud realistlik loomutruudus monumentaalse suurejoonelisusega arhitektuur- Palazzod,Firenze aadlike kolmekorruselised neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega Filippo Brunelleschi(1377-1446)võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näistähistavat mõistusliku korra võitu. Leon Battista Alberti(1404 -1472) tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusegapaleed, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu.Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Paarikümne aasta jooksul tegi 28kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatudsündmusi
8. Milliseid elamuid hakkasid endale püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Firenze patriitsiperekonnad hakkasid laskma püstitada endale paleesid- palazzosid 9. Kuidas kujundati palazzode fassadid? Milliseid muudatusi tõi palazzode ehitusse arhitekt L. B. Alberti? Palazzode fassaadi kujundati järgmiselt- alumine korrus oli laotud suuremate ja rohmakalt tahutud kividega. Teise korruse kivid olid väiksemad ja ühtlasemalt laotud. Kolmas korrus aga oli peen ja puhas ladu. Palazzod muidugi muutusid järjest stiili peenemaks, eriti nendel, kes ei tahtnud oma rikkust varjata. L. B. Alberti alustas uut muudatust nende ehituses ja hakkas kasutama iga akna vahel pilastreid, mis muutsid palazzod harmoonilisemaks ja pidulikumaks. 10. Millised muudatused tõi skulptuuri Lorenzo Ghiberti? Kirjelda tema Paradiisi väravat. Ta kasutas oma loomingutes kullatud pronksi. Tema reljeefe ümbritses neliksiiru meenutav ehisraam, inimeste figuurid olid kujutatud realistlikumalt
antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Firenze toomkirik Kuppel koosneb sisemisest ja välimisest eraldiseisvast kihist. Seest paistab kuppel küllaltki madal, väljastpoolt aga kõrge. Uus ehitusviis ei nõudnud tugipiilareid ega kandepalke vaid võimaldas ehitada tavalisest suurema kupli. Kõige tipus kroonib teise vararenessansiaja suurkuju Verrochio katuselatern. Toomkirik seestpoolt. Mõjukate elanike kodudeks said palazzod. Nende eeskujuks olid keskaja Itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile ligipääsmatutena. Hoonete alumised korrused on ehitatud suurtest tahumata kandilistest kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared. Neljakandilise siseõue poole oli aga hoone rohkem avatud. Seda ümbritsesid sammasrõdud ja arkaadid ehk sammaskäigud.
arhitektuuris. Elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma, seetõttu meenutasid need kindluseid. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palazzode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni. Palazzode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive. Albertiga on seotud uus palazzo tüüp, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. See elustas fassaadi ja lõi taakaalu kandvate osade vahel. Nii muutusid palazzod järjest rohkem lossitaolisteks. Skulptuur Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eradi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi vägagi tõelistena. Kunstnikke huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Lorenzo Ghiberti (1378-1455)- ta tegi paarikümne aasta jooksul 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid olid
