Y Ristiusk- radikaalne; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised Y 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Y Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes Y Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament Y Raamatumaal e. Miniatuurmaal Y Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus Y 1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid Y Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi; esimesed varakristlikud kunstiteose (peamiselt seina- ja
· Monumentaalmaal (laemaalid, mosaiikpannood, suuremõõtmeline graffiti) · Tahvelmaal sh. Lõuendmaal kõige levinum maalikunstiliik ja võib kaasajal omandada väga suuri mõõtmeid. · Miniatuurmaal väikemaal. See ongi pinnalt väike maalikene mis paigutatakse näiteks sõrmusesse, medaljoni või ta on pisike pildikene. Neid kingiti üksteisele. Ülesandeks oli jäädvustada inimest. See liik valitses enne fotograafia tulekut. · Raamatumaal levis vanalajal ja keskajal, enne trükikunsti leiutamist. Raamatutesse valmistati neid käsitsi. Teostati pärgamendile ja papüürusele. Maalikunsti jagunemine kujutatava järgi: · Natüürmort e vaikelu · Portreemaal ( grupiportree ) · Maastikumaal ( meremaalid ehk marinistika ) · Zanrimaal ( gapäevast ja rutiinselt tegevust kujutatav maal ) · Mütoloogiline maal kujutatakse mütoloogilisi kangelasi, tegelasi, jumalaid.
Merovingide kunst Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Tarbekunst Raamatukunst Skulptuur Reljeefsed raamatukaaned Tarbekunst Pael e. põimornament http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/viiking/pildileht/pilt8.html Tarbekunst http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Raamatumaal Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/manuskript/pildileht/pilt3.html Raamatumaal Manuskript Pärgamendile käsitsi kirjutatud käsikiri http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Reljeefsed raamatukaaned http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/manuskript/pildileht/pilt10.html Viikingite kunst Viikingite kunstis on tuntuimad:
HARITORNIKE-Asub järsutipulise läänetorni neltise kohal. FIAALID-Teravad väikesed ehistornikesed. SIIRUD-Õie taolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid. ROOSAKEN-Suur ja ümmargune. TIIBALATAR- FRESKOTEHNIKA-Värvid kantakse värskelt krohvitud niiskele seinale.Võib näha juba loomulikke,reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. MINIATUURMAAL-Raamatumaal. TAHVELMAAL-Maaliti puuplaadile või lõuendile.Ei olnud enam seotud ainult ühe ruumiga. 8. Nimeta Prantsuse suuremaid gooti k. katedraale: Viielööviline Jumalaema Kirik ,Reimsi ja Amiensi katedraalid. 9. Nimeta Inglise suuremaid gooti k. katedraale: Wellsi katedraal ja mõningad oxfordi ja cambridge ülikoolidele kuuluvad hooned. 10. Nimeta Saksamaal suuremaid gooti k. katedraale: Strasbourgi katedraal. 11. Nimeta Itaalias suuremaid gooti k
KUNSTILIIGID ARHITEKTTUUR · Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid jne · Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused jne SKULPTUUR · Reljeef Kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef · Ümarplastika vabaplastika, monumentaalplastika, ehitus MAALIKUNST · Seinamaal ehk monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal ehk Vitraazikunst GRAAFIKA · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk TARBEKUNST · Keraamika (savist esemed) · Metallehisöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Puitehistöö DISAIN FOTOGRAAFIA ÜRGAJA KUNST · Koopamaalid Valminud 15000 a. tagasi. Leiukohad: Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa). Põhivärvid: must, pruun, kollane, punane · Skulptuur Valminud 3000025000 a. eKr
lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Merovingid 6.-9. saj Pael- ja põimornament, Borgundi Lääne-Euroopa kaunistati tarbeesemeid, püstpalkkirik Norras, raamatumaal(pärgamendid Karl Suure ratsakuju ) Romaani kunst 10.-12. saj Eeskätt avaldub Madeleine kirik, arhitektuuris: paksud Durhami katedraal, müürid (6...8 m), Pisa katedraal, viimse ümarkaared, kitsad ning kohtupäeva stseen.
juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) Ikoon - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Ikonoklastid - pildieitajad Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega. Miniaatuurimaal - raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne või muu kaunistus (sulejoonis või maal). Ka väike peenelt teostatud pilt, ka portreepilt. Pinnaline maalimine - pind kaeti ühe värviga ilma valgust ja varje kujutamata. Prohvet - jumalate tahet või ilmutusi kuulutav inimene, ennustaja, ettekuulutaja. Apostel - end mingi idee levitamisele pühendanud isik, n: esimene ristiusu kuulutaja on apostel Evangelist - evangeeliumi autor või selle kirjutaja.
