Romantismi on raskem määratleda, sest reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Kõige tähtsam on üksikisiku sise tunne. Romantik hindab kunstniku originaalset eneseväljendust. William Blake Muistsed ajad Historitsism Historitsistlik arhitektuur hakkas levima 19. saj. Võtab eeskuju minevikuarhitektuurist. Levinumad stiilid on neogootika, neobarokk ja neorenessanss. Neogootika Levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal. Peamised tellijad olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud. Toetus gootika stiilile. Neobarokk Tellijateks olid uusrikkad. Levis Prantsusmaal ja Saksamaal. Toetus barokkliku stiilile. Mihhail Preobrazenski Aleksander Nevski katedraal Realism Eemaldumine romantismist.
Admiraliteedihoone Kaasani peakirik Peastaabi kaarhoone(Carlo Rossi) Wihhailovskoja palee IngresKlassistlikud ideaalid.Suured kompositsioonid,portreed,aktimaalid. Vanakreeka, ei tahtnud muudatusi. 19 sajandi ametlikku kunsti on kutsutud Akademismiks. Mütoloogia, portree ja ajalooteema. HISTORITSISM mineviku arhitektuuri eeskujuks võtmine. Klassitsism jäljendab ainult antiiki,aga historitsism võtab ka mujalt stiile. Neogootika Neo neoroomaani Neobarokk Jne Kui kõik segada, siis EKLEKTIKA Eestis Neogooti stiilis Altskivi ja Sangaste loss. 19.saj kirikud neogootis. Neoromaanis Kaarli kirik, Rapla kirik Neorenessansis-rüütelkonna hoone (kuskil?) Neobarokk Pariisi ooperihoone (kuigi se vist ei asu eestis, aga noh..okei)
Historitsistlik arhitektuur Tiiu Saame 11.A 19. sajand · Algas linnastumine · Transpordi areng · Tekkisid uued sidevahendid telegraaf ja telefon · Valgustus - gaasilaternast elektrini Historitsism · Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest. (1) · Peamised liigid on neogootika, noorrenessanss ja neobarokk. (1) · Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat. (2) Neogootika · Prantsusmaal õhutas huvi neogootika vastu Eugene Violett-Le-Duc. (4) · Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel. (6) · Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet,(5) Inglismaal parlamendihoonet Londonis. (3) · Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´.
rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 176070ndatest aastatest) segunes barokk tasapisi juba klassitsismi elementidega selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Flandriajäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla, äärmuslik barokk lopsakas, liikuv, tohutu tunnete väljendus
kahekorruselised paleelaadsed hooned (Maardu mõisahoone) . Barokklossid olid koolmekorruselised. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid ja kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli aga pidude ja vastuvõttude jaoks (nt. Kadriour loss) Historitismiajastu 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Barokkstiilis mõisad
Historistlik arhitektuur 11. klass 19. sajand Algas linnastumine Transpordi areng Valgustus- sajandi alguses gaasilaternad ja sajandi lõpul juba elekter Leiutati uued sidevahendid- telegraaf ja telefon. Historism Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest Historismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, noorrenessanss ja neobarokk Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat Neogootika Levis Inglismaal ja Saksamaal, mõnevõrra hiljem ka Prantsusmaal Inglased, sakslased ja prantslased pidasid kõik ennast gootika loojateks Neogooti stiilis hoonete peamiseks tellijateks olid monarhistlikud valitsused Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet, Inglismaal
madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel.