(jämeda seinad, talupoeglik) oli masiivne ja raskepärane, teine korrus mõjus jõulisemalt kui kolmas „pimedad“. Skulptuur ja arhidektuur polnud laialt levinud, peamiselt tehti hauamonumente ja ehitiste korrus, mis oli peen ja puhas. 15. saj. Keskpaigal taandus kindlus ja laienes jõukuse näitamine. Aknad kaunistusi. SITTOW madalmaade üks kuulsamaid kunstnike kes oli eesti päritolu. Peamiselt eestis muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole ja ei püüdnud end eraldada nagu gooti elamud. tegeles kaubalinnades, eriti elav oli raidkunst. PASSER hollandi kunstnik kes suri tallinnas, tuntuimad Võeti aina rohkem kasutusele antiikarhidektuurist laenatud detaile, eriti fasaadidel. LEON BATTISTA teosed on mustpeade maja fassaad ja Pontus Dela Gardie kauamonument toomkirikus. ALBERTI uue palazzo levik (akente vahel pilastrid). Pilastrite ja akende vaheldumine muutis fassaadi elavamaks
Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. Sant' Andrea kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) tegi Palazzosid. Ta sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. Palazzod olid 3 korrusega paleed, neil oli neli tiiba ja nende keskel asus siseõu. See on kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessanssi arhitektuuris. Elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma, seetõttu meenutasid need kindluseid. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palazzode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni. Palazzode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive. Albertiga on seotud uus palazzo
VARARENESSANSS ITAALIAS Kuna itaalias oli säilinud Roomaaegseid kunstimälestisi ja antiikaega peeti ideaalseks hakatigi seda matkima .Antiikaja matkimise pärast nimetatakegi 15 ja 16 saj.renessanssiks,mis tähendab prantsuse keeles taassündi. 15 saj.nim vararenessanssiks ja 16 saj.kõrgrenesanssiks. Varaenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstieluelu keskuseks Firenze,16 saj. kandus keskus Rooma. Arhiektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus.Ehitatakse raamatukogusid ,haiglaid,kauba-ja kohtukodasid,valmivad esinduslikud raekojad.Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja väljakute rajamine.Stiil esinduslik ja toretsev.Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn.Palazzod. Palazzo põhiplaan on ruudukujuline ,keskel siseõu mis oli ümbritseud kaarkäikudega.Tavaliselt oli Palazzal, 3 korust. LEON BATTISTA ALBERTI 1404 1472 Palazzo Ruccellai 15 saj. Firenze Palazzod olid raskepärased ehitised,ehitatud kivi...
Renessanss 1) See oli ajajärk mil toimus üleminek keskajalt uusajale 2) Sai alguse Itaaliast 14 saj. lõpul 3) Teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15 saj. teisel poolel. 4) Enamikel maadel kestis 16 saj, lõpuni. 5) Renessanss jaguneb kolmeks *Vararenessanss (14saj lõpp 15saj) *Kõrgrenessanss ( 16 saj. esimene veerand ) *Hilisrenessanss (16saj) 6) Ehitustüübid: kuppelehitised, teatrid, raamatukogud, linnalossid e. Palazzod, maamajad, villad, lodzad 7) Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu, majoolika 8) Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendused kuplite ja võlvide ehitamisel. 9) Renessanss (taassünd) tähendab eelkõige antiikkultuuri taaselustamist. 10)Kiiresti arenema hakanud manufaktuurtööstus, kaubandus, ja pangandus. 11) Aadli ja Vaimulikkonna kõrvale kodanlus. 12) Kodanlus vajas uut kultuuri, selle kandja...
Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepärased kindlusetaolised ehitised, nad on laotud tellistest ja kaetud tahutud kiviplokkidega. Akna- ja ukseavad on kas nelinurksed või ümarkaarsed. Vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne 15. sajandi keskpaigas muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks. Aknad muutusid suuremaks, palazzod nagu
Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste
* Humanismmaailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane.
*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja ...
