Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, takistades tema loomingu laiemat levikut Enamik Vermeeri maalidest portreemaalid interjööri taustal. Kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest. Kujutas tihti episoode piiblist, mütoloogiast ja antiikajaloost, enamiku tema loomingust olustikumaalid ja portreed, erandiks kaks linnavaadet ja kaks allegooriat. ,,Piima kallav teenijatüdruk" Maali tuntuim nimetus on ,, The Milkmaid" Õlimaal lõuendil, pildi valmimis aasta on umbes 1660. Maalil kasutatud kolmnurkset kompositsiooniskeemi ning kujundid on paigutatud maali vasakusse nurka, parema poole vaba. Mööbli puhul kasutati kumeraid vorme. värvidest kasutusel Vermeerile omane rukkilillesinine ja kollane pigment. Maalil üle kogu pildi hajutatud valgus,toonid on tugevad, külmad ja kontrastsed. Maalitud olustikumaalina.
BAROKK JA ROKOKOO ITAALIA BARKOKK 1. Peetri väljak vatikanis, Bernini Carraci laemaal HISPAANIA BAROKK FLANDRIA BAROKK HOLLANDI BAROKK Piima kallav teeenijatüdruk, Vermeer Danae, Rembrandt Öine vahtkond, Rembrandt PRANTSUSMAA BAROKK Versailles park, prantsuse stiil Versailles marmorõu Versailles peeglisaal Poeedi inspiratsioon, Poussin Louis 14, Rigaud PRANTSUSMAA ROKOKOO Gilles, Watteau Chardin, tüdruk sulgpalliga INGLISMAA BAROKK Banqueting house, Jones Saint Pauli katedraal, Wren Inglise park, Kent INGLISE ROKOKOO Abielulepingu sõlmimine, Hogarth Mr and Mrs Andrews, Gainsborough SAKSAMAA ROKOKOO
Jan Vermeer van Delft (16321675) Kauri Vaab XI Klass Loo Keskkool Jan Vermeer van Delft Sündis 31. oktoober 1632 Suri 15. detsember 1675 Hollandi maalikunstnik Töötas kogu elu Delfti linnas Sündis kunstikaupmehe, võõrastemaja peremehe ja siidikanguri pojana Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning abiellus Looming Arvatakse, et ta õppis Leonard Brameri juures Algul viljeles ajaloolistel teemadel Piibel Mütoloogia Antiikajalugu Hiljem viljeleb olustikumaali Kunstis on eriline rahu, seletus ja keskendatus Oskab hästi kujutada valgust Värvidega muutis selle kiirgavaks Sellist värvijõudu pole teistel sel sajandil vastu panna Enamasti kujutab interjööre, tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga Tegevus on tühine neil, võlu peitub maalilises teostuses Kasutas kargeid külmi toone Maalid Tüdruk pä...
Jan Vermeer van Delft ,,Tüdruk pärliga" 1665a. ,,Piima kallav teenijatüdruk" u.1678-1660 Maal asub hetkel Rijksmuuseumis, Amsterdamis. Esemete, mööbli ja riiete illusionistlik kujutamise viis. Kujundid on paigutatud maali vasakusse serva ja on parem serv tühjaks jäätud. Seinad tasapinnaline liigendus. Mööbel- kumerad vormid, igapäevased materjalid. Kolmnurkne kompositsiooniskeem- rahulik, paigalseisev, sümeetria, kooskõlas. Interjöör ühe inimfiguuriga, olistikumaal, jätab igapäevase mulje. Rahulik idüll, pildi
• Ta oli Hollandi maalikunstik • Ta töötas kogu elu Delfti linnas • Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning abiellus • Suri 15. detsembril 1675 Maalid • Temalt on säilinud 35 pilti ja arvatakse, et rohkem ta teha ei jõudnudki. • Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks. "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" Royal Picture Gallery Mauritshuis, Haag, Holland "Piima kallav teenijatüdruk" Riigimuuseum, Amsterdam "Klaas veini" Gemäld-galerie, Berliin, Saksamaa Loomingu üldine iseloomustus • Arvatakse, et ta õppis Leonard Brameri juures • Algul harrastas ajaloolistel teemal: – Piibel – Mütoloogia (rahvaste müüdid) – Antiikajalugu Loomingu üldine iseloomustus • Hiljem harrastab olustikumaali (inimest igapäevases elu- ja tegevuskeskkonnas kujutav maal)