BAROKK EESTIS Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. pilt 3 Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru
korruselised, kuid barokklossil oli olnud vaid 4 korrust. Nii sai üle võtta vaid detaile ja ornamentikat. Vastuolu fassaadi ja ülejäänud ehitise vahel aina süvenes. Insenerid pidi tihti sobitama siseruumid arhitekti joonistatud fassaadi ja sellesse jäetud avade taha. Kuna pearõhk ja -tähtsus oli välisel ilmel, jäid hoonete suursuguste esinduskülgede varju tihti mittemidagiütlevad sisehoovid. Neobarokk Napoleon III ajal määrasid Prantsusmaal maitset eelkõige uusrikkad. Saksamaal aga Preisi-Prantsuse sõja järgselt. Nemad olidki neobaroki peamised tellijad. 1861.-1875. Aastatel valmis Charles Garnier'i projekteeritud Pariisi ooperiteater, mis on neobaroki luksuslikuimaks ja ka kuulsaimaks näiteks. Pariisi ooperimaja. Charles Garnier Oma paarissammastega meenutab see 17. sajandil ehitatatud Louvre'i idafassaadi.
Historitsism 1. Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõju. Neostiilid: Neogootika Neorenessanss Neobarokk Neoromaanika Alatskivi mõisahoone. Laupa mõisahoone Järvamaal. Kanuti gildi hoone Nevski katedraal Taagepera mõis Sangaste mõis Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Iseloomulikeiks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse. Kõigest püüti võtta parim ja see omavahel ühendada. Uued materjalid ehituses: raudkonstruktsioonid, metallsõrestik, klaas, raudbetoon
barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel alates 1760-70ndatest aastatest segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks.19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudeobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Eestis on barokk stiilis ehitatud Kadrioruloss, Jeakateriina kirik ja
arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel.
joonistustest. Tõetruudus on neis ühinenud väljapeetud ja üldistava joonekäsitlusega. Historitsistlik arhitektuur 19.saj Sel ajal toimus urbaniseerumine, tehnnika areng. Eeskujuks mineviku arhitektuurid. Historitsismiks nimetatakse mõne vanaaegse stiili (mis on pärast antiikaega) jälgendamist. Klassitsism jäljendas ainult antiiki. Historitsismil on palju vormistiile eesliitega neo- (nt neogootika, neorenessanss, neobarokk jne). Levib peamiselt alates 1820.aastatest. Neogootika Levis peamisel Inglismaal, Saksamaal, hiljem ka Prantsusmaal. Selle stiiliga püüti rahvuslikku eneseteadvust suurendada. Selles stiilis hoonete tellijateks olid aristokraadid, valitsused ja kirik. Inglise parkidesse hakati rajama eksootiliste lisadena kabeleid ja kunstlikke varemeid. Vaesemate aadlike ja linlaste lemmikud olid neorenessanss ja neobarokk. Inglismaal Londoni parlamendihoone (Barry)- erikõrgustega tornid ja teravkaar.
neobarokk (meelelahutuslikud hooned) , neorenesanss (administratiivhooned) Iseloomulik elektitsism, kus jäljendati ühe hoone puhul mitut varasemat stiili korraga. Kasutusele tulid klaas, raudbetoon, metallkonstruktsioonid. Londoni parlamendihoone- neogooti Glasgowi ülikooli peahone- neogooti, sotimaa Cologne katedraal- neogooti, Saksamaa Viini Kustiajaloo muuseum- neorenessans Vladimiri palee- neorenessanss, Venemaa National Theatre- neorenessanss, Tsehhi Grand Opera, Pariis- neobarokk Bode Museum- neobarokk, Saksamaa Volkstheater- neobarokk, Austria 10. Arts & Crafts Movement ja William Morris`e Red House. Inglismaal levinud kunsti ja arhitektuurisuund ,mis võttis nostalgiliselt eeskuju rikkalike traditsioonidega inglise industrialiseerimiseelsest maaelamute lihtsast tellis- ja kiviarhitektuurist. Kunst väljendub elamutes ja peab olema kättesaadav kõigile. Omane historitsistlik olemus, teravkaared, toekas ja raskepärane mööbel, propageeris käsitööd
selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Rokokoo