Santa Priscilla KATAKOMB Vanakristlik kunst, seinamaaling, Santa Priscilla katakomb Roomas. Varakristlik kunst, seinamaaling, Hea karjane, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, seinamaaling, Ahastav naine, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, arhitektuur, katakomb Calixtus Roomas. Vanakristlik kunst, seinamaaling, Apostel, 3. saj. Varakristlik kunst, arh, Calixtuse katakomb. Varakristlik kunst, raamatumaal e miniatuurmaal, Jaakobi võitlus ingliga, leht käskkirjast, 525 a. Vanakristlik kunst, tarbekunst, Peaingel Miikael. Osa diptühhonist. Elevandiluunikerdus. 6.saj. Varakristlik kunst, skulptuur, Junius Bassuse sarkofaag, Vatikan, u 359 a. Varakristlik kunst, skulptuur, Spouse sarkofaag, Prantsusmaal, 4 saj algus. Varakristlik kunst, reljeefikunst/skulptuur, Marcus Claudianuse sarkofaag.
tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti.Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. 4. Milline ehitisteüüp võeti kasutusele kirikuna? Eeskujuks võeti rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. 5. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Püha Peetrus. 6. Milline oli kiriku kõige püham paik? Kus asus transept?
ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli ometi säilinud palju antiikkunsti teoseid. Niisugust kunsti tellis põhiliselt ristiusu kirik, sisult oli see usuline ja seda harrastati kloostrites. Ei tule ka unustada, et barbaririikide naabruses asus tugev kunstimaa Bütsants, kellega barbaritel oli peale sõjaliste suhete ilmselt ka muid kokkupuuteid. Erilisel kohal oli raamatumaal. Kloostrites tegelesid mungad piibli ja teiste usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega. Need kirjutati pärgamendile eriliselt töödeldud loomanahale. Ühe raamatu peale võis kuluda isegi terve kirjutaja eluaeg. Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks
kirik * Profaanarhitektuur - kõik muud ehitised nt. kool, elumaja · Skulptuur ehk kujud: * Ümarplastika - saab vaadata igalt küljelt * Reljeef - on tehtud kuskile peale, külge. Saab vaadata ainult eest. · Maalikunst: * Seina - maalitud seinale. Tavaliselt suured. * Tahvel - võivad olla väiksed ja suured. Tehtud muu materjali peale ja siis seinale pandud. * Miniatuur - raamatumaal · Graafika: * Tasapinnaline kujund, mis kraabitakse plaadile, täidetakse värviga ja trükitakse paberile. · Tarbekunst: * Nt. vaas, küünlaalused jne. Tehakse ainult üks unikaalne tarbeese. Kiviaja kunst Koopamaalingud tehti selleks, et suurendada jahi õnne. Maailma vanim skulptuur on Willendorfi Veenus, mis on ligi 30 000 aastat vana. Neoliitiline kunst: * Koopamaalingud kaovad, sest inimesed muutuvad paikseks.
Kunsti liigid, alaliigid. ARHITEKRUUR:1)sakraalarhitektuur 2)profaanarhitektuur GRAAFIKA: 1)kõrgtrükk 2)sügavtrükk 3)lametrükk SKULPTUUR: 1)reljeefid 2)ümarplastika 3)vabaplastika 4)monomentaalplastika 5)ehitusplastika 6)pisiplastika MAALIKUNST: 1)õlimaal 29seinamaal 3)tahvelmaal 4)klaasimaal 5)raamatumaal TARBEKUNST: 1)keraamika 2)metallehitis 3)klaasikunst 4)nahkehitised 5)tekstiil 6)puitehitised. Esimesed kunstiteosed:väikesed looma kujukesed looma luudest. Hiljem inimeste kujukesed ja koopa joonised. Euroopa kuulsamad koopamaalingud:maalig Lascauxi koobastes pprantsusmaal, Altamira koobastes hispaanias. Mis on megaliitilised ehitised, megaliitiliste ehitiste liigid? Usulised monumendid suurtest kividest. Liigid: megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid
basiilikatest. Kesklööv Külglööv Valgmik Empoor Kapiteelid Tsentraalhoone on ehitis, mille üksikud osad olid keskpunktist enamvähem ühekaugusel. Hoonet kasutati haua-, mälestus- ja ristimiskirikuna. Tsentraalehitised olid enamasti kaetud kupliga. Lihtsaim tüüp on kupliga varustatud sõõrümar ehitis- näiteks Panteon. Ristiusu ehitistest võiks mainida Püha Georgi kirikut Salonikis. Varakristlik maalikunst jaguneb kaheks. Raamatumaal e. miniatuurmaal. Põhiliselt pärgamendile maalitud värvilised pildid, mis selgitasid teksti. Vanimad käsikirjad pole paraku säilinud. 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad on kõrgetasemelised. Seina- ja laemaalid. Neid leidub katakombides. Meenutavad Rooma seinamaale, suured erinevused temaatikas. Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika. Igapäevastes motiivides on vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Vähe seinamaale on säilinud. Reljeefkunst. Ehiti sarkofaage.
