"MicaEl", mis tähendab, kes on nagu Jumal. Püha Miikael on nende inimeste kaitseingel, kes on sündinud pühapäevasel päeval. Miikael on haigete ja sõdalaste kaitsepühak, kalmistute patroon. Miikaeli kutsuti appi tormisel merel ja ka võitluses kiusatusega. Püha Miikael on inimeste eestkostja Jumala juures, toetab surijaid ja juhib nende hinged taevasse. Peaingel Miikael on Iisraeli kaitseingel, Saksamaa, Brüsseli ja Kiievi patroon. lohet tapmas hingede kaalujana Tulimõõk Oda Kilp Kaalud tasakaalu, õigluse, harmoonia, jumaliku kohtumõistmise märk Paavst Gregorius I nägi peaingel Miikaeli mausoleumi katusel oma mõõgaga viibutamas. Seda tõlgendati kui taevast saadetud sõnumit, et katku aeg saab varsti läbi. Pärast seda kannabki mausoleum nime Sant' Angelo. Väike kabel ehitati lossi katusele, kus ingel oli ennast väidetavalt ilmutanud.
· põhineb piiblil; · on müsteerium ehk keskaegne piibliaineline etendus; · näitab draamateksti hetkel, kui see eraldus missast; · käsitleb feodaalühiskonna suhteid. Tegelased Aadam Näidend Eeva jutustab Aadama ja Jumal Eeva ning Kaini ja A Saatan abeli loo. Aabel Kain Aabraham Mooses Aaron Taavet Saalomon Piileam Habakuk Jeremija Jesaja Juut Michelangelo. Detail Sixtuse kabelifreskost. Lucas Cranach vanem. "Aadam ja Eeva" Kain Aabelit tapmas. Pilt 15. sajandi (1513) käsikirjast. Etendus · Esialgu oli keskaegse etenduse roll täiendada missat, kuid kui etendus ei olnud enam jumalateenistuse osa, eemaldus see kirikust. Üheks põhjuseks oli see, ,,Aadama mängu" etendati kiriku ees. Kiriku krüpt trepiga kujutas põrgu eeskorda ja põrgut, kooripeale aga paradiisi. · Teiseks põhjuseks oli ka see, et draamakonstruktsioonid läksid nii massiivseks, et altariesisest enam
Põdra pea sümboliseerib valvsust, erksust ja kiirust, ehatäht põdra pea kohal aga pataljoni võitlejate sihikindlust, alalist valmisolekut ja alistamatust. Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule.Lipu üks pool on sini-must-valge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem.
ise oleks kiviks muutunud. Perseus Medusa pead raiumas Tagasiteel nägi Perseus, et ühe kalju külge on aheldatud kaunis Andromeda, keda taheti ohverdada merekoletis Ketosele. Perseus tappis Ketose. Koju jõudes peeti juba tema ema Danae ja kuningas Polydektese pulma. Perseus võttis kotist Medusa pea välja, mille tagajärjel kõik pidulised kivistusid ja keegi peale Perseuse enda ei jäänud ellu. Perseus Medusa peaga pulmalisi tapmas Perseus ja Andromeda läksid tagasi Perseuse sünnikodusse Argolisesse, kus nad abiellusid. Neil sündis kokku 6 poega, keda nimetati perseiidideks. Poegade nimeks olid: Perses, Alkaios, Heleus, Mestor, Sthenelos ja Elektryon Perseus ja tema vanaisa surm Perseus osales ühel spordivõistlusel kettaheites, kui tema käsi vääratas ning ta heitis kiviketta publikusse. Tema vanaisa Akrisios sai silmapilkselt surma. Perseus kunstis