lamburiluule riime. Hispaania luule, draama Saksamaa aristokraatlik suund, rahvalik suund Inglismaa - intellektuaalsus Arhitektuur Arhitektuur Arhitektuur Massiivne Proportsionaalsus Lihtsus Monumentaalne Kuldlõike reegel Rangus Küllastunud Kirikud, palazzod Reeglipärasus kaunistused Suurejoonelisus Põhiehitisteks kirikud, Ampiirstiil, George'i lossikompleksid stiil, Aleksandri stiil, Adamstiil. Skulptuur Skulptuur Skulptuur
kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema esskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. 6. Kes avastas tsentraalprojektsiooni?: Brunelleschi 7. Mis on tuumpunkt?: Punkt, mis on vaataja silmade kõrgusel ja kuhu koonduvad vaatesuunda tähistavad jooned. 8. Milline oli palazzo välisilme?: Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse seseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega; seetõttu mõjuvad vahel pisut kohmakalt. Ometi näeme nendel jooni, mis on täiesti seostamatud gootikaga
Ning tema ruumikujutus oli väga profsesionaalne. Kesk Euroopas levis ka trükigraafika, trükiti ka pilte. Prantsuse kunstnikud olid silmapaistvalt iseseisvad portreekunsti. 5.Iseloomusta renessanssarhitektuuri Itaalias ja Prantsusmaal. Millised olid sarnasused ja erinevused keskaja ja antiikarhitektuuris? Itaalia arhitektid olid paremini koolitatud, nad reisisid ka Prantsusmaale ja seega, see mõjutas Prantsuse arhitektuuri. Itaalias levisid eelkõige palazzod ehk paleed. Need olid kolmekorruselised koos siseõuega. Katus oli madal. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Plazzode juures rakendati sääraseid proportsioonireegleid, mis on vastanduslikud gootika päevil kehtinutele. Valitsema hakkas horisontaalne suund. Prantsusmaal levisid see eest aga lossid. Ümartornidel on vormid nurkadel ja kõrge katus. Võrreldes Itaalia aritektuuriga pole lossil kindlustikku, sõjalist välimust
Kõigepealt toimusid muutused arhitektuuris. Täiuslikeks peeti kupliga ehitisi. (Eeskujuks oli Vana-Rooma Phantenon). Üks vararenessansi kuulsamaid arhitekte oli itaallane Brunelleschi (Firenze Katedraal, Firenze leidlastekodu). Vararenessansi ajal hakati ehitama palazzosid ehk paleesid. Nendel ehitistel oli nelinurkne siseõu, kolm korrust, ümarkaared; esimene korrus laoti suurtest rohmakatest kividest (rustika), koosnesid neljast tiivast. Palazzod olid ümbritsetud kaarkäikudega. Skulptuur Skulptuuri ajalugu iseseisva kunstiliigina sai alguse 15.sajandi alguses. Kujutati kuulsaid inimesi ja väejuhte ning Piibli tegelasi. Kuulsaim skulptor oli Donatello ("Püha Jüri"). Teine kuulus skulptor sellest ajast oli Ghiberti (Paradiisi värav -> võimsad pronksuksed) Loodi ratsamonumente (Colleoni ratsamonument Roomas) Maalikunst Hakati lähtuma loodusest ning õpiti kujutama ruumilisust, varjutamist,
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaali...
1 variant 1. Renesanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi 2. Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Itaalia Renesanss a. 14. sajand – trecento e. eelrenessanss b. 15. sajand – quattrocento e. vararenessanss c. 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 4. Vararenesanssi euroopa kult. keskus FIRENZE 5. Brunelleschi ehitas Firenze toomkiriku kupli ja Santo Spirito kiriku, Ponte a Mare Pisas 2 variant 6. Lorenzo Ghiberti Paradiisi väravad, Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks – 10 suuremat reljeefi, lõi 1. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud seal veenva sügavusillusiooni renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba 7. Esimese vabalt seisva alasti figuur pärast keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist antiikaega(Taaveti k...
Firenze 21. Võrdle teemasid, maalitehnikaid, inimese kujutamist. Kas tähtis oli ilu või hingeelu 5. Kes oli esimene reness meister arhitektuuris, nimeta tema tähtsamad ehitised? FILIPPO kujutamine? BRUNELLESCHI, Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 22. Milliseid värve kasutati Madalmaades, milliseid võimalusi need andsid kunstnikele? 6. Mis ehitised olid palazzod, kirjelda tüüpilist palazzot(põhiplaan, fassaad). 3-korruseline, õlivärve. Nende segamine ja maalimine kihtidena võimaldas saada lõpmatu arvu neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Iseloomulik madal katus, raskepärasus, värvivarjundeid. Nende mahlakus ja erksus võimaldas hästi edasi anda ülipeeneid detaile. kindlusetaolised, tellisehitised, kaetud suurte kiviplokkidega, akna- ja ukseavad nelinurksed 23
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul konflikte katoliku kirikuga, tihti oli kirik leplik ilmalikkude avalduste suhtes. *Usuplatonism...
