Barokk-kirik Sisukord Barokk Kirik ja kunst Baroki rahvalikkus Kiriku ülesehitus Kiriku siseruum Kiriku välisilme Barokk-kirikud Kasutatud allikad Barokk 17.sajandi iseloomustamiseks Mõiste pärit portugali keelest (barocco), tähistas korrapäratu kujuga pärlit Barokne iseäralik, korrapäratu Baroki tunnustele vastas vaid Portugali kunst Kirik ja kunst Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia Kunst pidi olema esinduslik ja tore, sümboliseerima usu ülevust ja jõudu Kirik soosis elulähedast kunsti
Voluut-teo või padjakujuline moodustis,mis ühendas kahte kiriku korrust. Fassaadi ülaosas oli kolmnurkne viil,fassaadi katsid korintose stiilis poolsambad ja seinaorvades olid skulptuurid(staatuad). 2. Barokk kirikute siseruum(põhiplaani muutus,kujundus). Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone.Siseruum ei jagunenud löövideks,vaid moodustas ühe avara saali.Külglööve asendasid sageli kabeliteread(Põhja-ja lõunaküljel). Barokkehitiste siseruum kaeti halli värvilise marmori,lopsakate skulptuurkaunistuste ja maalidega.Maalid-taotleti petliku ruumimõju-laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi-näis nagu oleksid seinu üleval jätkanud sammaskäigud.Lagedele maaliti pivi,mille vahel hõljusid inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. 3. Baroksed laemaalid-mida ja kuidas kujutati? Maalides taotleti piltliku ruumimõju.Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil Frauenkirche Dersdenis, Saksamaal Barokk-kirikute ülesehitus Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muustus uuesti pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali. Jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas Barokk-kirikute ülesehitus Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), mis tõstis seda esile ja aitas siduda kogu kiriku ühtseks tervikuks
16. Dada ja metafüüsiline kunst Metafüüsline kunst – katse väljuda kaasajast Itaaliast Klassitsismi eeskuju. Ei kujutata päris inimesi Metafüüsika – olemise õpetus; olemise küsimus on kahtuse all 8 aastat – I ms eel ja järel Täiesti tõsine kunstinähtus; filosoofilised probleemid. Mõjutas sürrealismi. Kunst proovis ületada igapäevast füüsilist kogemust. Linnavaated. Siseruum. Rõhutatud, liialdatud, nihestatud joonperspektiiv. Igaviku, ajatusetunne. Sõda → pettumine kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Tekkisid mässumeelsed kunstnike rühmad. G. de Chirico Metafüüsilise kunsti looja „Suur metafüüsik“ „Evangeelne natüürmort“ C. Carra Dada – maailm on sõge ja kuritegelik. (=> ka „korralikud kodanikud“) Veiderdav kunst tekib ka varem USA’s 1916 Zürichis. Kabareeetendused Voltaire’i kabarees
Arhidektuur Alaliigid: Sakraalarhidektuur Profaanarhidektuur usuga seotud minarett Profaan* - ilmalik loss, villa, teater, kino Mõisted: Interjöör siseruum Eksterjör hoone väljaspoolt Fassad välisilme Famous Hindu Akshardham temple in South Delhi Monterrey Mexico, this is modern and luxury hotel Graafika Alaliigid: Joonistamine Paljudusgraafika: Trükigraafika (15saj. Kui Saksamaal leiutatid trükipress) Arvutigraafika, Gutenberg, originaal teoseid rohkem kui üks. Mõisted: Originaal Kunstniku ainuteos
AATRIUM Caroli Sirel 105 MRA ● Aatrium oli Vana- Rooma arhitektuuris elamu keskne ruum. Konstruktsioon ja liigid ● Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. ● Aatrium oli perekonna ''elutuba''. ● Valgus pääses aatriumisse katuse avast. ● Katust kandsid kaks massiivset puittala, millele oli põigiti paigutatud veel kaks tala. ● Ning katust kandsid omakorda veel sambad või ka piilarid. Katuse kuju ● Aatriumi katust sai ehitada kahte moodi: 1) kui nelinurkne katus oli sissepoole kaldu
Euroopa jagunemine kunsti alusel 17. sajandil: BAROKK Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Belgia, Poola- Leedu BAROKKLIK KLASSITSISM Prantsusmaa, Inglismaa, osa Saksamaast. Toetuti antiikkunsti eeskujudele, renessansile lisati barokklikke detaile. BAROKKLIK REALISM Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maad. Barokk kunst pöördub vaataja meelte poole, mõjub tunnetele Barokk-kirikute ülesehitus: pikergune hoone, siseruum moodustas avara saali, külglöövid asendatud kabeliteridadega, valgusallikaks aknad kupli allosas, valgus koondunud idaossa, vahel põhiplaan ühtseisesse põimunud ovaalidest Barokk-kiriku siseruum: suur tähtsus kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel, laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi
Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal · Barokk-kirikute ülesehitus o Pikergune hoone o Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal o Valgusallikateks aknad kupli alumises osas o Valgus koondus idaossa (kooriruumi) · Eeskujuks Il Gesu. Kujundas Giacomo da VIGNOLA · Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus
Trajanuse foorum Basilica Ulpia Basiilika-ehitustüüp,mida roomlased kasutasid avalike ehitiste juures Basiilikates: · Peeti kohut · tehti äritehinguid · Korraldati poliitilisi koosolekuid Basilica Ulpia Rahu Altar Osaliselt säilinud Kujutatud legendi Rooma asutamisest Altari autorid eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi Lad.nimetus- Ara Pacis Rahu Altar Pantenoni tempel Kõikidele jumalatele pühendatud Ümar siseruum Läbimõõt siseruumil 43,5m Templit kattis hiigelsuur kuppel Monumentaalskulptuur Vabariigi ajal linn ümbritsetud müüridega Keiser Aurelianuse ajal alustati võimsate müüride ehitust Need olid 6m kõrged ja 3,5m paksud Aurelianuse müüri osi ning väravaid on säilinud tänaseni Aurelianuse müürid Kasutatud materjal http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/foorumid/pilt/06_trajanus.jpg http://upload.wikimedia
kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Barokk-kiriku siseruum. Kiriku põhiplaan muutub piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Vierzehnheiligen´i kloostrikiriku põhiplaan. Barokk-kiriku fassaad. Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid;
aeg (323-30pKr) ARHAILISEL ajal kujunevad välja vaaside ja templite tüübid, skulptuur pühendkujud ant - tugisein anttempel – sammastega eesruum ühes otsas kaksik e topeltanttempel – sammastega eesruum mõlemas otsas prostüül – 4 sammast otsaseinas peripteer – rida sambaid ümber templi pronaos – eeskoda cella – pearuum naos – siseruum adüüton – kõige püham paik sambaorder– order -kord ; antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem . Dooria (arhailine) ; Joonia (klassikaline) ; Korintose (helenistlikul perioodil) krüsoelefantiintehnika – kulla- ja elevandiluutehnika- puidust skulptuui kaunistamise tehnika KLASSIKALINE aeg: arhitektuur, templid, teatrid,skulptuur. Karüatiidid – naistekujulised sambad agoraa – turuplats
· Seinad kaeti suurte oannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. · Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann. Würzburgi lossi rokokookujundusega saal. Skulptuur · Baroki jõuliste vormide pehmenemine, ümaramaks ja õrnemaks muutumine · Kuulus meister Edme Bouchardon (1698-1762) - "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb"
Kloroplastid 11a Ehitus http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1. Välismembraan 2. membraanidevaheline ruum 3. sisemembraan 4. strooma 5. luumen (tülakoidi siseruum) 6. tülakoidi membraan 7. graan (tülakoidide virn) 8. tülakoid (lamell) 9. tärklis 10. ribosoom 11. plasmiidne DNA 12. lipiiditilgake Ehitus Enamus kloroplaste koosnevad kahest membraanist. Kloroplast on täidetud valgulise vesilahusega stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ...
Madal kolmnurkne viilkatus,katuse viilu all oli kolmnurkne ala-frontoon,see oli kaunistatud skulptuuride ja reljeefidega.Katuse serva all olev talastiku osa-friis,oli ka sageli kaetud reljeefidega.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria-lihtne tugev sammas ilma baasita,joonia-sammas saledam ja kõrgem,toetub ümmargusele baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ja Athena tempel . Etruskide ehitistest on säilinud vähe,nende templid sarnanesid kreeklaste omadega,aga olid ehitatud puust.Katus toetus sammastele,mida oli vähem kui Kreeka templitel.Kogu ehitis oli paigutatud kõrgelealusele-poodiumile.Ehitis kaunistati keraamiliste kaunistustega. Etruskide poolt kasutatavad sambad
Kontrolltöö teemal VÕÕRSÕNA XI klass 1. Kirjuta tsitaatsõna asemele eestikeelne väljend! 1. Vaatasime uut (action-filmi) põnevusfilmi 2. Riiulil on suur valik (aftershave) habemeajamisjärgseid palsameid 3. Kõik TV-kanalid näitavad (reality-show) tõsielusarju 4. Jaan istub (laptop) taga.sülearvuti 5. Valitsuse (briefing) oli puruigav.koosoleks 6. Peeter on ametilt (copywriter) reklaamtekstide koostaja 7. Semud võtsid toidu (drive-in) müügist.sissesõidu 8. Naise (make-up) oli laiali.meik 9. Tiina on ametilt (marketing) spetsialist.turndus 10. Tudeng ostab riided (second-hand). taaskasutus 11. Filmi (soundtrack) meeldib mulle.teema muusika 12. Kursuslased osalesid mitmes (workshop).töötoas 13. See mees olevat (gay).Gei 14. Teose (copyright) kuulub meile.autoriõigus 15. Kinos on kombeks süüa (popcorn).popkorni 16. Meie (team) töötab hästi.meeskond 17. See on linna parim auto(service).teenindus 18. Filmitähte piirasid (paparazzo).ajakirjani...
