- XVIII . Palehk'i ikoonimaalistiil tekkis 18. saj keskel. - , , , , , - - . Palehki miniatuurmaalid olid kirjutatud laegastele, reisikastidele, plaatidele, prossidele, puudritoosidele- valmistatud papjeemaseest. : () ; ; ; ; ; , , , " "; ( ). Palehkski kooli iseloomustavad jooned on: miniatuurne detailne kiri, pehme kirjatoon, valik kompositsioonielemente ja nende võlu, valik erksaid varjundeid,puud loomuliku lehestikuga,värvivalik-lai ja ere terava ja väga peene valge varjundiga,aga vahest ka kuldse varjundiga; taustad erinevate toonidega(kaasa arvatud kuldne).
meistriteoseid. Nad näitavad keldi-germaani metallikunsti traditsioonide jätkumist. Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes see kunstiala mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See nähtus on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste ja teiste rahvuste väljakujunemisega. BÜTSANTSI KUNST - IKOONIMAAL Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja selle vastaste vahel. Usulise sisuga piltide (ikoonide) pooldajad (ikonoduulid) pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Tihti kaasnes sellega usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Pildieitajad (ikonoklastid) lähtusid aga samast põhimõttest millest islamiusulisedki - Jumal ja kõik pühad nähtused ülemeelelised, st. nähtamatud. Pühade asjade kujutamine pildil sel juhul nende pühaduse teotamine.
petikud (lamedad süvendid), maalikunst keelati elusolendite kujutamist, piltide pooldajad olid ikonoduulid ja eitajad ikonoklastid, Ravenna kiriku mosaiigid, mosaiik: (Theodora oma saatjaskonnaga, Justinianus), figuurid pikaksvenitatud, saledad, pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad, figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest, figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata, ikoonimaal: enkaustikatehnika, kordumatu, erinev, ümberpööraud perspektiiv, ümar nägu, suursugune hingelisus, ikonostaas püha pildisein, Maarja Jeesus lapsega, Trooniv Jumalaema, tarbekunst - rikkalik, hõbe, kuld, kalliskivid, keeruline tehnika, puudus ümarplastika, lüürilisem, heledam, mõju vana vene kunstile. Vana Vene ristiusu vastuvõtmine, Bütsanti kunsti jätk + Vene traditsioonid, tsentraalehitised Kiievi Sofia katedraal (viis lühikest löövi, mis lõppes apsiidiga,
saarel). · Vassiili Blazennõi kirik Moskvas (madalad käigud ja galeriid, mõjutused vanavene puuarhitektuurist, taimemotiivilised maalingud) · Moskva Kremli müürid Maalikunst: · Kirikute siseruumide kaunistamine mosaiikide, freskodega · Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted, seinamaalide süsteem. · Piiblilugusid illustreerivate stseenide, figuuride paigutus täpselt kindlaks määratud · Ikoonimaal (,,Vladimiri jumalaema") · 14.-15. Saj algul kahe suuna bütsantslku ja kohaliku vaheline võitlus · Bütsantsi kunstnik THEOPHANES KREEKLANE (pühakud-sügavamõttelised ja targad. Maalide üldmulje dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad rohkem heledumedusel kui värvidel, hoogsad vabad pintslilöögid. Sisuks enamasti traagiline lõhestatus ja karmus) · Vanavene kunstnik ANDREI RUBLJOV (ühendatud 13.-14- sajandi ikoonide rahvalik,
Third level Fourth level Fifth level Ravennas olev kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel IKOONIMAAL Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga Suursugusus ja rikkalik hingelisus Ikonostaas pildisein Tarbekunst Väga rikkalik
Sellegi poolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega aga antiikplastika,kus loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Alates 9.saj-st levis aga tahvelmaal ehk ikoonimaal. Ikoonimaalidel oli õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetati ja neid hoiti kodus.Kirikus hoiti neid peamiselt erilisel võredel ikonostaasidel. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka
Figuurid on asetatud tihedasse ritta ja näib, nagu nad ei seisaks maapinnal Figuurid on tasapinnalised ja ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada Figuuride kuldne taust on täiesti tinglik Mosaiigid tahavad rõhutada, et nad pole mingi konkreetse sündmuse kujutis, vaid väljendavad keisri ja tema kaaskonna igavest kohalolekut Võimukate valitsejatena kujutatakse ka Kristust Keisrinna Theodora ja pühakuid mosaiik Hiline ikoonimaal Hilist ikoonimaali iseloomustab hoopis suurem hingesoojus Traditsioon ja tehnika on lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest Nende eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas Alates 8. sajandist kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel Kõige levinum aine oli Maarja Jeesus-lapsega