4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega.Näited: Palazzo Medici-Riccardi Firenze, Palazzo Rucellai Firenzes, Sant' Andrea kirik Mantovas. 6. Mis iseloomustab renessanss-stiilis maju? Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi. Hooneid hakati paigutama tänava äärde laiema küljega
4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega.Näited: Palazzo Medici-Riccardi Firenze, Palazzo Rucellai Firenzes, Sant' Andrea kirik Mantovas. 6. Mis iseloomustab renessanss-stiilis maju? Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi. Hooneid hakati
1. Mida tähendab sõna renessanss?-Taassünd 2. Kuidas hindad renessanss moraali?- Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssi?-13-14saj eelrenessanss;15saj vararenessanss;16saj kõrgrenessanss 4. Milline linn oli vararenssanssajastul Euroopa kultuurikeskus?-Firenze 5. Nimeta tuntud vararenessanssi Firenze arhitekt ja tema ehitisi.- Brunelleschi-sammaskäik,Firenze toomkirik; 6. Kirjelda Paradiisiväravaid ja kes on nende autor?- LorenzoGhiberti. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavijahile. Päikse peale paistes näeb välja nagu kuld, kuid tegelikult o pronksist. 7. Mille püstitas Donatello esimesena peale antiikaega Padovas?-Celleoni ratsamonumendi 8. Milliseid maalitehnikaid kasutati Itaalias vararenessanss ajal?-Võeti kasutusele perspektiiv 9. Kes vararenessanss kunstnikest tundis huvi perspektiivi vastu?- Brunellechi 10.Mille poolest erinevad ja ...
1. Mida tähendab sõna renessanss?-Taassünd 2. Kuidas hindad renessanss moraali?- Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssi?-13-14saj eelrenessanss;15saj vararenessanss;16saj kõrgrenessanss 4. Milline linn oli vararenssanssajastul Euroopa kultuurikeskus?-Firenze 5. Nimeta tuntud vararenessanssi Firenze arhitekt ja tema ehitisi.- Brunelleschi- sammaskäik,Firenze toomkirik; 6. Kirjelda Paradiisiväravaid ja kes on nende autor?- LorenzoGhiberti. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavijahile. Päikse peale paistes näeb välja nagu kuld, kuid tegelikult o pronksist. 7. Mille püstitas Donatello esimesena peale antiikaega Padovas?-Celleoni ratsamonumendi 8. Milliseid maalitehnikaid kasutati Itaalias vararenessanss ajal?-Võeti kasutusele perspektiiv 9. Kes vararenessanss kunstnikest tundis huvi perspektiivi vastu?- Brunellechi 10. Mille poolest erineva...
Ta oli õppinud kullassepaks, aga edu saavutas ehitajana. 1419.a hakati tema uuenduslike kavade järgi ehitama Firenze toomkirikut. Kuulskas tega ta 8 tahuline kuppel. Ta kavandas ka San Lorenzo kiriku puulaega basiilika. Ta hakkas välja töötama tsentraalperspektiivi. Oli veendunud selles, et aehitektuuris pidi kasutama õigeid proportsioone. Ta oli esimene, kes hakkas pilti kujutama läbi akna, ta maalid muutusid ruumilisemaks. Firenze tähtsamad ehitised olid ka palazzod Firenze patriitsiperekondade(kõrgkihi) lossid/paleed. Kolmkekorruselised, sisehooviga, neljast tiivast koosnevad ehitised, katus oli väga madal. Vanemad palazzod on raskema väljanägemisega, olid laotud tellistest ja kaetud kiviplokkidega. Samas on seal näha ka uue kunsti jooni teravkaared pole nelinurksed, akna- ja ukseavad. Hakatakse rõhutama horisontaali. Palazzode kolm korrust on erinevad. Esimene korrus kaetud rohmakalt tahutumata kividega, teine korrus kergem, ilusam,
Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Itaalia · Firenze. . Filippo Brunelleschi(1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. Firenze toomkirik (kaheksatahuline kuppel: kõrgus 102 m, läbimõõt 42 m) Leon Battista Alberti(1404 -1472) tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusega paleed, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu. Palazzo Rucellai Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Paarikümne aasta jooksul tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. ,,Paradiisi värav" Donatello(1386-1466) Kasutas kontraposti ehk nõjajalga. 1430. valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle
1) Mis on madalmaade kunstis teisiti kui Itaalia kunstis? Sotsiaalsed põhjused muudavad kunsti erinevaks. Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse. 5)Sixtuse kabel. Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508- 1512) Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili- baroki-lähenemist.(1535-1541) Sixtuse kabelis tegi tööd ka Raffael. Botticelli teostas mõned freskod. 6)Dürer. Saksa suurim kunstnik. Tema loomingus teostus madalmaade ja itaalia kunsti süntees, ta on graafikatehnikate virtuoos. Tema töödes võib näha 2 pooluse hea ja kurja, valguse ja varju, mõistuse ja tumedate jõu...
