kunstnikke kuid FRA säilitab omapäraseid jooni NT: viiluga kolmnurkne katus ja kaunistatud tornid · Loire'i jõe äärsed lossid O CHAMBORD Presidendi residents Ehitustööd jäid pooleli tagapool vaid 1 korrus Fassaad rahutu, kõrged korstnad ja tornid Keerdtrepp O BLOIS' LOSS Väiksem Keerdtrepp · FONTAINEBLEAU LOSS o Asub suures pargis o Seal on töötanud ka itaalia maalikunstnikud ja skulptorid, maneristid o Itaalia manerism fontainebleau koolkond ( jäljendajad ) · Leonardo kutsuti Prantsusmaale, kus ta suri ja on maetud · LOUVRE'I LOSS o Enamus sellest barokk- või klassitsismistiilis o Mõned tiivad renessanssstiilis vanem osa ( idaosa nelinurkse siseõuega - sellest läänetiiva hoovipoolne fassaad ) arhitekt LESCOT
Loire'i oru lossid Tanel Kaldma XI klass Loo Keskkool Loire'i oru lossid Üks teisest kaunim, kerkisid lossid 16. saj. piki Loire'i jõe kaldaid. Arvukad lossid on uskumatult muinasjutulised ja lummavad. Kuulsamad on: Chambord'i loss, Fontainebleau loss ja Château d'Amboise. Loire'i Jõgi ja arvukad lossid . Chambord'i loss Ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus ja renessanslike palazzode jooned. Kindlusele omased sõjalised jooned puuduvad. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Chambord'i loss Fontainebleau loss Fontainebleau on lossikompleks mis asub 60 km Pariisist.
· 440 tuba, 84 treppi, 282 kaminat, 365 korstent, sadu torne. · Ehitati Louvre'i jõeorgu soisele pinnasele. · Loss pidi peegelduma looduslikul veekogul ja selleks kaevati uus jõesäng. · Lossi suuremateks vaatamisväärsusteks on spiraalsed keerdtrepid ja katuse arhitektuur. Peatrepid viivad katuse terassile. · Loss on kindlustatud vallikraaviga ja asub aias, mida ümbritseb ligikaudu 35km pikkune müür. Fontainebleau loss · Traditsiooniline põhiplaan. · Põhirõhk on hoone sisekujundusel ja pargil. · Välisilmele on iseloomulik rikkalikult kujutatud katuse arhitektuur. · Hoone osade vahel on kanalid ja tiigid. · Lossiehitusel töötanud skulptorid, arhitektid ja maalrid moodustasid eraldi Fontainebleau koolkonna. · Pariisis oli oluline Louvre'i ehitus. · Francois I lasi keskaegse Louvre kindluse lammutada ja palkas arhitekt Pierre Lescot
nn Rooma kuninga häll Napoleoni pojale. Väljavenitatud ovaali kujuline, toetub küllusesarvedest moodustatud jalgadele, jalutsus olev kotkas valvab und, peats kaarekujuline, sellel seisev kultusejumalanna Gloria hoiab baldahhiinrõngast. Külgedel antiikmütoloogia stseenid, mis ennustavad pärija suurt tulevikku. Alumisel pildil teine kuningapoja häll. Tasub tähele panna taotluslikult kulununa näivat kuldset voodipolstrit. Napoleoni troonisaal Fontainebleaus. Fontainebleau magamistube. Fontainebleau, ebastiilipuhas näide. Pika ajalooga kuningalosside interjööre on vilets jälgida, kuna iga uus valitseja kohendab kujundust vastavalt oma maitsele ja stiilile, jättes alles ka esialgset (üldjuhul seinad, laed). Näide Fontainebleau lossi keisrinna/kuninganna magamistoast. Toolid on kindlalt ampiirist, ent ülejäänud sisustus on varasemast ajast pärit. Fontainebleau ampiirstiilis magamistuba. Väike Jacob-Desmalteri x-jalgadega (mõlemast otsast kullatud) kirjutuslaud
· uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis · linnus lammutati ja sinna ehitati loss alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha
Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad täitsid palju meeldamini kuninga ja kardinali korraldusi. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg XIV (1643-1715). Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. Louis XIII maaliga Abielu alg aastad 18
Renessanss Prantsusmaal · Losside nimesid kontrolltöös ei küsi. · Oluline arhitektuuri (losside) üldiseloomustus. · Skulptuuridele tähelepanu pöörata! jahiloss Chambord Chenonceaux´ loss Pierre Lescot´ (1510-1578) · Louvre´i loss Fontainebleau loss Ussé loss Pariisi raekoda Jean Goujon (u. 1510-1568) · Nümfid süütute kaevult Neli aastaaega Germain Pilon (u. 1535 1590) · Henri II ja kuninganna Caterina de`Medici hauamonument · Jean Clouet · Francois I Francois Clouet · Suplev naine