Klaas veini Kirjalugeja kollases Daam kahe härraga Kirjakirjutaja ja Tänav Delftis teenijatüdruk Seisev virginaalimängija Istuv virginaalimängija Tüdruk pärlkõrvarõngaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Piima kallav teenija tüdruk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Astronoom Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
· Olustikumaal jõudeelu, lõbutsemine jõuakte kodudes o Kunstnikud = ,,Väikesed hollandlased" o JAN STEEN ,,Ristsed" o PIETER de HOOCH ,,Naine ja teenijanna õues" o JAN VERMEER van DELFT Interjöörid (1,2 inimest), huvitav koloriit - karged, külmad toonid, hajutatud valgus. ,,Tüdruk pärliga", ,,Piima kallav teenijatüdruk", ,,Härrasmees ja veini joov daam", ,,kunstnik oma ateljees", Delfti vaade · Natüürmort jahisaak, lillevaasid, vaagnad toiduga jne o WILLEM KALF o WILLEM CLAESZ HEDA ,,Hommikueine homaariga" · Maastikumaal - oluline meremaal (meremaalijad = marinistid) o JACOB van RUISDAEL Loodusvormid seotud romantikaga Heletumeduse efekt
olustikustseene (nt. ,,Kupeldaja"). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud. Maali ,,Kupeldaja" maalib Vermeer Rembrandti hele-tumedas maneeris. Aastal 1960 muutub aga Vermeeri ruumi- ja valguskäsitlus Pieter de Hoochi mõjutusel hoopis teiseks. Valgus langeb ühtlaselt selgelt struktuuritud ruumides. Figuur nihkub esi - või keskplaanilt tagapaanile (nt ,,Kirjalugeja avatud akna juures", ,,Klaas veini" ja ,,Daam kahe härraga", ,,Piima kallav teenijatüdruk. Tema kaks vaatemaali - ,,Tänav Delftis" ja ,,Delfti vaade". Ajal kui Vermeeri huvitab muusika maalib ta maalid - ,,Muusika tund" ja ,,Kontsert kolmele". Kirjadega seotud maalid- ,,Kirjalugeja sinises", ,,Kirjalugeja kollases", ,,Armastuskiri" ja ,,Kirjakirjutaja ja teenijatüdruk". Ainsad maalid, millel on kujutatud meessoost üksikfiguur ja õpetlast on ,,Astronoom" ja ,,Geograaf"(1660). Aastal 1670. Pöördub ta uuesti muusika juurde - ,,Kitarri
JAN VERMEER van DELFT: · Olustikumaalija · Enamasti kujutab interjööre , tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga · Tegevus piltidel vähetähtis · Karged külmad toonid · Endastmõistetav ruumikujutus · Aknaid kujutab alati vasakul pool · Maalidel näha hästi Hollandi barokiaegne hoonete sisekujundus ( tüüpilised ruudulised põrandad) · ,,Härrasmees ja veini joov daam" · ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · ,,Piima kallav teenijatüdruk" WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA: · Natüürmordi maalijad · Lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega JACOB van RUISDAEL: · Maastikumaalija · Soomaastikud, mädanevad puud, kosevaated · Ärevus piltides, traagika · Loodusvormide täpne kujutamine romantiliste meeleoludega · Heletumeduse efektid · ,,Metsavaade" REMBRANDT: · Sügava sisuga stseenid ja portreed · Maalis piibli ja mütoloogia ainetel