ettemääratust? Raskolnikovi tegelaskuju vastandab neid kahte seisukohta. Pealtnäha on tegemist igati tubli kodanikuga, sellele vihjab ka tema ema ja õe armastus ning lugupidamine. Noormehel pole aga minevikus õnne olnud, tema haridustee katkes tänu raskele majanduslikule olukorrale ning ka perekond vireles vaesuse käes. Ühtaegu on kõik see loogilises seoses, teisalt on võimatu kujutada Raskolnikovi ette jõuka üliõpilasena liigkasuvõtjat tapmas. Laskudes veelgi sügavamale, näib, et noormehe valikud on olnud õiged, kuid saatus pole teda soosinud. Võibolla mõned meist ongi saatuse poolt ette määratud tapma, ise sellele mitte midagi parata saades. Nagu ka teoses on autori poolt ära mainitud, et kuriteol võib olla hoopiski sügavam motiiv kui pealtnäha paista, on ka Raskolnikovi idee inimeste roimamisest üsna sügavamõtteline. Eraldatakse
Nad käisid surnutelt nahka ära rebimas, et seda se kanda. Nad kõndisid sõraklõbinal ringi. Kui nad surnud inimese naha olid endale selga pannud, siis nad veel maeti ära. Matmise ajal tulid todid nende surnute kehadega kirstust välja, et keegi ei näinud ja läksid pererahva juurde sööki nõudma. Libahundid: Inimesekujuga ja hundikujuga olevused. Käisid lautades, et endale koju süüa viia. (Mõni loom tappa ja seejärel liha viia söömiseks) Või siis käisid metsas, metsloomi tapmas. Katk: Katk võttis mõne eseme kuju ja ootas kuni mõni inimene seda kasutas või kandis ning selle külla viis, kus Katk nii kõik sealsed elanikud tappis. Muud tõved: Haiguses, kes hüüdsid nimesid või näiteks ,,Appi!" ja kui keegi vastas, siis haigus ronis vastaja sisse ja ei tulnud sealt välja. 2. Mõisa ja talurahva vahelised suhted Mõisa ja talurahvas ei saanud läbi. Talurahvas varastas pidevalt mõisa rahva käest. Ja kuna
kiirust, ehatäht põdra pea kohal aga pataljoni võitlejate sihikindlust, alalist valmisolekut ja alistamatust. Scoutspataljoni embleem 4 Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule. Lipu üks pool on sinimustvalge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem. Scoutspataljoni lipp 5 Relvastus ja varustus Pataljon kasutab jalaväe lahingumasinaid ''CV-90'', lisaks sellele ka veel soomustransportööre ''Sisu XA-180EST'' ja ''Sisu XA-188''. Kasutusel on ka tankitõrjesüsteemid ''Javelin'', 120mm miinipildujad ja 12,7mm kuulipildujad, milleks on ''M2 Browning''. CV-90 6 Sisu XA-180EST
Antonia oli kesklassi riietega, keskmise välimusega ja lopsaka kehaehitusega mees. Ta oli väga pealiskaudne minategelase arvates, kuna ta kahtlustas inimest ta välimuse järgi. 5. Teose miljöö Teose sündmustik toimub 19. Sajandil, lõppedes 1830. Aastaga. Tegevus toimus Hispaanias. Siis oli romantismi ajastu ning see mõjutas tegevusi ja tegelasi nii, et tegelased oli romantilised ning valmis kõike tegema oma armastatu nimel ja näitena Don Jose tapmas inimesi Carmeni nimel. Keskkond on mõjutanud tegelasi, kas pingestanud olukorra või rahustanud. Näiteks, kui minategelane jõudis oja juurde, kus Don jose parasjagu pikutas ning hiljem pärast ehmatust rahunesid mõlemad ja võtsid hetke, et puhata. Minu meelest Don Jose suhtumine Carmenisse polnud erakordne, kuna ka tänapäeval siiani tuleb see ette, aga suhtumine tava nasitesse raamatus oli teistsugune, aga imestasin, kuidas mehed lihtsameelselt
