klass 2012 ,,Kogu maailm pole väärt seda päeva, mil see ülev Laul Iisraelile anti." Nii väljendas oma hindamist Saalomoni ülemlaulu vastu juudi rabi Akiba, kes elas meie ajaarvamise 1. sajandil. Selle Piibli raamatu pealkiri on ümbersõnastus laulu avasõnadest: "Saalomoni ilusaim laul." Kui tõlkida heebreakeelset pealkirja sõna-sõnalt, siis on see "Laulude laul". Selline konstruktsioon viitab laulu ülimuslikkusele, nagu ka väljend "taevaste taevas" osutab kõrgeimale taevale See sügavamõtteline idülliline poeem on täis kõige värvikamaid ilukirjeldusi. Vägev kuningas Saalomon, kel oli tohutult tarkust, võimu ja vara, mis hämmastas isegi Seeba kuningannat, ei suutnud avaldada muljet lihtsale maatüdrukule, kellesse ta oli armunud. Kuna neiu armastas hoopis üht karjust, tuli kuningal tagasi tõmbuda. See laul räägib armunute vooruslikkuse ja süütuse ilust. See õpetab ka seda, et tõeline armastus on võitmatu, kustumatu ja äraostetamatu
Ajalugu Arenes välja romaani stiilist Prantsuse piirkond ja Inglismaa võttis stiili vastu 12. sajandi lõpus Gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamisek Varagootikat (u 11401200); Kõrggootikat (u 12001350); Hilisgootika (u 11401200); Gooti arhitektuur On insenertehnilise väljakutse tulemus Võib nimetada ka linnade kunstivooluks Tähtsamad ehitised olid kirikud Ehitati samuti linnakindlustusi Iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale Kõige suurem erinevus oli: 1. teravkaared 2. ristroidvõlvid 3. Tugikaare, tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt Gooti maalikunst Hakati tegema rohkem tahvelmaale Maaliti kirikute tiib altareid Gooti skulptuur Kujutati pühakuid ja piiblitseene Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Eestis Keskaegsed ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Tõusis taas au sisse 19. sajandil Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti kirikuid Tallinnas
VIRMALISED Gerli Kokk 12 A Virmalised dirigeerivad graatsiliselt päikeseballetti, mis etendub jäiselt taevarannalt, saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren Virmalised Aurora Aurora Borealis & Aurora Australis Virmaliste Teke Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal Virmaliste tekkes osalevad : * Päike *päikesetuuled * planeetidevaheline magnetväli
Kihtrünkpilved Ebaühtlane pilvkate, milles leidub heledamaid ja tumedamaid laike Aluse kõrgus on 0,6-1,5 km, paksus 0,2-0,8 km. Mõnikord annavad suvel uduvihma, külmemal ajal kergemat lund Kiudpilved Õhukesed heledad pilvekiud, mis meenutavad linnusulgi, 7-10 km kõrgusel Kiudkihtpilved Hele, võrdlemisi ühtlane pilvekiht, mis katab suurema osa taevast. Annab taevale kahvatu sinise varjundi. Kõrgus 6-8 km, paksus 100m kuni mõni km Rünkvihmapilved Võimsate tõusvate õhuvooludega arenenud suured pilvemassiivid, mis katavad kogu taeva. Alus paikneb 0,4-1 km kõrgusel, paksus on mitu km. Maapinnalt näemetumesinist alust. Annavad hoogvihma, millega sageli kaasneb äike. Nimetatakse ka äikesepilvedeks Kihtvihmapilved Paksud tumehallid pilved, millest tuleb laussademeid.
(Õim 2001A) Nii fraseologismi vorm kui sisu võib aja jooksul muutuda. Näiteks tähistas väljend Paabeli keeltesegadus esialgu vaid keelte segiolekut, kuid tänapäeval märgib Paabeli segadus paabel igasugust suurt segadust. Eesti fraseoloogiale on iseloomulik ühest fraseologismist erinevate vormide moodustamine (pead püsti hoidma püstipäi) ja see, et väljendi komponentide järjekord ei ole alati püsiv (taevale tänu tänu taevale). (Õim 2001A: 24) 4 2. Isikunimetused eesti fraseoloogias Inimesel on keeles palju erinevaid kujundlikke nimetusi, mis varieeruvad olenevalt sellest, kas kirjeldatakse tema ühiskondlikku positsiooni, eetilisi tõekspidamisi, vaimseid võimeid, välimust või mõnd muud tunnust. Suurem osa fraseoloogilistest isikunimetustest on hinnangult negatiivsed, väiksem osa neutraalsed, hinnangult
· Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Lame Maa ja kuplikujuline taevas. · Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. · Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Nad märkasid tähistaeva katketmatust. Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. · Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel nagu relatiivsusteooria. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. · Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale.