tänapäevast. Otsitakse muutusi paremuse poole. Väljendavad pettumust valgustusideoloogia vastu ning rõhutavad instinkte. Romantism e boheemlikus (isikupära rõhutav). Arhitektuur Romantismi aegne arhitektuur on historitsistlik. Hakatakse rohkem huvi tundma mineviku arhitektuuri vastu (gootika ja barokk). Kõik stiilid saavad neo nimetuse. 1820.aastal hakkavad levima üle Euroopa. Neogootika peamiseks tellijaks monarhid, aristokraadid ja kirikud. Linnakodanik eelistab pigem neobarokk ja –renessaanssi. 1836-1860 Charles Barry poolt Londonis parlamendi hoone. Gootika: erineva kõrgusega tornid, rõhutatakse vertikaalsust. Gootika on ühendatud klassitsistliku korrapäraga. Prantsusmaal historitsism viib selleni, et hakatakse vanu kirikuid restaureerima. Saksamaal ehitatakse valmis Goni katedraal, mida ehitati alates 12/13.saj. Alatskivi ja Sangaste losside eeskujuks oli Inglismaa. Tekkisid probleemid siseruumida ja fassaadi vahel. Tihti olid ruumid ebapraktilised ja pimedad
1. 20 saj muusika, kunstisuunad postmodernism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism, minimalism 2. 4 fakti G.Gershwinist ja tema loomingust USA helilooja, tegi palju lööklaule, kirjutas palju muusikale, tema muusikas esines jazzirütmi 3. 2 fakti „Porgy ja Bessist" autor G.Gershwin, 1935. a. tehtud 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. muljete kunst, loobuti teravatest piirjoontest, keskendub hetke ilu nautimisele, peegeldati inimese suhet loodusega 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. inimese eemaldumine loodusest, kunstiteos sai vahendiks, millega püüti lahendada ühiskonna vastuolusid, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid teosed traagilised, raskemeesed ja sünged 6. Debussy loomingust 3 fakti. kirjutas enamasti klaveriteoseid, teosed peegeldasid sageli tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida ...
seelikuid. Realism- on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Loobumine väljamõeldud maailmast.Hülgab romantismi liigset tundlikkust ja klassitsismi liigset ratsionaalsust. Tähtis on tõde, objektiivne ja ilustamata tegelikkuse esitamine. Prantsuse realism: Gustave Courbet Jean-François Millet Honoré Daumier Camille Corot Eesti realism: J.Köler A.Adamson A.Weizenberg Historitsism- palju vormisüsteeme- neogootika, neorenessanss v neobarokk. peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud möödunud ajastute kunstistiile matkinud kunstisuund.Historitsism tekkis romantismi mõjul. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki.Kuigi historitsistlik kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist eklektikaga.
ROMANTISM Aeg: 19.saj. algus- keskpaik; Prantsusmaal Nimetus: kirjandusest samanimeliselt voolult Põhjus: pettumine Pr.rev. ideaalides, Bourbonide tagasitulek 1815.a., ranged reeglid kunstis Kirjanduses: Johann Wolfgang Goethe, Victor Hugo, Alexandre Dumas vanem, Aleksandr Puskin, Mihhail Lermontov Muusikas: Franz Schubert, Fenerc Liszt, Fryderic Chopin, Richard Wagner, Johannes Brahms, Modest Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov, Pjotr Tsaikovski Romantism levis kõige enam maalikunsti, vähem skulptuuris ja arhitektuuris valitses historitsism minevikustiilide taaselustamine (neogooti, neorenessanss, neobarokk). Romantikuid ühendas elulaad mitte maalilaad. Tunnused kunstis: · Rahulolematus kaasaja vastu · Keskaja ja eksootiliste maade imetlus · Idealiseerisid minevikku ja kaugenesid tegelikkusest · Puutumatu looduse imetlus · Tunnete rõhut...
Keila Kool PUURMANI MÕIS Referaat Õpilane: Keila 2013 Sisukord Ajalugu 3 Mõisahooned ja park 4 Lisa 5 Kasutatud materjalid 6 Ajalugu Puurmani mõis (Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal. On arvatud, et mõisasüdame kohal paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residents. Siiski ei ole teada Kursi ordulinnuse täpset asukohta. Puurmani mõisa esimene omanik oli Buhrmeisterite ...