Kr., kõrgus 2m). Steel on lapiksammas, mille peal on kujutatud ülistavat sündmust, et näidata valitsejate suursugusust. Steel - Babüloonia valitseja Hammurapi päikesejumala ees (u. 1760 e.Kr., kõrgus 225cm, basalt). Näitab seaduste jumalikku päritolu. Steeli alaosas on kiilkirjas kuninga seadustekogu tekst, mis käsitleb paljusid avaliku ja isikliku elu aspekte. Kuningapaleesid kaunistati reljeefidega, kus sageli kujutati kuningat lõvijahil. Assüüria valitseja Assurbanipal lõvi tapmas (reljeefid Ninivest). Tüüpilised Mesopotaamia kunstileiud on pitsatsilindrid ja pitsatkivid, nendega vajutati reljeefe pehmesse savisse. Kiilkirja võtsid kasutusele sumerid, kirjutati savitahvlitele teritatud pillirooga, mis jättis savisse kiilukujulisi märke. EGIPTUSE KUNST 3000-300 a eKr Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on loendatud 30: · Vana riik: 3.-6. dünastia · Keskmine riik: 11.-13. dünastia · Uus riik: 18.-20. dünastia
Venemaa lipp ja vapp Venemaa lipp on valge-sinine-punane. Punane värv tähistab mehisust, võitlust usu eest, surmaheitlus, sinine usku, ustavust ja valge tähistab isamaad ja õilsust. 2 Joonis 2 Venemaa lipp. Allikas: Wikipedia.(15.11.17) Venemaa vapil on kujutatud punasel taustal kuldset kahepäist kotkast, kes lehvitab tiibu. Kotka rinnal asub väike Moskva vapp, millel on kujutatud Püha Jüri, lohet tapmas. Kotkas hoiab vasaku jalaga skeptrit ja parema jalaga riigiõuna. Skeptri otsas on omakorda kahepäine kotkas, mis hoiab parema jalaga riigiõuna ning vasaku jalaga skeptrit ja nii edasi kuni lõpmatuseni. Kotkastel on kolm Peeter I krooni, kujult ühesugused, kuid suuruselt erinevad: kummaski peas üks väiksem ja nende kohal üks suurem. Kroonid on omavahel lindiga ühendatud. Joonis 3 Venemaa vapp. Allikas: Wikipedia.(15.11.17) 1. Rahvastik 1.1 Riigi rahvaarv
Arnold Alas on maalinud sõttaminejaid eesti rehetarede taustal. Adamson-Ericu maalil lähevad võitlusesse ka naised. Kunstnik rõhutab kogu rahva soovi sakslastele kätte maksta. Samas sobis aktiivse naise kujutamine ka nõukogude soolist võrdõiguslikkust tähtsustava ideoloogiaga. Evald Okase pildil „Eesti saadikute äraandlik tapmine Paides“ näeme taas Saksa ordu sümbolitega rüütleid tapmas läbirääkimistele kutsutud eestlaste juhte. Sakslaste jõhkrust eestlaste vastu väljendab ka Sagritsa 1943. aastal loodud maal „Karistussalkade lahkudes“. Laastatud ja laipadega kaetud maad kujutav maal kõneles ühtlasi ka käimasolevast II maa ilmasõjast. Kõik see kokku pidi toetama ametlikku, saksavaenulikku ideoloogiat ja looma müüti, et võitluse, mis eesti talupoegadel 14. sajandil luhtus, viisid võiduka lõpuni nõukogude väed.
