Barokk Tallinna ehituskunstis Merlyn Leichter RK12 barokk arhitektuur Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus Barokk arhitektuur Eestis Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel 1629. aasta Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (va. Saaremaa).Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu 18. sajandi keskpaigast algab suur õitseng mõisaarhitektuuris. Parimateks näideteks on lossitüüpi esinduslikkust ja ilu taotlevad Maard...
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Rühma nr: 1.Rooma võttis oma kultuuris eeskuju kreeklastelt 2.Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Mört 2.Betoon 3.Kaar 4.Põletatud tellised 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Pantheon Milline on selle templi katus?poolkera kujuline kuppel 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. nad kasutasod mörti kivide sidumiseks, betoon 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal)
Graafika varane puupulkadega varustatud areng. paberirullidele. 9. ühised jooned Budismi levik ning Buddha Budismi levik ning Buddha Budismi levik ning Buddha mälestusehitised. Kivi kasutamine mälestusehitised. Kivi kasutamine mälestusehitised. Kivi kasutamine ehituskunstis. Inimeste, loomade ehituskunstis. Inimeste, loomade ehituskunstis. Inimeste, loomade ja looduse kujutamine kunstis. ja looduse kujutamine kunstis. ja looduse kujutamine kunstis. 10. eripära India loodus on kontrastne Väga kõrgetasemeline tarbekunst. Tarbekunstis levis lakkimistöö ja (kõledad kiltmaad, viljakad orud, Metallitöö, nikerdused, tikandid, lihtne ent elegantne keraamika.
Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil tekkis hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele. Korintose stiilis katavad kapiteele rikkalikult mitmesugused taimemotiivid. dooria korintose joonia
Rooma arhitektuuri süsteem Arhitektuuri areng Lubimördi kasutuselevõtt Valmistati lubjast ja vulkaanilisest mullast Kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituskunstis Tellised nn rooma betoon Kruus ja tellisepuru +lubimört Kaeti ehitisi ka marmoriga Rooma arhitektuuri süsteem Mõju Kreekalt Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust Dekoratiivne tähtsus Rooma templi sambad Eelistatum oli korintose stiilis Nad olid müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Rooma arhitektuuri süsteem Teed Ehitati sõjaväe kiireks liikumiseks ja ka riigi kooshoidmiseks Teed sillutati ja kruusati Via Appia Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Sillad
lõikumisel. koor - kiriku idaosas asetsev ruum, kus paikneb peaaltar. apsiid - poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. kooriümbriskäik - deambulatoorium, kiriku külglöövide pikendus ümber koori. krüpt - algselt märtri koobas katakombides. torn - kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina
VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST · Rauaaja kultuuridest Villanova kultuur PõhjaItaalias · Etruskid pärit Toscana maakonnast · Etruskide usulised vaated olid väga omapärased ja sünged · Kunsti poolest seotud väga Kreekaga · Usulised omapärasused avalduvad arhitektuuris(eriti tempel ja haudehitistes) · Etruskide kunst valitses KeskItaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini · Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia · Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi
Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne
KUNSTIAJALUGU 22.Prantsuse kunst 17. sajandil. · 17. saj(BAROKK) 18. Saj I pool(Rokokoo) · Feodaal-absolutism · Sissetulekud ekspordist(parfümeeria, mööbel, rõivad) · Louis XIII, XIV, XV · Tähtsaim arhitektuur · Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk · Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju · Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused · Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles' loss) FRANCOIS MANSART: · Arhitekt · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi hakati nimetama mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad: · Võimule Louis XIV · Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise, jäädvustamise vahendiks · Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Kogu tänapäeva ehitus põhineb mingil määral antiikkunstist pärit avastustel. Sealsed tehnikad ja ideed omavad tänapäeval suurt tähtsust. Vana-Kreekas olev akropol kujutas endast kõige kõrgema kalju otsa rajatud tsitadelli. Mesopotaamia ehituskunstis leiutati palju tähtsaid konstruktsioone, mida kasutatakse siiani. Kaared ja võlvid, mida kasutati näiteks keldrite või väravate ehitamisel. Kreeka arhitektuurist aga kujunes välja mitu erinevat stiili, mida seal ka kasutati. Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Stiilid erinevad üksteisest sammaste ja kujunduse poolest. Kõigil stiilidel on karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises.
Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu
Markuse kiriku Veneetsias. Siiamaani oli romaani ehituskunstistis silinder- ja ristservjoonvõlvide puuduseks see, et nad olid väga rasked, seega ehitati nad väga paksudena ning selletõttu oldi sunnitud avama selles vähe ja väikesi aknaid; hoone sisemus oli pime. Gooti ehitussüsteem võtab tarvitusele teravkaare, roidvõlvid, tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare rakendamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Gooti ajastul oldi ehituskunstis targemad, areneti edasi, kuid gooti ja romaani arhidektuuris leidub väga sarnaseid jooni. Üks väga märkimisväärne gooti ajastu ehitis on näiteks Doodzide palee Veneetsias, samuti ka Milano toomkirik Romaani ja gooti kunsti skulptuur Varakristlikust ajastust alates kaotas skulptuur ikka rohkem ja rohkem oma tähtususest. Kadunud oli inimfiguuri kujutamise oskus plastilises ümaruses. Alles romaani ajastul, XI sajandil tärkab skulptuur selle sõna otseses
2. Avalikke hooneid terme,basiilikaid,staadione jne 3. Võidu- ehk triumfikaari võidukate väejuhtide auks keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. 4. Mausoleume tähtsatele isikutele hauakambreid Vana-Rooma arhitektuur Arhitektuuri arengus sai eriti oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt. Sellega kaasnes rooma olulisim ehitustehniline iseärasus kaarte,võlvide ja kuplite laialatuslik kasutamine ehituskunstis. Vana-Rooma arhitektuur Romlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja rooma betooni,mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Vana-Rooma arhitektuur Rooma tempel meenutab kreeka templit ,kuid ta asub kõrgemal alusel. Vana-Rooma arhitektuur Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Rooma templi sambad esinevad tihti müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Panteon
ristvõlv – võlv, mis tekib kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel koor - põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa apsiid - poolringi või hulknurgakujuline eenduv hooneosa, apsiidis oli altari asukoht peamiselt varakristlikul ajal kooriümbriskäik - ruum, mis moodustub külglöövide pikendustest ümber koori krüpt - maa-alune kabel torn – kirikutel oli tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal ja üks nelitisel 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.(gootika vastand) 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuurid on lamedad ja anatoomiliselt ebakorrektsed, rikkalikult stiliseeritud ja sümbolistlikud. Kõige enam kaunistati portaale, fassaadi ja sambakapiteele. 7. Romaani maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal). Viljeleti peamiselt miniatuurmaale ehk raamatumaale, ornamentaalseid kaunistusi, freskosid
Romaani Avaldus ehituskunstis, markaar, ehitusmlestistest on kirikud, Enim ehitati basiilikaid, kirikuhoone hendamine tornidega, nelitis- piki- ja pikhoone ristumiskohal, Lve katsid rasked silindervlvid, . Kirikud olid kolmelvilised, ristvlvid- kahest risti asetatud silindervlvist, piilarid- 4-vi 8-nurkse lbilikega tugipostid, kapiteel oli kivikuup, Roietele e kivikaared- toetati vlve, reliikviaid- phakute silmeid , kooriruum- idaosas, poolkaares mber kooriosa rida kabeleid (kabeliteprg), poolkaarekujuline koorimbriskik., Kiriku phiplaaniks oli ladina rist, Transept- pikhoone, Nelitis- pikihoone ja pikihoone ristumiskoht, basiilika krval teinegi kirikutp kodakirik, Nt: Notre Dame La Grande kirik Poitiers's, Pisa katedraali kellatorn, Durhami katedraal, Lundi toomkirik, Speyeri toomkirik