9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. 10) Erinevate hoonetüüpide puhul peeti sobivaks mingit kindlat neostiili. 11) Lossid keskaegsete losside butafoorsed koopiad, millel olid nurgatornid. 12) Villad tugineti renassanssile. (sh pangad, koolid, haiglad jne) 13) Teatrid tugineti lisaks renessanssile ka barokile. 14) Raudteejaamad ja hotellid neobarokk 15) Tööstushooned romaanile sarnane ümarkaarstiil 16) Stiilide ühendamine sünnitas eklektitsismi , mis kestis kõige kauem. 17) Eklektitsism dekoratiivsus, kindlapiirilisus, määravaks tellija soov. 18) Tellija soov projekteerimisel kaasati inseneri, arhitekti ja sisekujundaja. 19) Üürimajade väljakujunemine- esimesel korrusel kauplused, edasi luksuskorterid ja edasi kesklassi korterid. 20) Historitsismis võeti kasutusele uued konstruktsioonid ja rakendati need
olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Näited Eestis Kadrioru loss Laupa mõis Palmse mõis Itaalia maalikunst Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17
HISTORITSISM Historitsism Mis on historitsism? 19.saj. ehitus ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt. neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva
Boheemlane peab kunstnikuks olemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. 3. Mis toimus romantistlikus arhitektuuris ? · Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. · Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutame. 4. Mis on historitsism ? ...on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul ( neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. 5. Mis on eklektika ? 19. saj teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioon , esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. 6
Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada. ARHITEKTUUR Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY . Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud
k.historia-ajalugu) 1840-1940 Umbes19.sajandi keskel, 1840-50-tel hakkas arhitektuuris levima ja domineerima historitsism. Histotsismi ajal hakati nii ehituses kui ka mööblis matkima erinevaid varasemate ajastute stiile. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, mujal ehitistes võeti kasutusele antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika, pseudogooti, neoromaani, neorenessanss, neobarokk. Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi püsima üle Eesti üürimajade stiilina
Neoklassitsim e neobarokk. 17.-18- sajand iseloomulikud jooned tulevad tagasi, kogu muusikas lihtsustab nii vorm kui orkestratsioon, meloodiad on lühikesed, huviks on eluprotsessid üldse, inimene, kui tegutseja ja mõtleja, suur huvi Bachi muusika vastu, eelistatakse selget meloodilist joont selget kontuuri, geomeetrilised kujundid- kujutavas kunstis. Igor Stravinski 1882-1971, eitab tundemuusikat, eitab romantismi. 1910 aastal elab Pariisis ja Sveitsis. Sergei Djagilev ta on Vene ballettmeister, Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett ,,Tulilind" 1913 ,,Püha kevad" 1911 valmis ,,Petruska", kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat. ,,Sõdurilugu"- üks tema tuntumaid ja huvitavamaid. 1927 valmib ooper-oratoorium ,,kuningas Oidipus". 1951 valmib ,,Elupõletaja tähelend." Peale selle ka instrumentaalteoseid. Tal on terve tsükkel kassi hällilaule. 1937 saab Stravinski Nobeli helilooming...
Lossid ja paleed NORRA Oslo kuningaloss • Lossi hakati planeerima 1821. • Loss valmis aastal 1849. • Lossi arhitekt oli Hans Linstow. ROOTSI Stockholmi kuningaloss • Praeguse lossi kohale ehitati 13. sajandil kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. • 16. sajandi lõpus ehitati loss ümber renessanss- stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks • Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatest täna- päeval kasutatavatest lossidest. Drottningholmi loss • Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma abikaasale 1580. aastal. • 1661 põles loss maha. • Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin vanem läbiviima taastamistöid. • Praegune kuningapere on lossis elanud alates 1981. aastast. TAANI Fredensborgi loss • Põhjasõja lõpul anti arhitekt Johan Cornelius Kriegerile käsk projekteerida väike hubane loss. • Barokkstiilis lossi ehitati a...