* Moskvast kujuneb 14. saj lpus Venemaa kige tugevam vrstiriik * Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate vrvidega * Tema kuulsaim pilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov * Andrei Rubljov on teinud palju seinamaale Troitse-Sergi kloostrisse ja muudesse kirikutesse * Ta on tuntud oma lrilise, nukra meeleoluga maalingute poolest * See ei ole tpiline Btsantsi kunst * Andrei Rubljovi tuntuim t on ikoonimaal Kolmainsus * Ta on kolmainsust kujutanud smboolselt kolme inglina htul einestamas * Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nrk * Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju * Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi * Tema elas krge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima t Feraponti kloostri seinamaalid * Tema maalikunst sarnaneb tavalisele btsantsi ikoonimaalile * Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka thtsaid
looduslikult kaunis kohas* Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate värvidega* Tema kuulsaim õpilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov* Andrei Rubljov on teinud palju seinamaale Troitse-Sergi kloostrisse ja muudesse kirikutesse* Ta on tuntud oma lüürilise, nukra meeleoluga maalingute poolest* See ei ole tüüpiline Bütsantsi kunst* Andrei Rubljovi tuntuim töö on ikoonimaal ,,Kolmainsus"* Ta on kolmainsust kujutanud sümboolselt kolme inglina õhtul einestamas* Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk* Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju* Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi* Tema elas kõrge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima töö Feraponti kloostri seinamaalid* Tema maalikunst sarnaneb tavalisele bütsantsi ikoonimaalile* Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka tähtsaid
o Toretsevad riided ei luba aimata keha vorme o Väikesed näod aga suured silmad o Figuurid on tihedates ridades - Näib nagu hõljuksid nad tühjuses, mitte ei seisaks maapinnal. Kalliskividena säravad värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist. Figuuride kuldne taust on tinglik ja figuurid on tasapinnalised ning neid ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada. Ikoonimaal o Traditsioon ja tehnika on lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest. o Vanimad on maalitud enkaustikatehnikas - o Alates 8. sajandist võeti jälle kasutusele tempera värvid, ning maaliti laudadest tahvlitele. o Ikoonimaal oli kanooniline kunst - o Näiteks ümberpööratud perspektiiv o Kõige levinum oli Maarja Jeesus-lapsega. Ikonstaas sein, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast, ka sellel asusid ikoonid.
Kõige tähelepanuväärsem osa selles on kindlustusarhitektuuril. Moskva Kremli müürid on vanaveneaegse linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat ja Irboskat. Skulptuur levis vähe. Suuremad saavutused on maalikunstis. Kõik võeti üle Bütsantsist ja kreeka meistrite töö on näiteks mosaiigid ja freskod Sofia katedraalis Kiievis. Kõige väärtuslikum vanavene kunstis on ikoonimaal. Esimesed ikkonid, nende hulgas legendaarse kuulsusega ,,Vladimiri jumalaema" toodi Bütsantsist ja sealt pärineb ka nende põhimõte ja maalitehnika. 1240-1480 Mangoli tatari ike o Sidemed Bütsantsiga nõrgenesid o Vene ikoonikunst iseseisvus o Lisandusiid kohalikud legendid ja pühakulood o Kunsti tungisid rahvalikud jooned ja rahvausundi elemendid. o Ilmuvad mustade jõudude kujutised o Ilmnesid vabama ja maalähedasema laadi taotlused
kätega inimene e. palvetaja. Reljeefikunsti harrastati sarkofaagide ehitamisel ja temaatika võeti piiblist. Ristiusu teke (kus, millal ) Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 3s.pKr Ristiusu lubatuks kuulutamine (kes, millal) 318.a. kuulutas keiser Constantinius ristiusu lubatuks Katakombid 1 ja 2. Saj. Kristliku kunsti allikad. Maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. Osad looduslikud, mõned inimeste tehtud. Bütsantsi ikoonimaal Sai alguse Rooma kunstist. Esialgu maaliti märtrite ja pühakute mälestuspilte, vanimad ikoonimaalid on maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8.saj. hakati kasutama tempera värve (vee baasil munavalge, mee või muu orgaanilise ainega segatav värv). Kujutise foon enamasti kuldne, riietus võlts, keha pole aimata. Bütsantsi riigi tekkimine (kuidas, millal) 395.a jaguneb rooma Ida- ja Lääne-Roomaks.