kujutatud kahtlase iseloomuga armustseeni. "Delfti vaade" u.1660 "Maalikunstniku ateljee" u.1665 Selle teosega tahtis Vermeer väljendada seisukohta, et kunstnik peaks otsima oma teoste motiive ajaloost. "Piima kallav teenijatüdruk" u.1658 "Laua taga uinuv tütarlaps" u.1656 Röntgenanalüüs tõi päevavalgele esmalt tehtud kujutise: tooliga varjatud ukseavas oli algul koer. "Pitsikuduja" u.16651670 Krael ja käte all on näha värvitäppe. "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" u.16601665 Kuulsaim maal, mida
kirjutamine/saamine/lugemine o Pieter de HOOCH Kujutanud väikseid linnamaju, mis ehitatud punastest telliskividest "NAINE JA TEENIJANNA ÕUES" o Jan VERMEER (van Delft) Tunduvalt hiljem avastatud ja kunstiklassikuks tõstetud maalija "TÜDRUK PÄRLIGA"(ilmselt tegemist ühe tema tütrega, mitte armukesega), "PIIMA KALLAV TEENIJATÜDRUK", "PITSIKUDUJA" Kujutab maastiku vaadetel oma kodulinna Delfit Enda ühtegi autoportreed pole säilinud "KUNSTNIK OMA ATELJEES" Koloriit erineb tavalisest tüüpilisest hollandi koloriidist Kollane, punane ja külmad värvitoonid · NATÜÜRMORT o Seotud eluta loodusega o Kujutatud toidulaudu (rikkalikult kaetud) o Lillevaas, eksootilised puuviljad
(1 v 2 inimest); inimese iseloomu; tegevus vähetähtis, maalimislaad vaba meisterlik teostus, ja hoogne; karged külmad enamus pildid tegi toonid, üle pildi tegelikult valmis hajutatud valgus abikaasa (lõi ruumilisuse) Põhiesin ->Tüdruk pärliga ->Püha Georgi ->Puuviljavanik ->Metsavaade daja ->Piima kallav laskurite kompanii krutsifiksiga ->Middelharnise tööd teenijatüdruk bankett allee (Meindert ->Härrasmees ja ->Pieter van den Hobbema) veini oov daam Broecke portree ->Delfti vaade ->Kunstnik oma ateljees NB! Kuulus animalist oli Paulus Potter (“Hobused aasal”) Rembrandt Harmensz van Rijn (Holland, 17
kõrtsis), Mustlastüdruk, Veiderdaja lautoga, Malle Babbe e Nõid (!). Olustikumaalija: Pieter de Hooch: Perenaine ja teenijanna, Kaardimängijad. Rahulik, igapäevane, vähe figuure, ruudulised põrandad. Jan Steen: Pummeldajad, Nigulapäevapidu. Peod, prassingud. Gerard Terborch: Pokaal limonaadi. Kujutab kõrgemat seltskonda, täpne atlassiidimaalimine. van Delft (kuulsaim olustikumaalija): Kunstniku ateljee, Piima kallav teenijatüdruk, Delfti vaade. Natüürmordid: W. C. Heda: Hommikusöök homaariga. Mulje küllusest ja rikkusest. Traperiiriie, et valguse ja varjuga rõhutada (voldid). Lopsakad ja ümarad nõud. Loomamaal: Paulus Potter: Noor härg Maastikumaal: Jacob van Ruisdael: Soo, Juudi kalmistu. Rembrandt: Ei kuulu väikeste hollandlaste hulka; vaesest perest pärit; hea haridus; loomingus tähtis autoportreed ja usutemaatika; põikpäine; jõuka naisega (Saskia) saab jõuka
perioodil teeb ta oma elu parimad tööd. Kurbus mõjus hästi loomingule. ,,Õine vahtkond" Rembrandt Kes oli kuulsaim olustikku maalikunstnik, mis on iseloomulik tema maalidele? JAN VERMEER van DELFT Tavaliselt kujutab kunstnik mingit interjööre, tavaliselt ühe kuni kahe inimfiguuriga Tegevus on piltidel vähe tähtis Väga iseloomulik on tema maalidele, et valgus langeb tuppa küljelt, läbi akna või ukse ,,Piima kallav teenjatüdruk" , ,,Tüdruk pärliga" Olustikumaal, Vermeer, realistlik barokk Natüürmort, Willem Kalf, realistlik barokk Nim. ja kirjelda lossi mis ehitati Prantsusmaale17 saj. Versailles` loss, sisevaade( JULES HARDOUNIN- MANSART arhitekt) Nim. ja kirjelda lossi mis ehitati Prantsusmaale17 saj. Seal hakati looma ansamblit st. Hoonete, parkideühtne kogum), mis pidi oma hiilgusega ületama kõik varasemad lossid
Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Diego Velazquez: Vulcanuse sepikoda Õuedaamid Breda alistamine Paavst Innocentius X portree Rubens: Ristilt võtmine Minerva kaitseb Paxi Marsi eest Leukippose tütarde röövimine Anthonis van Dyck: Charles I portree Jan Vermeer van Delft: Delfti vaade Piima kallav teenijatüdruk Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Muusikatund Kunstnik oma ateljees Frans Hals: Naerev kavaler Rembrandt: Autoportree 34 aasta vanusena Autoportree Saskiaga Kadunud poja tagasitulek Dr. Tulpi anatoomialoeng Danae Öine vahtkond Nicolas Poussin: Arkaadia karjused Poeedi inspiratsioon Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Hispaania 17
maalideski - suurt üldistust ja olulise esiletõstmist, enamasti valguse abil. 17. sajandil töötas Hollandis veel palju olustikumaalijaid, kes on tuntud "Väikeste hollandlastena". Tööde formaat on neil väike, maalide meeleolu rahulik, vahel ka kergelt irooniline või humoorikas. Väikeste hollanlaste hulka kuulusid: Gerard Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt. Vermeer van Delfti töödest võiks esile tõsta järgmised: "Kunstniku ateljee"; "Piima kallav teenijatüdruk"; "Kitarrimängija"; "Geograaf"; "Pitsikuduja"; "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" jt. MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli tähtsal kohal usulise härduse ja ekstaasi kujutamine. Eriti palju tehti tol ajal vana rahvuslikku värvitud puuskulptuuri. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. Kõige viljakam oli Hispaanias siiski maalikunst
Ta on paigutatud üles. Spetsialiseerumine kindlatele teemadele Hals spetsialiseerus portreemaalile Portreteeritavad on sageli lihtrahva seast võetud tüübid Hallikad pruunikad värvitoonid "Mulatt" ja "Haarlemi nõid" Modellid naeratavad Vanaduses maalis ainult 2 värviga (must ja valge) Jan Vermeer (van Delft) Tunduvalt hiljem avastatud ja kunstiklassikuks tõstetud maalija "Tüdruk pärliga"(ilmselt tegemist ühe tema tütrega, mitte armukesega), "Piima kallav teenijatüdruk", "Pitsikuduja" Kujutab maastiku vaadetel oma kodulinna Delfti Camera obscura veduut Enda ühtegi autoportreed pole säilinud "Kunstnik oma ateljees" Koloriit erineb tavalisest tüüpilisest hollandi koloriidist Kollane, punane ja külmad värvitoonid Pieter de Hooch Olustikumaali meister Kujutanud väikseid linnamaju, mis ehitatud punastest telliskividest "Naine ja teenianna õues" Jan Steen Tüüpiline olustikumaal
suurt üldistust ja olulise esiletõstmist, enamasti valguse abil. 17. sajandil töötas Hollandis veel palju olustikumaalijaid, kes on tuntud "Väikeste hollandlastena". Tööde formaat on neil väike, maalide meeleolu rahulik, vahel ka kergelt irooniline või humoorikas. Väikeste hollanlaste hulka kuulusid: Gerard Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt. Vermeer van Delfti töödest võiks esile tõsta järgmised: "Kunstniku ateljee"; "Piima kallav teenijatüdruk"; "Kitarrimängija"; "Geograaf"; "Pitsikuduja"; "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" jt. Pilet 11 1.Varase keskaja kunst Euroopas. Merovingide ja Karolingide kunst Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid
annaabi.ee 