Carl Orff Carl Orff (1895 1982) oli silmapaistev Saksa helilooja ja dirigent. Lisaks sellele tegeles ta muusikapedagoogika arendamisega luues ainulaadse muusikaõpetuse metoodika, mida kasutatakse palju tänaseni. Tema loomingut võiks määratleda mõistega ,,neobarokk". Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspiree- ritud vaimsus. Isikupärase helikeele loomisel mängib olulist rolli rütm, mille põnevate kombi- natsioonide väljatoomiseks kasutab helilooja sageli mitmesuguseid rütmipille. Orffi looming koosneb peamiselt lavalistest suurvormidest. Samas oli helilooja traditsiooni- lise ooperi vastane. Sellele vastukaaluks lõi ta uue lavamuusika vormi, milles on ühendatud ooperi, draamaetenduse, oratooriumi ja kantaadi iseloomulikud jooned. Koorinumbrid on sageli antiiktragöödiate eeskujul ühehäälsed, taotledes lihtsust ja mõjuvust. Suur tähtsus on sõna...
b.)sõltuv e salongikunst e ametlik kunst *Arhitektuur historitsism iseloomustab romantismi ajastut, võtab eeskuju keskajast, sarnaneb gootikale, romaani stiilile neogootika, neoromaanika. Ajaloolist stiili järgiv. Nt Peetri kirik Tartus eklektika kasutatakse erinevate ajalooliste stiilide segu, nt Sangaste loss, Alatskivi loss, Tallinna Aleksandri Nevski katedraal. mitteelektilised: Londoni parlamendihoone neogootika, Pariisi ooperiteater neobarokk *Maalikunst nimetatakse ka neobarokiks, diagonaal ja ristdiagonaalkompositsioon, kirjandusliku süzeega maalid. Prantsusmaa Theodore Gericault Prantsuse romantismi rajaja, ,,Meduse'i parv" Kreeka/Rooma aegne riietus Eugene Delacraix ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", värvilised tööd, võttis eeskuju Rubensilt, humaalsus ja vabaduse tahe Hispaania Francisco Goya kuningas Karl IV õukonnakunstnik, ,,Alba hertsoginna", ,,Alasti Maja"(mahha), ,,Riietatud Maja"
Romantism 1.19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani · 2. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik · Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule · Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust 3. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja ...
Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab "mõtlemine stiilides". Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism. Historitsismile on omased mitmed vormisüsteemid näiteks neokootika, neobarokk, neorenessanss. Näited: Alastkivi mõisahoone 1880-85 Laupa mõisahoone , Järvamaal 1913 Elektism- ühe ehituse juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili. Nt. Sangaste mõis Tuudostiil Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhidektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudostiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. Kroonhistoritsism, raudtee tulek eestisse- Raudtee saabus Eestisse 1870.a, Peterburg-Narva-Tallinn- Paldiski. Haruraudtee oli Keila-Haapsalu