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas.
saame teavet kultuuri ja kunsti kohta. Armastasid eredaid, kontrastseid värve. Ruunikivid on mälestuskivid, mis püstitati hukkunud meresõitjatele. Kivil on ruunikirjas tekst koos skemaatiliste joonistega. Laeva ninas oli koletise peakuju. Rahvasterände tulemusena tekkis üks võimsamaid ja püsivaimaid riike, Frangi riik, kus valitses Merovingide dünastia. Tähtsaim kunstipärand on käsikirjad (kirjakunst ja illustratsioon; pärit Iirimaa kloostritest). Arenes raamatumaal. Raamatuid kirjutati ümber kloostrites ja raamat oli väga väärtuslik, valmistamine võis kesta ühe munga eluea. Initsiaale (esitähti) maaliti eriti hoolikalt ja kasutati rikkalikku ornamentikat. Miniatuuri nimi on tulnud punase värvi, miniumi, järgi, mida kasutati raamatute illustreerimisel. Olemuselt on see väike pilt. Algul polnud teksti sisu seotud illustratsioonidega. Käsikirjade kaaned olid tihti köidetud metallreljeefis. Kultuur lõppes viikingite pealetungiga.
Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine 1) u 40 000 aastat tagasi 2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras. Kujutati loomi ja jahipidamist. Loomad olid väga detailsed, inimeste joonistamisele nii oluline polnud. 3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid
Keskne kuju oli Kristus (nüüd juba inimese kujul, mitte sümbolina). Kristuse ümber olid kindla paigutusega apostlid, pühakud. Kristuse pea kohal olid nelja evangelisti sümbolid: Markus lõvi Johannes kotkas Matteus ingel Luukas härg Mosaiikidel on kujutamislaad tõsine, range. Inimesed on pikkades rüüdes, keha pole selle all tunda. Ilmed on tõsised, pühalikud. Samas on mosaiigid, ilmekad, siirad, võluvad. Varakristlikul ajal oli tähtis ka raamatumaal e miniatuurmaal. Vorm antiikne, sisu kristlik. Kujunesid uued usulise sisuga raamatud, nt piibel, psalter (laulude kogu), evangeliaar (raamat, mis sisaldas jumalateenistuse ajal ettelugemiseks mõeldud evangeeliumide osi).
Basiilika põhiplaan Mero- ja Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks. Sel ajastul oli esiplaanil käsitöö. Rikkalikult kaunistati erinevaid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Erilisel kohal oli raamatumaal, mis kirjutati pärgamendile. Selliseid raamatuid nimetatakse manuskriptideks, nende kirjutamiseks kulus palju aega ning neid kirjutasid mungad. Nendes raamatutes esinevaid pilte nimetatakse miniatuurideks, nendele iseloomuliku punase värvi tõttu. Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärines suure kaunistatud algustähe tehnika initsiaalid. Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst
Vitraažikunst-Kõige silmapaistvam osa klaasimaal ehk vitraažikunst. Chartesi katedraal(pilt üleval pool olemas) Sainte Chapelle Seinamaal ehk fresko-Maaliti märjale krohvile(maaliti kõige enam Itaalias) Giotto di Bondone-seinamaali suurmeister ja uue stiili rajaja-inimeste kujutamine küllaltki looduslähedane. ´´Juuda suudlus´´(Giotto di Bondone fresko) Kristuse ristilöömine(Giotto di Bondone fresko) Miniatuur-ehk raamatumaal-Jätkus miniatuur-ehk raamatumaali harrastamine Prantsusmaal.Vennad LIMBOURG´id. Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal-puuplaadile või lõuendile maalitud pildid.Sienalased(Itaalia)-kuldfoonile maalisid munakollasega segatud temperavärvidega.