arkaadidega siseõu. 10. Palazzo Ruccelai 15. saj. lõpp, looja Leon Battista Alberti, antiikvormid võetud range järjekindlusega: lamestatud rustikas fassaadile on antud vertikaalne liigendus kõigil kolmel korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol. Leon Battista Alberti arhitekt, skulptor ja üks renessansi rajajaid. Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud. VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan) 11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti vaeslaste varjupaik, hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid. Majoolika glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor. 12. Santa Maria Novella kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360.
Renessanss ehitus Itaalia, vararenessanss Brunelleschi(1377-1446)- Firenze toomkirikule kupli ehitamine- esimene renessanssi näide. Antiikse portikuse(käik) eeskujul tegi ta" leitud laste kodu". Capella Pazzei ,Santa Croce kiriku õuele. Väga suur ehitus toimus ilmalikes ehitistes palazzo(palee sarnane) Alumine korrus rustikaalses stiilis( tahumata suured kiviblokid) Tuntumad Palazzod: Pitle, Strazzi, Rucellai- selle arhitekt Alberti rajas uue lossi tüübi( vertikaalselt liigentatud süvenditega) . San Andrea kirik Veel arhitekte: da Sangallo, da Laurana. Lombardi, Tullo jne. Kõrgrenessanss(itaalia) Bramante(1444-1541). Väike templientto? San Pietro immortario kloostri õuel. Sai ülessandeks alustadaVatikani lossi ümberehitamist ( Varakristliku basiilika asemele Peetri kirik- ta tegi selle esialgse projekti , tema surma järel jätkas selle ehitamist Michelangelo.
Renessanss tähendas antiikkultuuri taassündi 3. Renessansi periodiseering: 1) 14.saj.- eelrenessanss 2) 15.saj.- vararenessanss 3) 16.saj.- kõrgrenessanss 4. Tuntuim arhitekt oli Filippo Brunelleschi. Teda tegi kuulsaks, tema kavandatud kaheksatahuline toomkiriku kuppel. Tema ehitised on mõjutatud antiikaajast. Kuulsaimad ehitised on: Leidlaste Kodu Firenzes, Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel. Tänu temale võeti kasutusele tsentraalperspektiivi kasutamine ehitiste kavandamisel. 5. Palazzod oli paleed, mille lasid endale ehitada partiitsiperekonnad. Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosenvad ehitised nelinurkse siseõuega.. Katused olid madalad. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Gootipärasele ehitusele vastandusid, horisontaalsus ehk siis maaligidus, aknad olid kas nelinurksed või ümarkaarega. 6. Renessansi kujunemisel võeti eeskujuks kunagine antiikkultuur. 7. Lorenzo Ghiberti tegi 28 kullatud pronksist reljeefi
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sa...