keevitust: elektrood ja traatkeevitust. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate. MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. Pilt Keevitamine Mektory metallitöökojas Töökeskkond Töökeskkonnaks on siseruum, mille keskmine valgustatus on 320 Luxi. Ruum on kuiv ning põrand on isoleerivast materjalist. Ruumis paikneb keevitusgaaside eemaldaja ning tulekustuti. Ruumis viiakse läbi üliõpilastele keevituspraktikume. Ohutegurid Keevitamisel tekib mitmeid erinevaid ohte. Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on
teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärasne akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Selles teoses oli kasutatud balletikleitidena pikemat ,üle põlve ulatuvat romantilist balletikleiti.Sotlaste rahvariided olid meeldejäänuimad.Klassikalised soti rahvariided,ruudulisest materjalist.Madge(nõia) kostüüm oli talutüdrukulik ,mõne ruudulise riidejupiga. Lavakujundus Lavakujundus koosnes põhiliselt kahest osast:üks oli tume ja sünge mets ja teine tume siseruum gooti stiilis akendega.Vahepeal oli laval ka nõidade katel ja Jamesi tugitool. Muusika iseloomustus Muusika oli orkestri poolt,vahepeal sooloartistidega.Muusika oli kerge,romantiline,hõljuv,meloodiline.Samas oli hetki,kus muusika oli raskepärane,raske ja depressiivsem.Üldmulje muusikast jäi siiski romantiline ja kerge. Kuna ma käisin esimest korda balletti vaatamas siis ei oska ma seda teistega võrrelda.Ülim romantilisus pole üldiselt minu rida aga see konkreetne ballet
Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus). Nuumen-hing, laar-kaitsevaim, genus-maakujuline vaim (abielu), apostel-rändjutustaja, proletaar-vaene maata kodanik, komiits-rahvakoosolek, patroon-mõjukas kaaskodanik, akvedukt-pikk veetrass, termid-saunad, augur-tuleviku ennustamisega, nibiliteet-jõukas kiht, triumviraat-3mehe liit, flaamen-pühamute ja rituaalide eest, larvid, leemurid-kurjad vaimud, pontifeks-riigi ülempiir, aatrium-4nurkne siseruum maja keskel. Peajumal Zeus/Jupiter, algus, lõpp Ares/Janus, Mars, abielu Hera/Juno, sõda Athena/Minerva, meri Poseidon/Neptunus, sepp Hephaistos/Vulcanus, käskjalg Hermes/Mercurius, luule Apollon/Apollo, armastus Aphrodite/Venus, jaht Artemis/Diana, isa Kronos/Saturnus, kodukolle Hestia/Vesta, viinamari Dionysos/Bacchus, surnute riik Hades/Pluto, viljakus Demeter/Ceres.
Etruskide haudehitised Maia Luhamaa 10a Etruskid Etruskid elasid Kesk-Itaalias, tänapäeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske türreenideks Etruski kultuuri kõrgajaks on 6-5 saj eKr Nende keel ei kuulnud indoeuroopa keelte hulka Etruskide keelest on säilinud üle 8000 raidkirja Etruski keel on desifreerimata. Tekste on palju, kuid need on lühikesed Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga Tänavatel oli kiviplaatidest kate, on leitud ka kanalisatsiooni jälgi ,linnu ümbritsesid kõrged hambulised kivimüürid Hauakambrid Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga kivimassiivi uuristatud hauakambrid tumulused Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi Tumulused olid rikkalikult kaunistatud reljeefide ja seinamaalidega (kujutati tantse ja mänge, värvidest kasutati kollast, punast, pruuni,...
