Historitsism (kr.k.historia-ajalugu) 1840-1940 Umbes19.sajandi keskel, 1840-50-tel hakkas arhitektuuris levima ja domineerima historitsism. Histotsismi ajal hakati nii ehituses kui ka mööblis matkima erinevaid varasemate ajastute stiile. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, mujal ehitistes võeti kasutusele antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika, pseudogooti, neoromaani, neorenessanss, neobarokk. Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi püsima üle Eesti üürimajade stiilina
Historitsism 1. Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõju. Neostiilid: Neogootika Neorenessanss Neobarokk Neoromaanika Alatskivi mõisahoone. Laupa mõisahoone Järvamaal. Kanuti gildi hoone Nevski katedraal Taagepera mõis Sangaste mõis Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Iseloomulikeiks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse. Kõigest püüti võtta parim ja see omavahel ühendada. Uued materjalid ehituses: raudkonstruktsioonid, metallsõrestik, klaas, raudbetoon
Romantismi on raskem määratleda, sest reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Kõige tähtsam on üksikisiku sise tunne. Romantik hindab kunstniku originaalset eneseväljendust. William Blake Muistsed ajad Historitsism Historitsistlik arhitektuur hakkas levima 19. saj. Võtab eeskuju minevikuarhitektuurist. Levinumad stiilid on neogootika, neobarokk ja neorenessanss. Neogootika Levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal. Peamised tellijad olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud. Toetus gootika stiilile. Neobarokk Tellijateks olid uusrikkad. Levis Prantsusmaal ja Saksamaal. Toetus barokkliku stiilile. Mihhail Preobrazenski Aleksander Nevski katedraal Realism Eemaldumine romantismist. Kehtis objektiivsus.
seelikuid. Realism- on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Loobumine väljamõeldud maailmast.Hülgab romantismi liigset tundlikkust ja klassitsismi liigset ratsionaalsust. Tähtis on tõde, objektiivne ja ilustamata tegelikkuse esitamine. Prantsuse realism: Gustave Courbet Jean-François Millet Honoré Daumier Camille Corot Eesti realism: J.Köler A.Adamson A.Weizenberg Historitsism- palju vormisüsteeme- neogootika, neorenessanss v neobarokk. peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud möödunud ajastute kunstistiile matkinud kunstisuund.Historitsism tekkis romantismi mõjul. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki.Kuigi historitsistlik kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist eklektikaga.
a., ranged reeglid kunstis Kirjanduses: Johann Wolfgang Goethe, Victor Hugo, Alexandre Dumas vanem, Aleksandr Puskin, Mihhail Lermontov Muusikas: Franz Schubert, Fenerc Liszt, Fryderic Chopin, Richard Wagner, Johannes Brahms, Modest Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov, Pjotr Tsaikovski Romantism levis kõige enam maalikunsti, vähem skulptuuris ja arhitektuuris valitses historitsism minevikustiilide taaselustamine (neogooti, neorenessanss, neobarokk). Romantikuid ühendas elulaad mitte maalilaad. Tunnused kunstis: · Rahulolematus kaasaja vastu · Keskaja ja eksootiliste maade imetlus · Idealiseerisid minevikku ja kaugenesid tegelikkusest · Puutumatu looduse imetlus · Tunnete rõhutamine · Boheemlus isikupära rõhutamine · Huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu · Ainestik võeti legendidest, saagadest, kirjandusteostest ja ajaloost · Maastikumaali õitseaeg
HISTORITSISM Historitsism Mis on historitsism? 19.saj. ehitus ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt. neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva
Boheemlane peab kunstnikuks olemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. 3. Mis toimus romantistlikus arhitektuuris ? · Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. · Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutame. 4. Mis on historitsism ? ...on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul ( neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. 5. Mis on eklektika ? 19. saj teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioon , esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. 6
kompositsioone, aga tänapäeval huvitutakse tema portreedest, aktimaalidest, joonistustest. Tõetruudus on neis ühinenud väljapeetud ja üldistava joonekäsitlusega. Historitsistlik arhitektuur 19.saj Sel ajal toimus urbaniseerumine, tehnnika areng. Eeskujuks mineviku arhitektuurid. Historitsismiks nimetatakse mõne vanaaegse stiili (mis on pärast antiikaega) jälgendamist. Klassitsism jäljendas ainult antiiki. Historitsismil on palju vormistiile eesliitega neo- (nt neogootika, neorenessanss, neobarokk jne). Levib peamiselt alates 1820.aastatest. Neogootika Levis peamisel Inglismaal, Saksamaal, hiljem ka Prantsusmaal. Selle stiiliga püüti rahvuslikku eneseteadvust suurendada. Selles stiilis hoonete tellijateks olid aristokraadid, valitsused ja kirik. Inglise parkidesse hakati rajama eksootiliste lisadena kabeleid ja kunstlikke varemeid. Vaesemate aadlike ja linlaste lemmikud olid neorenessanss ja neobarokk.
Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada. ARHITEKTUUR Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY . Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid
13 Mõisahoonet ümbritseb suur park. Arvukad kõrvalhooned, mis on tänaseks praktiliselt hävinud, paiknesid nii pargi servades kui ka teisel pool Vääna jõge praeguse õlletehase territooriumil.14 Historitsism Historitsism, mis omakorda jaguneb veel : 11 http://www.mois.ee/stiil/stiil7.shtml 12 http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism 13 Ants Hein ,,Eesti mõisad" 14 http://www.mois.ee/harju/saku.shtml 5 · neorenessanss · neogootika · neobarokk 1840-50teks aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani,
Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik · Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule · Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust 3. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, 4
Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab "mõtlemine stiilides". Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism. Historitsismile on omased mitmed vormisüsteemid näiteks neokootika, neobarokk, neorenessanss. Näited: Alastkivi mõisahoone 1880-85 Laupa mõisahoone , Järvamaal 1913 Elektism- ühe ehituse juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili. Nt. Sangaste mõis Tuudostiil Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhidektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudostiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. Kroonhistoritsism, raudtee tulek eestisse- Raudtee saabus Eestisse 1870.a, Peterburg-Narva-Tallinn- Paldiski. Haruraudtee oli Keila-Haapsalu . näiteid
KEILA 2009 Historitsism Tallinna arhitektuuris Autor: Rauno Väli Juhendas: T. Veisalu Sissejuhtatus Historitsism on 19. sajandi kunstivool. Arhitektuuris jäljendatakse ajaloolisi stiile nagu näiteks: neogootika, neorenessanss, neobarokk ja neoromaanika. Sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris kujunes historitsism välja 1820. - 1830. aastatel. Historitsism jaguneb elektitsimiks, tuudorstiiliks ja kroonuhistoritsismiks. Tallinnas on silmapaistvaimad näited Kaarli kiri, Oleviste kirik ja Nevski katedraal. Peakiriku Aleksander Nevski ajalugu ja kulg Aleksander Nevski katedraal ehitati XIX sajandi lpus igeuskliku elanikkonna initsiatiivil
Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita romantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates (mõnel pool kuni 20. sajandi alguseni) valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljendamine. Et eristada jäljendatud stiili originaalist, kasutatakse eesliiteid neo- või pseudo-. Põhjus: tehnilised uuendused (teras, raudbetoon) olid kiired tulema, kuid vorm ei jõudnud järele. Toimus teatud spetsialiseerumine: kirikud neogooti või neoromaani stiilis, teatrid neobarokk või neorenessanss jne. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili elemente, sellist võtet stiilide segamine - nimetatakse eklektika. Näiteid: * Pariisi ooperiteater (Garnier` ooper) palju stiile, domineerib renessanss * Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoromaani) * Londoni parlamendihoone (neogooti) Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik jm), mõisaid (Sangaste, Laitse, Vasalemma, Alatskivi jm) kui elamuid.