Uurimistöödes on tõestatud, et ta suri Bolognas samal ajal Pärtliöö veresaunaga 1566. Teda peetakse silmapaistvaimaks prantsuse renessansiaja kujuriks. Tema looming on elegantne ja graatsiline. Goujoni viiel reljeefil, mis kaunistavad " Süütute kaevu" (Fontaine des Innocents, Pariis), kujutatakse saledaid peentesse voltitesse langevates läbipaistvates rüüdes nümfe, kel kannud käes. Vaevalt oleks taoline teos võinud sündida ilma itaallaste, eriti Fontainebleau koolkonna eeskujudeta. Goujoni reljeefid erinevad teravalt XV sajandi skulptuurist, isegi sellise suure meistri loomingust, nagu Michel Colombe. Aga samuti erinevad nad ka Fontainebleau meistrite teostest. Viimastest võib sageli nentida rafineeritust, mis tihti muutub külmaks manerismiks ja loiuks väsimuseks. Goujoni figuurid seevastu mõjuvad gratsioosselt, kõige veidramaid riime viia loomulikku ja ilusasse kooskõlla. Goujoni figuuride omapärane ilu tuleneb eelkõige nende liigutuste
Sisukord: · Prantuse renessanss · Lossid · Louvre · Louvre'i algus.. · Chambordi loss · Fontainebleau loss Prantuse renessanss Väga omapäraseks kujunes renessansskunst Prantsusmaal. Sõjaretkedel Itaaliasse nägid Prantsuse kuningad seal uuelaadilist kunsti ning soovides ka omal maal midagi selletaolist saavutada, kutsusid nad Prantsusmaale itaallastest kunstnikke ja arhitekte. Nii jõudis sinna ka Leonardo da Vinci, kes veetis oma viimased eluaastad kuningas Francois I õukonnas. Siiski ei suudetud Prantsusmaale "ümber istutada"
FRANCOIS CLOUET ( 1505- 72), Jeani poeg, portretist, "Suplev naine" (Diane), H II, C de M, Ch IX portreed PIERRE LESCOT (1510-78), arhitekt, Louvre (1546). JEAN GOUJON (1510-68), arhitekt, Louvre, Süütute kaev (5 reljeefi, Louvre`is), "Diana hirvega". GERMAIN PILON (1535-90), skulptor, Henri II ja Katariina di Medici hauamonument Saint-Denis` kirikus, Kolm graatsiat Henri II südamega. LOSSID: Loire`i oru lossid, Prantsuse kuningate jahilossid, Loire`i jõgi 1012 km. FONTAINEBLEAU. 60 km. Pariisist.Seal elati alates kapetingidest kuni Napoleon III-ni.Loss meeldis Napoleon Banaparte`ile. Valge hobuse õu e. Hüvastijätu õu - 20.04.1814 - Napoleon I jättis hüvasti oma kindralitega ja sõduritega enne Elba saarele minekut. Hobuseraua trepp. Keskaegset lossi hakati ümber ehitama Francois I ajal. Fontainebleau koolkond : Il Rosso - Francois I galerii (stukkdekoor); Primaticcio - maalis ballisaali. Mansardkorrus. BLOIS, Loire`i põhjakaldal, Louis XII (süüfilis), 15
Barbizoni koolkond Barbisoni koolkond, rühm Prantsuse maastikumaalijaid, kes töötasid 19. Sajandi keskpaiku Fontainebleau lähedal Barbizonis Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond? Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau (18121867), kes asus Barbizoni alaliselt elama 1836. aastal. Rousseau oli realist. Ta armastas looduses tabada kindlaid, jõulisi vorme ja maalis neid võltsimatu asjalikkuse ning täpsusega, minnes paiguti kuivakski
ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad portreekunstis. Tuntumad portretistid Jean Clouet ja tema poeg François François I hobusel Henri III P R A N T S U S E R E N E SS A N SS - S KU L P T U U R Skulptorite sagedaseks tööks olid valitsejate ja kõrgaadli haua monumendid. Germain Pilon (1528 - 1590) andis uue lahenduse hauamonumentidele, kus surma õuduse asemel
kunst peab teenima tõde Jean-François Millet ,,The Man with the Hoe" Realismi tunnused Kujutab ümbritsevlt tõetruult ehk realislikult ei ilusta Romantismi vastand Maaliti seda, mida nähti looduses nähtavaid toonid Populaarsed olid ühiskonnakriitilised maaild Honore Daumier, karikatuur Victor Hugost Barbizoni koolkond 1830ndatel Barbizoni koolkonna moodustasid maatikumaalijad, kes käisid suvel maailmas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas Maatikumaal Piltide valmismaalimine vahetult looduses (plein air) Jean Francois Millet (1814-75) Kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke Range monumentaalse vormi- ja värvikäsitlus Arvati, et õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust Suuri raskusi müügi ja eksponeerimisega Maal ,,Viljapeade korjajad"
aastal. Hilisgootika ja renessansi piirile. 2. Kes oli sel ajal Prantsusmaa kuningas? 6. Kirjelda Grünewaldi peateost. Francois I Maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud 3. Millised uued lossid rajas see valitseja? tiibadega altaril sünge tühi maastik ja tumeda taeva taustal ristilöödu, Blois' loss, Chambord, Fontainebleau loss keskaegne meeleolu, aga tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud 4. Millise lossi ehitusel kujunes välja omaette koolkond? uusaegse kehade ruumilisusega ja naturalismiga. Peamiselt kust pärinesid seal töötanud kunstnikud? 7. Mille väljendamine oli sellest teoses peamise tähtsusega? Fontainebleau loss. Seal töötanud kunstnikud pärinesid Itaaliast. Jeesus Kristuse inimlikkuse ja jumaliku loomuse väljendamine
lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist.