Parthenon valmis 447438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitusmaterjaliks oli 16 km kaugusel asuvast Pentelikoni mäest saadud marmor. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m. Ülemiselt trepiastmelt mõõdetuna on Parthenon 30,9 meetrit lai ja 69,5 m pikk. Siseruum ehk cella oli 19,2 m lai ja 29,8 m pikk. Silmapaistvam ehitis Templi sees asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Parthenoni tempel on kaunistatud reljeefidega. Reljeefid kujutasid lugusid kreeka müütidest. Seda peetakse VanaKreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima
Kahte korpusesse olid paigutatud raamatukogu ja muusikatoad. Termid mahutasid korraga kuni 1600 inimest. ROOMA PANTEON Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115–125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Hoones asub Raffaeli haud Panteoni on sageli matkitud, ehkki väiksemais mõõtmeis, näiteks Potsdamis. ROOMA FOORUM Rooma foorum on turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. saj eKr, et ehitada Cloaca Maxima. CONSTANTINUSE VÕIDUKAAR Keiser Constantinuse võidukaar (312-315 a.), kaarel on palju vanadelt ehitistelt üle võetud,
eeskuju. Prantsuse renessanssarhitektuuri arengut mõjutasid aga eelkõige kunigate ja aristokraatide tellimused. Esmalt hakkasid kerkima renessanslike detailide ja dekooriga lossid, millel olid kõrged ja rikkalikult kaunistatud katused. Barokk tõi endaga kaasa kirikute huvide esikohale paigutamise. Valitsevaks kirikutüübiks sai taas pikergune hoone, määravaks oli siseruum. Nelitise kohal kõrguv kuppel, sambad, poolsambad, pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega, ümarkaared, viilud - neid kõiki võib nimetada pärandiks renessansilt barokile. Kirku siseruum ei jagunenud edaspidi löövideks moodustades edaspidi ühe avara saali. Valgusallikaks said aknad, mis olid paigutatud nelitiskumpli allosas, see tagas valguse koondumise kiriku kooriruumi suunas. See aitas omakorda seda esile tõsta ning kogu kiriku sisemust liita ühtseks tervikuks
RaHarahte. Sfinks asub Chephreni püramiidi idaküljel asuva pühamu ees. Suur sfinks tahuti arvatavasti välja lubjakivikaljust, mis jäi üle Chephreni püramiidi blokkide murdmisest. Sfinksi nägu kujutas arvatavasti Chephrenit ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree. Chephreni püramiidi ees asub mälestustetempel, mis mõjub justkui kalju ühest küljest välja raiutud, mille Tkujuline siseruum on väga kitsas. See tempel sarnaneb püramiidiga. Templi kitsas ruum on täidetud vaarao kujudega Mykerinose püramiid Mykerinose püramiid on 66 meetrit kõrge. Üks kõige hoolikamalt ehitatud püramiid ja tunduvamalt väiksem kui teised. Ligikaudu kahekümne meetri kõrguseni on püramiid kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega.
karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb välja megaronist. Ant-tugisein. Anttempel-sammastega eesruum ühes otsas. Kaksid e. topeltanttempel-sammastega eesruum mõlemas otsas. Prostüül-4 sammast otsaseinas. Peripteer-rida sambaid ümber templi. Templi ruumijaotus: Eeskoda e. pronaos, pearuum e. cella, siseruum e. naos, kõige püham paik e. adüüton, opisthodomos. Sambaorder: order-kord, antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem: dooria: alates 7.saj-st eKr, kujunes välja arhailisel ajastul; joonia: 5.saj. eKr, kujunes välja klassikalisel ajastul; korintose: 5.saj. lõpust eKr, iseloomulik hellenistlikule perioodile. Krüsoelerantiintehnika e. kulla-ja elevandiluutehnika-puidust skulptuuri kaunistamise tehnika. Klassikaline:arhitektuur:
Parthenon valmis 447438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitusmaterjaliks oli 16 km kaugusel asuvast Pentelikoni mäest saadud marmor. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m. Ülemiselt trepiastmelt mõõdetuna on Parthenon 30,9 meetrit lai ja 69,5 m pikk. Siseruum ehk cella oli 19,2 m lai ja 29,8 m pikk. Silmapaistvam ehitis Templi sees asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Parthenoni tempel on kaunistatud reljeefidega. Reljeefid kujutasid lugusid kreeka müütidest. Seda peetakse Vana- Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima.
arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone ehitati 1804-1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Peahoone pidulik avaaktus toimus 31. juulil 1809. 1856-1859 lisati tiibhooned ja ülikooli kirik. Peahoone rajati endise Maarja kiriku varemete peale, ehitamise käigus tulid välja luustikud, mis maeti ümber. Tartu Ülikooli sümboliks on kuus valget sammast. (WIKIPEDIA, https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_peahoone) Aula on ülikooli kauneim siseruum oma klassitsistlikus lihtsuses. Aula avati 1809. aastal ning sellest ajast peale on tähistatud ülikooli suursündmusi, peetud lõpuaktuseid ning korraldatud arvukalt kontserte just aulas. Aastal 1965 oli peahoones suur põleng ning aula sai selles samuti kahjustada. Kuna aula on peahoone südameks siis aula taastati väga kiiresti. Taastamisel kasutati samuti Johann Wilhelm Krause algseid kavandeid. Aula originaalvärvid taastati 2002. aastal, lagi
kõrgusesse püüdlemist. Maailma kuulsaimad gooti katedraalid on: Notre Dame; Chartres; Amiens ja Reims. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1. Gootika leviku üldiseloomustus: Gootika sobis hästi usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Uuendusi õpiti prantsuse meistritelt. Seda levitasid mungaordud. Oli erinevates Euroopa osades väga omapärane. 2. Dekoreeritud stiil: Inglise gootika u 1250- 1350. kirikute siseruum oli avar ja vööndkaared muutusid lamedamaks. Koori idaseinas suur aken. Väga palju ehisdetaile. 3. Itaalia gootika üldiseloomustus: Tehniliselt tagasihoidlik. Tugevaks jäi romaani ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Tugisüsteem oli kirikutel lihtne, vähem oli vertikaalsust rõhutatud, mõnikord oli kesklööv jäetud võlvimata(puulagi). Kirikul pole torne, külla aga on kiriku kõrvale eshitatud eraldi kellatorn. 4
Etruskide kunst- 8-3 sa ekr elasid hilisema Rooma keskosas etruskid. Templid ehitati puust, kõrgel alusel asusid. Oskasid laduda kaart või võlvi, hauakambrite kaudu omasid kuppelhaudasid, kaetus maalidega. Maalid olid elurõõmsad. Ainulaadsed on Etruskide sarkofaagid, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Säilinud on kuulus ,,PRONKSSKULPTUUR", kapitooliumi ,,Emahunt", mis sümboli. Rooma linna teket, 753 ekr. Rooma kujunemine algas kogu Itaalia alistamisega 3saj ekr. Edasi jätkas Rooma vallutusi L- ja Lääne- Euroopas, P-Aafrikas ja Lähis-Idas. Rooma Linnades oli foorum poliitilise ja kultuurielu keskus. ,,FORUM ROMANUM" Võidukate sõjakäikude auks püstitati väljakule võidu ehk triumfikaar. BASIILIKA oli roomlastel turu- või kohtuhoone. Rooma skulptuur Esialgu kasutatakse Kreeka meistrite töid ning nende koopiaid. Uut ja väärtusliku loovad roomlase...
Töökoha riskianalüüs Teostas: Ragnar Rahu Kood: 105390 EAEI52 2012 Töö kirjeldus ja foto Tegemist on internetist otsitud pildiga. Palkmaja palgi läbiviigu puurimine puurpingiga. Töö eesmärgiks on palgile korrektse augu puurimine tõmbi jaoks. Puurpingi ümber palju saepuru ja tolmu. Palk on mehaaniliselt fikseerimata. Tabel 1. Ettevõtte RISKIHINDAM Kuupäev: talv Ilm: Siseruum 18°C nimetus ja ISE ANKEET Riski hindas: Ragnar Rahu aadress Töökoht: ehitaja Nr Ohutegur Esinemiskoht Ohustatud isikud Riskita se 1. Liikuvad masinaosad Puur Tööline 3 2 Ohtliku pinnaga esemed või osad Puur, puuritav Tööline 1
Renessanss Taassünd.- 15.-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks. Pärast ristiusu teket 1 korda hakati kujutama iseseisvat skulptuuri alasti....