Renessanss: · Manufaktuuride teke, kaubanduse areng. · Hõbe ja kulda kooti kangasse mustriks. · Hakati losse ehitama, Itaalia esimesed palazzod. · Kõik pööratakse antiiki. · Inimese tähtsustamine. · Sünnikoht valdavalt Itaalia. · Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. · Muutus mood, määrati kes võis mida kanda. · Lauakombed. · Arenes loodusteadus, kunst, muusika, kirjandus. · Itaalias valitses Medici perekond. ( kunstitoetajad, õitseaeg) · Mitmekülgsed kunstnikud. · Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt.
I Seleta mõisted ja too näited: · Palazzo Sõnast palazzo tuleneb väljend palee. Jõukamate inimeste mugavad ja ilusad elumajad. Nende laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Põhiplaanilt olid palazzod ruudukujulised, nende keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo'l kolm korrust. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Domineerib horisontaalne suund,
Renessanss Rinascita (It.k), renaissance (pr.k) taassünd. Maalikunst ja arhitektuur Itaalia 15. saj toimusid Utaalia arengus võrreldes ülejäänud Euroopaga suured muutused. Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid (Veneetsia, Genova, Firenze). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandussoodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse. 2. Tööstuse arengmanufaktuurid, villa töötlemine. 3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes. Medicid Pangandusega rikasutunud suguvõsa, kes valitses Firenzet ligikaudu 300 aastat. Andsid laene Euroopa kuningakodadele. Sellest perest pärineb 3 paavsti ja 2 Prantsuse kuninakannat. Tuntuim on Lorenzo I Tore kes valitses Firenzet türannina, aga oli suur kunsti ja kultuuri austaja. Koondas oma õukoda maailma kuulsaid kunstnikke, teadlasi ja kultuuritegelasi. Muutuma hakka...
Ajastut iseloomustas eemaldumine religiooni kesksetelt keskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanssiajal pääses üle pika aja mõjule ilmalik arhitektuur. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo´sid, mille põhjal võib kõige paremini jälgida itaalia vararenessanssi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud olid gootika jooned, akna- ja ukseavad olid kas nelinurksed või ümarkaarelised. Ka hoone proportsioonides saab vastupidiselt gootikale domineerivaks horisontaalne suund, ülespürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone: alumine korrus oli massiivsem, kuna pidi järgmisi kandma ja oli ehitatud suurtest kividest. Teine,
Püha Peetruse katedraal Renessanss ehk taassünd. Humanism: jumalariigi kõrvale inimese maine elu kui väärtus lihtsuse, askeesi asemel luksus, naudingud Inimesed hakkasid rohkem keskenduma endale, mitte jumalale. Oldi küll usklikud, kuid mitte jumalakartlikud. Inimesed lõõgastusid ning lõbutsesid rohkem. MUUTUSED ARHITEKTUURIS JA KUNSTIS · Rooma-kreeka ehitiste jäljendamine: sammastikud, kuplid, siseõuega palazzod · Mugavus, ilu, maalid, skulptuurid, vaibad, vesi, aed · Pr kuningate lossid Loire'i orus - Chambord. · Medicite lossid Firenzes · Paavstiloss ja Püha Peetruse kirik Roomas (ehitustööd u 1500-1600) · Inimesi hakati kujutama loomulikumana, realistlikumana kuid samas ka ideaalsena. Palja keha näitamine, inimkeha lopsakus. Michelangelo: skulptor ja maalikunstnik · Pärit Firenzest. Täitis Medicite, Rooma paavstide tellimusi
· Pazzi perekonnakabel Santsa Croce kiriku juures Palazzod linnaloss, mis sarnaneb konvendihoonega, kuid on lameda katusega Kolmekorruselised 4 tiiba, nelinurkne siseõu Kadunud on teravkaar Raskepärased ja kohmakad kindluse moodi ehitised Kasutatakse rustikat esimesel korrusel tahumata kivid Teisel korrusel laiad vuugivahed ja kolmandal krohvitud sein Nt. Palazzo Medici Firenzes Hiljem muutuvad palazzod peenemaks, suuremad aknad, avatud tänava poole, antiikarhitektuurist laenatud detailid LEON BATTISTA ALBERTI · Matemaatikateadlane (numbrid, täiuslikud kujundid, mis mahuvad ringi sisse ruut jne) · Kunstiteadlane- kirjutas 3 traktaati · Pikemad pilastrid iga korruse akende vahel, laiemad vuugivahed, kuid pole tegemist rustikamotiiviga · Pidas oluliseks tsentraalehitisi, kuid kasutas enamasti pikihoonet · Nt