· Hiljem töötas ta koos Pierre Bontempsiga. PEREKOND · André Piloni poeg · Noémie Gauthieri vend · Germain Piloni poolvend · Temast ei jäänud maha ühtegi jälgijat, kes oleks võimelised edasi kandma tema väljendusrikast stiili, kuid tema hoolikalt töödeldud varasemad portreed jätkasid mudelitena hilisemate põlvkondade jaoks. · Valentine Balbiani oli tema naine. TEMA TEOSED · Tema teosed, koos nende realismi ja teatrilise emotsiooniga, näitavad Fontainebleau kooli, Mikelangelo ja Itaalia Mannerismi mõju. · Germainil oli esialgu Itaalia mõju. · Paljudeks Piloni töödeks olid matusepaigad, eriti Valois Chapel, Saint Denis Basilica kirikus, disainitud Francesco Primaticcio poolt. Teos jäi lõpetamata. · Ta oli kuninganna Catherine de Medici lemmik skulptor. · 1555 pakkus ta Pariisi kullaseppadele mudeleid. · Ta oli ka andekas joonistaja. · Prantsuse revolutsiooni käigus hävitati Piloni hauad, mis olid
ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Mida nimetatakse Barbizoni koolkonnaks? Barbizoni koolkonda kuulusid kunstnikud, kes püüdsid reaalsust ilma seda moonutamata või ilustamata edasi anda. Koolkonna moodustasid maastikumaalijad, kes käisid suvel maalimas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas. Mida tähendab termin plein air (pr. k.)? See on prantsuse keelest tulnud termin, mis tähendab `'vabas õhus''. Seda kasutatakse seletamaks väljas maalimist. Kunstnikud on pikka aega väljas looduses maalinud, kuid 19 sajandil sai naturaalses valguses töötamine Barbizoni koolkonna jaoks väga tähtsaks. Milline kunstnik võttis kasutusele termini ,,realism"? Mis asjaoludel ta seda tegi? Gustave Courbet, tema juhtiski seda kunstilist liikumist.
pärandit. Näiteks: Pantheon, Roomas. 118-128 p.Kr. Renessanss Prantsusmaal See algas Prantsuse sõjaretkedega Itaaliasse Charles VIII ajal(1494) ja lõppes Henry IV surmaga(1610). Prantsuse kunstnikud võtsid renessanssi pigem Madalmaadest, samas kui arhitektid ja skulptorid said mõjutusi otse Itaalia kolleegidelt. Prantsuse renessanss on kujutava kunsti ajalukku jätnud tagasihoidlikuma jälje, erinevalt arhitektuurist mida esindavad Louvre, Fontainebleau ja mitmed Loire jõe kaldail asuvad lossid. Prantsuse renessanss arhitektuur Philbert Delombre Domenico Da Cortona ja Leonardo Da Vinci(?). Chateau de Chenonceau, Chateau de Chambord, 1519-1547 1513-1521 Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level
· Chambordi loss [saa(n)boor] o Segastiilis, selles ühinevad keskasegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Palazzode mõjul aga pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaade ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiividetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. · Fontainebleau loss [fo(n)tenbloo] o Lossi ehituse käigus kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Nende hulgas oli mitmeid itaalia maneriste. o Lossi siseruumid on kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis [Luuvri] o Louvre'i linnus lammutati ja selle kohale ehitati Louvre'i loss. Keskaegse linnuse
Lombardi Pr.maa: reness. Jõudis eirinevate kuningate sõjakäikude ajal, lõplikult juurdus Franqoise I ajal; sakraal(kiriku)arhitektuur ja tagaplaanile; domineeris lossiehitus- Ambois loss(spetsiifiline lossiehitus väga kõrge katus, mis on liigendatud katusekambrite, tornide ja korstendega), tähtsaim ehitis oli Chambordi loss(Loire jõe orus, kuhu reness. ja baroki ajal ehitati massiliselt losse); Fontainebleau lossi ehitamine algas 1523.a Le Bretoni juhtimisel > Fontainebleau koolkond; Franqois valitsemise II poolel algas kõrg-reness.; arhitektid: Lescot Louvre lossi ehitamine (tahtis ehitada 4 tiivast koosneva hoone, paviljonidega nurkades, fassaadil 2 korrust ja poolkorrus mezzanino; korinotse stiilis sambad ja poolsambad); Delorme kuulus teoreetik, Anet loss, mille Henry II lasi ehit. Armukese Diane de Poitiers'i jaoks; ka Tuileries loss; Bullant Ecoueni loss,
Prantsuse kunst 17.sajandil Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau (fontenbloo) maneristliku koolikonna mõju .Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide
KUNSTIAJALUGU 22.Prantsuse kunst 17. sajandil. · 17. saj(BAROKK) 18. Saj I pool(Rokokoo) · Feodaal-absolutism · Sissetulekud ekspordist(parfümeeria, mööbel, rõivad) · Louis XIII, XIV, XV · Tähtsaim arhitektuur · Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk · Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju · Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused · Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles' loss) FRANCOIS MANSART: · Arhitekt · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi hakati nimetama mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad: · Võimule Louis XIV · Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise, jäädvustamise vahendiks