1. Vabaplastika- asukohast sõltumatu 2. Monumendina- esineda ansamblis 3. Ehitusplastika või pargiskulptuurid- seotud ehitistega või pargikujundusega 1 III MAALIKUNST- unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal 1. Seina- e monumentaalmaal- fresko, 2. Tahvelmaal- transporditav pilt, mille aluseks on nt puuplaat või lõuend 3. Miniatuurmaal- (it., lad.- miniare- "mennikuga värvima") e. raamatumaal: nt. käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal. Ka väike peenelt teostatud pilt, eriti portree IV GRAAFIKA- tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil 1. Kõrgtrükk 2. Sügavtrükk 3. Lametrükk · Graafika hulka arvatakse ka mittepaljundatav joonistus · Graafika alaliigid on raamatugraafika, karikatuur, kirjakunst, plakat, tarbe- ja vabagraafika V TARBEKUNST- tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Liigitatakse tihti materjalide järgi: 1
Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima aga palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. See oli vastupidavam ja sobis kristlaste pühade tekstide säilitamiseks paremini. Pärgamendist sai köita raamatuid, sellele sai maalida värvilisi pilte. Nii tekkis raamatumaal e miniatuurmaal. Diptühhonid kokkulapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg oli kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puidust, elevandiluust või väärismetallist. Rooma riigi lõpuaegadel kingiti neid konsulitele ametisse astumise puhul. Varakristlikul perioodil hakati neid kasutama meelespeadena, kuhu märgiti kõik jumalateenistuseks kavandatu, kaunistatud kristlike motiividega. Peaingel Miikaeli kujutisega diptühhon. Varakristlik kirik võeti eeskuju basiilika stiil
mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati surnute matmiseks. Seal leidus peamiselt seina-ja laemaale 13. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Sarkofaage LK 111 1.Kus ja millal tekkis islami usk? Kes on islami ainujumal? 7.saj alguses, Araabia poolsaarel, ainujumalaks Allah 3.Mida tähendavad mosee, minaret, mihrab, medrese? Mosee: pühakoda Minaret: sale ja kõrge torn, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse Mihrab: poolümar palveniss
Rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Uuendusteks olid : roidvõlvid, roosaken,tugipiilarid, tugikaared. 8. Millised on Euroopa kuulsamad gooti stiilis ehitised? Mont Saint-Michele. Chartresi, Reimsi ja Amiensi katedraal ja Saint-Chapelle. 9. Millised uuendused toimusid gooti ajastu maalikunstis? Värvilised klaasaknad. Sündis värvitud puuskulptuur. Hakati tegema freskosid(märjale krohvile maalimine). Jätkus raamatumaal. Tekkis tahvelmaal. Loodi vaibakunst. 10. Mis on vitraazkunst? Too mõni näide keskaja vitraazkunstist. Vitraazkunst- värvilistest klaasitükkidest kokku seatud või läbipaistvate värvidega maalitud klaasaknad. 11. Millised on Eesti kuulsamad gooti stiilis ehitised? Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik. 12. Kuidas on Tallinnaga seotud Herman Rode ja Bernt Nodke? Nigulise peaaltar telliti Hermen Rode töökojast
Kirjutati pärgamendile. Hoolega illustreeriti lehekülje teksti algustäht. Kaunistati tarbesemeid. Paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, väikesed uksed ja aknad. Vitraažkunst. Arhitektuur - templiehitus, mille materjaliks kasutati marmorit. Maalikunst - vaasimaal, erineva kuju ja ülesandega. Sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus, ranged ettekirjutused. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puust või elevandiluust kaaned. Kasutati katakombe. Puust või lihvitud kivist skulptuure täidab väärikus. Arhitektuuri omapära loodi uskumuste mõjul(püramiidid). Õhuline, õrn, mänglev, intiimne ja kooskõlas tolleaegse õukondliku maitsega. Kupliga kaetud 4 nurkne ruum, basiilikud, ristkuppelkirik, tsentraalehitised, inimfiguurid,
5)Lamereljeef, kõrgreljeef, ehitistega seotud. Temaatika jutustav ja õpetlik .kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele.peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolle aegne inimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "VAESTE PIIBEL", Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skultuure maalingud. Figuurid moonutatud, kujutised ebareaalsed. Figuurid pinnatud ja kannatavad. 6)raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat. Miniatuurmaali iseloomustab : - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus
aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks levinud juba kõigis riigi osades ja ühiskonnakihtides ja 380. aastal kuulutati ristiusk ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väiksed. Visuaalne kunst oli esialgu isegi lubamatu. Pühakirja tähtsus tõi kaasa aga raamatukunsti sünni. Varem kasutatud papüüruse asemel võeti kasutusele palju vastupidavam pärgament. Pärgamendiga sai köita raamatuid ja maalida pilte. Nii tärkas raamatumaal e miniatuurmaal. Usukommete täitmiseks oli tarvis hooneid, kuid tagakiusamise tõttu saame arhitektuurist rääkida alles alates 4. saj. Alguses olid kokkutulekud jõukamate inimeste juures või vabas looduses. Seetõttu 1.-2. saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks olid maa-alused koopad (katakombid), mille seintesse mateti surnuid. Katakombid olid osaliselt looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam.