Kristluse tunnustamine neljandal sajandil oli suur pöördepunkt ühiskonnas, millega sai seni ebaseaduslik ja tagakiusatud kogukond kõik õigused. Selle sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete ehk kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned, mida nimetatakse basiilikateks, mille tähtsaimaks tunnuseks oli valgmik. Kunst oli tingitud tegelikest vajadustest. Selles väljendati tollaste inimeste tõdesid. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga, mille tagajärjel sai kunst ühiskondliku elu osaks. Kristluse sümbolite paigutust kirikutes peeti väga oluliseks, kuna see väljendas austust ja jumala ning religiooni ülistamist
Ehituskunstis on oluline ruumimõju. Mahulised objektid paiknevad ruumis ja nende vorm liigendab seda. Hoone jaguneb peafassaadiks (kõige enam avalikkusele esindatud külg, rohkem kaunistatud, peasissekäik on esile tõstetud) ning külgfassaadiks (maja ülejäänud küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel). Sisekujunduses liitub skulptori, arhitekti, disaineri, maalikunstniku jne. looming. Skulptuurikunsti iseloomustab mahuline vorm ja kolmemõõtmelisus. Skulptuure luuakse põhiliselt kolmel viisil väljaraiumi...
Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne
Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. ...
Tuntuimad maalijad on Chao Mengfu ja Jien Hui. Arhitektuur Põhiline on puuarhitektuur. Iseloomulikuim ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk (sambad, talad). Iseloomulikuks on veel ehitiste katusevorm mitmekorruselised katused. Põhivormiks on puusammastele või postidele toetuv kõrge katusega koda Ehitisi kaunistatakse värvilise keraamika ja puunikerdustega. 3. Sajand ehituskunstis Levima hakkasid kaljusse raiutud templid ja pagoodid. Pagood ehitismonument, sümboolne austusavaldus Buddhale. Tavaliselt püstitati pagoodid pühakusäilmete matmiskohtadele. Pagoodid on mitmetahulised tornehitised, korruste vahel on üleskaarduvate servadega katuseräästad. Raudne pagood, Kaifeng, ehitatud 1049. aastal. Shanixi pagood Yingxianis. Ehitatud 1058. aastal. Lossid ja templikavatised koosnevad üksikutest
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Karli Peegel Rühma nr: EP-13 1. Rooma võttis oma kultuuris eeskuju? Kreeklastelt 2. Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst. 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Kaar 2.Põletatud rellised 3.Mört 4.Betoon 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Panteon. Milline on selle templi katus? Panteooni templi katus on kuppel mis on poolkera kujuline. 5
Vana-Kreeka kunst Umbes 600 a. e.m.a. oli välja arenenud Kreeka kunst, kus eristatakse kolme suuremat perioodi: arhailine 600 . 480 e.m.a., klassikaline 480 . 323 e.m.a. ja hellenistlik 323 e.m.a. . 30 m.a.j. Jumalaid oli Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli
et igaüks kes sinna siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad piiskopilikud peakirikud toomikirikud e. katedraalid. Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas. Põhiplaanilt olid kirikud sageli ristikujulised. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. XI-XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar. Selliselt vormiti nii aknaid, uksi, kui ka võlve. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsejaks gooti stiil. Ümarkaar asendus nüüd teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks. Kirikute seinad kaeti nii seest, kui