Ainsa skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (1784-1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel kannab sama nime prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga" ning väljendab samuti revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad
Matkib ajalooliste stiilide vorme. Peamised suunad: neogootika (eelkõige sakraalhooned), neobarokk (meelelahutuslikud hooned) , neorenesanss (administratiivhooned) Iseloomulik elektitsism, kus jäljendati ühe hoone puhul mitut varasemat stiili korraga. Kasutusele tulid klaas, raudbetoon, metallkonstruktsioonid. Londoni parlamendihoone- neogooti Glasgowi ülikooli peahone- neogooti, sotimaa Cologne katedraal- neogooti, Saksamaa Viini Kustiajaloo muuseum- neorenessans Vladimiri palee- neorenessanss, Venemaa National Theatre- neorenessanss, Tsehhi Grand Opera, Pariis- neobarokk Bode Museum- neobarokk, Saksamaa Volkstheater- neobarokk, Austria 10. Arts & Crafts Movement ja William Morris`e Red House. Inglismaal levinud kunsti ja arhitektuurisuund ,mis võttis nostalgiliselt eeskuju rikkalike traditsioonidega inglise industrialiseerimiseelsest maaelamute lihtsast tellis- ja kiviarhitektuurist. Kunst väljendub elamutes ja peab olema kättesaadav kõigile
F. Rude (1784 1855) · Tähtsaim romantiline skulptor · kuulsa "Marseljeesi"-grupi autor. · Tema kuulsaim teos "sõttamineku laul" · Hoogne ja tundeküllane kõrgreljeef Tähe võidukaarel Pariisis F. Rude. Sõttamineku laul F. Rude. Napoleon F. Rude. Fisheripoiss Arhitektuur · Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitism ja eklektika. · Historitsism- mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). · Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY . · Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. · 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja
avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhitektuuristiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab ,,mõtlemine stiilides". Kaasaja arhitektuuri ees seisvaid probleeme püüti lahendada ajaloolistele eeskujudele toetudes. Historitsismile omane stiilide võrdsust tunnustav loomismeetod pakkusparemaid võimalusi arhitektuuri kohandamisel kaasaja nõuetega kui klassitsism. Historitsismile on omased mitmed vormisüsteemid nagu näiteks neogootika, neobarokk või neorenessanss. Erilise koha omandab just juba 18. Sajandi klassitsismile alternatiivi pakkunud gooti arhitektuur, mida hakati ülistama kui õhtumaise kunstivaimu kõige omapärasemat saavutust. Neostiilid levisid peamiselt aastast 1820. Inglismaal algas klassitsismi uus tõus 18. sajandi keskel, umbes samal ajal tärkas ka neogootika. Neogootika maailmas Rahvuslikku eneseteadvust aitas luua neogootika, mis levis ajaloo romantilise
anti käsk restaureerimise käigus parandada obelisk korralikult ja jätta hieroglüüfid puutumata. 15. Millise objekti restaureerimise juures Roomas oli eesmärgiks iga algupärase fragmendi säilitamine? Colosseum 16. Selgitage lahti mõiste Tark valik historitsismis. Tähendab seda, et igale hoonetüübile peeti sobivaks mingit kindlat stiili. Kirikute jaoks peeti näiteks sobivaimaks neogootikat. Teatrid ja kontserdisaalid neobarokk. Pangad, koolid ja haiglad neorenessanss-stiilis ning tööstusehitised romaani stiilis. 17. Seletage oma sõnadega, mis on stiililine restaureerimine. Stiililine restaureerimine on sisuliselt rekonstrueerimine, kus algset ehk originaalmaterjali eriti ei tähtsustada, seega võib seda üsna meelevaldselt asendada kaasaegsema materjaliga. (Stiililine restaureerimien on ideele tuginev rekonstrueerimine, kus originaalmaterjali suhtutakse üsna vabalt.) 18. Nimeta stiililise restaureerimise tuntuim esindaja Prantsusmaal.