Niisugust kunsti tellis põhiliselt ristiusu kirik, sisult oli see usuline ja seda harrastati kloostrites. Ei tule ka unustada, et barbaririikide naabruses asus tugev kunstimaa Bütsants, kellega barbaritel oli peale sõjaliste suhete ilmselt ka muid kokkupuuteid. Initsiaal iiri Kristuse vahistamise Ideaalse kloostri plaan käsikirjast - Book of stseen samast teosest Kells'ist Erilisel kohal oli raamatumaal. Kloostrites tegelesid mungad piibli ja teiste usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega. Need kirjutati pärgamendile eriliselt töödeldud loomanahale. Ühe raamatu peale võis kuluda isegi terve kirjutaja eluaeg. Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks.
Basiilika, Lööv, Lääne-Ida suunaline, idapoolses otsas transept, apsiid. Põhiplaan ladina rist. Varakristlik mosaiik koosnes väikestest erksavärvilistest klaaskuubikutest (heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker), temaatika: sümboolsed motiivid, piiblilugusid illustreerivad stseenid ja juhtumid pühakute elust. Figuurid tardunud poosis, rikkalikult rõivastatud, keha pole tuntav riietuse all. Varakristlik raamatumaal Visuaalne kunst oli lumamatu, püha kiri muutus tähtsamaks ja tõi kaasa raamatukunsti sünni (miniatuurmaal). Kirjutati loomanahast pärgamendile, millele maaliti värvilisi pilte tekstide selgitamiseks. Varakristlik reljeefikunst Katakombi seinad ja laed kaati maalidega, maalidel kasutati palju tingmärke, millest sai alguse kristlik sümboolika. Kui maalid illustreerisid mõnda kohta piiblist, kasutati enamasti vana testamendi lugusid
Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Sai alguse sümboolika. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitleti kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nende loojad. Jeesus Kristust kujutati kalana. Roomas hakkas levima pärgament. Sellest sai köita raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii sai alguse raamatumaal. Kunstis välditi skulptuure, kuna püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kristlik arhitektuur.
Kiriku seintel sees maalid e freskod. In kujutatakse hästi suurte peadega, in ja loomade proportsioonid on moonutatud. Kullasepa kunst: on seotud kirikuga, tähtsaim on relikviaaride valmistamine, pühakirjade köited. Vitraaze hakatakse tegema, värvilistest tükikestest aknapilt. Palju vaipe tehti- seotud lahingutega. Bayeux vaip- kujutatud William Vallutaja Hastingsi lahingut ja vallutusi, ta naine tikkis. Chartres'i katedraal romaani ja gooti ajal. Miniatuurmaal e raamatumaal. GOOTI kunst: Lääne-Euroopa maades. Kõige tähtsiam kirikuarhitektuur e sakraalarhitektuur. Gooti aegsed linnad muutuvad tähtsaks. Kindlusarhitektuur. Skulptuur -ja maalikunst arhitektuuriteenistuses, iseseisvust pole. Arhitektuur: omab palju ühiseid jooni romaani kunstiga. Erinevused tulenevad sellest, et: 1)kirikud võimalikult kõrged ja kiriku kesklööv võib olla kuni 50m. Baltikumi kõrgeim Oleviste kirik, 2)uuendused: 1.hakatakse ehitama roidvõlve, 2.teravkaar, 3
Teisejärgulised olid pronks. Värvitud on need, mida kasutati sisearhitektuuris. Portaale ei värvitud kunagi. Seise surmapattu on: · Lihahimu · Laiskus · Õgimine · Kadedus · Ahnud · Viha · Uhkus Kapiteele on ka kaunistatud erinevate huvitavate asjadega. Maalikunst Maalikust oli sarnane skulptuuriga. Tegeleti seinamaalidega. Väga pinnaline ja dekratiivne. Siis joonistati veel vitraaze. Siis oli veel miniatuurmaal. See on raamatumaal ja sisaldab ilusaid asju näiteks figuuridelt. Võis olla nii suur, et ühele lehele mahut vaid üks sõna. Maal oli jälle pinnaline, väga dekoratiivne, kasutati uhkeid värve, nagu näiteks kulda, hõbedat ja punast. Väga fantaasiaküllased. Taaveti elu
oli kolme maailma ristumiskohas, seega erinevad mõjutused. Ta oli antiik kultuuri pärandi
säilitaja. ARHITEKTUUR: olulised olid sakraalehitised, Hagi Sofia kirik. Inspiratsioon
rooma pantheonist. Idas ja läänes olid poolkuplid, Lõuna ja põhjakõlgedel olid poollöövid.
Materjalide pealt kokku ei hoitud. Mõjutatud vana vene kunstist. MAALIKUNST Nad
kaunistasid palju maalikunsti või mosaiigiga, kujutati enamasti Foon ehk taustvärv oli
enamasti kas sinine või kuldne. Miniatuurmaal ehk raamatumaal mis jaotub
kaheks:*aristrokraatlik e keisrikoja ja * kloosterlik ehk munkade tehtus teoloogiline.