Konfutsianismis kui riigiõpetuses on Konfutsiuse ja Mengzi eetika ühendatud legistliku seadusriigi idee ja administratsiooni põhimõtetega. Riiki käsitletakse patriarhaalse perekonnamudeli alusel, mille peaks on keiser taevapoeg. Temast kõrgem on ainult taevas. Keiser valitseb taevatahte alusel, kuid ise maapealsete asjade kulgu otseselt ei sekku. Tema nimel valitsevad riiki haritud ametnikud, kellele rahvas peab kuuletuma, olles seeläbi kuulekas ka keisrile ja taevale. Kõige olulisem voorus on pojalikkus: lapsed on pojalikud vanematele, rahvas ametnikele, ametnikud keisrile, keiser taevale. Nõnda kulgeb ideaalis kõik kosmilise korra kohaselt, mida väljendab mõiste suur ühtsus. Konfutsianism jäi küll läbi erinevate dünastiate Hiina ideoloogiliseks alustalaks, kuid kaotas esimesel aastatuhandel mõnevõrra oma mõjuvõimu budismi jõudsa leviku tõttu. Teise aastatuhande algul võib aga märgata konfutsianismi taassündi ja uuenemist
Kaarti vaadates said nad aru, et peavad minema vasakule. See käik ei olnud aga enam ohutu. Edasi viis ainult kitsuke rada, millest kahel pool oli keev vesi. ,,Siin võime kohe kõrvad pea alla panna," ütles keskmine vend, kellel ilmselt süda saapasääres oli. ,,Ära tee kärbsest elevanti," vastas talle noorem vend ja hakkas esimesena kindlal sammul mööda kitsukest rada astuma. Talle järgnesid ka teised. Kui nad selle takistuse läbisid, ütles keskmine vend: "Tänu taevale, et me siit läbi saime!" Järgmine katsumus oli aga veel alles ees. Nad jõudsid maa-aluse järve äärde. ,,Äh, vihma käest räästa alla," ütles keskmine vend. Järve keskel nägid nad väikest saarekest, millel oligi kogu mõisniku varandus. Nii palju, kui vendade silmad seletasid, nägid nad, et seal on kuld- ja hõbemünte, kalliskive ja ilusaid riideid. Nad hakkasid ringi vaatama, millega võiks üle järve saada, ja nägid eemal paati, kuhu ainult üks inimene sisse mahtus
o Urania- ,,taevane" või ,,taevas", astronoomia, matemaatika patroon/muusa, mis oli kreeklastele mütoloogias ja luules tähtis tõlgendamisvõime tõttu, siduv lüli kosmose ja muusika vahel, tunnusese- taevakuul. Kleio - ajaloo muusa Erato - armastusluule muusa, kujutati alati lüüraga Urania - astronoomia ja astroloogia muusa, kujutati gloobusega, tema tähelepanu oli suunatud taevale Kasutatud allikad: "Vana-Kreeka müüdid", Richard P. Martin ; http://et.wikipedia.org/wiki/Muusad ; http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/muusad_evelin.htm ; http://www.arhitektibyroo.ee/jutuwestja/viewtopic.php?t=79&sid=ebbc899e61a5041cc23f29713961fe08
tasahilju ehk kesk müha. auravad, ilmatu suured tunglad. Südames midagi salaja tärkab, Voolad mööda kaljuseina, Ja, härmardades, vaikuse hõlmadest paisuvat, vallale püüdvat, kastes sammalt, haljast heina, siis valgub rahu, õrnana ujuna, midagi õrnasti hüüdvat joodad lilled, õnnerohud, nii mahedatel helinatel, hellana hinge helama ärkab. täidad loigud, sood ja lohud. taevale, merele, maale alla. Hoovad koopast mäe veerus, Öö laul Tusk keerled tasa jõekeerus, Tummana, Väsinud nii olen, uinuda, mööda kaldast üle haua, varjude sumedal tiivul, rahu, rahu isuksin, tasa vulisedes kaua. üle uinuva maa, suur on olemise piin
Temast sai ekspressiivset tüüpi kunsti tähtsaim esindaja. Tema kunsti iseloomustab kirglik ja siiras kaasaelamine. Lõunamaine selge taevas ja ere päike julgustasid teda kasutama suuremaid puhta värvi laike ja tugevaid kontuure värvipindade vahel, mis vii teda impressionismist eemale. 11. Vincent van Gogh'i eksponeeritakse koos Prantsuse kunstnikega kuna Prantsusmaal hakkas ta Camille Pissarro julgustamisel kasutama eredaid värve ja tänu eredale päikesele ning lõunamaisele selgele taevale mis teda julgustasid hakkas ta kasutama suuremaid puhta värvi laike ning tugevaid kontuure. 12. Paul Cezanne alustas romantiliste tumedate piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870.ndatel osales ta impressionistide näituselt ja sai suure kriitika osaliseks kuna tema maalides näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Sellest lähtuvalt naases ta kibestununa oma kodulinna, kus ta eksponeeris oma töid harva. Aegamööda eemaldus ta impressionismist
Jostein Gaarde "Sofie maailm" 12.b Jostein Gaarder · Sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos · Üles kasvanud pedagoogide peres · Lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli · Elukutselt õpetaja, erialaks on filosoofia Looming · Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu · Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid · Läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga · Soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust Teosed · Apelsinitüdruk (2004) · Sirkusdirektørens datter (2001) · Mängukaartide saladus (1990) · Sjakk Matt (2006) · Saladuslik jõulukalender (1992) · De gule dvergene (2006) · Sofie maailm (1991) · Slottet i Pyreneene (2008) · Vita brevis (1996) · Maya (1999) · Diagnosen og andre noveller (1986) · Froskeslottet (1988) · Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993) · I et speil, i en gåte (1...