Näited: Londoni parlamendihoone, Sangaste mõisahoone, Aleksander Nevski katedraal Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. >neobarokk- jäljendas baroki stiilipõhimõtteid levis Prantsusmaal ja Saksamaal tellijateks uusrikkad Näited: Pariisi ooperiteater- arhitekt Charles Garnier, Vittorio Emanuele II monument Roomas, Kadrioru administratiivhoone >neorenessanss Näiteks Muuga mõis, Saka mõis, Muraste mõis Historitsismi alaliigid: Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga, teisisõnu erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Tuudorstiil-tuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsism-riiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad > paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. 2
muuseum Viinis Neo-barokk, Grand Opera Pariisis, Dresdeni ooperimaja, Christianbourghi palee Kopenhaagen Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. NEO- STIILID on eriti iseloomulikud just 19.saj. ja 20.saj keskpaigani o Neogootika -levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal (UK parlamendihoone, Sangaste mõis, Alatskivi loss, Kölni toomkirik) o Neorenessanss (Estonia pst 13) o Neobarokk -levis Prantsusmaal ja Saksamaal (Pariisi ooperiteater, Vittorio Emanuele II monument Roomas, Brüsseli Justiitspalee) o Neoromaani (Neuschwansteini loss Baieris) o Neoklassitsism (Austria parlamendihoone, Helsingi katedraal) Londoni parlamendihoone- neogooti Glasgowi ülikooli peahone- neogooti, sotimaa Cologne katedraal- neogooti, Saksamaa Viini Kustiajaloo muuseum- neorenessans Vladimiri palee- neorenessanss, Venemaa
endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates 20. sajandi algusest räägitakse nn neo- ehk pseudoklassitsismist, mille kõrgaeg oli Eestis 194050ndatel aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks). Romantism Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY . Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid
Hämeenlinna kirik, 1789. Eeskujuks Rooma Panteon Sündmused kunstielus 19.sajandil 1830 maalikunsti kooli asutamine Turus, 1845 muudetakse joonistuskooliks 1846 asutatakse Soome kunstnike ühendus 1848 asutatakse Helsingi joonistuskool. Kuni 1863 ainus õpetaja B.A.Godenhjelm R.W.Ekman, rahvusliku maalikunsti rajaja 1849 asutatakse Ateneum, hoone valmib 1887 R.W.Ekman, Kreeta Haapsalo soittaa kannelta, 1868 Rheodor Höijer, Ateneoun (1887) (neorenessanss) Alates 1824 kõrgklassitsism ehk ampiirstiil Carl Ludvig Engel oli saksa arhitekt, kes töötas alates 1816.aastast Soome Suurvürstiriigis. Oli Soome arhitektuuri suunanäitaja 19.sajandi esimesel poolel enne Soome kolimist töötas Berliinis, Tallinnas ja Peterburis. Engeli peatööks oli Senati väljaku kujundamine Helsingis : Toomkirik, Riiginõukogu hoone, Helisingi Ülikooli peahoone ja Rahvusraamatukogu.
KLASSITSISM 55. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. 56. Medeuse parv Theodore gerivalt ROMANTISTLIk 57. Eugene Delacroix maalide motiivid on enamasti põnevast keskaja ajaloost või siis parajasti Prantsusmaa poolt alistatava Põhja- Aafrika värvikirevast, eksootilisest olustikust. Tuntuim teos ,,Vabadus viib rahva barrikaadile" 58. Historitsism ajalooliste stiilide kopeerimine, nt. Neorenessanss Eklektika eri stiilide formaalne mehaaniline liitmine, stiil, kus ühe hoone juurde kuhjatakse erinevaid stiile. 59. Realism on kunstivool, mis maalib ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. See on romantismi vastane. 60. Barbizoni koolkonna moodustasid maastikumaalijad, kes käisid suvel maalimas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas. Nende eripäraks oli maalimine looduses. Tegi alguse Impressionismile. 61
Historitsism Historitsismi üldiseloomustus ja erinevad liigid, näiteid nende kohta. 9.saj. ehitus – ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Historitsismi teoorias oli kaks põhilist lähtepunkti. Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab “mõtlemine stiilides”. Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism .
maaliline Tallinna värav .Maardu ja Palmse barokilikud mõisahooned .Sagadi mõisahoone. Kadrioru loss(arhitekt Niccolo Micetti). Tallinna Mustpeade vennaskona hoone fassaad ja portaal(Arent Passeri kavandi järgi) .Tartu Ülikooli peahoone(arhitekt Johann Wilhelm Krause). Klassitsism,Romantism,Realism(18 saj lõpust-19 saj lõpuni)- Riisipere mõisahoone, (aadli)Elamu Tallinnas,kohtu tn8(arhitekt Carl Ludwig Engel,neorenessanss), Rüütelkonna hoone Toompeal(neorenessanss) Inglise keskaegset arhitektuuri jäljendavad 2 lossi-Alatskivi ja Sangaste, Kaarli kirki,Rapla kirk(neoromaani stiil) Juugend-Saksa teater Tallinnas(praegune Draama teater)-soomerahvusromantilisest arhitektuurist mõjustatud juugenstiil(arhitektid Aleksei Bubõr,Nikolai Vassiljev). Juugendstiilis,Soome mõjudega on ka Otto Wildau projekteeritud mõisaloss Taageperas Valgamaal Estonia teatri-ja kontserdihoone,mis valmis 1913 esinav uusklassitsitlike joontega
laenata minevikust. Kujunes välja teatud seaduspärasus: uute kirikute arhitektuuris eelistati keskaegset romaani või gooti stiili. Teatritele, pankadele ja teistele esinduslikele hoonetele valiti sageli suurejooneline barokk. Tihti aga kasutatakse ühe ehitise juures mitmeid stiile. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY . Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama
ülejäänud hoonel, on kaarjate karniisidega renessaanslikud aknad. Risaliidi keskosas paikneb väheldane sepisvõrega rõdu. Katuseäärt ilmetavad laias ehiskarniisid. Hammaskarniisid kaunistavad ka korstnaid. Sisekujundusest on taastatud parkettpõrand, seinte ja lagede kipsdekoriid ning kurruseid ühendav nikerdustega trepp. Omapärased on pastelsetes toonides saal ning hoone soklikorrusel asuv sammastega söökla (A. Särg, 2006, lk. 22-24). Hoonel on neogooti astmikviil ning neorenessanss-stiilile omased kaaraknad. Umbes samal ajastul uuendati ka enamikke kõrvalhooneid (V. Praust, 1999-2009). Vaheldusrikkust mõisale lisab park, mille äärtesse koondusid varem sindel- ja pappkatusega kõrvalhooned: laudad (ehitati F. Modi projekti järgi), ait, kuivati, teenijatemaja, sepikoda, meierei. Peahoonest idasse jäi puuviljaaed ja kaugemale läände juurviljaaed. Lautades peeti kokku 50-60 ringis lüpsilehmi, lisaks pullid, mullikad ja vasikad. Aastasulastele ja
19. Mis stiilis või mis ajastutest pärinevad järgnevad aiad/ pargid: Alhambra- Islamiaed Belvedere-Barokk Daisen-in-Jaapani aed Generalife-Islamiaed Het Loo- Barokk Kadriorg- barokk stiilis Keila-Joa- neogooti stiilis Kunda- varaklassitsistlik Padova botaanikaaed- Renessans Palmse- barokk stiilis Peterhof- Barokk Raadi- pärineb keskajast. Nii välis- kui ka sisekujunduses domineerisid neorenessanss ja neobarokk. Sangaste- Gooti stiil Sanssouci- Rokokoo Stourhead- itaalia stiilis Stowe- inglise stiil Suuremõisa- Barokk Toila Oru- renessanss Vaux-le-Vicomte- Prantsuse stiil Versailles- Barokk Villa d´Este- renessans Villa Lante- Prantsuse stiil Villa Medici- Itaalia stiil Wörlitz- renessans 20. Nimeta vähemalt 5 kaasaegset maastikuarhitektuurset objekti Eestis. Tigutorn
KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks kunstistiil, mis kestis 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi esimese veerandini romantika - tundelisus, luulelisus, igatsevus romantism - üks kunstistiil 19. sajandi alguses HISTORITSISTLIK ARHITEKTUUR 18.saj keskel minevikuarhitektuuri eeskujuks võtmine, neogootika(Inglismaa, Saksamaa), neorenessanss, neobarokk1870, raudkontsruktsioonid, Paddingtoni raudteejaam Londonis, vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel MODERNISM 1814 Modernism- esineb teaduses, kunstis Modernsus- esineb igal pool, ajastu Avangard- Piiride rikkumine, hukutav ROMANTISM INGLISMAAL, HISPAANIAS JA SAKSAMAAL 1740 INGLISMAA: Johann Heinrich Füssli (1741)fantaasiaid, stseene kirjandusest, William Blake (1757) piibli ja antiikaja tegelasi, William Turner (1775 Teosed romantilise nukrusega.