antiikaja ehitisi, mis enamikus pärinesid Rooma impeeriumi päevilt. Renessanssiajal pääses üle pika aja mõjule ilmalik arhitektuur. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo´sid, mille põhjal võib kõige paremini jälgida 1 itaalia vararenessanssi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud olid gootika jooned, akna- ja ukseavad olid kas nelinurksed või ümarkaarelised. Ka hoone proportsioonides saab vastupidiselt gootikale domineerivaks horisontaalne suund, ülespürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone: alumine korrus oli massiivsem, kuna pidi järgmisi kandma ja oli ehitatud suurtest kividest
Linna avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, need olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. 6. Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. Aja pikku muutus palazzo elamuks inimestele kes just ei tahtnudki oma rikkust varjata
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Paavstil oli väga suur võim. Rajati ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne. Renessanss Itaalias Rooma eeskujul võeti taas kasutusele ümarkaar, silindervõlv, sambad, friis, väänisornament e. grotesk. Ehitati uhkeid palazzosid. Olid tavaliselt 4-nurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Gootikale omane vertikaalsus asendus horisontaalsusega, hoonete korruste vahesid tähistati garniisiga, katus valmistati madal ja lame. Palazzod olid enamuses 3-korruselised, nende alumise korruse välisseinad laoti tahumata kividest, ülemiste korruste seinad aga mõnevõrra peenemalt töödeldud kividest. Rustika tahutud kiviplokid(jämedalt töödeldud kiviladu). Kasutusele võeti paljud antiiksed detailid: dooria, joonia, korintose sambad, seinast eenduvad poolsambad ja pilastrid, lõvipead, 3-nurksed viilud e. frontoonid, mis asusid katuseservades, uste ja akende kohal. Kirikuehituses oli tsentraalehitis.
Suurt menu saavutas ehitajana ja kunstiteoreetikuna. 1419.aastal hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit. Elu ajal jõudis kavandada esimese tõelise renessansliku hoone- Leidlaste Kodu. 1421.aastal hakkas ehitama San Lorenzo kirikut. Teda peeti üheks tsentraalperspektiivi leiutajaks. Ta oli tõenäoliselt esimene, kes käsitles pildi pinda aknana, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel. · Palazzod olid Firenze patriitsiperekonnad, kes lasksid endale püstitada paleesid, mis koosnesid neljast tiivast nelinurkse siseõuga. Katus oli paleedel madal. Laotud olid need tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. · Leon Battista Alberti oli kuulus arhitekt ja kunstiteoreetik. Ta oli mitmekülgselt haritud, tundis antiikfilosoofiat, kirjandust, õigusteadust ja kõiki kunste. Tema
VARARENSSANSS arhitektuur · Veneetsias oli kuulsaimaks meistriks · Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam Andrea Palladio (1508-1580) arhitektuuris · Palladio stiil e nn palladianism sai mitme · 15. sajandil rikastunud perekonnad sajandi jooksul Euroopa arhitektidele lasksid endale püstitada paleesid e. eeskujuks palazzo´sid KÕRGRENESSANSS maalikunst ja · Palazzod olid kolmekorruselised, neljast skulptuur tiivast koosnevad ehitised nelinurkse · Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti siseõuega esindajaks on Leonardo da Vinci · 15. sajandi keskpaigaks muutus · Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks palazzode stiil peenemaks ja kergemaks harmoonilise kompositsiooni loomine VARARENESSANSS skulptuur · Teine maalijana tuntud kunstnik kannab · Skulptuur muutus 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