Ori on see, kes on loobunud oma vabast tahtest. Legendi järgi tappis Kapadookia prints Georgios, elurõõmus ja ilus noormees kimlil ratsutades piigiga lohe ja päästis kuningatütre. Lohe sümboliseerib kurjust ja Püha Jüri, kui lohe tapja, on kristlikus kultuuriruumis levinud kurjuse vastase sümbolina. Kujutavas kunstis kujutatakse Püga Georgi seismas soomusrüüs, paremas käes ristilipp ja vaskus ristiga kilp, aga ka ratsanikuna hobuse seljas piigiga lohet tapmas. Püha Georgi motiivi on kujutatud Inglismaa, Gruusia ja Malta riigilipul ning Jamaica ja Fridzi saarte vapil. Georgi risti antakse ka sõjalise autasuna. 20. augustil 2003 avati Toris, Eesti sõjameeste mälestuskiriku juures professor Mati Karmini loodud ratsamonument Püha Jüri võitlus lohega (Lisa 12). Monument on püsitatud Eesti Vabadussõja võidu ja Eesti taasiseseisvumise tähistamiseks. 11 KOKKUVÕTE
· Ta oli Aleksander Suure õueskulptor · Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid · Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri · Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea · Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit · Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli · Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku tapmas, Dionysos veini joomas jne.) · Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi ka seljaosa tuli välja töötada · Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas · Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri · Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel · See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus · Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi · Tema tööd on halvasti säilinud
uuesti. Mine Zeusi aeda, leia minu perekond, palun. Väljusin liftist ja leidsin ennast restorani ees. Seina peal oli vari ühest naises, kes silitas oma last lapsevankris. Ei teadnud mida teha, kuid ma otsustasin teda elektriga suristada. Lähemale minnes nägin et naine oli hull. Lapsevankris polnud midagi muud, kui üks revolver. ''Lasmid muutsid kõike. Nad hävitasid meie keha, meie pea. Me ei suutnud selle üle valitseda. Parimad sõbrad üksteist tapmas. Lapsed vankris kägistatud. Terve linn läks põrgusse.'' Nende sõnadega sain lühikokkuvõtte mis juhtunud on. Võtsin revolvri ja sisenesin restorani. Ilme oli kummituslik. Veri oli seinte peal millegi pärast. Imelikud maskid vedelesid laudadel. Vett voolas pragudest sisse. Vasakul pool olevast trepist allpool oli üks Vest. Ta koputas uksele ja tahtis sisse pääseda, kuid naine ei lubanud. Ma lasin ta maha. Naine sai aru, et midagi on juhtunud ja tuli välja.
Jõudnud Mükeenesse, kuulis Herakles valitsejalt, et tal tuleb oma süü hüvitamiseks sooritada 12 ohtlikku ülesannet (nn. 12 vägitööd). 1.Tuli tappa haavamatu Nemea lõvi. See hirmus elukas elas koopas, millel oli kaks sissepääsu. Herakles sulges ühe koopaavause, sisenes teisest ja kägistas lõvi paljaste kätega. Seejärel nülgis ta loomal naha maha, tühjendas kolju ja sai nii endale toreda kiivri ja õlakatte. NB! Suurenda pilti! Antonio del Pollaiolo. Herakles tapmas Lerna hüdrat. Uffici Galerii, Firenze.. 2. Tuli tappa Lerna hüdra. See koletis oli end sisse seadnud Lerna allika juurde. Tema mürgihingus hävitas kõik. Et hüdral iga pea asemel kaks uut ei kasvaks, kõrvetas sangar mao kaelatüükaid tulega. Hiljem kasutas Herakles hüdra sappi ja verd surmava noolemürgina. Vägilase võitlust Lerna hüdraga kujutab ilmekalt oma maalil itaallane Antonio del Pollaiolo (1431-1498). 3. Tuli kinni püüda väle Keryneia emahirv