Dooria order Joonia order Korintose order Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks) dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne
Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne
Joonisel on kujutatud enamik kreeka templite põhitüüpe. (Näitlikku pildimaterjali kreeka templitest vaata mõistete dooria, joonia, korintose order all) 1 Rooma tempel. Rooma templiehituse arengut hilise vabariigi ajajärgul mõjutasid ühelt poolt etruski tempel, mis oli terrakotaplaatidega kaetud puitehitis ja teiselt kreeka templid, eriti hellenistliku ajajärgu toretsevad ehitised. Rooma ehituskunstis võib eristada viit orderit (toskaana, rooma-dooria, rooma-joonia, korintose, komposiitne), ent väga valdav oli hellenistlik korintose stiil. Rooma tempel meenutab suures osas kreeka templit, kuid see asub reeglina oluliselt kõrgemal alusel, poodiumil, kuhu viis trepp. Kui kreeklased pidasid templit jumala asupaigaks ja selle pühamasse ruumi rahvas siseneda ei võinud, siis Rooma templisse kutsuti inimesed sisse. Rooma templiehitusel (ja ehituskunstis laiemalt) rakendati küll
Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga vähe, kuid erandina leidub islami kunstis miniatuurmaali. Ehituskunstis on kõige silmapaistvamaks ehitiseks mosee, mille juurde kuulub mitu minaretti. Islami ehituskunst on Bütsantsi mõjutustega. Islami ehituskunstile on omane ornamentaalne dekoratsioon. Kõige silmapaistvamaks ehitiseks võib pidada Tadz Mahali. Euroopa keskaja kunst Keskaja kunst oli sümbolirohke. Euroopa keskaja kunstis võib eristada kahte stiili- romaani ja gooti stiili. Romaani stiil kestis 10.-12. sajandini. Romaani kunst on eelkõige kirikuga seotud.
arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikkuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeletud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Shi Huangdi hauast leitud sajad savist sõjafiguurid "Terrakota sõdalased" on näiteks hiina skulptuurist.Kujud on kehavormide
Barokiajastu kunstikultuur Baroki termin tuleneb itaaliakeelsest sõnast barocco, mis tähendab naljakat, kummalist (nähtust). Baroki mõiste sisu on diskuteeritav ühed peavad seda stiiliks, teised kunstivooluks, kolmandad praktiliseks süsteemiks, neljandad kultuuriepohhiks jne. Kunstiajaloolise terminina võlgneb ta tänu 19. sajandi tuntuimale kultuuriteoreetikule Jacob Burckhardtile. Barokiajastul muutus kunst mitmeplaanilisemaks. Maalikunstis esines vaba joon ja tonaalsus, skulptuuris heletumedus, arhitektuuris aga sügavuse mõju ja ruumilisus. Barokile on iseloomulik piiride kaotamine maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri vahel ning püüe liita need üheks tervikuks. Ehituskunstis andis barokk oma parimad taiesed kirikuarhitektuuris. Siin pandi maksma basikaalne põhiplaan, mis vastas paremini jumalateenistuse nõuetele. Barokk-kirikud on valgusküllased ja avarad. Selle saavutamiseks loobuti löövis...
kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Visuaalse terviklikkuse saamiseks kasutati optilisi parandusi, näiteks tehti sambad ülevalt veidi kitsamad, et mõjuda võimsamalt. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitsesid kolm stiili, mida stiili ranguse tõttu nimetatakse orderiteks. Need on järgmised: dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam, jääb mulje nagu ta pingutuks talade raskuse all. Samba ülaosa ehk kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on
alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga. MAALIKUNST Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükkidest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks.