Peagi hakati hieroglüüfe maalima ka siidile. Umbes sadakond aastat eKr õppisid hiinlased valmistama paberit ja Hiinast levis paberi valmistamise oskus ka teistesse maadesse. Kirja tekkega tekkisid ka koolid kirjaoskuse edastamiseks. Koolis käidi mitmeid aastaid ja õppimine tähendas visa ning ennastsalgavat tööd. Hiinlaste usk Kõige rohkem austasid hiinlased Taevast. Looduses kulgeb kõik Taeva tahtmise järgi ja kõik on seal kenast tasakaalus. Taevale on vastukaaluks maa ja päevale öö, mehele naineja nii edasi. Keiser on Taeva poeg ja peab kindlustama, et maa peal toimuks kõik tõepoolest Taeva tahte järgi. Umbes 550 aastat eKr elas Hiinas mõttetark Laozi kelle õpetus rääkis asjade loomulikust kulgemisest. Konfutsius ja tema õpetus Umbes 500 a eKr elas Hiinas õpetlane Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius. Konfutsius õpetas ,,Ära tee teisele seda mida sa ei taha , et sulle tehakse"
Romantiline joon on tema töödes tugevam, kui Rousseau maalides. Hõõguvad päikeseloojangud, viirastuslikud kuupaistevaated, torm ja äike, idüllilised karjamaad rahulikult voolavate jõgede ääreskõike seda maalib Dupré võrdse hingestatuse ja tundeküllasusega. Eriti armastas ta kujutada loodust läheneva äikese ootel, mil kõikjal valitseb sünge, salapärane rahu. Suurt tähelepanu pöörab Dupré taevale ja pilvedele. Charles Francois Daubigny (18171878). Ehkki mõjustatud Corot`st ja vanematest barbizoonlastest, samuti Constable`ist, kujundas Daubigny välja hoopis isikupärase stiili. Ta maalis peamiselt Seine`i ja Oise`i rahulikke kaldaid maaliliste põõsastike, õitsvate viljapuude ja koomel joovate karjadega. Ikka eelistas ta kujutada kevadist loodust. Ta maalimisviis on lihtne ja delikaatne ning muutus meitri vananedes aina lihtsamaks ja terviklikumaks.
polnud. Uksed, arhidektuuridetailid, kaared, laes olevad avad, kõik on maalitud. 1. Kohtu stseen, mis asus põhjapoolses seinas, kujutas Ludovico Gonzaga't mitteametlikes riietes, koos oma naise, õukondlastega ning külalistega. 2.Läänepoolses seinas asus kotumise stseen, kus Ludvico on ametlikult riietatud kohtudes oma poja, rooma keisri ja saksa kuningaga. Laes oli aga kujutatud kuplit, mis avanes sinisele taevale, kus oli kujutatud priskeid poisslapse, kes turnisid balustraadidel. 7. Tema kodumaal asuva... Pärast Antonio Ovetari surma pärandas ta suure summa raha oma pere kabeli remondiks Ermitani kirikus. Projekti viis läbi tema lesk, kes 1448 a. kutsus grupina kokku 4 kunstnikku (seal hulgas ka Mantegna). Sel ajal oli Mantegna alles 17-aastane ja alles alustanud oma töökoda. Tööd peatati ja alustati mitu korda, kuid see valmis lõpuks 1457 a. Tsükkel hävis 1944 a. pommirünnakus
Varsti vajati uhkemaid kirikuid ja tekkis gooti stiil. Üks uuendusi oli teravkaar,millel oli eelis ümarkaare ees,sest ta suutis kanda suuremat raskust.Teravkaarelised olid võlvid,dekoor jm.Teravkaar saigi gooti kiriku põhitunnuseks.Roidvõlv oli lagede raskuse ähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid omakorda sammastele ja seintele langevat lagede raskust.Gooti meistreid ei huvitanud ainult rahvamahtuvus,vaid ka kõrgus,jumalakoda pidi olema taevale lähedal.Sammastele liideti külge poolsambaid.Aknaid katsid tihti vitraazid.Väljaspoolt on gooti kirik romaaniga võrreldes tornide vaesem.Tähtis oli ka skulptuur,see pidi olema jutustav ja ilmekas,andma edasi kujutava sisu.