ütleb: läheme ja teenime teisi jumalaid, mis ei sina ega su vanemad ei tundnud; ei pea sa mitte 5 J.Grigulevits. Inkvisitsioon. Eesti Raamat, 1981, lk. 25-26 6 Ibid, lk. 26-27 7 Neljas Moosese raamat, 21. Ptk., 4. ja 6.salm 5 tema nõu võtma ega teda võtma kuulda, ja su silm ei pea mitte ta peale halastama, ega armu andma, ega teda varjul hoidma; vaid sa pead teda tapma, su käsi peab kõige esite tema peal olema teda tapmas, ja pärast kõige rahva käsi".8 Paramo seisukohad olid ideaalsed inkvisiitoritele oma tegevuse põhjendamiseks, tegutsesid ju nemad selle ühe ja ainsa usu huvides ja ka teisitimõtlejate huvides vabastades neid valearvamustest. 1.2.2 Erinevaid seisukohti inkvisitsiooni alguse kohta Paramo seisukohad olid küll veenvad, aga need polnud kindlasti ainukesed, mis kirjeldasid inkvisitsiooni algust. Lääne-Prantsusmaal tegutsenud kroonik Adhémar Chabannes'ist räägib, kuidas 1022
Sageli Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. kasutati kujude äratuntavaks tegemiseks tingmärke. Nii Endiselt õitses miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele kujutati Peetrust võtmega, Püha Barbarat torniga, kust ta lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes ristiusu legendi järgi olevat alla heidetud, Püha Jüri aga dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt mõõgaga lohet tapmas. ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel Hoolimata religioonist elasid romaani kunstis edasi ka aegadel. rahvalikud jooned. Sageli kasutasid kiviraidurid kirikute rida skulptuure. Huvitavaks detailiks on kaa fiaalid, mis
John R. Hinnells Referaat Silvia Keerd Juhendaja: Jaan Lahe Tallinn 2014 5.01.2014 Sissejuhatus John R. Hinnellsi artikkel keskendub 1-5. sajandil Rooma riigis levinud Mithrase kultuse uurimisele. Keskseks teemaks on reljeef, millel kujutatakse Mithrast pulli tapmas. Kuna Mithrase kohta on säilinud peamiselt arheoloogilised leiud, siis pakuvad reljeefid suurema osa infot selle kohta, milline Mithrase müsteerium olla võis. Antud Hinnellsi artiklis on küsimuseks Mithrase võimalik päritolu Pärsia usundist. Hinnells kritiseerib 70-ndatel laialt levinud lähenemist, mille keskseks autoriks oli Franz Cumont. Cumont' järgi võib kõnealust reljeefi interpreteerida lähtuvalt Iraani usundi, zoroatrismi, loomismüüdist. Hinnells seevastu
esindaja on sparta koolkonna skulptor Lysippos. Ta oli Aleksander Suure õueskulptor. Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid. Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri. Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea. Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit. Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli. Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku tapmas, Dionysos veini joomas jne.). Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi ka seljaosa tuli välja töötada. Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas. Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri. Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel. See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus. Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi. Tema tööd on halvasti säilinud
isegi põrgust hingi päästa. Miikaeli kultus sai alguse idapoolsetes maades, kus ta oli haigete kaitsja. Võimas ilmutus 5. sajandil Gargano mäel Itaalias aitas Miikaeli kultust läände levitada. 29. septembri pidustused tähistavad talle pühendatud kiriku pühitsemist Rooma lähistel. Walesis saavutas ta suure populaarsuse 10.-11. sajandil, Inglismaal keskaja lõpuks talle on pühendatud 686 kirikut. Kunstis kujutatakse teda vähemalt kahel viisil: kas lohet tapmas või hingede kaalujana kas viimselpäeval või lihtsalt mingil muul puhul. Teine kujutamisviis on tänapäeval vähem tuntud, kuid oli keskaegses kunstis tavaline. Kuulsaim temaga seotud kabel Euroopas on Mont-Saint-Michelis, Normandias, kus varasema ilmutuse kohale rajati 10. sajandil benediktiini klooster. Temaga seotud tähtpäevadest suurim on 29. september, mida nimetatakse ka püha Miikaeli ja kõigi inglite päevaks; alates 1696
