taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu.
Kõrgrenessansi arhitektuur. / .Itaalia arhitektuur 16.saj BRAMANTE · Esiteoseks väike kabel (TEMPIETTO) · ROOMA PEETRI KIRIK, mis lammutati ning Bramante plaanis selle ehitada tsentraalehitisena. Selle ehitamine jäi aga tema surma tõttu pooleli. MICHELANGELO · Jätkas Bramante tööd, muutis selle projekti. · Michelangelo kuppel mõjub erinevalt Bramante omast kergemana. See on tänu üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridele. Vertikaalsust rõhutas veelgi tambuuri ümbritsevad paarissambad ning kuplit katvad ribid. Rõhutati ka horisontaalsust: simss teise ja kolmanda korruse akenderea vahel. PALLADIO · Veneetsia kuulsaim meister. · Matkis antiikarhitektuuri: ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid. · Kavandas SAN GIORGIO kiriku. · Erinevalt Albertist ja Michelangelost kasutas kõrgete pilastrite juures poolsambaid ja sambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse kolossaalorder. · Kuulsaim villa on VILLA ROTONDA
püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika · Raffaeli hauakamber · 609. aastal rajati sinna ristiusu kirik - pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele · väiksemates mõõtmetes sageli matkitud Ehitustehnikad · antiikaja suurim kuppelehitis ja kõrgeim tehniline saavutus · kõrgus 43m · 16 sammast · kupli diameeter 43,2m · kupli tipus suur ava - diameeter 8,9m · kasettlagi - astmeliselt sissepoole tambuuri sein 6,2m Ehitustehnikad · silindrikujuline keskehitis - erinevate Rooma jumalate kujud · viilkatusega sammaskoda · alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nissiks · seitsmes niss väljapääsu vastas - skulptuurid
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 27 varaklassitsism 1770-1800 28 kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja...
Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik: lihtsus, rangus sirgjoon ülekaalus sümmeetria suured siledad (liigendamata) seinapinnad antiikkunsti elemendid (sambad!) hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid: * Panteon Pariisis, Ladina kvartalis. Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia – korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega. * Tähe triumfikaar Pariisis. Valmis 1837
püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik · kuplid paigutati nurkadesse · risriosa kõrgem · keskmine kuppel tõsteti kõrgemale tambuuri abil hilis-bütsantsi kirikud olid väiksemad ja ühe kupliga (mistra kloostrikirik) BÜTSANTSI MAALIKUNST Mosaiigid: 6 saj San vitae kiriku mosaiigid Ravennas mosaiigid värvilistest kividest ja klaasist temaatika- keisri ülistamine (justinianus I ja tema naine) kijutamine- figuurid saledad, pikaks venitatud, tasapinnalised, riided toretsevad, värvid dekoratiivsed, mitte loodust jäljendavad, näod väikesed, silmad suured 9
hülssidele või tambuuridele. Kaasaegsetel paberimasinatel kautatakse sagetasit väga lihtsa kontstruktsiooniga rullaparaati. See koosneb malmist trumlist läbimõõduga umbes 1,5 m, mis pöörleb alalise ringkiirusega ajami kaugu; selle kiirus on võrdne paberilaia kiirusega. Trumli ülemisel silindrisel pinnal asub raske raudvalts, nõndanimetatud tambuur, läbimõõduga 350- 600mm. Paberilaid juhitakse õhudüüsliga kalandrilt trumli ja tambuuri vahele ja hõõrdumise tagajärjel kergitatakse tambuurile. Saadakse tihe ja ühtlaselt keritud rull. Töötava tambuuri kõrvale on rulliapaaraddid trumblile paigutatud tagavaratambuur.Sellele juhitakse paber pärast esimese rulli kerimise lõppemist. Keritud rull võetakse kraana abil rulliaparaadilt maha ja suunatakse viimistlemismasinnaile dasiseks töötlemiseks. Rullija võtab ära paberirullid rullaparaadilt ja paigutab määratud kohale. Lõikamine
VARAKRISTLIK KUNST I- IV SAJAND I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See Lähis-Idas alanud usuline liikumine levis esialgu Rooma riigi idaosas, kus orjandusliku korra ja ideoloogia kriis oli kõige teravam, ning seejärel kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus konflikti Rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu ei saanud kristlased koguneda avalikult, vaid pidid end varjama eramajades või kokku tulema looduses. Oma surnuid matsid nad katakombidesse, maa-alustesse labürintidesse. Suured katakombid asusid Rooma linna lähedal, kus pehmesse tuffi raiuti mitmesaja kilomeetri pikkune käikude rägastik, mis kohati laienes suuremateks hauakambriteks. Surnud maeti seintesse uuristatud tühimikesse, mis suleti marmorplaadiga. Katakombid olid ka esimeste kristlaste salajased kogunemiskohad ja varjupaigad. Katakombidest pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist.Kuna katakombid o...
Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus, ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt). Kirikus peegeldub gooti maailmapildi asendumine uue, teaduslikel ja esteetilistel otsingutel põhinevaga. Brunelleschi loominguline tippsaavutus määras Itaalia renesssansi põhisuunad, nihutades Itaalia taas õhtumaise kultuuriruumi keskmesse.
Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu
On veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendadavaid mooduleid. MICHELANGELO- Lõpetas kiriku, muutis natuke projekti. Sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kuppelmõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgud ülespoole. Sama suunda näitavad tambuuri ümbritsevad paarissambad ja ribid kupli välispinnal. Siseruumis toetab kuplit võimsad piilarid. Firenze raamatukogutrepp. 4. Palladionism- Palladio motiiv, Palladio villade iseloomustus; palladionismi levik Inglismaale, neo- plaadionism 18. sajandil Lord Burlington ja Chiswick House, Robert Adam, inglise stiilis pargi arhitektuursed elemendid 5. Itaalia barokk- Gianlorenzo Bernini ja Vatikani kompleks: Peetri väljaku kujundus, kirik, keersammas; Borromini baroksed kirikud
valmimiseni 1768. Aastal. Pärnu püha jekaterina kriku põhiplaaniks valis arhitekt keskkupliga kaetud kreeka risi kuulise variandid, mille venne õigeusu kirik oli bütsantsist üle võtnud. Jekaterina kirikul on kolmel küljel poolsammastega toestatud lamedad kolmnurkviilud ning läänes peahoonega orgaaniliselt kokkusobitatud kolme astmeline kellatorn, mida kaunistavad karniisid, pilastrid ja voluudid. Keskkupli tambuuri ümbritsevad neli väikest kandilist akendeta tornikest. Laia faasiga nurkadega torn keskib peahoone kuplist kõrgemale ja lõpeb pika, tervatipulise kuppelkiivriga. Hoone fassaadl vahelduvad raske rustika ja reljeefdekoor, see on tunduvalt plastilisem, kui teistel samal ajal Eestis ehitatud hoonetel. Kiriku inetrjööri seina-ja eriti võlvide ning keskkupli tambuuri pinnad on rikkalike, kuid märksa tasapinnalisemate reljeefkaunistustega. 18.sajandil kogu euroopas levinud
Aknad on ka ringina kupli alumises servas Tsentraalehitis Peamiseks kiriku tüübiks jöi aga tsentraalehitis, kus põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Nt: ring ruut, võrdkülgne ruut (8-tahuline San Vitale kirik Ravennas), võrdhaarne rist ehk kreeka rist Kirik kaeti 1 või 5 kupliga- 1 keskel ja 4 harude kohal 9.saj ehitatud 5-kuppelkirikutel tõsteti keskne kuppel tambuuri (akendega silindrjas ruumi) abil katusest kõrgemale ja kõrvalkuplid paigutati hiljem madalamatesse nurkadesse Välisseinad liigendati kitsaste eenduvate püstiribadega-liseenidega. Veel ühendati kaartega, mille vahele jäid lamedad süvendid ehk petikud. Sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikklikult reljeefidega kauniststud kiviplokid-talumid. Apsiidid pole enam ümmargused, vaid tahulised
millest hiljem arenesid välja ristikujulise põhiplaaniga romaani kirikud (joonis 10). [4] Joonis 10. Romaani stiilis Santa Sabina kirik [13] Bütsantsi ajajärgul arendati edasi ka Pantheoni eeskujul põhinevat ehitise tüüpi kuppelehitist. Bütsantsi kesksel perioodil (.-12.saj) nõudis maalides ja mosaiikides väljendatav sümbolism teatavaid vormilisi eeldusi ,,Rist ruudus" põhiplaan muutus levinuks, keskset tambuuri kattis kõrge kuppel, mida sageli ümbritsesid külgmistel apsiididel asuvad madalamad väiksemad kuplid. Tähtsamateks kuppelehitisteks sellel perioodil olid San Vitale kirik Ravennas (joonis 11) ja Hagia Sophia kirik Istanbulis (joonis 12). [10] Joonis 11. San Vitale [1] Joonis 12.Hagia Sophia basiilika [1] 10
Pärast tema surma ehitustöö ajutiselt katkes ning jätkus alles 1547. aastal Michelangelo juhatusel. Michelangelo lihtsustas Bramante põhiplaani ja hakkas kuplit oma plaani järgi välja ehitama. Kupli kõrgus on üle 100 meetri, läbimõõt 42 meetrit. Kupliehitis koosneb kolmest osast, mis moodustavad arhitektuurilise terviku. Nelitise kohalt tõuseb tambuur, mida liigendavad korrapäraselt vahelduvad aknad ja poolsambad. Aknaid kroonivad renessansipärased viilud. Tambuuri lõpetab friis, kus girlandidega kaunistatud osad vahelduvad eenduvate arhitektuuriliste pindadega. Tambuurilt tõuseb kuppel, selle harja kroonib väike ümartemplit meenutav "latern". Kupli monumentaalsus, selle proportsioonide tasakaal ja vormide lihtsus mõjub äärmiselt suursugusena ja kaunina. Peetri kiriku kuppel on mitme sajandi jooksul olnud arhitektide eeskujuandvaks ka väljaspool Itaaliat. Pärast Michelangelo surma jätkunud