ilma roidvõlvideta ja mitte ühelgi neist pole tugikaart. Roidvõlv oli raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Lakke ehitati kõigepeale tugevad roided, mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse enda peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid omakorda sammaste ja seintele langevat raskust. Gooti meistreid ei huvitanud mitte ainult uute kirikute mahutavus, vaid ka kõrgus jumalakoda pidi olema võimalikult lähemal taevale. Vitraazid. Kui romaani kirik oli kitsaste akende tõttu hämar, siis gooti kiriku laiadest akendest voogas valgust kõikidesse nurkadesse. Tihti katsid aknaid vitraazid ja siis tulvas kirikusse salapärast mitmevärvilist valgust see oli nagu tõeline jumalaime. Väljastpoolt on gooti kirik romaani kirikuga võrreldes vaesem tornide poolest. Hilisgootika. Aja jooksul, kui ühiskonna jõukus veelgi kasvas, hakati kirikuid üha rohkem kaunistama
Teravkaar. Suudab kanda suuremat raskust kui ümarkaar, sai gooti kiriku põhitunnuseks. Roidvõlv lagede raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Võtsid võlvisiilude raskuse enda peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Gooti kiriku külgfassaadid nägid välja nagu skeletid, aga seestpoolt oli väga stiilne ja suursugune. Gooti meistritele oli tähtis kiriku mahutavus kui ka kõrgus jumalakoda pidi olema võimalikult lähedal taevale. Seda muljet püüt tugevdada teravkaarega, skulptuuriga, pinnakaunistustega. Sammastele liideti külge poolsambaid. Gooti kirikud olid paremini valgustatud, Gooti aknad olid laiad, neid katsid tihti virtaazid. Mitmevärviline valgus oli kui jumalaime. Nt Notre-Dame katedraali roosaken. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani omal(1 v 2 suurt torni). Pinnakaunistusi on aga rohkem skulptuure, ehistornikesi, roosaken. Hilisgootika
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 1.Mis on tsivilisatsioon? Ühiskond, kus on küllalt arenenud põlluharimine ja käsitöö,kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid,linnad,tekkinud riiklik korraldus,tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus-ja kunstiteoseid. 2.kus tekkisid esimesed kõrgkultuurid? Idamaades.Ehiptus, Mesopotaamia,India, Hiina 3.Mis on riik? Riik on suur ja hästi organiseeritud kogukond,millel on oma kindel maa-ala,oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord 4.Millised looduslikud piirid ümbritsesid Egiptust? Punane meri,Vahemeri,Sahara kõrb,ja Niilus 5.Nimeta Mesopotaamia kaks tähtsamat jõge. Tigris ja Eufrat 6.Mis on püramiid ja iseloomusta seda. Need on hiiglaslikud ehitised, mille sisemuses peitusid vaaraode hauakambrid.Püramiide laoti suurtest kiviplokkidest. 7.Kuidas toimus põlluharimine Niiluse kallastel? Põlluharimine oli Egiptlastel võimalik ainult tänu Niilusele ja tema üleuju...
3. Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast oli Maa ja kuplikujuline taevas, ning see vastas inimese meeleelundite poolt antavale pildile. 4. Kreeklaste ja roomlaste arvates oli Universum Maa ja seda ümbritsevate sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. 5. Nad märkasid tähistaeva katkematust. Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. 6. Tänapäeva kosmoloogia erineb varasemast maailmakirjeldusest selle poolest, et tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel. See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel nagu relatiivsusteooria. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7
kasutusel liikumisanduritega tänavavalgustused. Valgusreostusega võitlevad organisatsioonid Cielobuio-Itaalia amatöörastroniimode poolt asustatud organisatsioon , mis koordineerib taevareostuse vastaast võitlust. IDA-internatinal Dark Sky Association, mittetulunusühing , kes võitleb öötaeva säilitamisega ja võitlb valgusreostusega . CfDS.(campaign for Dark Skies) briti astronoomia ühenduse poolt loodud kampaania pimedale taevale, mis võitleb valgusreostuse vastu Ühendkuningriigis. Energiasäästu võimalused välisvalgustuses Mida tuleks teha? · valgusteid et valgus ei paistaks igalepoole nii tugevalt . · Kindlasti oleks ka väga hea kui oleksid üldse liikumisanduritega valgustused, kuna see hoiaks ära liigset energia kulu ja ei tekiks valgusreostust ka nii palju · ja laternad ei peaks üleliigselt kaua põlema.
Virmalised. I Virmalised dirigeerivad graatsiliselt päikeseballetti, mis etendub jäiselt taevarannalt, saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren II Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'.
Kallid tulevased põlved. Kirjutan teile 1529 issanda aasta 24 lehekuu päeval. Tunnen, et minu tund on varsti käes ja tahaks kellegagi jagada südamevalu, mis mind vaevab. Eit ja naabrivanamees arvavad minu juttu kuuldes, et olen kurjast vaimust vaevatud. Aga nii see ei ole. Minu Kraavi Sassi mõistus on täiesti selge ja korras. Olen elanud pikka ja õnneliku elu. Mul on väheke kirjaharidust. Eidega oleme üles kasvatanud 6 last 3 poega ja 3 tütart, kõik nad on taevale tänu elu ja tervise juures. Oleme neile andnud ka kirjatarkust, nii palju meie võimuses. Mind vaevab hirm tuleviku pärast, mulle tundub, et maailm on teel hukku poole. Aasta-aastalt suureneb rahvaarv, inimeste eluiga pikeneb. Rahvas vajab tööd ja leiba. Maalt põldude ja metsa vahelt lähevad inimesed linnadesse. Tekib palju suuri linnu. Kerkivad suured majad kõrgete tornidega. Tornid on seest tühjad ning sealt tuleb tumedat tossu.