Hauakambrite seinamaalidel kujutati helgeid ja lõbusaid hekti: peod muusika ja tantsuga, jahiretked, spordivõistlused, mõnusad viibimised pereringis. Terrakotast e. põletatud savist kirstudel kujutati näiteks patjadel külitavaid abielupaare sõbralikus vestluses või einestamas. Skulptuuridel etruksidele omased näojooned: suur nina, mandlikujulised silmad, lopsakad huuled. Etruksid olid osavad pronksivalajad. 10. Roomlase edusammud ehituskunstis. Mis ajast pärinevad kõige uhkemad arhitektuurimälestised? Võlvid, kuplid, mört- suured edusammud ehituskunstis. Sai luua mitmekesise plaaniga siseruume ja väga suuri siseruume. Näiteks kõikide jumalate tempel Panteon. Võeti üle kreeka sambad- eelistati toretsevat kornitose stiili. Kui Kreekas olid sambad tugisüsteem, siis Roomas dekoratiivne element. Kõige uhkem arhitektuurimälestis Panteon pärineb umbes 118-128 pKr. 11. Kirjelda rooma elamuehitust
neile järgnesid astmetena tõusvad astmikpüramiidid. Kuigi püramiidi avad olid maskeeritud,leidus haua rüüstajaid.Hakati kasutama haudu kui kaljukoopaid,mille sissekäigud peideti liiva alla.Samuti püramiidide ehitamiseks tehtud kulutused olid väga suured ja laostasid väga riigi majandust.Püramiidide lähedusse ehitati Vana-Egiptuse kombekohaselt inimpeaga ja lõvi kehaga kuju,mida nim.Sfinks.Lõvi kujutis oli valvsuse sümboliks. EHITUSKUNST Ka Egiptuse ehituskunstis esines tempel.Nelinurkne kõrge müüriga piiratud ja pealt suures osas lahtine ehitis.Peaosaks õu,mida ümbritses sammas käik. Peasissekäigu ees oli väravehitis ehk Püloon. SKULPTUUR Skulptuurid,mis kujutasid vaaraod ja jumalat,olid väga ranged,suursugused ja lihtsustatud.Sageli tehti vaaraode täisfiguure.Nad on alati tundunud kanges poosis-vasak jalg pool sammu ees pool.Rusikas käed vastu külge surutud..Nägudel võimukas,salapärane naeratus.Kogu Vana-Egiptuse
Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. KULTUUR Muinasajal oli Eestis mitmeid Keskajal olid erinevaid kultuure. Kõige maalikunstis olulisel vanem neis oli Kunda kultuur kohal seinamaalid, mis levis kõigis Läänemere ehituskunstis oli tänu idaranniku maades. Sellele feodaalsele järgneb kammkeraamika kultuur, killustatusele palju ja veel venekirveste kultuur mitmekülgsust ja algas renessansikunsti läbimurre. VALITSEMINE
Islam on noorim suurreligioonidest, mis on maailma oluliselt mõjutanud ja kujundanud alates prohvet Muhamedi aegadest 7. sajandil. Islami kultuur sulatas endasse dünaamiliselt ja loovalt väga erinevaid elemente. Kokku 12 sajandi jooksul rikastasid islami kunsti ja kultuuri lisaks põlistele mõjualadele Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Pärsias ja Türgis ka Kesk-Aasia, India ja Kagu-Aasia kultuurilised eripärad. Kunsti iseloomustab vaen ebajumalate vastu (pilte ning kujusid jumalatest ei tohi luua isegi mõttes). Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moeed mida hakati ehitama 7 sajandil Neid on väga mitmesuguseid kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja...
Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna - rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. 2. Üks kõige püsivamaid osi Rooma riigi pärandist ristiusk. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamis. 3. Ehituskunstis võtsid roomlased kasutusele nn rooma ning õppisid ehitama kuppel- ja ristvõlve. Roomlased olid head teedeehitajad. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid. Tähelepanuväärsed saavutused on amfiteatrid, eriti Colos-seum. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon.
punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8. Hellenistliku kunsti iseloomustab suur tundelisus. Ei pööratud tähelepanu enam väga templitele vaid vabaõhuteatritele ja jalutusplatsidele. 9. Jumalanna aphrodite kuju, Milose venus. Võidujumalanna Nike kuju. 10. Rhodose koloss, artemise tempel Ephesoses, zeusi kuju olümpias, aleksandria tuletorn, halikarnassose mauseleum 11. Roomlaste tehtud uuendused ehituskunstis: ehitasid kivist kaari, võlve ja kupleid, kasutasid ladumiselt mörti, võtsid kasutusele sambad. 12. Rooma termid Need olid avatud saunad, kuhu koguneti kümblema, aega veetma, poliitikat arutama jne. Need mahutasid üle 1000 inimese. 13. Foorum- rahva kogunemis paik. Poliitiline ja ärikeskus, kohtu paik. 14. Rooma skulptuurid ei olnud nii täiuslikud kui kreeka oma. Püüti jäädvustada ajalugu ja austada esivanemaid
Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning sellest ajast on meil hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. 2 Gooti kunsti arhitektuur Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige
Kes olid ja mille tõttu on kuulsaks saanud: 6p Gaius Julius Caesar Oli Rooma riigi ainuvalitseja (49-44 a eKr) ; Võitis lahingu Gallialaste vastu Romulus Rooma linna rajaja ; Esimene kuningas Octavianus Augustus Tema valitsusaeg tõi kaasa pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Oli Caesari kasulaps 9. Kes oli roomlaste eepose ,,Aeneis" autor? Vergilius 1p 10. Nimeta 2 uuendust, mis tehti roomlaste poolt ehituskunstis! Teede ja sildade rajamine; Kuppelehitised ; Akveduktide rajamine 2p 11. Nimeta 3 Rooma linnas asunud kuulsat ehitust! Colosseum ; Circus Maximus ; Kapitoolium 3p 12. Kes olid gladiaatorid? Milline oli nende relvastus? Orjaseisuses või vaba elukutselised võitlejad, kes esinesid V-Rooma avalikel mängudel. Kiiver, kilp, rinnakaitse ja mõõk 3p 13
Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne
suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. · ETIENNE MAURICE FALCONET Katariina II poolt Prantsusmaalt kutsutud skulptor elas Peterburis kümmekond aastat ja lõi seal oma peateose Peeter I ratsamonumendi. Kunst Eestis: · Põhjasõda jagas barokiajastu Eesti kaheks osaks · 17. Saj oli Eesti Rootsi idapoolne provints, mille ehituskunstis domineerisid kaitseehitised · Bastioniarhitektuuri arendasid Eestis rootslased. Kõige võimsamad bastionid ehitati Tallinna ja Narva kaitseks, neid oli veel Tartus, Pärnus, Kuressaares. · Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eestis kõige tähtsam linn. · 1659. Aasta tulekahju järel ehitati uued hooned hollandipärases barokiliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole
Rooma linn tänapäeval. Arhitektuur on määratletud kui "kunsti ja teaduse projekteerimine ning hoonete paigaldamine''. VanaRoomlased olid arhitektuuri meistrid. Roomlased ehitasid erinevat liiki ja stiili hooneid sealhulgas linnused, villad, templid, linnad, vannid, suur seinad ja teed VanaRooma arhitektuur on muutnud Euroopa nägu igaveseks. VanaRooma arhitektuur avaldub kõige paremini ehituskunstis. Roomlased võtsid üle vallutatud rahvastelt ehitustehnilisi uuendusi (lubjamört, rooma betoon, põletatud tellis). Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Võlvimistehnikaga ehitati kaarjaid dekoratiivseid sambaid ja nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadid. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks. Rooma vabariigi ja keisririigi ajal oli Rooma
Rooma ehituskunst Ehitusviisid Roomlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja nn. rooma betooni (kruus ja tellisepuru + lubimört), mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Täiustamine võimaldas roomlastel ehitada mitmesuguseid keerulisi ja väga vastupidavaid rajatisi, nagu näiteks nende kuulsad sillad ja akveduktid (veejuhtmed) , mis on osaliselt püsinud tänapäevani. Olulisemad hooned Ühiskondlikud hooned (kohtupalee, term) Lõbustusasutused (amfiteater, tsirkus) Lossid, villad Triumfikaared Tee ja sillaehitused (akvedukt) Foorum
