Igas linnas oli oma foorum, toimusid rahvakoosolekud jne Roomas oli mitu foorumit. Kuulsaim foorum Romanum, foorum Trajanus Partheon: Kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Esimene kuppelehitis Roomas 120-124a, kõrgus kuplist maani oli 43,4 m, läbimõõt sama. Amfiteatrid: Ovaalse põhiplaaniga, ilma katuseta, vaatemängude hooned. Kuulsaim Colosseum, ehitati 70- 82 pKr. Koosnes kolmekordsest ankaalide reast, alumisel korrusel on poolsambad Doria, keskmisel ioonia ja kolmandal gorintose stiilis. Neljas korrus ehitati hiljem juurde. Istmed olid tõusva pinnaga, oli võimalik tühjendada 6-minutiga. Skulptuur (Rooma) Roomas töötasid terved kopistide koolkonnad, kes tegid järele Kreeka kunsti. Originaalsed olid roomlased järgmistes valdkondades: Tegid portreebüste (need olid realistlikud) nt. Keiser Augustus Neil oli kõrges aus esivanemate kultus, hindasid neid kõrgelt ja igas majas oli tuba või
Ehitati turuhooneid, terme, amfiteatreid, vabaõhuteatreid, hipodroome jpm. Termid suured saunakompleksid koos spordiväljakute ja -ruumidega, raamatukogudega jms. Saunateenus oli kõigile tasuta. Ennast pesti saviga. (Diocletianuse termid). Roomale iseloomulikud olid amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite heitlusi. Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.). -esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis -teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad, kõrgemast soost isikud. Poolsambad joonia stiilis -kolmandal korrusel lihtinimesed. Poolsambad korintose stiilis. -neljandal korrusel samuti lihtrahvas, sinna tohtisid minna ka naised ja vabaks lastud orjad. Poolsambad puudusid, liigendasid pilastrid. Colosseum moodustab suletud ovaalse kehandi, sellel oli 80 sissepääsu ning mahutas 50 000 inimest.
Termides olid higistamisruumid, basseinid ja suured saalid. Roomlased armastasid vaatemänge, mis olid tihti väga verised. Gladiaatorite võitlusteks ehitati areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Inimeste lõbustamine oli tähtis ja 1.saj ehitati Roomas suurim amfiteater Colosseum. See oli nelja korruseline ja mahutas üle 50 000 vaataja. Iga korrus mõjus alumisest kergemana. 1 korrusel olid dooria sambad, 2 korrusel joonia, 3 korintose ja 4 pilastri taolised poolsambad. Peamise tugevuse andsid kaared. Templitel oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aga seinu liigendasid poolsambad, millel puudus konstruktiivne tähtsus. Omapärane oli triumfikaar. See oli kõrge ühe või kolme kaarega massiivne väravataoline ehitis. Neid püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa kaetud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rooma ehitised Silmapaistvaimaks VanaRooma arhitektuuris olid kaared ja võlvid, mis olid kivist ehitatud, ning kõige tähtsamad kuplid. Kivide sidumiseks kasutati mörti. Ehitised muutusid toredamateks mitmekesisemateks ja oli võimalik ehitada väga suuri siseruume. Kreeklastelt võeti üle sambad, millest eelistati Korintose stiili. Kasutusel olid poolsambad ja pilastrid (nelinurksed, lamedad poolsambad), millel oli vaid dekoratiivne eesmärk. Uueks arhitektuurseks saavutuseks oli kaarte ja võlvide otstarbeline kasutus, kus nad moodustasid ehitiste kandefunktsiooni. Roomlased ehitasid ka silmapaistvaid teid, sildu ja akvedukte. Circus Maximus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Protorenessanss on mõjutatud: Romaani stiilist; Itaalia antiigi traditsioonidest; Prantsuse gootikast; Bütsansi kunstist Itaalias. Protorenessanss tekib SKULPTUURIS. Maalikunst on mõjutatud BÜTSANSIST. Arhitektuur on lihtne, mõjud GOOTIKAST. Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. Sambad-Kreeka-Rooma mõjutustega. Karniisivööd-eraldavad korruseid. SKULPTUUR: Individuaalsuse-isikupära sünd. Itaalia skulptuur muutub ILMALIKUMAKS. Portree-taassünd, sarnasuse taotlus.
Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Seinu liigendasid poolsambad, kaunistav osa Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Seinu liigendasid poolsambad, kaunistav osa Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Ühe või kolme kaaravaga massiivne kivisein Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Ühe või kolme kaaravaga massiivne kivisein
Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad ehk kaaristu tekib, kui sambad ühendada kaarega. Akvedukt on arhitektuuriline veejuhe, millega suunati vett linnadesse. Aatrium on Rooma elaniku eluaseme keskne ruum. Peristüül on maja taga asuv suletud sammasõu. Foorum (Forum Romanum, Trajanuse foorum) oli algselt sõjaväe telkimisplats, mis hiljem kujunes infopunktiks, turuplatsiks. Tekkis kahe peatee ristumiskohta ning sinna pääses ühest suure kaaravaga väravast. Foorumite ümber rajati pidulike ehitiste ansambleid
nagu kreeka templi detailidel. Pantheoni läbiõige ja põhiplaan Colosseum Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljastpoolt neljakorruseline. Colosseum Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Sambastiilide niisugune jaotus näitab, et rooma arhitektid pidasid silmas kandvate ja kantavate osade vahekorda. Alumise korruse poolsambad, mis näivalt kannavad kogu ehitist, on kõige massiivsemad ja rangemad Kolmas korrus on aga kõige kergema ja elegantsema stiili päralt Colosseum Colosseum Saunad Suure ühiskondliku tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad termid. Nende
sünnimaaks on Itaalia, Rooma levis maades, kus oli: -katoliku usk: Itaalia, Hispaania, Portugal -absoluutne monarhia: Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa(Peeter I) Üldmulje: suurejooneline ja väga pidulik rikkalikult kaunistatud kullatud detailid detaile rõhutatakse värvide abil ruum, skulptuurid ja maalid on ühendatud tervikuks Iseloomulikud tunnused: kõverjooned, ümarkaared ovaalsed aknad või nišid karniisid sambad, poolsambad, keerdsambad skulptuurid niššides viiludega aknad kupplid etteulatuvad hooneosad Versailles,Prantsusmaal Ludwigsburg, Saksamaal Trevi Fountain, Roomas Vierzehnheiligen, Saksamaal Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Baroque_architecture http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm http://www.slideshare.net/Muruhiir/barokkarhitektuur Tänan kuulamast!
) Arhitektuur - sambad Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose sambaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Kasutati ka poolsambaid. See on pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks. Korintose Poolsambad Pilaster Arhtitektuur - amfiteater Roomlased armastasid vaatemänge. Elukutselised võitlejad ehk gladiaatorid võitlesid pealtvaatajate meeleheaks omavahel või metsloomadega, vahel ka elu ja surma peale. Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater. Arhitektuur - colosseum 1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale.
1. Millal ja kus kujunes välja Barokk?16.saj.teisel poole Itaalias. 2. Millest tuleneb sõna Barokk?Portugali keelest,algselt tähendas poolümarat pärli. 3. Isel. Barokkstiili üldiselt. Dünaamiline, liikuv, ülepaisutatud, hoog, kirg, tunded, liikumine, toretsev, sümb.usu ülevust ja jõudu. 4. Millised ehitus detailed võeti üle renessansist? Sambad, pilastrid, ümarkaared, poolsambad, kuplid. 5. Kirjalda tüüpilist Barokset kirikut. 2X,viilud akendel ustel,pilastrid. 6. Kes kujundas Rooma-Peetri kiriku esise väljaku? Lorenzo Bernini(1598-1680). Kirjelda esinduslike Barokkehitiste sisemust. Materjalid hinnalised,lopsakad kaunistused, laemaalid, glühtrid, peeglid,kuld. 7. Prantuse Baroki kuulsaim ehitis. Versalles' loss. 8. Barokne arhitektuur Peterburis. Talvepalee, Kaasani katedraal, Iisaku katedraal. Barokne arhitektuur Eestis. Kadrioru loss, Sõjaaegne Narva.
● See on Tallinna vanim repertuaarikino. ● Tallinna ainus kahe saaliga + kohvikuga kino ehitati aastatel 1953-1955 märtsipommitamises hävinud hoonete asemele. ● Hoone esialgse projekti autor oli arhitekt Friedrich Wendach, tema tööd jätkasid Ilmar Laasi, Peeter Tarvas ning August Volberg. ● Hoone on fassaadiga Suur-Karja tänava poole. ● Fassaadi lahenduses on ühendatud klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormid. ● Kõrvalfassaadidel on poolsambad, mida ühendab kaarestik. ● Kino Sõprus on kahekorruseline. ● Esimesel korrusel asus kassade vestibüül,mis oli ühendatud avara estraadisaali ja einelauaruumidega. ● Ruumid olid kujundatud sisemise sammastikuga ja rikkalikult ornameeritud. ● Teisel korrusel olid kaks 400 inimest mahutavat kinosaali. ● Kino algseks nimeks plaaniti kas Spartacus või Leningrad. ● 1990-datel hakkas üht kinosaali ja muid ruume kasutama klubi Hollywood.
Tellised ja betoon, kaunistamiseks vooderdati ka muuga nt marmor. Loodi sillutatud teid. Leiutati kivist sillad. Ehitati akvedukte. Tõetusid vahepeal suurtele kaaristutele. Betoonist müüridega ümbritseti linnu. Võlvide ja kuplitega kaeti suuri ruume. Termid ehk saunad-higistamisruumid, basseinid, suured saalid olesklemiseks. Amfiteatrid-areenid, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Suurim oli Colosseum (80 sissepääsu, 50000 vaatajat). Kaarte ja võlvide meirterlikkus. Poolsambad välisseinal seina liigendamiseks: 1. Korrus-dooria;2. Korrus-joonia;3. Korrus-korinthose; 4. Korrus pilastrid. Muutsid visuaalselt tugevamaks, kuigi poolsambad ei mõjuta. Templitele eeskujuks kreeka ja etruski templid. Templid kõgel alusel, trpiga vaid ühel kitsamal küljel, poolsammastega seinad, sammastel eeskoda. Triumfikaar-ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kiviseina jupp. Püstitati suurte võitude jms auks. Liigendavad (pool-)sambad.
o Asub suures pargis o Seal on töötanud ka itaalia maalikunstnikud ja skulptorid, maneristid o Itaalia manerism fontainebleau koolkond ( jäljendajad ) · Leonardo kutsuti Prantsusmaale, kus ta suri ja on maetud · LOUVRE'I LOSS o Enamus sellest barokk- või klassitsismistiilis o Mõned tiivad renessanssstiilis vanem osa ( idaosa nelinurkse siseõuega - sellest läänetiiva hoovipoolne fassaad ) arhitekt LESCOT Poolsambad, pilastrid Arvukalt skulptuure ja reljeefe Goujoni omad 3-korruseline ülemine on poolkorrus Atika korrus o Koosneb vanast ja uuest Louvre'ist · Prantsuse renessanss-skulptuur: O JEAN GOUJON NÜMFIDE RELJEEID "SÜÜTUTE KAEVUL" praegu Louvre's o Germain PILON HENRI II JA KUNINGANNA CATERINA DE' MEDICI HAUAMONUMENT "DIANA HIRVEGA" ??AUTORLUS
Kreeka arhitektuuriga roomlased ehitasid üksikosad tervikuna, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel.(3) Joonis 10 Panteon Roomas Peale templite lasid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid. Kõige kuulsamaks peetakse Roomas asuvat Colosseumi, mis on ovaalse põhiplaaniga ning väljastpoolt neljakorruseline. Kolm esimest korrust koosnevad kaarteridadest ning neljanda korruse seinapind on kaunistatud pilastritega. Lisaks on kaarte vahele paigaldatud poolsambad, mis on igal korrusel erinevad. Esimesel dooria, teisel joonia ning kolmandal korrusel korintose stiilis. (4) Joonis 11 Colosseum väljast Joonis 12 Colosseum seest Roomas olid suure ühiskondliku tähtsusega saunad nn. termid. Nende funktsionaalsus erines tänapäeva saunadest. Terme ehitati põhiliselt keisri populaarsuse tõstmiseks, mille tõttu sisekujunduste ja viimistluste jaoks kasutati kõige kallimaid materjale. Kõige kuulsamaks peetakse Caracalla terme Roomas
Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland, revolutsiooniaegne ja järgne Inglismaa, Skandinaavia (Eesti). Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Tähtsaim barokk-kiriku puhul oli läänefassaad: kahekordne, ühendatud voluutidega. Kaunistatud renessansist pärit dekoratiivdetailidega: poolsambad, pilastrid, viilud, nissid. Kasutati erinevate seinaosade eendamist risaliit. Fassaad võis olla laineline, astmeline või nõgus, ebasümmeetriline. Üldmulje dünaamiline, liikuv, rahutu. Nimeta kaks barokkmaali suunda Itaalias? 1. Naturalism. 2. Eklektsism. Nimeta kuulsaim Hispaania maalikunstnik! Nimeta tema töid! Kuulsaim Hispaania maalikunstnik oli DIEGO VELAZQUEZ. Tema tööd: ,,Õuedaamid", ,,Joodikud", ,,Vulcanuse sepikojas" ,,Infant Baltasar Carlos",
ENS (1577-1640). Tema töödes on suurejooneline pidulikkus ja fantaasialikkus. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine." Barokiajal muutus suuresti ka arhitektuur. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati igasuguseid kaunistuselemente. Samuti võeti renessansiajast üle palju arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja ümarkaared. Hoonete ehitamisel kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokistiilis ehitised on näiteks Peterburi kesklinnas asuv Talvepalee, Tallinna Kadrioru loss ja muidugi suursugune Versailles' loss Prantsusmaal. Barokk väljendus ka riietuses. Louis XIV ajal hakkasid mehed kandma põlvpükse. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaela pandi rätikuid. Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima jõudu ja tugevust
Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine , külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria , paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus . Barokile iseloomulikud detailid: voluudid ,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuad, poolsambad, pilastrid, viilud, staatua. Leht 3 / 24 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast. Leht 4 / 24 3. Seleta mõisted ja too näiteid:
Rooma-u.6 saj ekr kehtestati vabariik.tähtsaim amet sõjamehe ame t.asub tiberi jõe kaldal.piiratud etruskide ja kreeklastega.395 ekr- riigi lagunemine. 476-Lääne rooma laguneb täielikult,suur orjade ylestõus. Rooma arhidektuur-Uuendused:*kaared teistsugused,kuppel võlv*mört-sideaine kivide liitumiskohas* võtavad kasutusele Kreeta sambad(korintose)*võtavad kasutusele poolsambad ehk pilastrid Ehitusliigid:* foorum ehk turuplats(kuulsaim trojanuse) väljak * basiilika-äri ja kohtuhoone,katus 3 osast, hoone on kolmelööviline * amfiteater-colosseum,P=524m mahutavus 50000 1 korrus dooria,2 joonia ja 3 korintose * Triumfikaared-ehk võidukaar keiser constantinus * saunad ehk termid caracalla * templid(panthenon) algselt 4 kandiline,on kõigi jumalate tempel * elumajad, paleed- mitmekorruselised üürikad, valgus yheltpoolt, * Villa-jõuka roomlase