Nimetus kosmoloogia pärineb Vana-Kreekast ja tähendab korraõpetust. See uurib universumit, mille all mõistame kõike olemasolevat. Primitiivsete kultuuride arvates oli Maa lame ja taevas kuplikujuline. Tähtkujude kohta usuti, et tegu on jumalatega seotud märkidega, mis suunasid inimeste maapealseid tegemisi. Väljapoole jäi maailmalõpp. Vana-Kreekas oli kera ideaalsemaks vormiks ning tähtkujult tähtkujule liikudes sai taevale mistahes suunas ringi peale teha. Sellise tähistaeva kandjaks sobis hästi katkematu sfäär. 1515. aastal esitas Mikolaj Kopernikus esimese heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese. 1. Mida on teada maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta tuleb leppida kaudsete andmetega. a. Maakoor (30-100 km) b. Vahevöö (2900 km, rauast ja magneesiumist) c
· kõrggootikat (u 12001350); · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur Kõige kaunimad ehitised hakkasid koonduma linnadesse. Gootikat võib nimetada ka linnade kunstivooluks. Samas võib gootikat pidada eelkõige kiriklikuks (sakraalseks) kunstiks st tähtsamad ehitised olid kirikud. Selles stiilis ehitati samuti linnakindlustusi. Gooti arhitektuur arenes välja romaani stiilist. Gootikat iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale, mida kõrgem seda parem. Romaaniaegsed kirikud olid pimedad ja sünged, kuna müürid olid massiivsed. Seda tingisid selleaegsed rist- ja silindervõlvid. Gooti ajal hakati parandama konstruktsioone ning sellega muutus kogu ehituslaad. Kõige suurem erinevus oli: · teravkaare, · ristroidvõlvide, · tugikaare, · tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt. Teravkaar Gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus ongi teravkaar. See avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet.
väike. Naise nägu maaliti nagu portselanist maski. Naised elasid suletud elu, kuid võisid saada hea hariduse. Konfuutsiuse korralduste kõige olulisem printsiip oli pojalik lugupidamine, see oli iga hiinlase esmane ja kõige tähtsam kohustus. Varasest lapsepõlvest peale kasvatati lapsi täielikus ja vastuvaidlematus vanematele allumises ja nende austamises ning kasvades oli iseenesestmõistetav absoluutne allumine imperaatorile, kui kogu rahva isale. Ka imperaator pidi ise alluma Taevale kui Taeva Poeg. Tema õigused olid piiramatud, kuid ta pidi jälgima seadust, vastasel korral võis Taevas temast ära pöörata. Seisustest olid valitsevaks õpetlaste-ametnike seisus mandariinid -, kes jaotari selle järgi, kuidas nad olid sooritanud riigieksamid. Eksamisüsteem oli range, kuid mitte seisuslik. Eduka eksami sooritamise järel võis iga seisuse esindaja tõusta kõrgemale astmele. Kraadi saamine oli hiinlase karjääri algus sellega avanes tee rikkusele ja aule
4. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 5. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast
4. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 5. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast
taevasfäärid selle ümber. Roomlaste arvates oli Universum ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikestesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid. 5. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Kreeklased pidasid Maad kerakujuliseks merepinna ühtlase kõveruse järgi ja taevast peeti sfäärikujuliseks tähtkujude vaheldumise järjepidevusega kõigis suundades, võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mis tahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? Tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel, mitte kujutamisel ja oletamise. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitavad merepinna kumerus (laeva ilmumine silmapiiri tagant). Tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk
Ehk maitsete? (Peakokk laseb lusika tuua. 1.kokk maitseb, annab 2. , siis saab peakokk. Proovib. On võlutud) Kõlab kell. Peakokk: Kui parajal ajal! See tähendab, et härra ootab lõunat. Tead, väikemees, sa oled sel alal päris meister. Kammerteener: Isand ootab lõunat. (Kammerteener viib toidu härrale. Kokad lähevad järgi.) 1.kokk: Nõnda pole toit talle kunagi maitsenud. 2.kokk: Härra lakkus ääredki puhtaks. Peakokk: Sa võid lossi jääda. Jakob: Tänu taevale, et kõik nii hästi läks. Aga mida ma homme härrale lõunaks teen? Aga siin on ju hani! Selle lasengi homme ahju panna. Hani: Kui torgid sa mind, siis hammustan sind! Kui kaela mul keerad, külma hauda siis veered. Jakob: Tuhat ja tuline! Sina... te oskate rääkida, haneneiu. Oh, ärge olge nii kartlik, ma vean kihla, et te mitte kogu aeg neis sulgedes pole olnud. Hani: Sul on õigus