sõjavägi Uus riik: Thutmosis III, sõjakäigud Süüriasse, Palestiinasse, Tutanhamoni hauakamber, Ramses II Hiline periood: 2 sõltumatut riiki: Alam-Egiptus, pealinn Avaris e Tanis, Ülem Egiptus, pealinn Teeba. Amon-loomis-ja viljakus, Anubis-surnute, Hathor-armastuse- ja taevaj- nna, Horos-taeva, Isis-viljakuse-ja emadusj-nna, Osiris- surnute, Ra- päikese, Seth-kurjade jõudude, Thot- kuu-ja tarkuse. Tempel: 4-nurkne, ümbritsetud müüriga, siseõuega, samastega siseruum, t-li ees on obeliskid *Luxori * Karnaki *Dair Al-Bahr *Abu Simbel Tööjaotus Egiptuses: talupojad- enamuses, sunnismaised, ül niisutussüsteemide rajamine, korrashoid, püramiidide, templite ehitamine, ise elati tagasihoidlikult Käsitöölised: töötasid vaarao või losside ja templite juures, täites tellimusi, neile tasuti tarbeesemete ja toiduga Orjad: erinevad tööd vaarao, templite ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitustel ja sõjaväes.Vaarao,
KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Seni usulistel põhjustel kasutusel olev antiiktempel oli eelkõige jumalakuju asupaik, mille siseruum oli kitsas ja hämar ning kunstiline väljendusjõud koondus välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu ja koosolekuhoonete tüüp b a s i i l i k a. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas hoone kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Kirik oli orienteerunud ilmakaarte suhtes ida ja läänesuunaline uks asus läänepoolses otsaseinas, idapoolses otsas asus t r a n s e p t kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum, nn a p s i i d. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külg...
Panteon ehitati kõigi AntiikRooma jumalate templina umbes 115125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Hoones asub Raffaeli haudPanteoni on sageli matkitud, ehkki väiksemais mõõtmeis, näiteks Potsdamis. Rooma foorum Rooma foorum on turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. saj eKr, et ehitada Cloaca Maxima.
Mida tähendab renessanss ? 1. Renessanss tähendab taassündi. 2. Millal tekkis renessanss Itaalias ? 2. Itaalias tekkis renessanss 15. sajandi lõpus. 3. Milla tekkis vararenessanss ja kõrgrenessanss ? Kus ? 3. Vararenessanss 15.sajandil kunstikeskuses Firenzes. Kõrgrenessanss 16.sajandil kunstikeskuses Roomas. 4. Mida hakati kasutama antiikkunsti eeskujul ? 4. Silindervõlvi, ümarkaart, kuppelehitisi. 5. Kirjelda palazzot. 5. See on ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille keskel asub siseruum, mida ümbritsesid kaaskäigud. Tavaliselt kolme korruseline, lihtne ning esimene korrus on ehitatud rustika tehnikas. 6. Milline oli kõrgrenessanssi üks kirikuid ? 6. Püha Peetri kirik Roomas. 7. Mida eelistati kujutada skulptuuris ? 7. Hakati taas kujutama paljast inimkeha. Samas ka julgeid ja tublisid inimesi, ka piiblist. 8. Kuhu kujusid paigutati ? 8. Ruumi keskele, väljakutele, parkidesse, kaunistati trepistikke. 9. Nimeta üks Donatello ümasplastika töö. 9. ,,Taavet". 10
Ülaosa nimetus-atika Constantinuse triumfikaar Veejuhtmed ehk akveduktid Kuulsaim Pont du Gard(Pr.) Ehitati et saada mägedest vett Kõige pikim 87 km ja 14 km pikkuselt oli 20 -30 m kõrge kaarehitis üldse oli kokku 19 veejuhet Rooma linnas oli veevärk ja palju purskkaeve ja saunu Akvedukt-Pont du Gard Roomlaste elamu Roomlane elas kas ühepereelamus ehk villas või mitmekorruselistes betoon või telliskivi majades Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avast katusest ja põrandal oli selle koha peal bassein Roomlaste elamu
● Hakati ehitama linnapaleesid, mille sisekujunduses loobuti detailide kasutamisest. ● Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega. ● Väga sage oli ka merikarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand), mille prantsusekeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus – rokokoo. ● Seinad värviti heledates toonides. ● Sageli asetati peeglid vastastikku. ● Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. ● Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Rokokoostiili sisekujundus Mood rokokooajastul ● Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710- 1760. ● Rokokoo meestemoodi võib nimetada naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas. ● Ka naised kandsid parukat. Mood rokokooajastul Skulptuur ● Siin näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks
enamasti just jumalaid Templid Esimesed arhidektuuri saavutused on seotud templitega Templite tunnused ehitati kivist,enamasti marmorist põhiplaan oli piklik,mille ees oli kahe sambaga eeskoda rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele pealt kattis templit viilkatus katus ja tempel ise olid kaunistatud skulptuuridega kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe-või kaherealine sammastik templi siseruum jaotati sammaste abil mitmeks osaks,kuhu valgus pääses ainult uksest Sambad 3 stiilis Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Tuntumad templid Zeus´i tempel Olümpias Athenatempel Olümpias Artemise tempel Efesoses,Väike-Aasia Zeus´i tempel Skulptuurid Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur Arhailise perioodi skulptuurid Skulptuurid on staatilised,
pealemakse elegantselt ühtlane, samasugune. tippteos, tähtteos sisustatud intiimne daamituba Draama- näidend, Diskreetne- Immigrant- sisserändaja Tendents- kallak, vapustav sündmus tagasihoidlik, suunitlus taktiline, peenetundeline Familiaarne- Dress- Interjöör- siseruum, selle Virtuoosne- meisterlik, pealetükkivalt spordiriietus kujundus tehnika poolest täiuslik sõbralik, liiga kodune Galantne- Dünaamiline- Afekt- tundepurse, Nahaalne- häbematu, üliviisakas, jõuline, tormiline tundepuhang .jultunud kavalerlik, siivus Garantii- tagatis Elimineerima- Kontseptsioon- vaadete Entsüklopeedia-
On lähemal lihtrahvale (sp mõnikord kutsutakse lihtrahvalikuks kunstistiiliks). Baroklikke elemente on väga paljude maade rahvariietes kasutatud. Barokkkunsti sünnimaaks peetakse Itaaliat. Kunstikeskuseks oli Rooma. Seal tegelesid kunstnikud ja neile esitati tellimusi. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri tähtsaimaiks ülesandeks oli ehitada kirikuid. Renessansiajal ei ehitatud palju kirikuid, barokiajal hakatakse uuesti. Kirikute üldine ilme muutub palju. Tegu ei ole enam basiilikaga, kus siseruum on jaotatud kolmeks. On üks suur pikergune ruum, mis sobis selleaegsetele kirikutele hästi, kirik mahutas palju inimesi, kristlasi oli ju rohkem. Kiriku põhiplaan on endiselt ladina risti kujuline. Külglööve asendasid tihti nii põhja- kui lõunaküljel olevad kabelite read. Puudusid sirgjooned, ruumid olid ovaalsete kujudega. Barokiarhitektuuri alguseks peetakse Jesuiitide ordu kirikut Il Gesu kirikut Roomas. Selles tulevad välja baroki tunnused
Klassikalised linna korrapärasused on olemas, aga need ei ole linnapildi põhimoodustajad. Tänavad ei lahuta maju üksteisest, vaid hoopiski liidavad. Rooma tänavad moodustavad siseruumi, mille sees olijal jääb mulje, et on kui kindlas ruumis ehk tunneb ennast olemas toas, kuigi on õues. Piazza's ehk Roomale tavapärases linnaväljakus on seda omadust eriti rõhutatud. Majad, mis ümbritsevad väljakud, jätavad mulje, et väljak on nagu üks suur siseruum, mille keskseks punktiks on tavaliselt purskkaev. Linnas tekkivad ruumid, mis omavad siseruumi muljet, annavad tugeva kuuluvuse ja kaitstatavuse tunde. Rooma on suutnud säilitada maalähedase lihtsuse, mis toob looduse linnale lähemale ning seob neid. Rooma üheks paiga vaimu tunnuseks ongi kuuluvuse tunne, mis tekib kui inimene on temale tuttavas looduslikus keskkonnas. Rooma majad on sageli prismakujulised kaldkatusega, mis peaaegu ei ulatugi üle seinade, vaid sulanduvad üheks
XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. · Vararomaani ehk Ottode ajal ajal ehitati Saksamaale Hildesheimi toomkirik. · Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Ida Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster,
BAROKK Kunstiajalukku tuli kasutusele 17. saj sõna barokk (itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider; portugali keeles- eriskummalise korrapäratu kujuga pärl). Barokk rõhutas, et elu see on eelkõige liikumine ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkistiil eelkõige loomulik täiendus renessanssile. Arhitektuur. Põhiline ülesanne oli püstitada kirikuid. Kiriku siseruum ei jagune löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Välisilmes oli oluline kuppel või torn ja lääne-fassaad. Kirku fassad on kahe korruseline ja kitsamat keskmist osa ülemisel korrusel ühendab alumisega vollut- spiraalikujuline kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi üldmulje oli dünaamiline, rahutu ja maaliline. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses
Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid. Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika(2). Sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid ning rokokoo siseruum oli intiimne ja võluv(2). Baroklikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega, need võimaldasid mõnusat, lodevat istumist(2). Uue ornamendika stiili nimi oli rokokoo, pärineb prantsuskeelesest nimetusest rocaille, mis tähendas merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand)(3). Rokokooajastul levis Euroopas ka hiina kunsti mõju, nii et räägitakse nn. hiinatsemisest (chinoiserie).(4) Mood rokokooajastul