Rubla on oma nime saanud venekeelsest tegusõnast , mis tähendab tõlkes raiuma. Ajalooliselt oli rubla teatud kaaluga raiutud hõbedatükk. Värvideks oli üherublalisel ookeripruun, kolmesel roheline, viiesel sinine, kümnesel punane ja sajalisel beez. Rubla jaguneb 100 kopikaks. Nimetus kopikas tuleneb sõnast , mis tähendab oda. Esimesed kopikad, mis vermiti Moskva Suurvürstiriigis peale Novgorodi vallutamist 1478. aastal, kandsid Moskva vappi Püha Jüriga, keda kujutati odaga tapmas draakonit. 1-, 2- , 3- ja 5-kopilkalised olid ühesuguse kujundusega, millede aversil on lühendatud kujul riigi nimetus ,,CCCP" ja riigivapp 11 lindiga, tähistamaks liiduvabariikide arvu ning reversil vastavad nimiväärtused ja vermimisaasta. Samasuguse aversi kujundusega on ka 10-, 15- ja 20-kopikalised mündid, mille reversid on eelnenud müntidest erineva üldkujundusega (E.Olviste, 2010, lk.15). Kunstiakadeemia õppejõud Ivar Sakk on öelnud rublade kohta oma arvamuse: rublasid
Miikaeli kultus sai alguse idapoolsetes maades, kus ta oli haigete kaitsja. Võimas ilmutus 5. sajandil Gargano mäel Itaalias aitas Miikaeli kultust läände levitada. 29. septembri pidustused tähistavad talle pühendatud kiriku pühitsemist Rooma lähistel. Walesis saavutas ta suure populaarsuse 10.-11. sajandil, Inglismaal keskaja lõpuks talle on pühendatud 686 kirikut. Kunstis kujutatakse teda vähemalt kahel viisil: kas lohet tapmas või hingede kaalujana kas viimselpäeval või lihtsalt mingil muul puhul. Teine kujutamisviis on tänapäeval vähem tuntud, kuid oli keskaegses kunstis tavaline. Kuulsaim temaga seotud kabel Euroopas on Mont-Saint-Michelis, Normandias, kus varasema ilmutuse kohale rajati 10. sajandil benediktiini klooster. Temaga seotud tähtpäevadest suurim on 29. september, mida nimetatakse ka püha Miikaeli ja kõigi inglite päevaks; alates 1696
sinna sisse, anti tükikene leiba ja kruusi täis vett kaasa ja tehti müür ümbert kinni. Pisut aega kostis õnnetuma hädakisa inimeste kõrvu,aga kaua aega ja veel praegugi näitab ennast kuuvalgetel öödel selle koha pääl kummardaja naisterahva kuju. Tatarlased Vormsis Kui vene kindral Totmakov Läänemaal Vigala, Lihula, Kolovere ja Haapsalu lossid oli ära võitnud, siis käisivad ta sõjamehed venelased ja tatarlased ümberkaudu tapmas ja riisumas ning tulivad ka Vormsi saarele. Borby külas põgenesivad inimesed küla lähedal oleva suure Smäeni kivi otsa ja tõrjusivad vaenlasi, neile keevavett kaela valades, enestest ära. Kerslättis kaevasivad talupojad metsa sügavad augud ja peitsivad endid nendesse. Kohaline pastor põgenes tatarlaste eest vihtlemise sauna, aga need süütasivad sauna põlema ja põletasivad pastori elusalt ära. Kiriku paberid ja dokumendid hävitati ära ja kirikuriistad viidi Saaremaale
Rooma preestrid pöördusid palvega linna kaistsejumalate poole ja lubasid viia sellesse linna rooma kombed. Misjonäre esines vaid kristluses ja maniluses, teised kultused levisid iseeneslikult. Mithrase kultus ajaloolise pärimuse järgi jõudis Itaaliasse Rooma Vabariigi lõpuajal läbi võitluse piraatidega. Pompeiusele anti diktaatorivolitus(pooleks aastaks piiramatu võim ohu korral). Paljud vangilangenud piraadid olid Mithrase austajad. Jumal Mithrat kujutati härga tapmas seesama pilt oli kõikjal, kus teda austati. Valdavalt kuulusid kogudusse mehed ja väidetavalt oli naistele sinna kuulumine keelatud. Erinevad pühitsusastmed, millest iga järgmine viis Mithrale lähemale. Tegemist oli salakultusega. Tugev grupiidentiteet - end kutsuti vendadeks. Jutustusena Mithra lugu säilinud pole, on ainult pildid ja saab vaid oletada. Tegemist oli kosmilise sündmusega, millel oli suur mõju maailmale.