Skulptuur leidis väga vähe viljelemist, õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganlike jumalakujusid" meenutavatesse kujudesse. Ümarplastikast ei saa ülde rääkida. Maalikunstis olid saavutused suuremad. Bütsantsist tulnud kunstnikud kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume (näiteks Sofia kirikus Kiievis). Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Need traditsioonid jäid ka hiljem üsna tugevaks. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on Ikoonimaal. Esimesed ikoonid (k.a. "Vladimiri jumalaema") toodi Bütsantsist, kust pärineb ka ikoonide põhimõte. Sidemete vähenemine Tatari-Mongoli ajal soodustas vene ikoonikunsti iseseisvumist., motiividele lisandusid kohalikud legendid ja pühakulood. 14. saj. lõpul ja 15. alguses tugevnesid nii Mosva kui Bütsants, seetõttu on näha suunadevahelist võitlust. Kuulsaim Bütsantist tulnud maalija oli Theophanes Kreeklane. Tema maalid on ekspressiivsed, dünaamilised. Kontrastid
• Seinu katsid uhked mosaiigid • Pärast türklaste poolt vallutamist kaeti need kinni ning ning hoonele lisati minaretid HAGIA SOPHIA HAGIA SOPHIA BÜTSANTSI MAALIKUNST • Maalikunst oli väga kõrgel tasemel • Seda kasutati kirikute seinamaalidel, raamatute piltidel ning ikoonidel HAGIA SOPHIA SEINAMAAL MOSAIIK SAN VITALE KIRIK, RAVENNA VANAVENE KUNST • Kujunes 9.-10. sajandil • Sarnanes Bütsantsi kunstilaadile • Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal • Väga värvikirev • Kirikutel palju sibulakujulisi kupleid VANAVENE ARHIDEKTUUR • Kirikutele ehitati palju sibulkupleid, mis võimalusel üle kullati • Väga värvikirev PÜHA SOFIA KIRIK NOVGORODIS VASSILI BLAŽENNÕI KIRIK MOSKVAS VANAVENE MAALIKUNST • Tähtsal kohal ikoonimaalid • Bütsantsist saabus Venemaale palju ikoonimaalijaid • Kõrgeimalt hinnatud ikoonimaaliad olid kreeklane Theophanes ja Andrei Rubljov ANDREI RUBLJOVI „KOLMAINSUS“
Moskvast kujuneb 14. saj lõpus Venemaa kõige tugevam vürstiriik.Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate värvidega. Tähtsale kohale tõusis IKONOSTAAS (ikoonidest koosnev pildisein altariruumi ees). Ikoon on idakirikus kantav, enamasti puidule maalitud pühapilt, millel on kujutatud Jeesus Kristus, Maarja, mõni muu pühak, ingel või püha ajaloo või kirikuloo stseen. Tema kuulsaim õpilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov. Andrei Rubljovi tuntuim töö on ikoonimaal „Kolmainsus“.Ta on kolmainsust kujutanud sümboolselt kolme inglina õhtul einestamas.Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk. Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. Sakraalehitus on õpetus kivis, väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Enamasti on täpselt orienteeritud
Bütsantsi arhitektuur ja ikoonikunst Bütsantsi kirikute põhiplaanid on äärmiselt mitmekesised. Bütsantsi arhitektuur armastab kupleid. Levinud olid tsentraalehitised- ristkuppelkirikud, viiskuppelkirikud. Kirikute siseseinu kaunistasid erinevad mosaiigid. Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia katedraal. 6. sajandil tekib Bütsantsis ikoonimaal. Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga vähe, kuid erandina leidub islami kunstis miniatuurmaali. Ehituskunstis on kõige
Moskva Kreml vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimad müürid. Skulptuur ei olnud Venemaal populaarne. Õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganausu ebajumalaid" meenutavatesse skulptuuridesse. MAALIKUNST Kaunistati mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Nagu Bütsantsiski,oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosi näeb nt Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa ("Vladimiri Jumalaema"). Põhimõte ja tehnika pärit Bütsantsist. Teemadeks lisandusid aga ka kohalikud legendid ja pühakulood see toob kaasa ka mustade jõudude kuradi kujutused. Kuulsaim maalija Theophanes Kreeklane, tema maalitud pühakud olid sügavamõttelised ja targad. Üldmulje võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad heletumedusel. Hoogsad vabad pintslilöögid.
toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt figuurid on asetatud tihedalt ritta, näib nagu nad hõljuks. värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega ürita jäljendada looduslike värvivarjundeid. figuurid on tasapinnalised ja ruumi pole püütud kujutada. Ikonoklasmijärgsel mosaiigis ja maalikunstis kujutatakse Kristust kannatavana või lapsena Maarja süles. IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. TARBEKUNST Väga rikkalik
· Hoolitses usuküsimuste eest Justinianuse koodeks · Seadusi oli palju ja need olid laiali · Justinianus andis korralduse need kokku koguda ja liigitada · Valmis seadustekogu ehk koodeks · Sellele anti keisri nimi · Euroopas sai see tuntuks sadu aastaid hiljem · Sellest hakati eeskuju võtma KUNST · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi
Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkatus - katuseliik Theophanes Kreeklane suurimaid ikooni- ja seinamaailijaid Bütsantsist San Vitale Ravennas asuv kiriku kompleks,mis on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas
skaja puukirik (Issanda Muutmise kirik) Kizi saare Preobrazenskaja puukirik Kizi saare Preobrazenskaja puukirik VANAVENE KUNST MAAL IKOONIMAALI TUNNUSED Suured silmad, lummav pilk Kuldsed juuksed, valge nimbus ümber pea Ümberpööratud perspektiiv Peategelane - pühak - eestvaates Figuurid väljavenitatud Kõrge laup - tarkuse väljendus Sümmeetriline paigutus Jumalik valgus varju pole Ikoonimaali näide "Vladimiri jumalaema" - 12.saj Bütsantsist pärinev esimene ikoonimaal Vladimiri jumalaema THEOPHANES GREK Töötas Venemaal 14.-15.sajandi vahetusel Freskod Spasso Preorazenski katedraalis (Novgorodis) Pühakud - targad, isikupärased, sügavamõtteliste nägudega Theophanes Grek (Kreeklane) ANDREI RUBLJOV 1360-1436 Freskod Vladimiri Uspenski kate- draalis "Kolmainsus" (Tretjakovi galeriis)- täiuslikum ikoon Ühendas 13.saj rahvaliku laadi bütsantsliku suursugususega Kolmainsus MIS ON IKOON? Evangeelium värvides
Inimfiguurid olid pikaks venitatud ja karmiilmelised. Maaliti pinnaliselt, levinud värvid olid must, kuldne ja lilla. Ikoonide ehk pühapiltide maalimisel võeti eeskujuks Egiptuses ja Süürias levinud muumiaportreed, kuid nüüd hakati maalima pühakuid ja märtreid. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endeid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. Miniatuurmaalid ehk raamatupildid olid usulise sisuga. Figuurid samuti pikaks venitatud ja karmiilmelised. Uudseks võtteks kujunes peatüki algustähe rikkalik kaunistamine ornamendiga 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate – ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid.
13. sajandil tungisid idast peale Tatarid ja Mongolid, kes jäid okupeerima 2,5. sajandiks. Vabanemine algas 15. saj lõpus Moskvast. Ivan III allutas endale ka ümberkaudsed vürstiriigid. 15. sajandi lõpus algab Moskva ulatuslik väljaehitamine (Uspenski katedraal, Vassili Blazennoi kirik (Keskväljaku kõrvale, liitkirik e. koosneb mitmest väiksemast kitikust, 8 väikest sibulkuplit, kabel, rikkaliku värvilise dekooriga) jm.). Ikoonimaal on tähtis valdkond Vana-Vene kunstis, kõrge taseme saavutas 14-15 saj. Põhiolemuseks on tervendava mõju omistamine, figuuridel puuduvad varjud ja nad on pinnalised, kasutati ümberpööratud perspektiivi, kehavormid olid peidetud rikkaliku voldistiku alla, näha olid vaid nägu (rangeilmeline, pilk suunatud ette; tekib silmsideme tunne), käed ja jalad, ülesehituses lähtuti kiriku eeskirjadest, figuuride peade kohal asub nimbus e
mosaiigid ja freskod kirikute siseruumides tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem Kreeka meistrid ikoonimaalid ( "Vladimir jumalaema") Theophanes Kreeklane(Bütsantsi kunstnik, vabad pintslilöögid, traagiline lõhestatus ja karmus) Andrei Rubljov (silueti taolised figuurid, õrnad ja mahedad värvid, joontes puudub Bütsantsilik teravus ja nurgelisus) ikonostaasid(15. sajand Moskvas) Vanavene arhitektuur ja maalikunst Ikoonimaal u.1150.a. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane Doni Jumalaema. u. 1390. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15.saj. algus. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405.