nimetus ,,Sveitsi stiil". Hooneid hakati kaunistama puitpitsiga. Eestis on palju puitehitisi hävinud, kuid säilinud on näiteks Kohala, Kulina, Emumäe, Roodevälja ja Põdrangu, mis kõik asuvad Lääne-Virumaal ja on kõrgema pealeehitisega ühekorruselised hooned. Tartu linna valduses on seisnud aga Saduküla mõisa metsnikumaja, mille nikerdused on väga hästi säilinud. Siiski võib öelda, et mahult ja kujunduslaadilt on märkmisväärsemad Põhja-Eesti puidust mõisahooned. 2.2 Neorenessanss, neobarokk Paralleelselt neogootikaga arenesid XIX sajandi 60.-90. aastail arhitektuuris neoklassikalised suunad. Üleminek klassitsismilt neorenessanssi oli muidugi sujuvam kui neogootikasse, ometi oli see visuaalselt tajutav. Täielikult tõrjuti välja sammasportikus ja asemele tuli ümarkaar, mida kasutati nii sise- kui väliskujuduses. Katused muutusid peaaegu lamedaks ja püüti visuaalselt tõsta ülemiste akende ning räästa vahelist osa. Paljude neorenessansilike hoonete
park. Tartu aedlinnad: Tamme, Tähtvere. Mis stiilis või mis ajastutest pärinevad järgnevad aiad/ pargid: Alhambra- Islamiaed; Belvedere-Barokk; Daisen-in-Jaapani aed; Generalife-Islamiaed; Het Loo- Barokk; Kadriorg- barokk stiilis; Keila-Joa- neogooti stiilis; Kunda- varaklassitsistlik; Padova botaanikaaed- Renessans; Palmse- barokk stiilis; Peterhof- Barokk; Raadi- pärineb keskajast. Nii välis- kui ka sisekujunduses domineerisid neorenessanss ja neobarokk.; Sangaste- Gooti stiil; Sanssouci- Rokokoo; Stourhead- itaalia stiilis; Stowe- inglise stiil; Suuremõisa- Barokk; Toila Oru- renessanss; Vaux-le-Vicomte- Prantsuse stiil; Versailles- Barokk; Villa d´Este- renessans; Villa Lante- Prantsuse stiil; Villa Medici- Itaalia stiil; Wörlitz- renessans 21. Mõisted Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks
Vaimustus vanade stiilide vastu sünnitas nn “targa valiku” printsiibi, kus eri hoonetüüpidele peeti sobivaks mingit kindlat neostiili. Nii ehitati lossid keskaegsete losside butafoorsete koopiatena, millel Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 10 olid nurgatornid, teravkaaraknad ja astmikviilud. Villade ehitamisel tugineti renessanss-stiilile. Neorenessanss oli kohustuslikuks stiiliks ka pankade, koolide, haiglate, raamatukogude ja kohtuhoonete ehitamisel. Teatrihoonete projekteerimisel lähtuti renessansi kõrval ka barokile omasest vormikõnest. Neobarokk sai aluseks raudteejaamade ja hotellide ehitamisel. Tööstusehitiste puhul kasutati romaani stiilile sarnast ümarkaarstiili. Historitsismi edasises arengus sünnitas stiilide ühendamine eklektitsismi. See, 19. saj
sündmused kunstielus 19.saj. • 1830 maalikunst i kooli asutamine turus, 1845 muudetakse joonistuskooliks • 1846 asutatakse soome kunstinike ühendus • 1848 asutatakse Helsingi joonistuskool. Kuni 1863 ainus õpetaja B,A godenhjelm • r.w.ekman, rahvusliku maalikunsti rajaja, kalevala • 1849 asutatakse ateneum(soome kunstimuuseum), hoone valmisb 1887 r.w.ekman kreeta haapasalo soittaa kannelta, 1868 theodor höijer, ateneum, 1887, neorenessanss(meenutab palatsot, kolmnurkviil,) al 1824 kõrgklassitsism e ampiirstiil (senati hoone) carl ludwig engel • oli saksa arhitek, kes töötas al 1816 soome suurvüsrtiriigis • oli soome arhitektuuri suunanäitaja 19.saj, esimesel poolel • enne soome kolimist töötas berliinis , tallinnas ja peterburis • engeli peatööks oli senati väljaku kujundamine helsingis:toomkirik, riiginõukogu hoone, helsingi ülikooli peahoone ja rahvaraamatukogu
Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Historitsism Historitsism kujunes välja 1820. - 1830. aastatel. historitsism jaguneb elektitsimiks, tuudorstiiliks ja kroonuhistoritsismiks. Mõne vanaaegse stiili jäljendamist nimetatakse historitsismiks. Historitsism on kujunenud Antiik-Kreeka ja Rooma kunstist erinevate minevikustiilide taaselustamise üldnimetuseks. Historistismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, neorenessanss või neobarokk. Iseloomulikeks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse. Kõigest püüti võtta parim ja see omavahel ühendada. Uued materjalid ehituses: raudkonstruktsioonid, metallsõrestik, klaas, raudbetoon. Historitsismi stiilis ehitised: Nevski katedraal, Taagepera mõis, Sangaste mõis Kaarli kiri, Oleviste kirik Neogootika See stiil levis Inglismaal ja Saksamaal, mõne võrra hiljem ka Prantsusmaal ja mujal oma
Loomulikult ei saa märkamata jääda, et esimene korrus on selgelt kõrgem kui teine. Kuna tegemist on esindusliku mõisaga on seinapinnad ühtlaselt küll silutud, kuid esindatud on selged ümarkaarsed aknad ja uksed tornis. 6 Kahekorruselisel kivist hoonel on liigendatud põhiplaan ja kaheksatahuline nurgatorn pargifassaadi paremas servas. Tänus sellele on hoone iga fassaad eri nägu. Eksterjööri neorenessanss-stiilis, kuna hoone pärineb jällegi Euroopas valitsenud renessansiajastust hilisemast perioodist, kujundust toetab fassaadi dekoor, mis sisaldab endas massiivset eenduvat karniisi. Lisaks on veel laia rustikaga nurgapaneelid hoone olekut võimendamas. Mõisas on oskuslikult kombineeritud anfilaadne ruumijaotus keskkoridoriga. [23] Eestis on renessanssarhitektuur levinud pigem just ilmalike ühiskondlike hoonete ja elamute ehituses
Anfilaadsed ruumid olid osalt keskkoridoriga jagatud. Esindusruumides võis leida geomeetrilise ornamentikaga stukklagesid. Leidus ohtralt meisterlikku tisleritööd, sh orvandimotiividega siseuksed, barokselt madal lambrii jne. Soklikorrus on võlvitud.17 Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, reeglina ümber ehitatult. Mõisal on kaunis tiigiga park. Mõisasüdamest kahe kilomeetri kaugusel loodes asub von Braschide perekonnakalmistu, kuhu suunduva allee lõpust võis leida neorenessanss-stiilis kabeli, millel oli erakordselt kaunis ümarkaarne portaal ja kuni 20. sajandi alguseni ka uhke katus. 1932. aastal võeti vahepeal rüüstatud ja mahajäetud kalmistu 27 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Jaan Vali 1998 kasutusele kogu ümbruskonna matmispaigana, seda on ta tänapäevani.18 26 Ahja mõisa peahone seinakaunistused. Foto:
Kasutusele tulid klaas, raudbetoon, metallkonstruktsioonid. Londoni parlamendihoone- neogooti Glasgowi ülikooli peahone- neogooti, sotimaa Cologne katedraal- neogooti, Saksamaa Viini Kustiajaloo muuseum- neorenessans Vladimiri palee- neorenessanss, Venemaa 1 National Theatre- neorenessanss, Tsehhi Grand Opera, Pariis- neobarokk Bode Museum- neobarokk, Saksamaa Volkstheater- neobarokk, Austria
midagi järel, üksnes küngasteks muutunud rusuhunnikud. 17. sajandil läks mõis von Maydellide aadliperekonna kätte, hiljem kuulus ta pikalt aga von Rosenitele. Neorenessanss-sugemetega mõisa peahoone on ehitatud 1860tel aastatel. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid. Fassaadi ilmestab kolme kaaraknaga eenduv eeskoda. Peahoone mõneti
Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY . Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid
sisaldasid varem nii loodusliku kui ka regulaarse stiili elemente - seega domineeris eklektika. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 135 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 19. saj keskpaigast, kui lähtutakse historitsistlikest stiilidest (neogootika, neorenessanss ja neobarokk) ning 20. saj algul ka modernstiilist, muutus sümmeetriasunnist vabamaks nii terve mõisaansambli kui ka pargi planeering. Kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Valdavalt loodusliku ilmega pargis hakati enam rõhutama veekogu tähendust terrasside, sillakeste ja paviljonidega. Mõisaasula suurenedes kaotasid senise tähenduse piirded. Maastikupargid, mis hakkasid enda alla võtma üha suuremaid maa-alasid, kujunesid regulaarsele pargile või pargi peaosale jätkuks