Varakeskaja kunst
jagunes kaheks: *merovingid 5-8 saj. Kunst oli looduslähedane aga peadselt muutus
moonutatuks. Sküüdid olid põlluharijad kellest saame teada ülikute haudade kaudu.
katedraal, Pisa toomkirik (Toscanas);Firenze: San Miniato al Monte kirik; Rooma: ehituskunstis tõstine tagasilöök Saksamaa: romaanistiil oli kõige kauem; massiivsus; eeskujuks oli Pr.maa; Mainz, Wormsi ja Speyer katedraalid; Lübecki katedraal, eeskujuks Baltimaadele (telliskivikirikud) Eesti: pärast saksa vallutusi, 13.saj Kujutav kunst: maalikunstil suur tähtsus, piiblit seletasti läbi maalide, kirikud kaetud piltidega, miniatuurmaal(raamatumaal) tähtis; inimfiguurid polnd loomutruud (pikad, üleni riides); keskuseks oli Pr.maa, palju koolkondi Lõuna-Pr.maa koos Põhja-Hispaaniaga kalligraafiline laad, apokalüptilised teemad; Ida-Pr.maa kuni Belgiani ja lõunas Kataloonia tugev Bütsantsi mõju, lasuurne(erksinine) toon Inglismaa: hoogne miniatuurmaali areng, anglo-saksi isel.jooned, min.maali keskus Winchester, eriti tuntud piiskop Aethleworld oma benediktsionaaliga (õnnitulsvormelite kogu)
5.SAJ. üldine Rooma skulptuur allakäik. Hilisemast ajast on NELJA KEISRI SKULPTUUR GRUPP. Kõige tähtsam neist oli Diocletianus, skulptuur asub praegu Veneetsias. Varakristlik kunst Hakati kirjutama töödeldud nahast pärgamendile see oli palju vastupidavam ja sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitaksid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal ehk miniatuurmaal. Alguses said kristlaste kogunemiskohtadeks jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. Seetõttu on 1.- 2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks katakombid, kuhu maeti surnuid. Katakombid olid kaunistatud seina- ja laemaalidega: - loodusvaated - piibli tegelased - on säilinud Itaalias ja Lähis-Idas, Rooma linna all on kogupikkuses 900km katakombe. Kristlikud sümbolid: 1) valge tuvi - 4) paabulind -
Marcus Aureliuse ratsamonument. Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. 8.ROOMA-KREEKA SKULP: Rooma oli mõjutatud kreekast. Kreekas idealiseeriti, Roomas kujutati realistlikult. Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena. Roomlastel oli ratsamonument, Kreeklastel mitte. Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud. 9.KRISTLUSE LEVIK: Jeesuse kannatusterohke elu pidi olema ideaaliks. Pärgament. Raamatumaal e miniatuurmaal. Maa-alused koopad- katakombid-matmiskoht, sellest sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Sarkofaagid. Basiilika(lääs-ida). Reljeefikunst. Seinamaalid. Mosaiigid. Sümboolsed motiivid, piiblilood. 10.RÄNDRAHVAD: Karjakasvatus, käsitöö.SKÜÜDI: hauakünkad-kurgaanid, realism, loomastiil, metall, filigraantehnika-traat, email eheteks, kärgsulatus. KELDID: loomastiil, paelornamentika-skemaatilised kujutised
Ta rõhutas figuuride ümarust, vormi. Giotto loomingu tunneb ära talle iseloomuliku näotüübi järgi inimestel on kõrged põsesarnad, veidi pilukil silmad. Koloriit on hele. Giotto harrastas peamiselt freskotehnikat. Tema parim töö 40 freskot Paduas Capella dell` Arenas (stseenid Kristuse ja Maarja elust). Gooti perioodi jääb ka tahvelmaali sünd. Aluseks puuplaat või lõuend. Vajati neid eeskätt altarite jaoks. Gooti ajastul õitses miniatuurmaal ehk raamatumaal. Hiilgeaeg 13. sajandi Prantsusmaal. Põhitöö oli piiblite illustreerimine. Tohutult töömahukas ühes köites tuhandeid pilte. Illustreeriti ka muud usulise sisuga kirjandust (psalter kirikulaulude kogu, breviaar- palveraamat jne).