· Ikonoduulid ikooniteenijad. Keisrinna Theodora pooldajad. (843. a taastas ikoonide austamise). Kultuur · Vahelüli idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. · Antiikeeskujude austamine, arendamine. · Harmooniline tervik. · Kaks hiigelaega kunstis: 1) Justinianuse valitsemisaeg VI saj 2) IX saj II pool, pärast kodusõja lõppu Kujutav kunst · Mosaiik ja fresko · Skulptuuri vähe- seostus paganlike jumalatega · 9. saj ikoonimaal Teadus · Kõrgaeg 1000. a paiku · Konstantinoopol hariduskeskus · Õigusteadus, filosoofia · Teadmiste aluseks antiikautorite teosed, millel suur tähtsus Kirjandus · Hagiograafiad pühakute elulood.
Veneetsia koolkond · Selle koolkonna all mõeldakse Veneetsia vabariigis tekkinud silmapaistva kujutava kunsti koolkonda 15.-18.saj. · Ven. kujutavat kunsti on mõjutanud Bütsantsi ikoonimaal ja miniatuurmaalikunst · Ven. kunstnikud on kasutanud ka kuldkollaseid, erepunaseid ja siniseid värvitoone. Seda armastasid ka Bütsantsi kunstnikud · 15.saj ven. maalikunsti mõjutanud madalmaade õlivärvid o ven. on esimesi kohti, kus õlivärvid laiemalt levivad. Peenmaalitehnika. · GIOVANNI BELLINI o Bellini suguvõsa andnud mitmeid tuntud kunstnikke o Sugulus Mantegna-ga o Kõige tuntum töö ven. vabariigi eluaegse presidendi (doodzi)
ega taotle looduslike ümbritsevat ruumi pole sündmuse kujutis, vaid värvivarjundite püütud kujutada väljendavad kõikvõimsa jäljendamist keisri ja tema kaaskonna igavest kohalolekut Ikoonimaal Ikoonide traditsioon ja Vanimad ikoonid on Levinuim aines oli Maarja Ikoonidel püüti säilitada tehnika oli lähtunud rooma maalitud Jeesuslapsega. kord kujunenud kunstis tuntud surnute enkaustikatehnikas kujutamisviisi. Ometi on
ning avangardismile omane kosmopolitism muutus võimudele kõlbmatuks. Venemaa Ainsaks lubatud kunstiks sai sotsialistlik realism, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogia. Sotsialistlik realism oli osa totalitaarsest ühiskonnast, selle väline, paraaditsev külg. Avangardlik kunst, sealhulgas konstruktivistlik arhitektuur kuulutati kodanlikuks igandiks. Venemaa Gavril Frolovi ikoonimaal `'Neli jumalaema'' Saksamaa 1920-ndatel hakati sõjaeelses ekspressionismis nägema järgnenud ajaloo prohvetlikku ettekuulutust. Uus põlvkond kunstnikke võttis seepärast eeskujuks ekspressioniste, aga ka dadaiste ning muutus tihti väga ühiskonnakriitiliseks. Saksa kunstile olid sel ajal tüüpilised sünged, grotesksed, karikatuursed pildid ja skulptuurid. Saksamaa Portreedes rõhutati vormi plastilisust ja kujutatava karakterit.