muuseum Viinis Neo-barokk, Grand Opera Pariisis, Dresdeni ooperimaja, Christianbourghi palee Kopenhaagen Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. NEO- STIILID on eriti iseloomulikud just 19.saj. ja 20.saj keskpaigani o Neogootika -levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal (UK parlamendihoone, Sangaste mõis, Alatskivi loss, Kölni toomkirik) o Neorenessanss (Estonia pst 13) o Neobarokk -levis Prantsusmaal ja Saksamaal (Pariisi ooperiteater, Vittorio Emanuele II monument Roomas, Brüsseli Justiitspalee) o Neoromaani (Neuschwansteini loss Baieris) o Neoklassitsism (Austria parlamendihoone, Helsingi katedraal) Londoni parlamendihoone- neogooti Glasgowi ülikooli peahone- neogooti, sotimaa Cologne katedraal- neogooti, Saksamaa Viini Kustiajaloo muuseum- neorenessans Vladimiri palee- neorenessanss, Venemaa National Theatre- neorenessanss, Tsehhi
KEILA 2009 Historitsism Tallinna arhitektuuris Autor: Rauno Väli Juhendas: T. Veisalu Sissejuhtatus Historitsism on 19. sajandi kunstivool. Arhitektuuris jäljendatakse ajaloolisi stiile nagu näiteks: neogootika, neorenessanss, neobarokk ja neoromaanika. Sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris kujunes historitsism välja 1820. - 1830. aastatel. Historitsism jaguneb elektitsimiks, tuudorstiiliks ja kroonuhistoritsismiks. Tallinnas on silmapaistvaimad näited Kaarli kiri, Oleviste kirik ja Nevski katedraal. Peakiriku Aleksander Nevski ajalugu ja kulg Aleksander Nevski katedraal ehitati XIX sajandi lpus igeuskliku elanikkonna initsiatiivil
ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Ühendab pigem ellusuhtumine kui kindel vorm. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti ,,ära". Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Vastukaaluks kapitalistlikule argipäevale tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas oma tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsismist täielikult erinev pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised zanrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Romantism kunstis avaldub kõige selgemalt maalikunstis ja graafikas. Prantsusmaa Prantsusmaa oli roma...
Muusikaajalugu Neoklassitsism Impresionismi eitamine · Kahekümnendate aastate algul, kui maailm alles õppis tundma ja jäljendama prantsuse impressionismi muusikat, olid selle maa noored heliloojad jõudnud juba impressionismi eitamiseni. · Küllastumus nii hilisromantilisest dramatismist ning impressinistlikust kõlavärvikultusest olid eelduseks uue muusikalise mõtteviisi neoklassitsismi sünnile Esimese maailmasõjajärgses Euroopas. · Huvi varasemate stiilide vastu ei piirdunud ainult Viini klassikute traditsioonide taaselustamisega, nagu võiks stiilinimetusest eeldada. Tunti huvi ka näiteks renessanss ja barokkmuusika zanrite ja vormide vastu (,,neobarokk"). Neoklassitsism kui üldine loomesuund · Neoklassitsismi ei sa käsitleda ühtse koolkonnana, pigem tähistas see üldist loomesuunda, igal heliloojal individuaalsest eripärast lähtuvalt mõistagi isemoodi. Neoklassitsism kujutavas kunstis · Sarnased protsessid olid jälgitavad k...
Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel kannab sama nime prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga" ning väljendab samuti revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda
Neoklassitsism Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin.(Wikipedia) Kuna Neoklassitsism tekkis esimese maailmasõja järel üritas see omal moel korrastada atonaalset segadust. Neoklassitsismiga Tunti huvi varasemate stiilide(renessanss,barokk,klassitsism)vastu.Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Toetuti rohkem klassikaliste vormiskeemidele...