on ta ikkagi AntiikRooma suurim mälestusmärk. Colosseum Monument Reljeefid Trajanuse sambal Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Maalikunst Aleksander Suur lahingus Dareiose vastu ~80e.m.a Põrandamosaiik Nn.Fauni majast Pompejis 2 sajandist Aleksander Suur lahingus Varakristlik kunst Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tähtsaim oli Jumala sõnapühakiri Katakombides pidasid kristlased koosolekuid, jutlusi ja jumalateenistust. Maalikunst Santa Priscilla katakomb Roomas Maalingud pärinevad 3.sajandist Arhitektuur Santa Costanza mausoleumi interjöör ~350aastal Ehitatud keiser Constantinuse tütarde jaoks hiljem kasutati kirikuna Santa Costanza mausoleum
kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. See oli palju vastupidavam ning sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Kuigi vanimad käsikirjad pole paraku säilinud, on 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad nii kõrgetasemelised, et tunnistavad varasema arengu olemasolu. Usukommete täitmiseks oli kristlaastel tarvis hooneid, kuid jälitamise ja tagakiusamise olukorras pidid kristlased esialgu varjatult kokku tulema ning nende kultushoonete arhitektuurist saame rääkida alles alates 4. sajandist. Algul said kristlaste kokkutulekukohtadeks üksikute jõukamate
Romaani maalikunst. Maalikunsti suunitlus analoogne skulptuuriga. Kirikutes kasutati väga palju seinamaali. Pinnaline ja lineaarne (joontel põhinev joonistus) laad, kujutised on fantaasiaküllased, dünaamilised ja väljendusrikkad. Peateema Piiblilugude illustratsioonid, mitmesugused imed pääsemine surmast, haigustest, kurjadest vaimudest jne. Eriti fantaasiarikkalt kujutati kurjasid jõudusid. Maalitakse ka ornamentikat. Oluline koht miniatuurmaalil (ld. miniatura), (raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat). Miniatuurmaali iseloomustab - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus - rõhutatakse askeesi ja kannatusi
· 395. Rooma riigi jagunemine 2 · 462. Lääne-Rooma riigi lagunemine KATAKOMBID.SARKOFAAGID · visuaalne kunst kristlastele esialgu lubamatu, tähtsaim oli jumalasõna ja pühakiri · võeti üle juudi usu vaen kujude ja piltide suhtes · kristliku raamatukunsti sünd: hakati kasutama kallist loomanahast pärgamenti; mis oli vastupidavad ja sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellega köideti raamatuid ja maaliti värvilisi pilte- nii sündiski raamatumaal e miniatuurmaal · kristlased kogunesid esialgu jõukamate koguduseliikmete elamutes, aedades või vabas õhus. Ainsateks allikateks 1-2 saj maaalused koopad (katakombid), mille seintesse maeti surnuid · katakombide leiukohad: Lähis-Idas, itaalias, osalt looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö (Rooma linna all 900 km- moodustades hiiglasliku, mitmekorruselise labürindi) · katakombides esimesed varakristlikud kunstiteosed (seina- ja laemaalid). Temaatika väga
o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahvel seina sees o Miniatuurmaal (keskaeg) e. raamatumaal o Mosaiikmaal värve ei kasutata, kivikesed jms tükid o Vitraaz värve ei kasutata, värviline klaas GRAAFIKA (kujutav e. vaba) o Söe- ja grafiitjoonistus o Litograafia kivitrükk, rasva ja vee vastastikkune tõukumine o Trükigraafika (15.saj) kõrgtrükk puugravüür sügavtrükk kraabitud sisse (vasegravüür) lametrükk rasvane kriit kiviplaadil (18.saj litograafia)
Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Lambatalle õlul kandev mees tähistas Head Karjas (Kristust). Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Töödeldud loomanahast pärgamendi kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes. Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati kristlaste kokkutulekukohtadena. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Reljeefikunstiga ehiti näiteks sarkofaage. Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? Varakristlikus kunstis välditi skulptuure, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega
nimetatakse vaeste piiibliks. Reljeefid olid ka kapiteelidel. Viimse kohtupäeva temaatika oli väga populaarne (kristlus tuleb maa peale ja mõistab inimeste üle kohut, kes taevasse, kes põrgusse) Kasutatakse ornamente, üpris skemaatilised. Võetakse eeskuju paganlikest ornamentidest. Geomeetrilised Arvukalt loodi seinamaale, et inimestele piiblit edasi anda. Hinnas ka miniatuurmaal ehk raamatumaal. Bayeaux vaip- tähelepanuväärseim, pikkuseks 70m ja kõrguseks u 0,5 m. Räägib William Vallutaja Inglismaa vallutamisest. 1500 inimfiguuri + hobused, lossid, laevad, linnud, loomad. Relikviaarid- kullaseppa tehtud kuju/skulptuur/püst, sees oli reliikvia (sääreluu, juuksekarv vms) GOOTI STIIL 12.saj-16.saj Nime saab uusajal, gooti hõimude järgi. Alguseks 1144.a kui valmib Saint-Denis’e kloostri ümberehitis (Prantsuse kuningate matmiskirik)
millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit. • 1000 aastat vana ning enam kui 70 m pikkune riidest vaip nn. Bayeux`vaip, millele on villaste lõngadega tikitud William Vallutaja Inglismaa retke lugu. KESKAEG GOOTI KUNST EHK GOOTI STIIL 12. - 15.saj • Sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. • Tahvelmaal sündis gooti ajastul • Levinud olid ka freskod • Miniatuur- ehk raamatumaal • Tahvelmaal oli suur edasiminek kunsti levikul, sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Esimesed tahvelmaalid tehti puutahvlitele „The Miracle of the child falling from the balcony „ (Simone Martini 1285–1344) „Madonna ja laps“ Duccio (1284) Tuntuim Itaalia freskomaalija oli Giotto di Bondone(1266- 1337) „Juuda suudlus“ • Miniatuur- ehk raamatumaaliga hakkasid tegelema munkade asemel ilmalikud meistrid.