dots. Tallinn 2010 Esialgne pealkiri: Sümboolika vene ikoonides Töö eesmärk ja põhiidee: Töö eesmärgiks on välja selgitada mis on ikoon. Samuti pöörame suurt tähelepanu ikooni põhilisele küljele - sümboolikale ja üritame mõista selle tähtsust usklikele ning selgitada mida annab meile sümboolika teadmine. Vaatlust piirame vaid vene antiiksete ikoonidega. Sissejuhatus: Vanavene ikoonimaal on suur ja keeruline kunst. See sisaldab palju sümboolseid pisiasju, mida märkab vaid asjatundja. Sukeldugem siis ka meie sellesse põnevasse maailma ning selgitagem asjatundjate abil, kuidas saab ikooni lugeda kui avatud raamatut. Sisu: 1) Mis on ikoon? Ikooniks peetakse sakraalset eset , mis on mõeldud uskliku kristlase palveliseks suhtluseks Jumalaga. Kujutamine ikoonidel on paljuski tinglik kuna Jumalat ei saa näha ega kujutada
Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus- lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. Bütsansi skulptuur
· Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas · Eriti populaarsed olid need Bütsantsis · Seinamosaiike on Bütsantsis aga vähe · San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega keiser Justinianus õukondlastega · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel ikonostaasil · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12
Tema seinafrescosid isel. dünaamilisus ja ekspressiivsus. Taotuslikult pikaks venitanud figuurid ikoonil. Rõhutatud silmi. # Tema kuulsaim õpilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov # Andrei Rubljov on teinud palju seinamaale Troitse-Sergi kloostrisse ja muudesse kirikutesse # Ta on tuntud oma lüürilise, nukra meeleoluga maalingute poolest # See ei ole tüüpiline Bütsantsi kunst # Andrei Rubljovi tuntuim töö on ikoonimaal ,,Kolmainsus" # Ta on kolmainsust kujutanud sümboolselt kolme inglina õhtul einestamas # Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk # Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju · Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod · Novgorod oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn · Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga · See põles aga varsti maha · Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna
Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei
kosmopolitism muutus võimudele kõlbmatuks. Venemaa Ainsaks lubatud kunstiks sai SOTSIALISTLIK REALISM, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogia. Sotsialistlik realism oli osa totalitaarsest ühiskonnast, selle väline, paraaditsev külg. Avangardlik kunst, sealhulgas konstruktivistlik arhitektuur kuulutati kodanlikuks igandiks. Venemaa Click to edit Master text styles Second level Gavril Frolovi ikoonimaal. Third level `'Neli jumalaema'' Fourth level Fifth level Saksamaa 1920-ndatel hakati sõjaeelses EKSPRESSIONISMIS nägema järgnenud ajaloo prohvetlikku ettekuulutust. Uus põlvkond kunstnikke võttis seepärast eeskujuks ekspressioniste, aga ka dadaiste ning muutus tihti väga ühiskonnakriitiliseks.
Bütsantsis töötati välja kindel plaan piibliaineliste maalide ja mosaiikide paigutamiseks kiriku seintele. Ikoonide ehk pühapiltide maalimisel võeti eeskujuks Egiptuses ja Süürias levinud muumiaportreed, kuid nüüd hakati maalima pühakuid ja märtreid. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid.Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. Miniatuurmaalid ehk raamatupildid olid usulise sisuga.Figuurid samuti pikaks venitatud ja karmiilmelised. Uudseks võtteks kujunes peatüki algustähe rikkalik kaunistamine ornamendiga. SKULPTUUR Bütsantsis puudus skulptuur, kuna ei tahetud sarnaneda varasemate uskudega. Valmistati vähesel määral reljeefe, millega kaunistatisarkofaage, sambakapiteele. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks
docstxt/.txt
sisuga raamatute piltidel nn miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, kuid seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes
BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand) Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. BÜTSANTSI SKULPTUUR
Bütsantsi mosaiigi ja seinamaalid. Ikoonid - Maalikunst on osaliselt säilinud, kuna islami usk keelas elusolendite kujutmise. - Usulise sisuga pildid ikoonid. Usuti, et need teevad imet. - Pildieitajad ikonoklastid, arvasid et pühad asjad on nähtamatud, tähtsam oli pühaduse teostamine. Need muutusid riiklikuks poliitikaks. - Näited: Ravenna kirikute mosaiigid. Sõnum usuline ja poliitiline. Kõikvõimas keiser. - Figuurid on saledad ja pikaks venitatud. Väikesed näod. - Ikoonimaal mälestusportreed. Kasutati temperavärve, mida segati muna või meega. Maalialuseks laudadest tahvel. Kõige levinum Maarja lapsega. Ikoonidel on salapärane ilu. Asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast ikonostaas. - Tarbekunst oli rikkalik, eelistati kalleid materjale. Vanavene arhitektuur ja maalikunst. - Hakkas kujunema 9-10 sajandil. Euroopa kunstist erinev, kuid palju mõjutusi Bütsantsi kultuurist.