· Tähtsaim romantiline skulptor · kuulsa "Marseljeesi"-grupi autor. · Tema kuulsaim teos "sõttamineku laul" · Hoogne ja tundeküllane kõrgreljeef Tähe võidukaarel Pariisis F. Rude. Sõttamineku laul F. Rude. Napoleon F. Rude. Fisheripoiss Arhitektuur · Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitism ja eklektika. · Historitsism- mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). · Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY . · Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. · 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja
Neid kolme heliloojat nimetataksegi uusviini koolkonnaks. 25. Hindemithi 1920. aastate loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned, 1930. aastatel ekspressionistlik kallak kaob ja tugevneb neoklassitsistlik hoiak. 26. Ta oli äärmiselt produktiivne helilooja, kes kirjutas praktiliselt kõikides žanrites, näiteks sümfooniat, ooperit ja klaverimuusikat. 27. Orffi teoseid iseloomustab kõige paremini stiilimääratlus neobarokk. 28. Orff lõi uutmoodi muusikalise draama tüübi, mis seisnes muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Ta töötas välja sellise žanri, mis ühendab endas oratooriumi, kantaadi, ooperi ja draamaetenduse iseloomulikud jooned. 29. Britteni teoste hulka kuuluvad näiteks ’’Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemal’’, ’’Peter Grimes’’, ’’Lucretia teotamine’’, ’’Albert Herringu’’, ’’Sõjareekviem’’. 30
Berg ja Anton Webern, kes mõlemad olid ka Schönbergi õpilased. Neid kolme heliloojat nimetataksegi 20.saj muusikas uusviini koolkonnaks. Paul Hindemith 25. P. Hindemith kirjutas peaaegu kõikides zanrites. Ta jõudis tegutseda ooperi-kontsertmeistrina, aldimängijana, kompositsiooniprofessorina, kui ka dirigendi ja muusikakriitikuna. 26. P. Hindemith loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned. Carl Orff 27. C. Orff kirjutas neobarokk stiilis muusikat. Tema helilooming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. 28. C. Orff tõi muusikasse uut moodi muusikalise draama tüübi, mis seisnes muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Ta töötas välja sellise zanri, mis ühendab endas oratooriumi, kantaadi, ooperi ja draamaetenduse iseloomulikud jooned. Benjamin Britten 29. B. Britteni tuntuimad teosed on ooperid ,,Peter Grimes", ,,Lucretia
Seepärast anti käsk restaureerimise käigus parandada obelisk korralikult ja jätta hieroglüüfid puutumata. 15. Millise objekti restaureerimise juures Roomas oli eesmärgiks iga algupärase fragmendi säilitamine? Colosseum 16. Selgitage lahti mõiste Tark valik historitsismis. Tähendab seda, et igale hoonetüübile peeti sobivaks mingit kindlat stiili. Kirikute jaoks peeti näiteks sobivaimaks neogootikat. Teatrid ja kontserdisaalid neobarokk. Pangad, koolid ja haiglad neorenessanss-stiilis ning tööstusehitised romaani stiilis. 17. Seletage oma sõnadega, mis on stiililine restaureerimine. Stiililine restaureerimine on sisuliselt rekonstrueerimine, kus algset ehk originaalmaterjali eriti ei tähtsustada, seega võib seda üsna meelevaldselt asendada kaasaegsema materjaliga. (Stiililine restaureerimien on ideele tuginev rekonstrueerimine, kus originaalmaterjali suhtutakse üsna vabalt.) 18
1. Historitsismi olemus ja liigid 2. Näiteid Tallinna historitsismi kohta (12 näidet) 3. Juugendi üldiseloomustus (koos näidetega) 4. Teatrite ehitus Eestis 20.saj algul 1. Historitsism mõne vanaaegse stiili jäljendamine, hakkas kujunema1820.-30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisam...
*Hiinavaasid · Näiteks: Põltsamaa Loss Leedu saatkond Tln-s KLASSITSISM (18.saj. lõpp- 19.saj. algus) · Tunnusmärgid: *Antiigi eeskuju *Sissekäik tähistatud sammastega * Samba kujundused: 1. Dooria,2. Joonia, 3. Korintose · Näiteks: Tartu Ülikool Palju mõisahooneid: Raikküla, Kolga, Järlepa, Riisipere, Vana Antoonikum NEOSTIIL (19.saj. lõpp) · Neobarokk, neogootika- vanadest stiilidest tehtud uuendusi · Neogootika- gootistiili jäljendamine Alatskivi Loss Vasalemma kool Laitse Heimtali mõisa Juustukoda Porkuni Loss Sangaste Loss Alu mõisahoone · Neobarokk- baroki jäljendamine Ungru Tlns elumajadena JUUGEN D (19.saj. lõpp- 20.saj. algus) · Tunnusmärk: *Sisekujunduses taimornamendid *Väikesed ruudud