.............15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 3 Sissejuhatus Virmalised dirigeerivad graatsiliselt päikeseballetti, mis etendub jäiselt taevarannalt, saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Soomes nimetatakse virmalisi revontulet, pohjanpalot, taivaanvalkeat ja rutjat. Ka eesti keeles on mitemeid erinevaid nimetusi, näiteks põhjavalgus, virmalid, virmalused, virmad, polaarvalgus
kehadest tekkinud sõõrist. Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud. 14. Millele keskendusid oma töödes Veneetsia maalikunstnikud? Veneetsia kunstnikud keskenduvad oma töödes eelkõige inimese kujutamisele. Nad kujutavad inimesi ja nende hingemaailma väga realistlikult. Mõned kunstnikud panevad ka suure rõhu taustale (loodusele, ehitistele ja taevale). Temaatika on võetud just piiblis ja mütoloogiast. Väga palju kujutatakse Veenust. Kõrgrenessansis kujutavad kunstnikud inimesi mitte nii atleetlikult vaid pehmemalt ja natuke kurvilisemalt. Rõhku on pandud ka miimikale ja keha asendile. 4
Paisuvas Universumis on absoluutne ruum oleams, ja tema määramine kuulub suhteliselt lihtsate vaatluste hulka. Selleks tuleb piisava täpsusega mõõta 2,7 K kiirgusfooni temperatuur üle kogu taeva. Kui meie mõõteseade selle fooni (st. paisuva Universumi) suhtes liigub, peaks liikumissuunast (meile vastu) tulev kiirgus olema Doppleri efekti kohaselt pisut väiksema, tagant tulev aga suurema lainepikkusega. Wien'i seaduse järgi annab see meie ees olevale taevale pisut kõrgema, selja taha jäävale aga madalama temperatuuri. Juuresolev taevakaart on selliste vaatluste tulemus (NASA satelliit COBE, Cosmic Background Observer, kosmilise fooni vaatleja, 1994. a. seis); "soojem" piirkond on märgitud punaste, "külmem" siniste toonidega. Selle kaardi järgi liigub Päikesesüsteem Karika tähtkuju suunas kiirusega (365 +- 18) km/s, mis olekski liikumine "absoluutses ruumis". 46
Me, noored, ootame pilgul säraval: Nüüd see ligineb: lõpp ja algus! Viimaks ometi!“ Tegemist on Gustav Suitsu luuletuse „Lõpp ja algus“ teise ning ka viimase stroofiga. Antud stroofi võib mitmeti mõista. Ühelt poolt jääb mulje, et seistakse kahe riigi vahel teadmatuses, mis saama hakkab ning kumb riik nende koduks saab. Teisalt vaadates võib ’riik’ olla metafoor Taevale ja Põrgule, sest teises reas kirjeldab ta ühte kui valgust ning teist kui pimedust. Tõlgendada saaks mitut moodi, kuid vaadates aega, millal Suits enamus oma luuletustest kirjutas, siis paratamatult tekib tunne, et tihtilugu räägib ta siiski sõjast. Sõda on alati aktuaalne ning tähtis teema, olenemata ajastust. Gustav Suitsu eluajal oli see aga eriti aktuaalne, sest teadupärast elas Suits ju üle nii Esimese kui ka Teise Maailmasõja. Minujaoks
absoluutses ruumis? Paisuvas Universumis on absoluutne ruum oleams, ja tema määramine kuulub suhteliselt lihtsate vaatluste hulka. Selleks tuleb piisava täpsusega mõõta 2,7 Kkiirgusfooni temperatuur üle kogu taeva. Kui meie mõõteseade selle fooni (st. paisuva Universumi) suhtes liigub, peaks liikumissuunast (meile vastu) tulev kiirgus olema Doppleri efekti kohaselt pisut väiksema, tagant tulev aga suurema lainepikkusega. Wien'i seaduse järgi annab see meie ees olevale taevale pisut kõrgema, selja taha jäävale aga madalama temperatuuri. Juuresolev taevakaart on selliste vaatluste tulemus ; "soojem" piirkond on märgitud punaste, "külmem" siniste toonidega. Selle kaardi järgi liigub Päikesesüsteem Karika tähtkuju suunas kiirusega (365 +- 18) km/s, mis olekski liikumine "absoluutses ruumis" 37. Mis on antroopsusprintsiip? Androopsusprintsiibi sisu: Maailm on selline, et seal saaks olla inimene, sest muidu ei oleks inimesel võimalik seda vaaelda ja kirjutada.
../Kord oli aeg, kun päike kuldne õhkas, kun torkas minungi soov taevast püüda tähti: nii lähedal neid tookord horisondil nähti, ja kodu oheldas nii umbne, kitsas.../.../ See salm paneb tundma suve soojust ja päikese sooja õhku. Selles suveõhtus, kus paistavad tähed taevas, mina pikali neid vaatamas, tekiks nagu mõte, et saaks neid katsuda, paitada, endale võtta, kuid siiski ei saa. Kui pilk on taevale peatuma jäänud ja mõtted laiali levinud, tundub, et kõik on nii väike võrreldes tohutu suure universumiga, mis on tähtede taga peidus. Kevadelaul /.../Mäenõlvil noor lehestik voogab kui aur, öil, päivil ei lakka sääl lindude laul. Ah, võsastik rõkkab, orkester on koos, lind linnuga sillerdab paisuvas hoos./.../
Taoistlikes templites on palju ennustajaid, nad annavad nõu kuidas õnne saavutada, kuid ta ei too õnne inimese juurde Taoismi õpetajatest on tuntuimad Lao-zi ja Kong Fu-zi ehk Konfutsius, Konfutsius elas 551 479 eKr Tema arvates oli taoism emotsionaalne, irratsionaalne ja tegeles maagiaga, nemad rõhutasid poegade kuuletumist isale, naiste kuuletumist meestele, inimeste kuuletumist keisrile ja keisri kuuletumist Taevale Taoistlike rituaalide peamine siht on Taeva ja Maa lepitamine ning surematuse saavutamine Taoismis unikaalsus religioonide seas on selles, et ta õpetab surematuse saavutamist sureliku keha säilitamise kaudu see nõuab aastatepikkust harjutamist ning omandatud oskuste rakendamist Hiinlastel on olulisel kohal surnute austamine, surnud liituvad esivanematega, matused peavad toimuma täpsete tavade järgi