• Massiivne ehitis, mis oma mõõtmetelt võiks võistelda Euroopa suurimate kaitseehitistega. • Tänapäeval Austria presidendi residents. ITAALIA • Venezia • Doodžide palee • Alt kerge ja õhuline, ülevalt sakiline ja tõrjuv • ~1309- 1442, poolteist sajandit, tulekahjud Justiitspalee Rooma Guglielmo Calderini Neljahobusekaarik dekoratiivviilul Neobarokk PRANTSUSMAA • Pariisi lähedal • Fontainebleau loss • 12.saj tagasihoidlikum • 1814. aastal Napoleon erru • Brissaci loss • 7korruseline, Prantsusmaa kõrgeim renessanss-palee Hispaania • La Granja • Madridi lähedal • Filipe V võttis eeskujuks oma vanaisa Louis XIV lossid • 1716. aastast • Barokk • Sagrada Familia • 30aastasena asus arhitekt Antoni Gaudi püstitama Barcelonas oma “kivist palvet” • Ootab tänini valmimist Portugal • Amelia Pena suvepalee
Allkirjastamine toimus Luksemburgis 17.veebruaril 1986 ja Haag(madalmaad) 28.veebruar 1986. Leping jõustus 1.jaanuar 1987. ühtne Euroopa akt muudab Rooma lepingut, et lisada uut hoogu Euroopa integratsiooni ja siseturu väljakujundamiseks. Sellega muudetakse toimimist, reguleerivaid eeskirju, EL institutsioone ja laiendab ühenduse volitusi, eelkõige teadusuuringuid ja arengut, keskkonna ja ühist välispoliitikat. Juba Fontainebleau kohtumisel 1984. aastal oli Mitterrand ärgitanud moodustama kahte komiteed, mis valmistaksid ette raportid Euroopa Liidust: Esimene oleks vaadelnud Euroopa integratsiooni mõju Euroopa Ühenduse, kodanike igapäevaelule. Teise eesmärgiks jäi poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise reformi väljatöötamine. Viimase tulemusena sündiski Dooge'i raport. Olles hõivatud laienemistemaatikaga, lükkas Euroopa Ülemkogu Dooge'i raporti arutamise edasi Milano tippkohtumisele
rüü mustrite ja materjali detailne väljamaalimine on iseloomulik renessansile põhja pool Alpe. Francois I portree Kuninga õukonna maalijate hulka kuulus ka Jean Clouet poeg Francois Clouet(1510-1572). Mõlema kunstniku stiili on väga palju jäljendatud. Austria kuninganna Elisabeth Osava ja tõetruu kujtamisviisi tõttu oli Francois Clouet sama nõutud õukonnamaalija kui ta isagi. Fontainebleau koolkonna stiil oli suurejooneline ja dekoratiivne, vahel isegi kergemeelne Gabrielle d´Estrées ja tema õde vannis Renessanss Saksamaal Albrecht Dürer(1471-1528) Albrecht Dürer oli Saksamaa tähtsaim renessansskunstnik ja selle maa kuulsaim kunstnik läbi aegade. Ta oli oma aja juhtiv maalija ja graafik. Just graafilised tehnikad nagu puu- ja vasegravüür said tema käe all uue väljenduslikkuse ning kõrgeima tehnilise taseme.
see arvatavasti alles 1519 (kliendini aga ei jõudnud). • Leonardo da Vinci oli suur reisija ning kandis maali endaga alati kaasas (Firenze, Milano, Rooma). • 1517. aastal asus Leonardo da Vinci Prantsusmaale, võttes maali endaga kaasa. • 1519. aastal Leonardo da Vinci sureb ja maali pärib tema õpilane Salai. • Järgnevalt käib maal käest kätte, kuni 1530. aastal ostab selle Prantsuse kuningas François I ja laseb riputada Fontainebleau lossi seinale. • 1800. aastal lasi Prantsuse keiser Napoleon Bonaparte paigutada maali ümber oma magamistuppa Tuileries’ palees. • 1804. aastal paigutati maal Louvre’i kunstimuuseumisse, kus see asub tänapäevalgi. Maal on ümbritsetud kuulikindla klaasiga, sest on suur oht selle turvalisusele. 1911. aastal see varastati. 1956. aastal rünnati maali happe ja kividega. 2009. aastal viskas ehk „Gioconda“ • Tegemist on õlimaaliga, paplipuust alusel. • Maali
Tallinna kubermangugümnaasium. Johann Willigerode. Ferdinand Johann Wiedemann. Fundamentaal- ja õpilaskogu. Georg Leopold Gahlnbäck. KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Kreiskoolid. Kihelkonnakoolid. Elementaarkoolid. Vallakoolid. Erakoolid. Gustav Schmidti erakool-pansion. Hugo Treffneri poeglastekool. Kutsekoolid. Tartu Veterinaaria Kool. Tartu Veterinaaria Instituut. Reaalkoolid. RIIKIDE KESKSETE RAAMATUKOGUDE TEKE Prantsusmaa. Francios I. Guillaume Bude. Fontainebleau loss. 1568 Pariisi. Diplomaatide osa komplekteerimisel. Nicolas Clement. Abbe Bignon. SUURBRITANNIA / HISPAANIA Briti Muuseumi asutamine 1753. Hans Slown, Robert Bottom, Richard Harley. Kuningliku raamatukogu liitumine 1757 Avamine 1759. Hispaania. Kuninglik raamatukogu Madriidis. Escorial. SAKSAMAA / VENEMAA Brandenburgi kuurvürstkond. Friedrich Wilhelm 1659 avatuks Brandenburgi-Preisimaa Kuningriik. Peeter I raamatukogu. Ermitaazi raamatukogu.
Ehitiste põhiplaan ja ülesehitus jääb traditsiooniliseks, kuid renessansielemente rakendatakse rohkem – ehitis ise ja juba prantsusepärases vaimus dekoor moodustavad orgaanilise ja lahutamatu terviku, kus ka katus on rikkalikult dekoreeritud. (Vaga 2004: 471) Vararenessanslike ehitiste hulka saab lugeda mõned osad Blois’ lossis, muinasjutulist Chambordi jahilossi, Madridi lossi Pariisi lähedal, Pariisi raekoda ja paljusid teisi. 1528. aastal asuti ehitama kuulsat Fontainebleau lossi Gilles Le Bretoni juhatusel, mida ehitati-kaunistati mitu inimpõlve ja kus kajastuvad kõik kunstielus toimunud muutused. Oluline selle lossi puhul just sisemine kaunistus – seal asub kuulsa Versailles’ peeglisaali eelkäija François I galerii ja selle kallal töötasid itaallased F. Primaticcio ja G. B. Rosso, kes Fontainebleau koolkonna rajajad nii skulptuuris kui maalikunstis. Kirikuarhitektuuris on vararenessanssi vähe – tähtsaim näide on
Chenonceaux' loss, ehitatud sillana üle jõe, kaaristu; Amboise; Blois; AzayleRideau. · Lossid erinesid Itaalia palazzodest * Olid veel gootipärase põhiplaani & masside jaotusega, kuid reness. detailide & dekooriga: katus oli kolmnurkne ning sageli olid katusel tornikesed * eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks · Fontainebleau: Pariisist lõuna pool asuv kuningate jahiloss, rikkalikud sisekaunistused, itaallastest sisekujundajad Primaticcio & Rosso panid aluse maneristlikule Fontainebleu koolkonnale. · 16. sajandi keskel alustati Pariisis Pierre Lescot' juhtimisel uue Louvre'i lossi ehitust. Selle selge ülesehitus ning peened kaunistused on mõjutanud ka nende meistrite tööd, kellel hilisematel aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu
*REMBRANDT HARMENSZ van RIJN sügavasisulised hingestatud teosed peetud protestantliku kunsti ilmekamaks kehastajaks Palju Piibli ja mütoloogi ainetel kuulsuse saavutab ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" ,,Öine vahtkond" hilisemad teosed on vabad, lihtsad ja monumentaalsed valgus mahedam, hajuvam ja maailisem käsitluslaad ,,Kadunud poja tagasitulek" -Omapärane valgusekäsitlus Kuulus ka graafikuna Prantsuse kunst 17.saj valitsevaks baroklik klassitsism *Ehituskunstis jätkus Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud kõrged ja järsud katused. Franscois Mansart paigutas katuse alla lisakorruse (mansardkorrus) Louvre´i lossi idafassaad Bernini töö võttis üle CLAUDE PERRAULT 3 korruseline fassaad Versailles´i loss juhtiv arhitekt JULES HARDOUIN_MANSART Versailles´i park peamine kujundaja ANDRÈ LE NOTRE Louis 14. laskis ehitada sõduritele vanadekodu, mille juurde kavandas J. Hardouin-Mansart Invaliidide kiriku *kujutav kunst:
rohelise koosmõju. Varasem, klassitsistlik maastikumaal oli heroiline, konstrueeritud, huvituti suurejoonelistest loodusnähtustest. Romantikud püüavad tabada looduses lihtsust, intiimsust, salapära. Püütakse edasi anda õhu ja valguse mängu. Romantilise maastikumaali suurmeister oli * Camille Corot /koroo/. Ta kuulus maastikumaaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda (elati Barbizoni külakeses ja käidi maalimas Fontainebleau` metsas Pariisi lähistel). Väga kuulus barbizoonlane oli ka Théodore Rousseau. /russoo/. Ta armastas jõulisi vorme, tugevaid värve; maalis suuri puid, jändrikke oksi. NB! Vahel on raske, eriti maastikumaalis, tõmmata piiri romantismi ja järgmise suuna, realismi vahele. Seepärast on mõnes kunstiajalooraamatus Barbizoni koolkond ning sellega seotud kunstnikud paigutatud ,,Realismi" peatüki alla. Nimekas skulptor oli * Franois Rude /rüüd/, tuntuim töö
Esimese korrusel suured aknad. Fassade kaunistati pilastritega ja poolsammastega.Hakkasid ehitama keerdtreppe.Trepikäigud väljaspool. Kasutati reljeefe.Arhidektuur lähtub manerismist. Kõrvalhooned on tihedalt seotud ja kaob gooti põhiplaan, õue plaan vabamalt paigutatud.Sisekujundus hästi rikkalik. Manerismile iseloomulikud jõulised värvid leiavad kasutust lagedel ja seintel. Kuldset kasutatud. Üldmulje on toretsev ja luksulik(eesmärk).Loveir'i loss, Fontainebleau loss. 13. Mille poolest erinevad Prantsuse lossid Itaalia Palazzodest? Palazzode ja losside samasus seisneb selles,et mõlemal on nelja kandiline põhiplaan.Eripärane on see, et lossidel on kõrged viilkatus ja ehitatakse aknaid ülespoole katusepiiri. 14.Prantsuse kujutav kunst? Jean Claude Fracois- tuntud õuekunstnik.Peamiselt õukondlaste portreed.Portreed on külmad, staatilised, tegelikkust kujutavad detailid, siidiläige, ehete detailid-pisidetailid välja maalitud. 15