Hooneid hakati kaunistama puitpitsiga. Eestis on palju puitehitisi hävinud, kuid säilinud on näiteks Kohala, Kulina, Emumäe, Roodevälja ja Põdrangu, mis kõik asuvad Lääne-Virumaal ja on kõrgema pealeehitisega ühekorruselised hooned. Tartu linna valduses on seisnud aga Saduküla mõisa metsnikumaja, mille nikerdused on väga hästi säilinud. Siiski võib öelda, et mahult ja kujunduslaadilt on märkmisväärsemad Põhja-Eesti puidust mõisahooned. 2.2 Neorenessanss, neobarokk Paralleelselt neogootikaga arenesid XIX sajandi 60.-90. aastail arhitektuuris neoklassikalised suunad. Üleminek klassitsismilt neorenessanssi oli muidugi sujuvam kui neogootikasse, ometi oli see visuaalselt tajutav. Täielikult tõrjuti välja sammasportikus ja asemele tuli ümarkaar, mida kasutati nii sise- kui väliskujuduses. Katused muutusid peaaegu lamedaks ja püüti visuaalselt tõsta ülemiste akende ning räästa vahelist osa. Paljude neorenessansilike hoonete
rõhutasid tundeid ja instinktide tähtsust, kustnikke ühendas ellusuhtumine, üheks väljenduseks oli inglise park, mineviku idealiseerimine, ebatavalised tegelased ja sündmustikud; arhitektuur historitism: minevikustiil neogootika arhitektuuri stiil, mis levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal, hoonete tellijateks olid valitsused, aristrikraadid, kirikud, Londoni parlamendihoone, Tartu Ülikooli muuseum, Sangaste loss, neobarokk baroki jäljendamine, tellijad olid uusrikkad, Pariisi ooperiteater, Brüsseli Justiitspalee, Vittorio Emanuele II monument, eklektika erinevate stiilide segunemine, võeti kasutusele raudkonstruktsioonid, Kristallpalee, Kings Cross, Pariisi raamatukogu; maalikunst kindel süzee, maal nagu jutustus, taaselustati maastikumaal, teoste ainestik romantilistest teostest, õitsele puhkes ajaloomaal, Inglismaa William Blake ,,Looja jumal", William Turner
Kadrioru loss Laupa mõisa peahoone Palmse mõisa härraste maja Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. 13. ROKOKOO Rokokoo kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780
Kunstiajalugu Eelmine kord: Klassitsism David (kunstnik) Napoleoni kroonimise pilt (kuulsamaid) Ta on palju teinud maale Napoleonist & sellest ajastust. Pärast Nap. kukutamist emigreerub Belgiasse. Läheb maapakku kuna oli Napoleoni austaja. Ilusad on tema portreed - Jasques Louis David II tund: Romantism (samal ajal kui klassitsism) Tekivad paralleelsed aga üksteise vastased Klassitsism oli lihtne & reeglitega ära määratletud Romantsimis oli kõik Mitte reeglistatud ja kõik kunstnikud ei kordunud. Romantism ühendab inimesi kellel on ühene mõtlemislaad . Romantism tuli lõuna euroopa sõnast ''romants'' Klassitsisti jaoks oli parim see hetk kus ta elab (kaasaeg) romantismi jaoks aga kõige halvem hetk kus ta elab. Romantikud on pettunud kaasajas. Romantikud leiavad ,et kõik on takerdunud tänu sellele mõistuspärale & tahavad kuhugi ära. Igatsetakse taga keskaega. Saadakse indu ka lõunamaa eksootikast (fantaasia küllus on oluline rom. tööde...
territooriumil.14 Historitsism Historitsism, mis omakorda jaguneb veel : 11 http://www.mois.ee/stiil/stiil7.shtml 12 http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism 13 Ants Hein ,,Eesti mõisad" 14 http://www.mois.ee/harju/saku.shtml 5 · neorenessanss · neogootika · neobarokk 1840-50teks aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili
Historitsism ja juugend Laitse mõis Sisukord: Sissejuhatus Historitsism Neogootika Laitse mõis Juugend Sissejuhatus Vanaaegse stiili, historitsismi, jäljendamine, hakkas kujunema 1820.- 30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismil oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooni allikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