Pärast seda ongi töö valmis. Eelkirjeldatud joonistamisviisi saab kasutada ka loomade ja olendite joonistamisel. 6. Graafika. Akvarellpildid Graafika tööde jaoks vajame tintenpenni, guasse, õlipastelle ja hambaorki. Muidugi ka pabereid. 6.1. Tavaline graafikapilt.(Õpetatakse ka koolis) Töövahenditeks on tavaline valge paber ja tintenpen. Mõtle, mida sa tahad joonistada. Kui ei tule mõtteid, siis joonistame mereäärse maastiku. Jagame paberi kolmeks, jättes merele ja taevale kokku rohkem ruumi, kui ranna jaoks. Nüüd joonistame ette üksikud puud. Ja nüüd põhiline: Alustame tintenpeniga kaunistamist. Puud kaunistame kaarjate joontega, rohututid üksikute väikeste joontega. Kaugemal asuva liiva tähistame täpitustega. Mida merele lähemal, seda tihedamad täpid. Mere ääres ei tohi täpid siiski olla üksteisega kattuvad. (kuid võib tunduda nii kaugelt vaadates). Alustame mere kaunistamisega:
Taoistlikes templites on palju ennustajaid, nad annavad nõu kuidas õnne saavutada, kuid ta ei too õnne inimese juurde Taoismi õpetajatest on tuntuimad Lao-zi ja Kong Fu-zi ehk Konfutsius, Konfutsius elas 551 479 eKr Tema arvates oli taoism emotsionaalne, irratsionaalne ja tegeles maagiaga, nemad rõhutasid poegade kuuletumist isale, naiste kuuletumist meestele, inimeste kuuletumist keisrile ja keisri kuuletumist Taevale Taoistlike rituaalide peamine siht on Taeva ja Maa lepitamine ning surematuse saavutamine Taoismis unikaalsus religioonide seas on selles, et ta õpetab surematuse saavutamist sureliku keha säilitamise kaudu see nõuab aastatepikkust harjutamist ning omandatud oskuste rakendamist Hiinlastel on olulisel kohal surnute austamine, surnud liituvad esivanematega, matused peavad toimuma täpsete tavade järgi
Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse. Esiplaanil on grupp inimesi ja kusagil maalil paiknevad antiiksete ehitiste varemed. Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas looduse muutumine sõltuvalt kellaajast. Nii maalis ta seeria - Hommik, Keskpäev, Õhtu, Öö. Peamiseks meeleolu loomise vahendiks on valgus. Maalide kompositsioon võib korduda, valgus mitte. Üks tema kuulsamaid pilte kannabki nime "Hommik". BAROKK-KUNSTI MÕISTED Kolonnaad - sammastik, sammaste rida v sammaskäik Gobelään - põimitud piltvaip, millel kujutatud motiivid on edasi antud maaliliselt
ekspressionistlikud ning sürrealistlikud. Luuletuses „Oo!“ on selgelt sees kõlaefekt, sest see põhineb pealkirjaga tähistatud täishääliku kordusel, mida esineb selles luuletuses 56 korda. (Muru, 1987) *** „Ta kirjutab nooruse verega. Ta kirjutab noorusulmade verega. Ta kirjutab looklevale taevale. 14 Mõõk on nagu poogen. Veri voolab ja heliseb viiulitoonides.“ *** („Oo!“) Lause on Alliksaare luules palju olulisemal kohal kui tavaliselt. Nad seisavad tihtilugu täiesti eraldi ning seos eelneva ja järgneva lausega on üpris nõrk. Alliksaare luule võib koosneda
Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse. Esiplaanil on grupp inimesi ja kusagil maalil paiknevad antiiksete ehitiste varemed. Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas looduse muutumine sõltuvalt kellaajast. Nii maalis ta seeria - Hommik, Keskpäev, Õhtu, Öö. Peamiseks meeleolu loomise vahendiks on valgus. Maalide kompositsioon võib korduda, valgus mitte. Üks tema kuulsamaid pilte kannabki nime "Hommik". Klassitsism Klassitsism18. sajandi II poole ja 19. sajandi I poole kunstistiil. Klassitsism oli 18. sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal tekkinud kunstistiil,
3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 5. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast
Peamine tekstide teema on kuninga ülestõusmine (reinkarnatsioon) ja paradiisi minek, seda on kirjeldatud mitmel eri viisil. Mõnel pool astub kuningas Ra päikesepaati ja liigub läbi taeva mitmete osade, kohates paljusid jumalaid. Teises versioonis jõuab vaarao taevasse, lennates linnuna (kotka või hanena) üles või ronib mööda redelit. Kõigile tekstidele on ühine rõhu asetamine vaarao igavesele eksistentsile ja taevale kui surmajärgse elu riigile, kus valitseb päikesejumal Ra. Kirjeldatud on ka öist taevast, eriti tuhmumatuid tähti. Huvitav on see, et välditakse loomade ja inimeste tervete figuuride väljajoonistamist, võimalik, et kardeti nende elluärkamist ja vaarao keha ohustamist. Tekst seab surnud kuninga teenistusse erinevaid abivahendeid - tormipilved, redeli, päikesepaiste ja õhujumala Shu, kes hoiab taevast üleval. Vaaraole seletatakse sealpoolsuse kombeid, hoiatatakse