Katedraali apsiidimosaiik Cefalus (Itaalia) 12.saj Pilditüli 8.-9. Saj: pilditüli ikoonide pooldajate (ikonoduulide) ja eitajatega(ikonoklastide) vahel. Ikonoklastid väitsid, et Jumal ja kõik pühad nähtused on ülemeelsed ja kujuteldamatud. Ikoonimaal-temperavärvid: segati kokku munavalge, mee või muu org. ainega Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel Kuulasim teema: Maarja Jeesus-lapsega Pehmejoonelised, ümarad näod; käed on kehaga kontrastis; säravd värvid Trooniv Jumalaema.
saj 3) ehitati Moskva Punasele Väljakule Vassili Blazennõi kirik- liitkirik: 8 kirikut + 1 kabel Skulptuur: leidis vähe viljelemist skulptuuridesse suhtuti sallimatult ümarplastikasse suhtuti samamoodi Maalikunst: tulid kunstnikud Bütsantsist, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem võeti Bütsantsilt üle kõige väärtuslikum oli ikoonimaal, samuti bütsantsist hiljem vanavene ikoonikunst iseseisvus- lisandusid kohalikud legendid ja pühakute lood kiriklikku kunsti tugis rahvalikke jooni ja rahvausundi elemente, piltidel kuradid, hiljem veel vabam ja maalähedasem laad RAHVASTERÄNDAMINE- SKÜÜDID. KELDID. VIIKINGID. Taust: rändrahvad ehk nomaadid hõlmasid Hiinast Kesk-Euroopani oleva maaala, põhjapoolsed alad parallelselt antiigiga
15. Bütsantsi arhitektuur Kujunes välja 5. saj pKr kui Lääne-Rooma riik kukutati. Kirikud olid tsentraalehitised; ringi,ruudu,võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujulised. * Hagia Sophia katedraal. Minaretid tornid moseedel. * San Vitale kirik 8 nurkne. Tähtsal kohal olid mosaiigid. 9 saj. hakati ehitama 5 KUPPEL kirikuid. Hilisbütsantsi kirikud on tagasihoidlikumad. 16.Bütsantsi maalikunst ikoonimaal Maalikunst ise on vähe säilinud. Bütsantsi kunsti elushoidjaks oli vene kunst. Usulised pildid ikoonimaalid. Ikonoklastid pildieitajad ja ikonoduurid pildi pooldajad. Inimkäsitlus oli hoopis teistsugune figuurid saledad ja pikaks venitatud. Riiete all keha välja ei paistnud, riide materjali luksusele pööratakse erilist tähelepanu; silmad on ilmekad. Koloriit kuld, rohekad toonid. ''madonna'' motiiv. * ''Maarja Jeesus lapsega''
väikestest pinnale kinnitatud klaasist, kivist, marmorist jt. materjalidest kokkupandud tükikestest. -Ikonoklasm ikoonikultuse vastu suunatud sotsiaalpoliitiline ja religioosne liikumine -Bütsantsis. Toimus massiline pühapiltide ja kujude hävitamine. Vanavene -Ikoon pühapilt kreekakatoliku ja vene õigeusu maades. Jeesus Kristuse, Jumalaema, pühakute ja pühaks peetavate piiblitegelaste kultuseotstarbeline kujutis. -Ikonostaas ikoonidest koosnev sein. Vene ikoonimaal on heledamates toonides kui Bütsantsi oma. -Kreml keskaegse vene linna kindlustatud südamik; algselt mullast ja palkidest, 16-17 sajandist alates kivimüüride ja tornidega. Harilikult oli ümbritsetud ka vallikraaviga. Kremlis elasid nii ilmalikud kui vaimulikud Islam -Mosee islami sakraalehitis. Igas mosees on koht, kus moslemid saavad end enne palvust pesta, enne sisenemist võtavad nad kingad jalast. Peamise palvesaali põrandal on matid, millel palvetajad saavad põlvitada
atribuutide ning kompositsiooni valdkondadeks, seega igal kujutisel ikoonil on oma tähendus. Näiteks valge on issanda muutmise ja vagaduse tähendust omav värv. Samuti erinevalt tavalisest kujutlusest kasutatakse ikoonis vastupidist perspektiivi. Need ja paljud muud sümbolid aitavad autori väitel tänapäeval välja selgitada mitmete ajalooliste faktide tõesuse. Sümboolika vene ikoonides Vanavene ikoonimaal on suur ja keeruline kunst. See sisaldab palju sümboolseid pisiasju, mida märkab vaid asjatundja. Sukeldugem siis ka meie sellesse põnevasse maailma ning selgitagem asjatundjate abil, kuidas saab ikooni lugeda kui avatud raamatut. Mis ikoon aga endast üldse kujutab? Maali võib nimetada aknaks ümbritsevasse maailma, siis ikooni võib nimetada aknaks nähtamatusse maailma. Võib isegi öelda, et ikoon on mingis mõttes illustratsiooniks kirikus loetavatele jutlustele ja pühadele
Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Hagia Sophia katedraal. Hiljem hakkab levima viiskuppelkirik. Kirikute ,,ehtimiseks" kasutati mosaiike. Hiljem ka ikoonimaale. Bütsantsist kasvab välja Vana-Vene kunst. 10. Vanavene kunst(9.-10. saj) Kiievis. Slaavlaste läbikäimine bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. Võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks. Vassili Blazennõi peakirik. Ikoonimaal. ANDREI RUBLJOV ,,Kolmainsus". ,,Vladimiri jumalaema" 1 30.03.10 11. Romaani kunst(10. - 12. sajand). Romaani kunst on eelkõige kiriklik(kiriku suure mõjuvõimu pärast). Kaubandus olematu, kõik valmistati kohapeal. Kirikute tüüp oli peamiselt basiilika. Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Pisa
(10. sajand) Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. BÜTSANTSI SKULPTUUR
Selle kõige silmatorkavamaid avaldusvorme on sibulkuppel. Arhitektuur Enamik vene kirikuid on ruudukujulise põhiplaaniga. Ruumi liigendavad sambad, jaotades selle löövideks. Venemaal mõeldi ka enam kiriku välisilmele. Palju ehitati väikseid neljasambalisi kirikuid. Kuplite kuju on mitmekesine. Kirikute mõjususe saladus peitub konstruktsiooni selguses. Maalikunst Vene maalis kehtisid samad kiriklikud eeskirjad mis Bütsantsi omas. Siiski on Vene ikoonimaal leebem. Pikapeale muutus teoste kompositsioon vabamaks, sisse tuli detaile.
· Kultusobjektiks keiser, kes juhatab kloostrit/riiki San Vitale´s kujutati nt Theodorat ja Justianust Inimesekujutis: · Saledad, ebaloomulikult pikad · Riided, figuure pole näha · Näod väiksed, silmad suured · Asetatud tihedasse ritta Mosaiigitehnika · Värvilised kivid asusid üksteisest rohkem eraldi · Figuurid tasapinnalised · Igaviku kujutamine Hakatakse Kristust kujutama kannatavana või lapsena Maarja süles, nt Daphni klooster kreekas Ikoonimaal: · Maaliti märtrite, pühakute mälestuspilte · Vanimad enkaustikatehnikas · Hakati kasutama temperavärve, segati sideaineks munaga, või muu org. ainega · Aluseks kokkuliimitud laudadest tahvel · Keha kujutati riiete all · Asusid seinal, eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast nimetati ikonostaasiks Tarbekunst rikkalik · Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid Ümarplastika puudus Säilinud elevandiluust reljeefe
· Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas · Eriti populaarsed olid need Bütsantsis · Seinamosaiike on Bütsantsis aga vähe · San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega keiser Justinianus õukondlastega · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel ikonostaasil · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema
Kunst Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitukumist säilinud kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksajast pärineb taimeornamentidega hõbeehteid. Puitarhitektuuri kõrget taset näitavad erinevaid kirikud. Enim tuntud on 22 kupliga 1714. aastal ehitatud Kizi Preobrazenski (Issanda Muutmise) kirik. Kuni 1920. aastateni oli ainus kujutava kunsti ala ikoonimaal. Kalevala "Kalevala", soome rahvuseepose, koostas Elias Lönnrot soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal Rahvusköök 10 Karjalased tarvitavad toiduks palju kala. Kala tarbitakse nii kuivatatult, värskelt kui ka soolatult ning samuti süüakse palju kalamarja. Kaladest keedetakse nii suppe, kui kalavorme, pirukaid, kooke ja kotlette. Tihti lisatakse kalatoitudele piima. Palju tarbitakse ka liha ja kõiksugu köögivilju. Samuti tarbitakse rohkelt marju ja seeni,
annaabi.ee 