Figura serpentinata 44 17.10.2011 Arhitektuur Esimene maneristlik hoone: Giulio Romano Palazzo del Te (1526-35) Villa Giulia Vatikan (1558-62) 45 17.10.2011 Villa Farnese (1559--75) Fontainebleau loss (alust. 1527) 46 17.10.2011 Kodanluse tõus: jõukas linlane tellijaks, käsitööline eeskujuraamatute alusel kombineerides teostajaks. Pildil: Hans Vredeman de Vriesi gravüür (1583) Antwerpeni raekoda (1564) 47 17.10.2011 Leideni raekoda (1597--1603)) Arhitektuuri põhitunnused · Ordersüsteem
reegleid, esindajad Itaalia maalikunstis 1520.a Correggio, Caravaggio, Parmigianino ja Michelangelo. Arhitektuuris peetakse esimeseks maneristlikuks hooneks Giulio Romano poolt kavandatud Palazzodel Te`d (1526-1535) Mantuas. Teistest hoonetest võib nimetada Julius III kuuluvat VillaGiulia`t (Vasari ja Vignola 1558-1562) ja Caprarolas paiknevat Villa Farnese`t (Vignola 1559-1575) Prantsusmaal renoveerisid itaallased 1527 Francois I tellimusel Fontainebleau lossi. 16.saj. lõpul kujuneb manerismi keskuseks Saksa-Rooma keisri Rudolph II Praha õukond. Põhja-Euroopas 16.saj. lõpus 17. saj. alguses oli maneristliku kunsti tellijaks jõukas inimene teostajaks käsitööline, kes kasutas arhitektuuri mustri- ja embleemiraamatuid-seda loomingumeetodit kutsuti kunstiteaduses inventsiooniks(leiutamiseks). Läänemere äärsetes maades said eeskujuks Cornelis Florise Antwerpeni raekoda (1561-
Biograafia,aastaarvulised faktid. 1840 14. november Sündis Pariisis Claude Monet . 1845 Perekond kolis Le Havre`sse. 1857 Tema ema Louise Monet suri. 1858 Claude Monet tutvus Eugène Boudin`iga, eks julgustas teda maalima väljaspool uksi. 1859 Monet Läks Pariisi ja astus Swissi Akadeemiasse. 1860 Monet tutvub Pissaro ja Courbet. 1863 Monet avastas Manet'i maalid "en plein air" Fontainebleau metsast. 1864 Monet jäi Honfleuri koos Boudin, Bazille, Jondkind. Ta tutvus oma esimese kunsti armastajaga: Gaudibertiga. 1867 Sündis tema esimene poeg Jean Monet ajal mil Claude Monet oli Sainte-Adresse`s. 1868 Monet püüab sooritada enesetappu. Ta saab Mr. Gaudiberdilt pensioni. ta maalib Fecambis ja Etretatis. 1869 Monet hakkab elama StMichaeli külas Bougivali lähedal ,kus ta maalib Renoiri seltskonnas. 1870
· Õlimaalitehnika kasutuselevõtt · TIZIAN "Urbino Venus" · GIORGIONE "Lamav Veenus" · RAFFAEL "Puhkav Veenus" · TIZIAN "Maarja taevaminek" · RAFFAEL "Sixtuse madonna" · CORREGGIO "Maarja taevaminek" Giorgione "Äike" El Greco "Püha Martin ja ke Tizian "Põgenemine Egi Prantsusmaale oli iseloomulik · Palazzode rajamine · Hoogne lossiehitus · Altarimaalide maalimine · CHAMBORD`i loss · Louvre´i loss · Chenonceaux loss · CHENONCEAUX loss · FONTAINEBLEAU loss · CHAMBORD´i loss · Palazzo Medici Roomas · Pierre Lescot - LOUVRE`i lossi läänetiib · Andrea Palladio Villa Rotonda Antiikarhitektuurile vihjavad detailid · Ümarkaar akendel · Kolmnurkviil · Paarissammaste kasutamine · P.Lescot Louvre`i lossi reljeefid · Michelangelo Julius II hauamonumendi fig · J.Goujon "Süütute kaevu" reljee ALBRECHT DÜRER autoportree HANS HOLBEIN Henry VIII · JEAN CLOUET Kuningas Francois I
- San Giorgio kirik Prantsusmaa: o Võttis üle Itaaliast- läbi Itaalia sõjakäikude o Renessansi kuningas- Francois I o Esimene vararenessansi näide Louis VIII aegne Amboise loss Blois'i lossi keerdtrepp o Parim näide- Chambordi loss- spetsiifiline katusearhitektuur-kõrged katused, liigendatud korstnate, tornide ja katusekambritega o Le Breton- Fontainebleau lossi ehitamine-kuninglik jahiloss, siseruumidest eriti kuulus Francois I galerii o KÕRGRENESSASS JÕUDIS FRANCOIS I VALITUSAJA II POOLEL o Lescot (1510-1578)- Louvre'i lossi ehitamine. Lõplikult valmis 19.saj keskel, fassaad koosnes 2-st täiskorrusest, mis oli liigendatud korintose stiilis, pilastrite ja piilaritega ja poolkorrusest o Delorme (1510-1570)- alustas Tuileries lossi ehitamist,
Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse....
,,Maarja kroonimine" Taani kuninga Christian II portree, Aragoni Katariina portree. Arent Passer. Kujur ja arhitekt. Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. ,,Õiglus" ,,Rahu" 16. Millised uued lossid rajati 16. Saj Prantsusmaale? Loire'i oru lossid. Ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Lossil pole kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Fontainebleau loss. Lossi siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis. Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. 17. Teeme vahet 3 sambal ( joonia, dooria, korintos). Kirjelda. Joonia sammas. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Dooria sammas
Arenes kuninga, õukonna ja suusaadlikke tellimusel, kaasa aitasid veel Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, kust toodi kaasa kunstesemeid ning kutsuti kunstnike kujundama moodsat elukeskkonda ülemkihile. 1Kes oli sel ajal Prantsusmaa kuningas? 2Franois I 3Millised uued lossid rajas see valitseja? 4Blois'i lossi, Chambord, Fointainebleau lossi ja Louvre'i lossi. 5Millise lossi ehitusel kujunes välja omaette koolkond? Peamiselt kust pärinesid seal töötanud kunstnikud? Fontainebleau lossi, paljud kunstnikud olid itaalia maneristid. 1Missugust lossi hakati ehitama sel ajal Pariisis? Louvre'i lossi 1Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lescot? Ta kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. 1Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? 2Jean Goujon 3Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maailijatena? 4Jean Clouet ja tema poeg Franois 17.Kunst 17.sajandil. Üldiseloomustus
peetakse parimaks barokliku klassitsismi maalikunstnikuks Ideaalmaastik- Sellised pildid ei kujuta ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaažina mütoloogilised kangelased, nim. seda ka heroiliseks maastikuks. 7) Prantsuse arhitektuur Louis XIV ajal. Baroklik klassitsism arhitektuuris 17.sajandi alguses oli prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. • Versailles´ ansambel on baroklikum kui Louvre´i idafassaad, aga ka mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk, mistõttu võib Versailles´i ansamblit nimetada baroklikuks klassitsismiks
Tema hilisemad teosed on vabad, juhusliku komp. Lihtsad ja monumentaalsed. Valgus muutub mahedamaks, hajuvaks ja käsitluslaad maalilisemaks. ,,Autoportree", ,,Kadunud poja tagasitulek". Ta maalides tagab ühtsuse ja terviklikkuse omapärane valgusekasutus. Ta on kuulus ka graafikuna. Tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid nagu maalideski. PRANTSUSE KUNST 17.SAJANDIL · Sajandi alguses jätkus pr. Ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulik olid kõrged ja järsud katused. Arhitekst Francois Mansart paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida on hakatud nim. Mansardkorruseks. · Louvre'i lossi isafassaad. Louis XIV. Töö tegi Pr. Arhitektid. Claude perrault. · Fassaad on 3 korruseline. Alumisele nn soklikorrusele toetuvad võimsad, üle 2 kor. Ulatuvad paarissambad, mis loovad rahulikuja piduliku rütmi. Keskel on antiiktempli
Realism maalikunstis Jean Babtiste Camille Corot. 1796-1875. Prantsusmaa Camille Corot. Sild Nantes'i lähedal. Camille Corot. Camille Corot. Chartres'i katedraal. 1830. Maastik. Camille Corot. Fontainebleau' mets. 1840. Camille Corot. Orpheus ja Eurydike. 1860. Camille Corot. Lugeja. 1870 Realism maalikunstis Barbizoni koolkond. 19. sajandi keskpaik. Prantsusmaa Theodore Rousseau (18121867). Theodore Rousseau (18121867). Becquigny' küla. 18571864. Fontainebleau' metsa serv. 1840
Valdav osa vabaronimise süsteeme põhineb vaid raja tehnilise raskuse hindamisel ehk sellel, kui rasked on raja läbimiseks tehtavad liigutused ja kui palju energiat raja läbimine nõuab. Osad skaalad, näiteks Suurbritannias kasutusel olev, annavad infot ka raja ohtlikkuse ja julgestusvõimaluste kohta. Paljudes riikides kus vähegi kaljusid leidub on loodud oma kohalikud süsteemid. Maailmas enamlevinud skaalad on: Bouldering Fontainebleau skaala - kasutusel peamiselt Euroopas. Koosneb numbrist (1-9), suurtähe lisandist (A/B/C). Poolkategooria puhul lisatakse "+" märk, näiteks 7C+ V-skaala - kasutatakse Ameerikas, loodud 90-ndate alguses Hueco Tanks'i piirkonna tarbeks. Hetkel katavad vahemikku V0 kuni V16 Vabaronimine Prantsuse skaala - maailmas hetkel levinuim. Põhimõte sama mis Font skaalal, vahe on väiketähe kasutamises
stiliseerimata, naturalistlikke motiive. Tüüpilisemaid rokokoo- ornamente on orvand (kujutab enesest voldistatud servadega lamedat lahtist teokarpi); see on tavaliselt kese, mille ümber on koondatud kaunistused ja nikerdised. Sirget joont püüab rokokoo vältida; tüüpiline rokokoostiilile on spiraalina väänlev joon. Seinu katvate õrnatooniliste pannoode keskel on rikkalikes raamides peeglid ja dekoratiivmaalid. Kuninganna Marie-Antoinette buduaar, Fontainebleau loss The Council Chamber, Fontainebleau loss Orvand ● Rokokoostiili arengus eristatakse kaht faasi. Varajast rokokood nimetatakse regendistiiliks ehk style Règence`iks. Selle tähtsamaid esindajaid on Robert de Cotte ja Gilles Oppenordt. Robert de Cotte (1651-1735) lõpetas Versailles`lossi kabeli. Eraisikutele ehitatud majade sisekaunistustega valmistab ta teed rokokoole. Eriti kuulus on Pariisi Hotel de la Vrilliére` Kuldne galerii (Galerie Dorée),
marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon(u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujutavad 5 nümfi, Francois I hauamonumendi ja Pilon(u1535-1590)- Katariina de Medichi korraldusel tegi Henry? II hauamonumendi, mille keskse osa moodustavad 3 graatsiat, kes kannavad oma pea kohal urni, kuhu pand Henry II süda. · Saksamaa: Killustatud ja igas piirkonnas olid omad mõjud, üheks keskuseks Nürnberg. Kolm
Nimeta ta peateosed. Hollandist, Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaad. 10. Kirjelda Tallinna Mustpeade Maja fassaadi. Viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil aga vapid ja reljeefid. PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL 1. Tänu millele jõudis Prantsusmaale renessansikunst? Prantsusmaa sõjakäikudele Itaaliasse 1494.aastal. 2. Kes oli sel ajal Prantsusmaa kuningas? Francois I 3. Millised uued lossid rajas see valitseja? Blois' loss, Chambord, Fontainebleau loss 4. Millise lossi ehitusel kujunes välja omaette koolkond? Peamiselt kust pärinesid seal töötanud kunstnikud? Fontainebleau loss. Seal töötanud kunstnikud pärinesid Itaaliast. 5. Missugust lossi hakati sel ajal ehitama Pariisis? Louvre'i loss 6. Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lascot? Arhitekt lossi ehitamisel 16. sajandil. 7. Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? Jean Goujon 8. Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maalijatena.
Tuntuim teos ,,Vabadus viib rahva barrikaadile" 58. Historitsism ajalooliste stiilide kopeerimine, nt. Neorenessanss Eklektika eri stiilide formaalne mehaaniline liitmine, stiil, kus ühe hoone juurde kuhjatakse erinevaid stiile. 59. Realism on kunstivool, mis maalib ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. See on romantismi vastane. 60. Barbizoni koolkonna moodustasid maastikumaalijad, kes käisid suvel maalimas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas. Nende eripäraks oli maalimine looduses. Tegi alguse Impressionismile. 61.Impressionismile iseloomulik on komataolised pintsli tõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõguasetus valgusele ja selle muutmisele, igapäevased teemad. Maalisid kõike, muljelevat. Esikteoseks ,,Impressioon. Tõusev Päike" Claude Monet 62. püantilism neoimpressionismi teine nimi, punktitajad tulid sealt. 63. William Turner üks kõigi aegade suuremaid meremaalijaid
sajandil ehitati mitmeid losse Pariisist lõuna pool, Loire`i orus. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduk jahipidamiseks sobivat maastikku. Francois oli mitme lossi ehitaja või täiendaja. Blois`lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki tema nime. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord, mis esindab 16. saj algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Fontainebleau loss-selle lossi ehitusel kujunes välja omaette arhitektide, skulptorite, sisekujundajate ja maalijate koolkond. Louvre`i loss Pariisis. Kunst 17. sajandil 1.Absolutism 2.Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Rubens ühendab imetlusväärel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused-eluläheduse ja idealiseerimise.
10. Parlamendihoone Londonis on projekteeritud pseudogooti stiilis ja mõjub veidi kuivana. Arhitekt on Charles Barry. Barbizoni koolkond ja realism. 1. Realism-maalitava tõetruu ilustamata ja moonutamata kujutamine. Realistid maalisid seda, mida nägid. Temaatika-peamiselt igapäevaelu. Romantism idealiseerib minevikku, sündmustik ja tegelaskujud on tihti ebatavalised. 2. Barbizoonlased- kunstnikud, kes elasid Barbizoni külas Fontainebleau metsa ääres ja maalisid otse vabas looduses. 3. Theodore Rousseau- maalis loodust võltsimatu asjalikkuse ja täpsusega. Meeleolu on tavaliselt tõsine ja kurvameelne. Loodusmaalidega juba puhtakujuline realist. 4. Gustave Courbet peetakse suurimaks realistiks prantsuse kunstis. Võttis osa Vendome´i samba lõhkumisest, vahistati. Põgenes vanglast ja elas Sveitsis maapaos. 6. Realistlik kunst Euroopas- 19.sajandi lõpuni. 7
annaabi.ee 
