Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kunastiajalugu (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tartu Kutsehariduskeskus



ISESEISEV TÖÖ

KUNSTIAJALUGU






Tartu
2009


ANTIIKAJA
KUNST





ÜRGAJA KUNST
4000 eKr.
SKULPTUUR :
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg .
Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid.
  • Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne.

MEGALIIDID:
  • Ehitised, min on ehitatud tohutult suurtest kividest

KOOPAMAALID :
Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja “kunstikoolide” õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata . Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux ` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast ; arvatavasti on neid rohkemgi , kuid veel üles leidmata . Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele.
Koopajooniste ja –maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid . Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikkust. Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel .








MESOPOTAAMIA
KIILKIRI :
Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad . Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks.
ARHITEKTUUR :
  • Iga valitseja tegi endale uue palee (akendeta telliskivi lossi)
  • Marduki tempel asub Babüloonis (tohutud suured mõõtmed)
  • Pühakoja templid ( kindlused )
  • Templite juurde kuulusid tsikuraadid- nurklikud ja astmeliselt tõusvad ja üles poole avanevad tornid.

SKULPTUUR:
  • Pitsasilindrid- kandis iga vaba sumer kaelas, savitahvlil rullitud jäljend asendas kiilkirja.
  • Välisseintele moodustati mustreid ja skulptuure värvilise glasuuriga ( lõvid, härjad- vaimude peletamiseks)




EGIRPTUS
3000 eKr
Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a.
Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul.

KOLM PERIOODI:
1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Džoser, Cheops, Chephren , Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid.
2. Keskmine Riik - 2052- 1570 e.m.a.
3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatšepsut, Echnaton ( Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egiptuse vaarao matmispaik
PÜRAMIIDID:
  • Tuntumas mälestusmärgid
  • Suurimad: Cheopsi, Chephreni ja Mykeriose
  • Esimese püramiidi ehitas Imholep ( asub Sakkaras)


EGEUSE KUNST
KNOSSOSE PALEE:
Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal , sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest.
SKULPTUUR:
  • Kõrget taset näitavad savivaasid, mida katavad mereloomad ( kaheksajalgsed)
  • Jumalannad madudega (peeti kodude kaitsjaks)

MÜKEENE KUNST:
Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma unistuse ka teostas. Kuigi ta oskamatusest paljugi lõhkus, peetakse teda siiani kaasaegse arheoloogia isaks.
  • Kullast Surimask umbes 1500e.m.a
  • Mükeene linnuse rekonstruktsioon
  • Lõviväravad
  • Kükloopiliine müür

Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel).


KREEKA KUNST
600eKr
KOLM PERIOODI:
  • Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks;
  • Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur);
  • Hellenistlik ( tuletatud sõnast "hellen’’, nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.)
    SAMBAD:
  • DOORIA SAMMAS
  • JOONIA SAMMAS
  • KORINTOSE SAMMAS
    AKROPOL :
    • Vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks

    VAASIMAAL:

    • Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimesele igapäevast elu
    • Kuuluvad geomeetrilisse stiili
    • Mustrid on asetatud ribadena( asuvad kaelal ja ülemisel osal) 1,8 meetrit

    ROOMA KUNST
    800eKr
    EHITUSKUNST :
    Püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust
    SKULPTUUR:
    Algul domineerisid roomlaste skulptuuris kreeka meistrid. Rooma meistrid matkisid kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama . Samuti veeti vallutatud Kreekast ka palju kunstiteoseid sõjasaagina sisse. Nii vallutaski kogu kreeka kunst Rooma. Kreeka kunst sai ülikute suurmoeks, igaüks tahtis seda omada ja kui ei jätkunud originaale, lasti teha täpseid koopiaid.
    Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus . Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid.
    Et peale ülikute ja riigimeeste taheti jäädvustada ka tähtsaid sündmusi ja sõjalisi võite, arenes edasi ka reljeefikunst. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt. Väejuhtide figuur on tavaliselt teiste inimeste hulgast esile tõstetud. Tähtsust näitab väejuhi ilmekas poos ja kompositsioon .
    Püstitati ka monumente, algul väejuhtidele, hiljem ka keisrite auks. Nad koosnesid alusest (pjedestaalist) ja portreebüstist või seisvast figuurist. Neist kuulsaim on Trajanuse sammas,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kunastiajalugu #1 Kunastiajalugu #2 Kunastiajalugu #3 Kunastiajalugu #4 Kunastiajalugu #5 Kunastiajalugu #6 Kunastiajalugu #7 Kunastiajalugu #8 Kunastiajalugu #9 Kunastiajalugu #10 Kunastiajalugu #11 Kunastiajalugu #12 Kunastiajalugu #13 Kunastiajalugu #14 Kunastiajalugu #15 Kunastiajalugu #16 Kunastiajalugu #17 Kunastiajalugu #18 Kunastiajalugu #19 Kunastiajalugu #20 Kunastiajalugu #21 Kunastiajalugu #22 Kunastiajalugu #23 Kunastiajalugu #24 Kunastiajalugu #25 Kunastiajalugu #26 Kunastiajalugu #27 Kunastiajalugu #28 Kunastiajalugu #29 Kunastiajalugu #30 Kunastiajalugu #31 Kunastiajalugu #32 Kunastiajalugu #33
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pillekas20 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    p1ret profiilipilt
    p1ret: Väga hea, aitas korralikult.
    20:48 27-01-2011
    Siivo profiilipilt
    Siivo: hea
    20:07 11-05-2009


    Sarnased materjalid

    27
    doc
    Kunstikultuuri ajalugu
    32
    doc
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    14
    doc
    Kunstiajalugu-Konspekt
    93
    doc
    Kunsti ajalugu
    35
    docx
    Egiptusest Futurismini
    12
    doc
    Kunstiajalugu - kokkuvõte
    5
    doc
    Kunstiajalugu
    39
    doc
    Kunstiajalugu 13-18 sajand



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun