tipust vastaskülje keskpunkti tõmmatud lõiku või selle pikkust. Kolmnurgal on kolm mediaani. Kõik nad lõikuvad ühes punktis, mida nimetatakse mediaanide lõikepunktiks. Jaotab tipupoolse osa suhtes alumise osaga 2:1. 3. Kesklõik - Lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte, nimetatakse kolmnurga kesklõiguks. Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest.Nende ristumiskoht on kolmnurga ümberringjoone 4. Nurgapoolitaja – nurgapoolitajaks nimetatakse tipust lähtuvat kiirt, mis poolitab nurga kaheks võrdseks nurgaks. Nende ristumiskoht on siseringjoone keskpunkt. 5. Hüpotenuus - Hüpotenuus on täisnurga vastaskülg täisnurkses kolmnurgas. 6. Kolmnurga nurkade summa on 180 kraadi. 7. Kolmnurgal on kolm nurka ja kolm külge. 8. Täisnurkne kolmnurk on nurk, mille üks nurk on 90 kraadi ning sellel kolmnurgal on hüpotenuus ja kaatetid. 9
nelitis- piki- ja pikhoone ristumiskohal, Lve katsid rasked silindervlvid, . Kirikud olid kolmelvilised, ristvlvid- kahest risti asetatud silindervlvist, piilarid- 4-vi 8-nurkse lbilikega tugipostid, kapiteel oli kivikuup, Roietele e kivikaared- toetati vlve, reliikviaid- phakute silmeid , kooriruum- idaosas, poolkaares mber kooriosa rida kabeleid (kabeliteprg), poolkaarekujuline koorimbriskik., Kiriku phiplaaniks oli ladina rist, Transept- pikhoone, Nelitis- pikihoone ja pikihoone ristumiskoht, basiilika krval teinegi kirikutp kodakirik, Nt: Notre Dame La Grande kirik Poitiers's, Pisa katedraali kellatorn, Durhami katedraal, Lundi toomkirik, Speyeri toomkirik
vastaskülje keskpunkti tõmmatud lõiku või selle pikkust. Kolmnurgal on kolm mediaani. Kõik nad lõikuvad ühes punktis, mida nimetatakse mediaanide lõikepunktiks. Jaotab tipupoolse osa suhtes alumise osaga 2:1. 3. Kesklõik - Lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte, nimetatakse kolmnurga kesklõiguks. Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest.Nende ristumiskoht on kolmnurga ümberringjoone 4. Nurgapoolitaja – nurgapoolitajaks nimetatakse tipust lähtuvat kiirt, mis poolitab nurga kaheks võrdseks nurgaks. Nende ristumiskoht on siseringjoone keskpunkt. 5. Hüpotenuus - Hüpotenuus on täisnurga vastaskülg täisnurkses kolmnurgas. 6. Kolmnurga nurkade summa on 180 kraadi. 7. Kolmnurgal on kolm nurka ja kolm külge. 8. Täisnurkne kolmnurk on nurk, mille üks nurk on 90 kraadi ning sellel kolmnurgal on hüpotenuus ja kaatetid. 9
osa Venemaa tundrates peitsevatest ning arktilistest ranniku- ja veelindudest, teine Soomes jm põhja pool pesitsevad linnud. Seepärast võib Eestis rände koondumiskohtades näha miljoneid rändlinde sellised paigad on näiteks Põõsaspea neem Loode-Eestis ja Sõrve säär Saaremaal. Lisaks on Eesti hästi säilinud loodusmaastik rändlindudele soodne paik peatumiseks ja puhkamiseks. Kuulsaim peatuspaik on kindlasti Matsalu rahvuspark. Suitsupääsukesed. Lindude peamised rändeteed. 1 Ristumiskoht - koht, kus midagi ristub. N: joonte ristumiskoht, maantee ja oja ristumiskoht. 3 MIKS LINNUD RÄNDAVAD? Eestis pesitsevate lindude rändamise peamine põhjus on toidupuudus. Siin saavad talvel hakkama linnud, kes söövad taimede pungi ja seemneid .Teine lahkumise põhjus on talve lühikesed päevad, mille jooksul linnud ei jõua isegi toidu leidumisel pika külma öö
Pärnu Ühisgümnaasium Nimi: Styv Solovjov Vaatluse eesmärk. Vaatluse eesmärk on vaadelda, kas kala saab kätte rohkem paadist püüdes või kaldalt püüdes. Vaatluse teostan jälgides paadist püüdva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe kätte saadud kalade hulka. Vaatlusobjektid. Kalameeste püütud kalad (kalaliik pole oluline). Hüpotees. Kala tõmbab jõest rohkem välja paadist püüdev kalamees. Vaatluskoht. Reiu jõe ja Pärnu jõe ristumiskoht Pärnu linna ja Paikuse valla piiril. Vaatlusaeg: 02.10.2012 kella 12:24-14:31 Vaatluse kirjeldus. Ilusal pühapäeval läksin jõe äärde, endalgi kaasa tool ja õng. Jälgisin paadis oleva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe välja tõmmatud kalu. Kaasas oli paber ja pliiats, kuhu tegin märkmeid püütud kalade arvust. Vaatlus lõppes 14:31 kui kaldalt püüdev mees otsustas lõpetada kalapüüdmise ning lahkuda. Enne mehe lahkumist
Kõrgtäpne nivelleerimine Lugege läbi "Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise ja nivelleerimise juhendi" 8. ptk. "Nivelleerimise metoodika". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Kõrgtäpse nivelleerimise metoodika". 1. Millised on Teie arvates peamised erinevused kõrgtäpse nivelleerimise metoodikas võrreldes 3. klassi (või tehnilise) nivelleerimise metoodikaga? Üheks erinevuseks on see, et nivelleerimiskäik algab ja lõpeb fundamentaalreeperil. Samuti kulgevad kõrgtäpse nivelleerimise puhul käigud mööda maanteid, erandina ka mööda raudteid. III klassi nivelleerimise puhul võib kasutada ka kohalikke teid. Sidepunktides kasutatakse kõrgtäpse nivelleerimise puhul lati alustena metallvaiu ( 1620 mm, L = 400 mm). III klassi puhul kasutatakse ka ,,konni". Lisaks ei tohi I klassi puhul viseerimiskiire kõrgus maapinnast olla alla 0,7 m. III klassi puhul on lubatavaks viseerimiskiire min...
Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvili. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamisi tööstusharusid. Kõige suuremaks tööstusharuks on terasetööstus. Majandusgeograafiline asend Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. On riik Aafrika kirdeosas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Egiptusel on soodne geograafiline asend, kuna on lahtised mereteed ja mere ääres saab tegelda kaubandusega. Rahvastiku protsessid 90% rahvastikust paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus 1900 inimest km2 kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just üli kuiva kliima ja
Egiptus Pindala. 1 001 450 km². Pealinn. Kairo (17 mln elanikku). Egiptuse geograafiline asend Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist.Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Asub Niiluse deltas.
teadmiste levitamine. Marco sooviks oli saata oma kodumaale uusi teadmisi kaugete maade elu ja elanike kohta. Oluliseks teeks oli Siiditee, mille kaudu läks Polo Euroopast Hiinasse. Hiinast tõid ta siidi, vääriskive, maitseaineid jne. 5. Tee pikkus oli 6500km. Tee oli ohtilik, sest teel varitsesid ohud ja rasked kliimatingimused (üleujutused, tuuled, temperatuuri erinevused). 6. Veneetsia, kus M.P elas oma lapsepõlves, oli ristumiskoht suurtele kaubateedele. Tänu sellele oli seal linnas palju kaupmehi, kes innustasid teda reisima ja kauplema. Hiinas nägi ta esimest korda paberraha: ei vahetatud kaupa kauba vastu vaid anti midagi muud kauba vastu. 7. Raamatust leidsin kinnituse, et inimene peab reisil olema füüsiliselt tugev, peab teadma kuidas reisi ajal käituda, oskama abi anda endale ja teistele ning peab teadma kuidas katastroofi ajal käituda. 8
AO4 ehk MS Excel (Andra-Liis ja Marina 12.kl) 1. Mis on lahter? 2. Kuidas muuta ridade ja veergude suurust? 3. Kuidas toonida üht pealkirja tabelis? 4. Kuidas ja miks vormindatakse lahtreid? 5. Mis on lahtri suhteline ja lahtri absoluutne aadress? 6. Valemite koostamine põhimõtted! (+; - ; *; / ) 1. Iga tabeli ruudukest nimetatakse lahtriks e pesaks. Lahter (cell) on rea ja veeru ristumiskoht. Veeru täht ja rea number moodustavad aadressi, näiteks: A1, B2, K25 2. Vaikimisi on iga lahtri pikkus 10 tähemärki. Kui lahtrisse sisestatav tekst on pikem, siis näidatakse temast seega ainult 10 esimest tähte. Kogu tekstinähtavale toomiseks tuleb nihutada lahtri või rea laiust just samamoodi nagu seda tehti akende laiuse muutmisel (viia hiire nool ülemise aadres-sirea: A, B, C, .... peal selle veeru lõppu, mille suurust on vaja
asendav punane helkur. · Mopeedi tehnoseisund peab vastama valmistajatehase nõuetele. Mopeedil peab sõites ees põlema punane tuli. · Jalgratta ja mopeediga peab sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, välja arvatud manöövri ajal, mis nõuavad ümberrivistumist. Jalgrattaga võib sõita ka teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijaid. · Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peavad jalgrattur ja mopeedijuht andma teed teel liiklejaile, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldus- vahendiga seatud teisiti. LISANÕUDED JALGRATTURILE JA MOPEEDIJUHILE · Jalgrattur ja mopeedijuht ei tohi: 1. Sõita kõnniteel. Piirang ei kehti alla 10-aastase jalgratturi kohta ja kõnniteedel, mis on tähistatud kohustusmärkidega "Jalgratta- ja jalgtee". 2. Sõita juhtrauast käega kinni hoidmata (mopeedijuht
Kirikuehituse eeskujuks oli basiilika. Portaal on tavaliselt läänes asuv sissepääs. Pikihoone jaotub sammaste või piilarite reaga löövideks (tavaliselt 3). Arkaad on kaaristu. Empoor on külglöövide peal olev käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Trifoorium on paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Petik on ümarkaareline niss. Valgmik on kesklöövi akende osa. Triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet. Nelitis on pikihoone ja põikhoone ristumiskoht, kus tavaliselt asub torn. Tornid võisid puududa või asuda eraldi kiriku kõrval või olla kahekaupa fassaadil. Koor on koht vaimulikule ja koorile. Krüpt on kabel kooriruumi all. Apsiid on altari asupaik. Lagi võis puududa, võis olla lame puulagi, silindervõlvlagi või ristvõlvlagi. Ehitise katmine laega on tehniliselt raske ülesanne, kuna ristvõlv on raske. Ristvõlv moodustub kahe silindervõlvi lõikumisel. Võlvik e. travee on löövide jaotus põigiti
Bütsantsi e Ida-Rooma keisririigi püsimajäämise põhjused: *Sõjaväe ülesehitus rohkesti vabu talupoegi, kes koos käsitöölistega maksid makse sõdurite palkamiseks, riigil polnud vaja varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat
· Töölehtede riba (siin on kirjas dokumendis olevate töölehtede nimed) · Olekuriba ekraanipildi alaosas. Sinna ilmub selgitav tekst, mida Põhilised mõisted · Tööleht (spreadsheet) - joonitud ekraaniosa, mis on jagatud veergudeks ja ridadeks ning kuhu kasutaja koostab oma tabeli. Tabel salvestatakse faili, mille nime laiend on .xls · Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ... · Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, · Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal · lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5, ...) · Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise parema alumise lahtri tähisega (näiteks A1:H1, C2:K12, ...) Valemid Excelis · Üks kasulik võimalus Excelis on valemite kasutamine. Valemite abil saab teha tabelis olevate andmetega mitmesuguseid arvutusi. · Näiteks: =(400-300)*26 vastus tuleb 2600 =SUM(B2:F2) lahtrites B2, C2, D2, E2, F2 asuvate arvude summa
Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis. Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kuna transept ulatub tihti hoonest kaugemale, läheneb kiriku põhiplaan veelgi ristile. Peale basiilikate oli teisigi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli samuti kolme lööviline aga kesklöövi ülaosas puudusid aknad. Portaalid (uksed) olid lääneotsas või pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi romaani stiili peamine tunnus
· Sellised keskused hakkasid Eestis kujunema juba enne 13. sajandit. Suuremad linnad (Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi) ümbritseti kõrge müüriga. Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed. · Tallinnas elas 16.sajandil umbes 4000 inimest ( 17.sajandil aga juba 7000-8000 inimest). Juba 15. sajandil tekkisid väljapoole linnamüüri eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. · Teine oluline linn oli Tartu, millest kujunes kaubateede ristumiskoht. · Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Tekkis ka aleveid Otepää, Lihula, Koluvere, Helme, Kastre, Keila, Laiuse, Pirita, Põltsamaa , Kuressaare (alevite üldarv ulatus 14-le). · Linnad asusid maahärradele kuuluval maal. Maahärra kinnitas linnale õigusnormide kogumi linnaõiguse. · Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtis Lüübeki õigus, teistes Eesti linnades Riia õigus.
Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks
Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel risttabel
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (...
Egiptus Üldinfo Riigikord: vabariik (Egiptuse Araabia Vabariik) Pindala: 1002000 km2 Pealinn: Kairo Pealinn: Kairo Usk: 94% egiptlastest on moslemid, 6% koptid Keel: Egiptuses on kõnekeeleks üks araabia dialektidest, ametlikuks keeleks nn 'kõrge'araabia keel. Telefonikõned: Nii kohalikud kui rahvusvahelised kõned on võimalikud ööpäevaringselt. Aeg: Egiptuses on Eestiga sama aeg, v a aprillis ja oktoobris, mil ajavahe on 1 h Pinge elektrivõrgus: 220/240 V. Sagedus - 50 Hz. Raha: Egiptuse rahaühikuks on nael (EGP). Üks nael = 100 piastrit. Loodusvarad Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak. Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egi...
-saalkirik ( P-Prantsusmaal, L-Itaalias, Basiilika valgmik) *Viimse päeva kohus, Jeesus kohtumõistja * Cluny kloostri kirik ( suurim romaani stiilis kirik sel ajal,basiilika, Tähtis eeskuju Arles ( Marseille´i) lähedal Vincent van Burgundias, (Pr) Gogh -omapära- 2 transepti idaküljel, pühendatud pühakutele -nelitis-kõrgpunkt ida küljes, transepti ja peahoone ristumiskoht või *Paradiisist väljaajamine kõrvaltorn) -fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt 11.saj al. -muidu keelatud, paganatele ustele. *Saint-Sernini kirik Toulouse´is -kesklööv kaetud silindervõlviga, 5 löövi piki, 3 löövi transept, 5 *Ümarskulptuur endiselt keelatud, Reimsi peapiiskopi
viljakamad põllumaad ja palju maavarasid. Hõredam asustus on mäestikes ja põhja osas, kus on elutingimused raskemad. Linnaelanike osatähtsus on Euroopas suurem kui teistes maailmajagudes ning seal on üle 50 miljonilinna, näiteks London, Pariis, Moskva, Hamburg, Rooma jt. Enamik Euroopa linnu on väga vanad, need on suurlinnadeks kasvanud tänu soodsatele tingimustele, milleks on head liiklemistingimused, erinevate teede ristumiskoht, suured maavarade leiukohad. Tänapäeval kasvavad eelkõige need linnad, kus on kujunenud hea infrastruktuur. Linnastumise aste on Euroopas väga kõrge. 6 Maavarad Euroopa on rikas rauamaagi-, boksiidi-, pruun- ja kivisöe-, kaali-, keedusoola- ning väävlivaru poolest. Rauamaaki kaevandatakse Karjalas, Koola ja Skandinaavia poolsaarel ning suured varud on Ukraina kilbil (Krivoi Rogis). Värviliste metallide maake ning ka
1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri
Ajal kui Euroopas ja Ameerikas oli veel kiviaeg, ehitasid Egiptuse insenerid uhkeid ehitisi pikki Niiluse kallast, matemaatikud arvestasid püramiidide kaldenurka ja arhitektid püstitasid suurejoonelisi templeid, mis ka tänapäeval võluvad oma uhkuse ja iluga. Tänapäeva Egiptus on suurim Araabia riik, mis asub Aafrikas ja osa selle territooriumist - Siinai poolsaar, asub Aasias. Kahte kontinenti eraldab Suessi kanal. Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist. 96% Egiptuse territooriumist moodustab kõrb, mis on mägine ja esineb ka oaase. Ülejäänud osa on org ja Niiluse delta. Niiluse org ulatub 1500 km lõunast, Sudaanist, põhja kuni Vahemere rannikuni. Egiptus kuulub
kaetud. Keskmise löövi ülemises osas olid aknad. Kuna aknaklaasi veel ei tuntud, siis katsid avasid õhukeseks lihvitud marmorplaadid, mis lasksid valgust ainult keskmisesse ossa ning kõrvallöövid jäid salapärasesse pimedusse. Löövide idapoolsesse otsa ehitati mõnikord risthoone (transept) , mille otsad ulatusid pisut kaugemale hoone seintest ja andsid ehitisele ristikujulise põhiplaani. Transepti ja kesklöövi ristumiskoht moodustas koori, kus paiknes altar. Koori taha jäi poolümar apsiid, mida muust kirikuruumist eraldas võidu- ehk triumfikaar. Kirikuhoone oli paigutatud alati ida-lääne suunas. Nii võisid varased päiksekiired läbi apsiidi akende langeda altarile. See andis hommikustele jumalateenistustele erilise sära. Varased kristlased ei osanud võlvida suurt hoonet. Sellepärast oli tolleaegne basiilika enamasti lameda puulaega või lahtise sariklaega.
Kahe kaardile kantud peilingu lõikepunkt ongi laeva asukoht. Koha määramine peilungi ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peilung ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse nr.29 a. oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilungi joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Kohamääramine kahe peilungi ja rõhtnurga järgi * * 11.10 50.1 Koha määramine Peilungi ja vertikaalnurga abil
Keel: Egiptuse riigikeel on araabia keel. Kirjaoskus: le 15-aastastest oskab lugeda ja kirjutada 51,4% rahvastikust, sealhulgas 63,8% meestest ja 38,8% naistest. Rahvastiku ealine struktuur: 014-aastaseid 33,9%, 1564-aastaseid 61,9%, vanemaid kui 65 4,2 % Religioon: Islamiusulisi (peamiselt sunniidid) 94%. Ülejäänutest moodustavad enamiku kristlased. Riigikord: Vabariik President: Mohamed Hosni Mubarak. 3 Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist. Egiptuses elab 80,34 miljonit inimest (2007. a aprill). Koguni 90% rahvastikust elab Niiluse delta ja jõe oru ümber. Asustustihedus on siin 1900 inimest km² kohta. Kogu ülejäänud
6) Nimeta 3 peamist süljenääret. - Kõrvalsüljenääre, lõuaalune süljenääre ja keelealune süljenääre. 7) Milliste õõntega on ühenduses neel? - Ninaõõnega, keskkõrve (trummi-) õõnega ja suuõõnega. 8) Kus võib söögitorus takerduda allaneelatud toit või võõrkeha? - Allaneelatud võõrkeha võib takerduda söögitoru ahenemiste piirkonnas. Nendeks piirkondadeks on neelu üleminekukoht söögitoruks, IV-V rinnalüli kõrgusel ristumiskoht vasaku peabronhi ja aordiga ning diafragma söögitorulahis. 9) Kirjelda mao asukohta inimese kehas. - Magu paikneb kõhuõõne ülemises osas, suurem osa (5/6) paikneb keha keskjoonest vasakul, roiete all. 10) Mis on mao põhifunktsioonid? 1) Toidu soojendamine, mehaaniline peenestamine ja segamine maomahlaga, mille tulemusena toit muutub vedelaks pudruks 2) Toidu seedimine maomahla ensüümide abil 3) Mikroobide hävitamine maonõres leiduva soolhappega
Džainismil on Indias umbes kuus miljonit jälgijat (Postimees; 2015). 1.2 Arengusuunad meie ajaarvamise alguses Džainism arenes ajapikku askeetlusel rajanevast munklusest religioosseks kultuuriks, mis hõlmas endas ka ilmikuid. Džainismi levik Ida-Indiast piki kaubateist India lääneossa toimus umbes 1. saj eKr. Tähtsaim vana aja tõendusmaterjal džainismi kohta Lääne-Indias on leitud Delhist lõunapool asuvast Mathura linnast, mis on peamist karavaniteede ristumiskoht. Umbes tuhat aastat peale Mahavira tegevusaega kujutas džainism endast ühtset (Bowker; 2005 lk 60). Džainismi ajaloo varases järgus lõhenes usund kaheks peamiseks vooluks. Lõuna-Indias on peamine diagambara džainism, Edela-Indias švetambara džainism. Kaks voolu lahknesid pärast Sauraštras 5. saj pKr koos olnud Valabhi mungakogu (Partridge; 2006 lk 165). Peamine vaidlusküsimus puudutas askeetide riietust. Umbes 5
1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. Miks püsis Bütsants 1000 a kauem kui Rooma? BÜTSANTS LÄÄNE- ROOMA · Armees oma riigi elanikud · Armees ka germaanlased · (enamasti) Pidas vastu · Langes 6.saj germaani võimu välisvaenlaste sissetungidele alla · Püsis keisrivõim · Kaubateede ristumiskoht · Tekkisid sõltumatud germaani · Rikas kaubalinnade poolest. riigid (Käsitöö) · Vähe orje ja palju vabu kodanikke Bütsantsi koht keskaja kultuuris. Slaavi hõimud ja Vana-Vene riigi teke Slaavi hõime oli 3: 1. idaslaavlased 2. lõunaslaavlased 3. lääneslaavlased Bulgaari riik - võtab omaks ristiusu, piibel tõlgitakse vana-bulgaaria keelde, sellest areneb välja kirillitsa tähestik (Kyrillos).
motiiv —kunstiteose ainestiku koostisosa. muusa — kunstidega teaduste kaitsjanna vanadel kreeklastel. mustafiguuriline stiil — kreeka vaasimaalistiil, mille puhul punasele vaasipinnale maaliti mustad figuurid, levinud 6. saj. e.m.a. mört — sideaine müüri- ja krohvimistöödel. müstiline — salapärane. mütoloogia — 1). mingi rahva) müütide kogu; 2). teadus müütidest. müüt — muistend jumalatest või kangelastest. nelitis — kiriku pikihoone ja põikhoone ristumiskoht. nišš — süvend seinas. normannid (tõlkes põhjamaa mehed) — Skandinaaviast pärit meresõitjate hõimud, kes 8.—11. saj. hõivasid Lääne-Euroopa ranniku ning jõudsid Islandi, Gröönimaa, Venemaa ning Põhja-Ameerikani; andsid nime Normandia poolsaarele Prantsusmaal. normannide stiil — romaani stiili nimetus Inglismaal. nümf — noore naise kujuline loodushaldjas kreeka müütides. order – range reeglite kogum
moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, Toila, Tudulinna, Voka Suuremad linnad Jõhvi Jõhvi on ajalooliselt oluline transporditeede ristumiskoht. Tänapäeval on Jõhvi piirkonna kultuuriliseks keskuseks, mis võlub kaunite kirikute, multikultuurse õhkkonna ning eriliste kultuurifestivalidega. Linna ümbruses saab nautida nii kaunist loodust kui tutvuda põlevkivi kaevandamise saladustega. Jõhvi on ka Ida-Virumaa halduskeskus. Narva - Hea energia linn Piirilinn Narva suudab tänaseni tuua osa oma endisaegsest hiilgusest – kaks keelt, kaks kultuuri, kuulsusrikas ajalugu ja mitmekülgne arhitektuur tagavad üllatava ja põneva puhkuse
Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrgem), mille all asus krüpt. Krüptis asusid väärisesemed ja oli ka matmispaigaks. Sageli ümbritses apsiidi kabelitepärg. Müürid oli paksud (6-8 m) ning aknad kitsad. Sisearhitektuuris oli kõige tähtsam avanev vaade pealöövile. Trifoorium oli paksu müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi suunas . Trifooriumi
Tähtsaimad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%), Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%). 4 Egiptus - arengumaa Egiptus on Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere
a. kaubad, mille vastu tunnevad huvi psüühiliselt terved, e. nn. normaalsed inimesed b. * kaubad, mille nõudlus langeb koos sissetulekute langusega c. kaubad, mis on kantud Tarbijakaitseameti poolt normaalsete kaupade loetellu d. kaubad, mille nõudlus suureneb sissetulekute langemisega 54. Vasta joonise abil järgnevatele küsimustele.Tasakaaluhind ja tasakaalukogus on: a. 0,8 ja 120 b. 1,4 ja 220 c. 0,8 ja 320 d. 2 ja 120 e. 2 ja 320 graafikute ristumiskoht 55. Kapitali amortisatsioon on: a. aktsiisi, käibe ja kinnisvaramaksu summa b. tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama c. kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse d. kasum, mida ei jaotata dividendideks e. * kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks 56. Milline joonisel toodud rahapakkumistest on eksogeenne? a. sirge a b. sirge b c. sirge c 57. Millist raha mõõtu nimetatakse M1? a. ainult sularaha väljaspool panka b
piilarid. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab erinevalt romaanlastest vertikaalsus ja püüd kõrgustesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitades laoti raidkivist või tellisest valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht kinnitatakse päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Romaani stiilis oli kõige levinum kapiteel kuupkapiteel. Selle alumised nurgad ümardati. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis ristvõlvid, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Oma
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu...
43.Suhtelised ja absoluutsed sagedused- Suhteline -milline on väärtuse osakaal (%) andmestikus (selle uuritavas osas).Absoluutne- näitab, mitu korda tunnuse mingi väärtus esineb andmestikus (selle uuritavas osas). 44.Risttabel, selle osad. Milleks kasutatakse risttabeleid?- 2-mõõtmeline analüüs, s.t. 2 tunnuse ühisjaotus uurimine .Ühe tunnuse väärtused määravad tabeli read, teise tunnuseväärtused määravad tabeli veerud. Veeru rea ristumiskoht tabelis näitab tunnusepaari vastavate väärtustega vastajate sagedust. 45.Statistilise olulisuse nivoo- Hinnang, mis näitab, millise tõenäosusega me teeme vea, kui üldistame valim kohta saadud tulemusi üldkogumile. 46.Triangulatsioon- Nähtluse vaatlemine erinevatest perspektiividest. Sotsioloogias: uurimisobjekti uurimin erinevaid meetodeid kasutades.Triangulatsiooni kasutamine nähtuse uurimisel aitab tõsta uurimistulemuste valiidsust.
1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et ...
Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada palju inimesi. Seetõttu ei võeta eeskijuks antiiktempleid, vaid avalikkusele määratud turu ja kohtuhoonet. Parafistlik kirik oli lihtne hoonete kompleks. Algas müüriga ümbritsetud siseõuega. Kirik koosnes piki hoonest, mis on jalagut sammastega kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on teistest tunduvalt laiem ja kõrgem ja omaette katusega. Ülaosas olid aknad. Idapoolsesse ossa jääb põikhoone ehk risthoone. Ristumiskoht oli kooriruum . seal paiknes altar ja selle taha jääb ümarehitis Apsiid. Vanavene kunst Kiievi-Venemaa 11 saj. Oli kiievi venemaa suurim riik Euroopas. Piirnes ristiusu maadega. Paremate poliitiliste ja majandulike suhete arnedamiseks võttis kiievi vürst Vljadimir vastu ristiusu. 988 a usuvalimistel otsustas ta Bütsantsi õigeusu kasuks. Ka poliitilised suhted olid head. See soodustas kultuuri arenemist: töötati välja slaavi tähestik, koos
enamasti minimaalsed. Ilmselt oli ja ka on Eestis tegemist ilmsete reliktsete populatsioonidega. Tõenäoliselt oli kivisisalik varem, soojema ilmastiku aegadel Eestis laiemalt levinud ning tunduvalt arvukam kui praegu. [7] Eesti jaoks on oluline meeles pidada, et alamliigi Lacerta agilis agilis lähim esinemispiirkond on Ida-Preisimaa (Kalingradi oblast) ning alamliikide Lacerta agilis chersonensis ja Lacerta agilis exigua sümpatrilise leviku piirkond on Daugava jõe ja 300E meridiaani ristumiskoht. Arvatud on, et Eestis leidub kivisisaliku alamliik Lacerta agilis agilis kuigi konkreetseid publitseeritud andmeid Eesti kivisisalike morfoloogiast pole. [7] Eestis asub oma levila põhjapiiril ning on levinud vaid kohati Põhja- ja Lõuna-Eestis. Saartelt pole leitud. Kivisisalik on Eestis võrdlemisi haruldane. [8] Kivisisalik on ainukese roomajana haruldaste liikide kategoorias olnud kõigis seni koostatud Eesti ohustatud elustikuliikide nimestikes. Ta on kolmandas kategoorias. [3]
Haridus: Koolid asusid põhiliselt templite juures ja olid preestrite hoole all. Enamik, kuid mitte kõik, õpilasi pärines jõukamatest perekondadest. Teadus: Matemaatikas kasutusel kuuekümnendsüsteem, nulli alguses kasutusel polnud, arenenud geomeetria ja algebra. Kasutusel kuukalender. 5. Kreeka Looduslikud olud: Mägine maastik, mis on põlluharimiseks vähesobiv. Killustatud. Liigendatud rannajoon kaubasadamad ning kaitse merelt. Kaubateede ristumiskoht. Põhiperioodid: Kreeta-Mükeene periood ~2000-1100 eKr Tume ajajärk ~1100-800 eKr Arhailine ajajärk ~800-500 eKr Klassikaline ajajärk ~500-338 eKr Hellenismiperiood 338-30 eKr 3 Klassikalise ajajärgu ühiskond: Klassikaline ajajärk on Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Valitsemine oli demokraatlik. Valitsemisvormid: Rahvakoosolek, mis valis 500-liikmelise nõukogu, riigiametnikud
h. nn. sõbrakaubandus) linnades. Enne Jüriöö ülestõusu oli Eestis 8 linna (või 9, kui eraldi linnadeks arvata Uus- ja Vana-Pärnu): Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Viljandi, Tartu ja Pärnu. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. Toompeal elasid feodaalid, all- linnas käsitöölised ja kaupmehed. Väljaspool linnamüüri kerkisid eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Tartul olid kaubandussidemed ka lääne suunas. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õppeajal õpipoiss tasu ei saanud, aga oli meistri ülalpidamisel.
Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised
Piusa jõgi on piirijõeks setude ja võrokeste vahel jõe paremal paikneb setu ning vasakul võrokeste asustus. Piusa ürgoru matkaraja üldpikkus on umbes 15 km. Mõnede vaatamisväärsuste juurde on võimalik sõita autoga. Kaardil on tähistatud ka jalgrattatee. Matk algab Vana-Vastseliina linnusevaremete juurest. Kes soovib lähemalt tutvuda linnuse ümbrusega, sel on võimalik teha umbes poolekilomeetrine ring ümber varemete. Tähistatud on Meeksi oja ja Piusa jõe ristumiskoht ning suursugused vaated linnuse tornidele. Linnuse varemete juurest jõuab Vastseliina parki, mille rajas möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel tookordne mõisa omanik Q. v. Liphardt . Sagedasti külastas Vastseliina mõisat ja parki Friedrich Reinhold Rreutzwald, kes kutsuti 1831. aasta kooleraepideemia ajal mõisasse koondatud haigeid ravima. Kreutzwald sõbrunes Liphardtiga ja osales tema korraldatud jahipidudel.
Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks
isobaat. Laeva ligikaudseks asukohaks loetakse isobaadi ja peilingu lõikepunkt. Koha määramine peilingu ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peiling ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse. Oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Navigeerimise tüübid Lootsimine aluse juhtimine kitsustes Laakimine aluse asukoha ettearvutamine Astronavigatsioon aluse juhtimine taevakehade järgi Tehniline navigatsioon aluse juhtimine navigatsiooniseadmete (nt radar) ja/või navigatsioonisüsteemide (nt GPS) järgi Raadionavigatsioon kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid
isobaat. Laeva ligikaudseks asukohaks loetakse isobaadi ja peilingu lõikepunkt. Koha määramine peilingu ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peiling ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse. Oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Navigeerimise tüübid Lootsimine aluse juhtimine kitsustes Laakimine aluse asukoha ettearvutamine Astronavigatsioon aluse juhtimine taevakehade järgi Tehniline navigatsioon aluse juhtimine navigatsiooniseadmete (nt radar) ja/või navigatsioonisüsteemide (nt GPS) järgi Raadionavigatsioon kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive...................................
Algas kõrge müüriga ümbritsetud siseõuega ehk aatriumiga, kuhu viis tänavalt värav. Õue keskel asus bassein või kaev, enne ruumi on eeskoda. Kiriku pikihoone jaotati kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on kõrgem ja laiem ja omaette katusega kaetud. Aknad olid kaetud õhukese marmorplaadiga. Lasksid valgust ainult keskmisse ossa. Kirikud alati ida-lääne suunalised. Idapoolses osas risthoone. Kus piki ja põikihoone kokku saavad, paiknes altar. Ristumiskoht on kooriruum. Altari taha jäi poolümar väljaehitis absiid. Muust kirikuruumist eraldas seda võidu ehk triumfikaar. Varasel perioodil ei osatud võlvida suurt hoonet. Kaeti puulaega. Basiilika (õ lk 94) kujunes välja Roomas. Lääne Euroopa kirikute aluseks on varakristlik basiilika. Neid pole säilinud. Hiljem ehitatakse kirikud ümber. Kloostrid tekivad kohe, kui ristiusk on levinud. Seal hoitakse antiikkultuurimungad kirjutavad kreekakeelseid käsikirju ümber.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