· Antiiktempel ei sobinud kristlaste pühamuks, kuna oli vaja ruumi, mis mahtutaks võimalikult palju koguduse inimesi · Kristlik sümboolika tekkis, kuna nad käsitlesid mõnda tavlist antiikkunsti motiivi, kui tingmärki mida ainult nemad mõistsid. Iga päevastest motiividest tuli leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Nt lambatalle õlal kandev mees tähendas head karjust · Töödeldud loomanaha kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile · Miniatuurmaal (raamatumaal) - sai maalida värvilisi pilte mis selgitasid teksti Kirikuehituse algus Võeti eeskujus basiilika, mis oli roomast koosolekute ja kohtutüüpi hoone. Pühamu e kirik, kus sambad jagasid ruumi löövideks. Idast sisepääs ja läänes altar. (VAATA JOONIST VIHIKUST) Nt. Peetri basiilika Roomas; Santa Maria Maggiore kirik Roomas Bütsantsi kunst Lääne-rooma Ida-Rooma (Bütsants) Katoliiklus Õigeusk
See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri- tähtsaim. Pühakirja töhtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Materjal - töödeldud loomanahast pärgament. Vastupidav. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid tekste. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.) Jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku saama. Algul said kristlaste kokuktulekukohtadeks üksikute jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. See-tõttu, 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaagu ainsateks allikateks maa- alused koopad e. katakombid, mille seintesse maaliti surnuid. Katombe leitud Lähis-Idas, Ittalias jm
Tegi palju portreesid. · Grünewald(1470tel- pärast 1525)- Kuulsaim teos on Isenheim'i altar. · Hans Holbein noorem(1497-1543)- peamiselt portretist. Mõnda aega viibis inglise õukonnas, kus tegi pilte kuningast Henry VIII, ka aadlite perekonnaliikmetest. Erasmus Rotterdamist, 2 mehe portree? · Tuntumad kunstnikud olid veel Altdorfer, Baldung- Grien ja Burgmain. · Prantsuse maal: Tegemist oli peamiselt miniatuurmaaliga, st raamatumaal. Fouquet - Chievalier palveraamat, prk Glouet, isa Frank Glouet Francois I portree, poeg Francois Glouet Charles IX naise kuninganna Elizabethi portree. · Manerism: Osa kunstiajaloolasi käsitlevad seda omaette kunstivooluna, osad hilisrenessansina, osad baroki I staadiumina. Peamiselt Itaalias 16. saj teise kolmandiku alguses. Renessansi suurmeistrite looming oli neile normiks, proovisid jäljendada nende maneeri. Figuurid olid pikemaks venitatud,
9.Euroopa gooti stiilis ehitised-Prantsusmaa:Chartres´i, Reimsi ja Amiens`i katedraalid, Saksamaal Kölni toomkirik, Itaalias Doodzide palee, Inglismaal Canterbury katedraal ja West-minster Abbey Londonis. 10.Eesti Tallinnas Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste. 11.Muus stiilis tornikiivrid-kui välk tabas torni ja see maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile. 12.Maalikunst seinamaal Itaalias maaliti märjale krohvile (fresko), jätkus raamatumaal, tekkis tahvelmaal-puuplaadile või lõuendile maalitud pildid (sai liigutada), loodi kõrgetasemelisi piltvaipu (,,Daam Ükssarvega"). 13.Tiibaltar- õhukest kappi meenutav (käis kokku), kaunistatud kujude ja maalingutega. Nt. Notke Pühavaimu kiriku tiibalatar.
c)olemus seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus temaatika on mitmekesine c)kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst väga populaarsed olid maalitud portreed enkaustikatehnika värvimuld segatakse kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära X RISTIUSU MÕJU KUNSTILE . KATAKOMBID. SARKOFAAGID 1.Raamatumaal e miniatuurmaal a)Roomas levis kirjutusmaterjalina töödeldud loomanahast pärgament(pühade tekstide jaoks) b)maaliti värvilisi pilte, mis selgitasid teksti 2.Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsad allikad osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed seina- ja laemaalid 3
annaabi.ee 