-18. SAJANDIL. · Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule. Kiriku siselööv ei jagunenud enam löövideks, nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Valgusallikaks aknad, mis asusid kupli all. · Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesu Roomas. (Giacomo da Vignola). · Barokkkiriku siseruum. Skulptuurid ja maalid- dekoratiivsem iseloom kui gootis- mõjutada inimese tundeid, hämmastada ja tekitada imetlust ja aukartust. · Barokkkiriku välisilme. Kuppel ja läänefassaad. Keskosa on 2 korruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel iseloomulikud detailid- voluudid- spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. · Fassaadi detailid on põhiliselt samad mis Renes
Antiikkunst Egeuse kultuur (Kreeta-Mükeene kunst) Tekkis umbes 2600 a eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel. Selles piirkonnas elasid lisaks kreeklastele ka Kreeta pärisrahvad, neil oli oma kiri, mida ei suudeta tänapäevani lugeda. Kreeta kunst, Egeuse mere saared, Väike-Aasia poolsaare rannikualad. Seda kunstiperioodi tunneme suurte losside ja Homerose eepose järgi, linnadest tuntuim on Trooja. Selle aja losside (Knossose loss) keskseks osaks oli piklik õu, mille ümber paiknesid mitmed ruumid, olid mitmekorruselised, aknad puudusid. Akende asemel olid vaheruumid, mille kaudu tuli valgus ruumidesse. Ühenduseks olid laiad trepid. Loss oli tõeline labürint, võõras inimene oleks kindlalt ära eksinud. Oli olemas kanalisatsioon, veevärk ja tualetid. Kõikide ruumide seinu katsid freskod, mis kujutasid kalasid ning nende igapäeva elu, jumalaid ei ol...
Kunst 17.saj üldiseloomustus Ühiskonnaelu iseloomustasid: 1. absolutismi väljakujunemine- Prantsusmaa 2. Revolutsioonid ja ususõjad- 1642- 1648- Inglise kodusõda. 1618- 1648-30 aastane sõda, sellega kindlustatakse luterluse positsioon sõjas. 3. Murrang maailmapildis-teaduse ja filosoofia areng, maade avastused, astronoomia areng Barokk kunst jagunes: · Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni(Hisp, Ita) · Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism (Prnts) · Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuu...
Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval eraldi kellatorn. kuppel nelitise kohal. Pikihoone valamiku aknad on väiksed ja ümmargused. Välisvaadete kaunistamiseks kasutatud mitmevärvilist marmorit. Mille poolest on omapärane Inglismaa gootika (vt peamine torn, akende suurus, tugikaarte ja tugipiilarite olemasolu, kõrgus jms ). Kirikud pikad ja madalad, mistõttu tugikaari ei olnud( või lisatakse hiljem). Kõige kõrgem torn nelitise kohal. Avar siseruum. Koori idaseinal suur aken, mujal väikesed aknad. Kasutatakse ka lehivktäht- ja võrkvõlvisid. (dekoratiivsed) Miks on gooti kirikutes tähtsal kohal vitraazid? Sellepärast, et esiteks suures katedraalides ei olnud ruumi seinelt, vaid üksnes akendel, et kunsti nende peale luua. Vitraazid peaülesanne oli aga joonistada religioosseid jutustusi, et neid saaks ,,lugeda". Missugusel maal oli gooti skulptuurikunst kõige paremal järjel? Prantsusmaal.
neljakandilise ristlõikega sambad. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1) Millist gooti stiili kirikut tead Londonis? Millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminiter Abbey - on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 2) Vaata Salisbury katedraali fotot ja põhiplaani. Mitu transepti on sellel kirikul? Leia nelitis ja nelistorn. Kaks transepti. 3) Mis iseloomustab inglise dekodeeritud stiili? Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 4) Kus võib leida häid näiteid inglise gooti profaanarhitektuurist? Cambridge’i ja Oxfordi kolledžite hooned. 5) Tuleta meelde, mis on fresko. Fresko on seinamaaliliik ja –tehnika, kus värv kantakse värskelt krohvitud seinale. 6) Meenuta mõni itaalia gootika iseärasus?
millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. (Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.) SKULPTUUR Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762), Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür".
See uus stiil avaldus esmajoones kirikuehituses. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu valmistati erinevaid „kunstiteoseid“. Kunstnikud võtsid renessansist üle enamus arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared jne. Barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kuid tihti üks sammastest ulatub välja. Fassaade liigendavad petikaknad ja nišid. Niššidesse valmistati skulptuure. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid – voluudid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