Võeti kasutusele,et taastada vana antiikkunsti(vana-kreeka ja vana-rooma). 2. Perioodid: 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss 16.saj-kõrgrenessanss Vararenessanns(15.saj) I. Palazzo-Nelinurkse põhiplaaniga,keskel kaarkäikudega ümbritsetud siseõue.Gootikale omane vertikaalsus asendus siis horisontaalsusega.Kolmekorruselised hooned.Taas tuli moodi ümarkaar.Antiikarhtitektuuri detailid:sambad,poolsambad,kolmnurksed viilud Karniis-Seinapinnast eenduv ehisliist.Asus korruste vahel. Rustika-Palazzo alumine korrus laoti tahumata kividest. II. Brunelleschi-Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale 2) Donatello-´´Taavet´´ 3) Verocchio-´´Taavet´´ 4) Verocchio-´´Colleoni ratsamonument´´
BAROKK 1. Barokk kirikute välisilme-eriti läänefassaad.Voluut. Olulise tähtsuse omandasid kuppel ja läänefassaad.Läänefassaadi keskosa oli kahekorruseline.Kitsast ülemist ja laia alumist korrust ühendavad barokile väga iseloomulikud detailid-voluudid ja raidkivikaunistused. Voluut-teo või padjakujuline moodustis,mis ühendas kahte kiriku korrust. Fassaadi ülaosas oli kolmnurkne viil,fassaadi katsid korintose stiilis poolsambad ja seinaorvades olid skulptuurid(staatuad). 2. Barokk kirikute siseruum(põhiplaani muutus,kujundus). Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone.Siseruum ei jagunenud löövideks,vaid moodustas ühe avara saali.Külglööve asendasid sageli kabeliteread(Põhja-ja lõunaküljel). Barokkehitiste siseruum kaeti halli värvilise marmori,lopsakate skulptuurkaunistuste ja maalidega.Maalid-taotleti petliku ruumimõju-laemaalides kasutati oskuslikult
marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljastpoolt neljakorruseline. Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest (arkaadidest), neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Sambastiilide niisugune jaotus näitab, et rooma arhitektid pidasid silmas kandvate ja kantavate osade vahekorda. Alumise korruse poolsambad, mis näivalt kannavad kogu ehitist, on kõige massiivsemad ja rangemad, kolmas korrus on aga kõige kergema ja elegantsema stiili päralt. Ometi on säärane sammaste valik üksnes konstruktiivse loogika näitlemine, sest tegelikult pole ei alumise ega ülemise
poosidel, igast küljest ilmekad, näod tõsised ja rahulikud. 6.Milles seisneb vanakreeka vaasimaali tähtsus? Tänu vaasimaalidele teame, missugused olid ja millega tegelesid kreeklased. 7.Mille poolest erineb hellenism vanakreeka kultuurist? Skulptuurigrupid väikestest suurteni, kunstiturg, koopiad, tunnete väljendus, alasti naiste kujutamine. 8.Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? Mört, poolsambad, pilastrid, võlvid, kuplid. 9. Nimeta Rooma ehitisi. Termid, Colosseum, triumfikaar, foorum, Basilica äri- ja kohtuhoone. 10.Millised suunad valitsesid rooma portreeskulptuuris? Realistlik idealiseering( keisrid pärast surma jumalatena) 11. Võrrelge vanakreeka stiile. Joonia stiil on hilisem, sambad peenemad ja elegantsemad. Ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Abakus
Sammaste ülesanne oli ruumi kaunistada, sest kaared ja võlvid olid ülal. Palju kasutati ka poolsambaid. See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. Roomlastele meeldisid vaatemängud ning 1. sajandil ehitati sinna suurim amfiteater- Colosseum. See ehitati tasasele pinnale mitte nagu kreeka teatrid. Seal oli kolm koruust ning iga korrust kaunistasid kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Roomlased ja etruskid võtsid kreeklastel üle sambad. Kasutati kolme erinevat stiili. Templeid ehitati jumalatele.