/// Romantism:Vastukaaluks klassitsismile kujunes omalaadne fantaasiarikas maailmavaade: paranähtustest huvitumine, tunnetuslik maailma kompamine. Kunstnikud arvasid, et ainult loovinimesed suudavad oma eriliselt arenenud meelte abil universumit mõista tekkis boheemlus. Arhitektuuris jäljendati mingit seni esinenud stiili, seda kaasaegsete tehniliste võimalustega täiustades, tekkis historitsism. Teine suund ehituskunstis oli ekletika: kõikvõimalikke stiilide koos kasutamine.Maailkunstis kujutas sakslane Caspar David Friedrich kaugusesse hajuvat nukrat maastikku, kus oli varemeid, raagus puid, kuuvalgust, mõtisklevaid inimesi ja palju ususümboolikat: ,,Rändaja udumere ääres". Hispaanlane Francisco Goya maalis kodusõja õudusi ,,Koloss", ,,Ülestõusnute mahalaskmine" ja tegi mitmeid graafiliste lehtede seeriaid ,,Sõjakoledused", ,,Kapriisid". Prantslased
ennast täiendama ja kõnekunsti õppima. Rooma oraatorite seast tõuseb suurkujuna esile Cicero , kes saavutas oma kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega, kus ta paistis silma oma meisterliku keele-kasutusega. Ta polnud üksnes oraator. Temalt on säilinud ka hulk mõttetihedaid erakirju, kus ta kirjeldab, milline oli Rooma ühiskondlik ja poliitiline elu Rooma vabariigi lõpukümnenditel. Rooma kõnemehed õppisid Kreeka kõnemeestelt ja olid neist kohati targemad ja paremad. Ehituskunstis võtsid roomlased samuti paljudes asjades õppust Kreeka hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale. Juba vabariigi ajal hakati Roomas rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid. Keisririigi ajal levisid olmeehitised kõikjal impeeriumis. Kreekas seevastu pandi ehituskunsti põhirõhk templiehitusele. Rooma ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal
Essee Millise kunstilise väärtuse on jätnud meile Mesopotaamia kunst? Kui tarvitada piltlikku väljendit, siis võib öelda, et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest, samuti ka kunst, kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega - see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab Mesopotaamia kahejõemaad, sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge - Tigris ja Eufrat. Seal elasid mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja, mida võib pidada üheks meieaja tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid Mesopotaamlased ehituse alal. Ehituskunstis peamiseks materjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitel...
Antiikaja Tehnika Antiikaeg on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaja ajalised piirid on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid. Teadus on käinud sama teed kui kaubandus ja tööstus Egiptusest ja Mesopotaamiast Kreekasse, Hispaaniast renessaansi ajastu Itaaliasse, sealt Madalmaadele ja Prantsusmaale. Tehnika on inimese poolt omaks võetud moodus millegi tegemiseks. Puidusöega kuuumutamine ja tagumine võimaldas raua pinnal saada terasekihti. Teraskiht lubas hakata valmistama teravaservalisi töö ja sõjariistu. Kreeklased haniksid rauast sõjariitstu Väike-Aasiast. Põllunduses tõusis tänu rauast tööriistadele tootlikkus, alates aastast 700 eKr hakati raudkirvestega metsi maha raiuma Europpas. Varsti kasutasid kreeka ja rooma talupojad rauast kühvleid, labidaid, krikasid, kõplaid, vikateid, kõverteralisi aednikunuge. Lambarauad leiutati aastal 500 eKr. Samal ilmusd puuseppade raam- ja põi...
Prantsuse kunst 17.sajandil Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau (fontenbloo) maneristliku koolikonna mõju .Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide
17. EHITUSMÄLESTISED ROOMAS. MONUMENTAALKULPTUUR Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil ja see oli vahend riigi ühendamiseks. Tänapäeval on Rooma segu vanast ja uuest aga nii oli ka juba antiikaegses Roomas. Linna täiendati ehitati ümber ja täiendati kogu riigi ajaloo vältel. Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Foorumitele oli pea iga põlvkond lisanud mõne ehitise ja need paiknesid korrapäratult. Keisrite ajal lammutati vanu ja rajati uusi range planeeringuga sümmeetrilise ülesehitusega foorumeid. Uhkem neist oli Trajanuse foorum. Forumie pääses suure kaaravaga väravast. Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread. Keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku
igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eelnevalt Rooma aladel elavate inimestega. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Kirikutes kujutati enamasti piibli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