tuletatakse nelja põhielemendi olemasolu. Soe ja kuiv annavad tule, soe ja niiske annavad õhu, külm janiiske annavad vee ning külm ja kuiv annavad maa. Kõik mis maailmas toimub on aiendatud nende erinevuste vastuoludest. 3. Aristotelese kosmoloogia. Ülesehituselt või struktuurilt nähakse maailma paljukorruselise kerana, mille keskmes asub tema raskeim osa, maa. Siinpoolsus ulatub kuuni. Sealpool kuud algab aga juba taevane maailm, sealpoolsus. Mida kaugemale maast ja lähemale taevale, seda täiuslikumad vormid hakkavad esinema. Aristoteles arvas, et taevases olemissfääris on tegemist uue, täiusliku liikumisega kvalifitseeritud elemendiga, mida ta nimeta eetriks. Sellest elemendist koosnevad kõik taevakehad. Taevas ise on paljukorruseline, paljusfäärilinem iga planeet on kinnitatud oma erilisele sfäärile, mille ringeldes ta liigub kord päeva jooksul idast läände. Iga sfääri paneb liikuma temale vastav taevakeha, mida kujutletakse müütilise olendina. 4
osalenud jumalad. Missugune oli sumerite loomismüüt? Maa e Ki (naine), inimesed elasid maa peal, mis oli vees ulpiv parv või ketas, Ki’s elas palju jumalusi, tähtsaim oli Enlil (vaimude või hingede jumal). Taevas e An (mees), lasus pea kohal, taevas olid kuujumal Su’en (maagia) ning päiksejumal Utu (õiglus). Ki ja Ani suguühte tulemusena jäi maa rasedaks (vihm sajab taevast alla ja muudab maa viljakaks). Lisaks maa ja taevale on olemas maapinna all kaks kosmilist sfääri: Abzu ja Kur. Abzu on „tarkuse meri“, teadmiste asukoht, mida ümbritses pinnavesi, Abzus elab tarkuse- ja käsitööjumal Enki („külluse isand“). Lisaks Abzule on allilmas ka Kur – surnute riik, lähevad kõik inimesed peale surma, kuna taevast sumeritel polnud. Surnud on mägedes vangis, elu seal on vilets (hästi elavad vaid need, kes olid maa peal suuri tegusid korda saatnud), surmale oli pigem pessimistlik vaatepilt
2. nn. Rahvareligioon 3. iseloomulik on esivanemate (ka vanemate) kultus Nt matmisriitused, kodukabelid 4. iseloomulik on haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti hiina) 5. religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii hiinas kui ka põhja-koreas. Jaapani kaotus teises ms 6. iseloomulik on kiire sekulariseerimine (ilmalikuks muutumine) ÕPETUS Yinist ja yangist Õpetus on kogu Ida-Aasia mõtlemise aluseks Yang on mehelik, valge, aktiivne, loov, iseloomulik taevale. Yin on naiselik, salapärane, hämar, must, passiivne, iseloomulik maale Yin ja Yang on vastandlikud jõud universumis. Kõik maailmas olemasolev on tekkinud nende kahe jõu koosmõjul. Eraldi neil loomisvõime puudub. Kuigi Yin ja Yang on vastandlikud, on nad olemuselt siiski kooskõlas. Seda ühtsust esindab DAO, mis on maailmas valitseva korra alus. Dao- „kulg“ Õige tegutsemisviis, asjade seesmine protsess, universaalne loodusseadus, millele allub kogu olemasolev
tuikuva pimedusrongi tuleku eel piki selgroo siksakset raudteed Puusad klaasist haavalehed rüütuvad uduste tähtedega liblikatiibu ujumas kraatreis mis on avand rindades-vulkaanes hetkete kihav kivirahe Naba sulguv ning avanev puri tuuletul minestusjärvel tõugata kuristikku horisont lennuk sulamas keevas vihmas maandub metsa habetet maski all sosistavale kaevandusesuule haljusesooni kumab käikude seintes, naeratusega peatub süda Juuli 1941 Tartus Tolmusele taevale silmavee vikerkaar ilmunud ühendama surijaid joobnuiga Kivi taldrikul akna taga näljane sangar 17 Mitte-teri Rroosi Selaviste lipukiri: KÕIK ÜHE ÜKSKÕIKSE EEST! Mõrvarite märatsemine on vaid kõrvaline käratsemine. Der Siegel des Zaubserers: ein sauberer Ziegel. Rroosi Selaviste laseb süütenööri abil õhku süütu sütenööri. Rroosi Selaviste muudab Narvas kõik viinanired Nirvaanadeks ja laob nad virna.
FÜÜSIKA: astronoomia 1. Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks? Tegemist on klassikalise maailmapildiga, kus Maad kujutati ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Kuna kreeklased olid järjepidevad taevavaatlejad, kes märkasid tähistaeva katkematust. Kui tegu oleks olnud nö kupliga Maa ümber, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik
2. Klassikaline maailmapilt, pärit Vana-Kreekast, kujutas Universumit kerakujulist Maad ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Geomeetriat armastavatele kreeklastele oli kera esemete ideaalseimaks vormiks; ka olid nad piisavalt järjekindlad taevavaatlejad, et märgata tähistaeva katkematust. Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama; tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär sobis hästi sellise tähistaeva kandjaks. Platoni-Aristotelese Universum: kerakujuline Maa ja taevasfäärid selle ümber. Joonis: Taavi Tuvikene Et osa taevakehadest tähtede suhtes liikus, tõi Platon (427 - 348 e.Kr.) sisse lisaks tähtede sfäärile veel teise, nn
annaabi.ee 