· Ta oli Aleksander Suure õueskulptor · Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid · Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri · Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea · Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit · Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli · Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku tapmas, Dionysos veini joomas jne.) · Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi ka seljaosa tuli välja töötada · Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas · Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri · Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel · See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus · Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi · Tema tööd on halvasti säilinud
Üldiselt usuti, et saatus on jumalatest võimsam, kuid Isise kultus ja kristlus väitsid, et nende jumalad suudavad inimese saatuse kontrolli alt vabastada Ülevõetud jumalanna Magna Mater viljakusjumalanna, partneriksAttis võeti üle riiklikult, Rooma toodi pühakivi, mis kehastab jumalannat Mithras prototüüp on olnud Pärsia Mithra kujutatud härga tapmas, pikkades pükstes, tema altar asub ainsana templi sees, kultuuriheeros; müsteeriumisse pühitsemine ja regulaarsed kokkusaamised ning koossöömised osa kultusest Kõik Kreeka religioossed kombed jätkusid ka Rooma riigis kuni selleni, kui Rooma riigis keelustati kõik mitte-kristlikud kultused. See algas juba keiser Konstantinuse ajal, kes pooldas kristlust, kuid oli salliv ka teiste kultuste suhtes. Keiser Julianus:
ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga, mida kutsutakse krutsifiksiks. Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega. Sageli kasutati kujude äratuntavaks tegemiseks tingmärke. Nii kujutati Peetrust võtmega, Püha Barbarat torniga, kust ta ristiusu legendi järgi olevat alla heidetud, Püha Jüri aga mõõgaga lohet tapmas. Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. EHITISMÄLESTISEDItaalia romaani kirikutest on tuntud viltuse kellatorniga
Nähtud sümboolset seda hetke kus Vml lõppeb Mongoli-Tatari ike. Tagantjärele perspektiivis mitte nii oluline. Ivan III (Ivan julm I ametlik tsaar) tsaari sõna väga harva pidulikel sündmustel kasutusel. Ivan III ajal seda diplomaatias kasutama. Just Liivim. kirjades Moskva valitsejat tsaariks kutsuma. Seda tiitlit veel kasutuses pole, tõlgitakse keisriks. Tuleb kahe peaga kotka pitser ta ajal (kas Bütsantsi eeskuju? Või sümboolika Lääne-Euroopas?). Püha Jüri draakonit tapmas (Moskva vapi sümbol, pisikese mündi sõna kopika). Rubl- raiutud jupp (rubla teke). V mündid väga heas hinnas, seal tähtis vene hõbeda plastus (praktiliselt puhtast hõbedast, solgitud hõbe ei veni nii). Ivan III abielus Maria Borissovnaga. Maria suri 1467.a, samal ajal Konstantinoopol türklaste kätte langenud. Natu hiljem vallutasid teised Kreeka riigid. Üks Kreeka pagulastest oli, Zoe (Sophia) Pacaiologina, kes kasvas üles paavsti eeskoste all. Ka It ning paavstide pilk pöördus
omaniku nimeta. Lk. 36 Commines (ka Commynes) (1445--1509) -- prantsuse ajaloolane, kelle memuaarid käsitlevad Louis XI ja Char-Jes VIII valitsemisaega. Lk. 43 ...nii õnnelik kui Agamemnon Timantese pildil, sest sellel oli tooga, millesse ta oma pea võis mähkida. -- Timantes -- vana-kreeka kunstnik V sajandist e. m. a. 497 Tema pildil «Ifigeneia ohverdamine» on kujutatud Trooja vastu sõjateele asunud kreeklaste ülemjuhatajat Aga-memnonit tapmas oma tütart Ifigeneiat, kelle ta pidi ohverdama solvatud jumalatari Artemise (jahijumalanna) lepitamiseks. Õuduses katab isa toogaga oma näo. Lk. 44 Naispaavst -- mõnede kloostrikroonikate järgi on Leo IV (847-- 855) ja Benedictus III (855--858) vahepeal olnuä; paavstitroonil Johanna-nimeline naine, kes valitsenud Johannes VIII nime all. See kutsus välja säärase naerupuhangu, et Homeros oleks kõiki neid matse pidanud jumalateks
annaabi.ee 