Nero koloss => Colosseum 476 - Lääne-Rooma riigi langus. Rooma linn jäi siis varemeisse. Kasvas puusadeni rohi. Inimesed hakkasid C.-i kasutama kivimurruna. Tassitakse laiali!!! 16. saj. alguses hakatakse Roomat taas tugevaks ehitama. Pant(h)eon - 115-125 p.Kr. (Hadrianuse aegu) Panteon (eesti keelne mõiste) - jumalate kogum 16 sambaga portikus (sammaskoda), rotund (ümarhoone), tambuur (ümar osa) 3-osaline. Kuppel peal 43,2m Ø, auk laes 8,9 m Ø, tambuuri seina paksus 6,2 m, betoonist VALATUD! Kassettlagi - lähevad sissepoole astmeliselt. Nissides seisid omal ajal jumalate kujud. 609.a. tehti sinna ristiusu kirik, pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele. Siis muudeti ka matmispaigaks. Maetud sinna: Raffael, Victor Emmanuel, jne. Hadrianuse mausoleum - alustati 135 p.Kr. p.Kr - tänapäeval Castel Sant' Angelo (Püha Ingli kindlus) Alguses oli ainult ümmargune, siis ehitati peale. 6.saj
mezzaninoavad.7 Interjööris, kus barokkmotiivid segunevad varaklassitsitlike sugemetega, domineerib vormirikas kolmekorruseline ikonostaas, mille monumentaalsust ja mõju võimendab plastiline, kuningaväravate osas tugevasti altari poole taanduv ülesehitus. Kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar on omapäraselt lahendatud. Kiriku seina- ja eriti võlvide ning keskkupli tambuuri pinnad on rikkalike, kuid märksa tasapinnalisemate reljeefkaunistustega. Tegemist on kirikuga, mis on mõjutanud kirikuarhitektuuri arengut nii Eesti- ja Liivimaa kubermangus kui ka kaugemal. Võrreldes mujal Vene tsaaririigis sama arhitektuurisuunda jätkuvate hilisemate kirikutega on Pärnu Jekateriina kirik üks rikkalikuim ja stiilipuhtaim barokk-kirikuid. Pärnu kirikust võeti snitti Riias tollases Liivimaa kubermangu pealinnas, kuhu ehitati 1780-85 aastatel Riia tsitadelli
ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud. Apostlite kirik- 6 saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim ja mõjukaim neist oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik. Kuplid paigutati nurkadesse, risriosa kõrgem, keskmine kuppel tõsteti kõrgemale tambuuri abil. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile. Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad
Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. 2. Prantsuse maalikunst 17. Sajandil Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17
Ta muutis mõnevõrra esimest projekti, mistõttu ehitis sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses veel paremini mõjule. Hilisemate ehituste käigus muudeti ka Michelangelo projekti ja tänapäeval pole Peetri kirik enam tsentraalehitis. Michelangelo kuppel mõjub peaaegu hõljuvana. See on saavutatud üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgu ülespoole. Sama suunda näitavad kuplit kandvat tambuuri ümbritsevad paarissambad ja ribid kupli välispinnal. On ka horisontaalset suunda rõhutavaid detaile simss, mis eraldab teise ja kolmanda korruse akenderea. Seetõttu mõjub kupli paindumine tipu suunas tasakaalustavalt. Veneetsia kuusaim meister oli Palladio. Teda iseloomustas usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, millest sõltuvat nii arhitektuuri ilu. Oma teooriaid ta arendas 1570 aastal ilmunud raamatus, mis jäi mitmeks sajandiks mõjutama Euroopa arhitekte
varabütsantsi arhitektuurile omase immateriaalse maailma. Alates 9.sajandist saab bütsantsi arhitektuuris peamiseks kirikutüübiks ristkuppelkirikust lähtuv viie kupliga hoone, kus ka sel juhul, kui põhiplaan oli neljakandiline, oli interjööris selgesti loetav ristikujuline ruum. Eksterjööri põhiaktsent koondus peakuplile, millele lisandusid neli väiksemat kuplit hoone nurkadel. Kuplite osatähtsuse rõhutamiseks tõsteti nad katusest kõrgemale ümara tambuuri abil, milles olev akenderida muutis kuplialuse ruumi kõige valgemaks. Ristiharud võisid olla kaetud silindervõlvidega, aknad, arkaadid ja avaused tehti kitsad, müürid paksud. Kadus immateriaalsuse võlu, domineeris raskepärane stabiilsus (Dzami kirik Konstantinoopolis 9.saj.). Ehitusvõtete täiustudes hakati viiskuppelkirikute arhitektuuris taotlema kergemat üldilmet (Pantokratori kloostri kirikud, Hosios Lucase kloostri kirikud, 11.-12.saj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