Kreeka mõjutused etruskite kultuurile: tegid templeid nagu kreeklased, kasutasid võlvide ladumise tehnikat, puutalastiku kasutamine. Mis on terrakostaskulptuur? Detailid on värvilised. 1 3. Rooma kunst Kuidas tekkis Rooma linn?rajas Romulus 753 e.k.r Võimu väljendamine läbi kunsti, too näiteid:Ehituskunst, keerulise ehitusega ehitised, sambad, võlvid ja kuplid kaunistuseks, poolsambad ehk pilastrid, skulptuurid ja nende koopiad. Roomlased ei tegelenud kunstiga, tegelesid kreeklased. Keiser Augustinuse mõju Rooma kultuuriarengule?Võeti kasutusele ladinakeelne kirjandus, kunsti iseseisvumine, kunst hakkas peegeldama roomlaste ideaale, m Keiser Nero mõju Rooma kultuuriarengule?kunst hakkas kogunema Keiser Hadrianuse mõju Rooma kultuuriarengule?kõikide jumalate tempel Panteoni, tehti keisri mausoleum, tehti villasid, paleesid, raamatukogusid jne Mis on:
1. BAROKK (17.SAJAND) 3. Barokk jaguneb: · barokk · baroklik klassitsism · baroklik realism 4. Mõiste barokk on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit. 6. Kirik ja paavsti õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tark, see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. 9. Barokse arhitektuuri välisilme iseloomustavateks detailideks on: · kuppel · läänefassaad · voluudid · poolsambad, pilastrid, viilud · staatuad 13. Milliseid motiive eelistasid barokiajastu skulptorid? 2. BAROKK (Video: Rembrandt Harmensz van Tijn "Autoportreed) 2. Millal sai portreest iseseisev kunstizanr? 16.sajandil. 3. Kui vanalt on ta ennast portreeteerinud? 20.a - 63.a. 6. Mitmendal sajandil sai peeglist tavaline tarbeese? 16.sajandil. 7. Mis probleem tekib autoportreede maalimisel? Paremakäeline kunstnik jääb pildile vasakukäelisena. 9. Kuidas signeeris ta oma töid? Eesnimega. 11
Barokk ei armasta sirget joont(eelistatud oli diagonaal).Tugev valguse ja varju kontrast. Arhitektuur-(sise): kirikuid kaunistasid skulptuurid ja maalid. Ühendatud oli maalikunst ja arhitektuur.Maalide eesmärk oli inimesel mõjutada tundeid, mitte jutustada, õpetada,moraliseerida. Lagi tehti enamasti puust,kuid püüti varjata selle tõelist materjali.Kõikjal valitses vormide kuhjumine. Aknad olid valged, üks avatud saal. Arhitektuur-(välis): pikergune hoone. Detailide arsenaal:sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega.Välimusel oli tähtis kuppel(torn).Keskosa kahekorruseline, ebasümmeetria. ROOMA linna arhitektid: Giovanni Lorenzo Bernini- kuulsaks sai skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne". Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekoratiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Carlo Maderna (1556-1629) Santa Susanna kirik (Rooma). 1556-1629. Itaalia arhitekt.Muutis Peetri kiriku põhiplaani ja lisas juurde ühe risti. F
tegemist kolmekorruseliste neljast tiivast koosnevast ehitisega, millel oli ka nelinurkne siseõu, väga madal katus. Laotud olid nad tellistest ja katmisel kasutati jämedalt tahutud kiviplokke. Kadus teravkaar, edaspidi olid akna- ja ukseavad nelinurksed või ka ümarkaarsed. Domineerivaks muutus horisontaalsuund, ülespürgivus asendus maaligidusega. Esimene korrus oli massiivsem ja teine korrus kergema ilmega. Ehituskunstis üldiselt hakkas levima baasi ja kapiteeliga sambad, poolsambad, pilastrid, viilid akende ja uste kohal, simssid ja friis. Aja jooksul muutusid plazzod peenemaks: suurenesid aknad ja üldpildis olid edaspidi avatumad. Ka kõrgrenessanss tähendas arhitektuuri jaoks uusi taotlusi, mis väljendus selles, et arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade loomulik lülitamine ehtise üldmuljesse, samuti suurenes antiikarhitektuuri eeskujuandev osa. Esmakordse kehastuse said need püüdlused väikeses Tampietto kabelis
· Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument · Väljaku tagaküljel - raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia Fortuna Virilise tempel : (2.saj lõpp eKr) · Kreeka ja etruski ehituskunsti mõjud · Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt · Samaste paigutus on nagu kreeka peripteeril, kuid naose ette jääb sügav eeskoda · Naose külgedel seinaga liitunud poolsambad Panteon kõikide jumalate tempel : (2. Saj eKr) · Ümar põhiplaan · Sisemus on kui silinder, mida katab poolkera · Kupepel toetub 8le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid (nisid) · Nisside ette asetatud sambad loovad mulje, et seinad on õhemad ja kuppel kergem kui tegelikult · Betoonist võlv, nelinurksete süvenditega 2.rooma maalikunst: · Põrandamosaiigid, seinamaalid Pompejis
sammastest tuletatud poolsambaid Alumisel korrusel dooria stiilis Keskmisel joonia Kolmandal korintose stiilis Neljandal korrusel on Colosseum Roomas kasutatud pilastreid Rooma arhitektuuri süsteem Triumfikaar Ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein Mõeldud monumendiks Püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks Liigendasid sambad ja poolsambad Friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga (atika) Seintel reljeefid ja tekstid Rooma arhitektuuri süsteem Colosseum Rooma linnas Tituse triumfikaar Rooma linnas Rooma arhitektuuri süsteem Elamud Ühepereelamud ehk villad Äärelinnades või väikelinnades Leitud Pompejist ja Herculaneneumist Suurlinnades mitmekorruselistes betoonist üürimajades
vähenes. Laienenud ehitusmaht sundis kasutama lihtsamaid ehitusvõtteid ja odavamaid materjale. Rauatööstuse kasv võimaldas rakendada rauda hoonete konstruktsiooniks. Hakati kasutama standartseid puusepa ja luksepa kaupu uksed ja aknad. Hooned ehiteti kavandatud projektide järgi. Suurt rõhku pandi fassaadile, kus rakendati antiikarhitektuuri elemente. Hoone püüti allutada kindlale süsteemile ja sümmeetriareeglitele. Hoonet kaunistavad sambad või pilastrid ehk poolsambad tagasihoidlikumal puhul. Neile lisanduvad skulptuurid nisides. Lisanduvad medaljonid, rippuvad linikud ja trofeekimbud kilbi moodi. Sisekujunduses on iseloomustav suurejoonelisuse taotlus. Esindusruumis on tavaliselt avarad, seinapind on ühevärviline ja ülemist osa kaunistab ornamentaalne vöö. Armastati kuldornamente valgel, tumesinisel või tumepunasel seinal. Esindusruumidesse paigutati ka skulptuure ja vaase. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike korterites hakati seinu katma
3. termid- suured saunakompleksid. Diceletianuse ja Caracalla termid 4. amfiteatrid- Colosseum, 188-156 m, h 48,5m; üldpikkus 524m, 3 korruseline 1) dooria 2)jooniqa ja 3) korintuse stiilis. Gladiaatorite võitlused, lõbustusasutus. Circus Maximus- kaarikute võidusõit 5. triumfikaared- *1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein *monument, sõjaliste võitude või tähtsate sündmuste auka *seina liigendasid sambad või poolsambad *friisi ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga-atika *reljeefid ja tekstid seintel selgitasid püstitamise põhjust * nt keiser Constantinuse triumfikaar 6. foorum- *väljak, mis ümbritseti esinduslike hoonetega *fassaade ilmestasid sambad *hooned foorumi ümber olid sümmeetrilised *paraadlik eripära
Praegu on seal muuseum. Versailles'i loss sarnane. Louvre'i aeda loetakse üheks täiuslikumaks aiaks. Kõik, mis seal on, on allutatud inimese mõistusele, puud ja hekid on ise pügatud, madalhaljastuses väga täpsed joonised, mille järgi istutati. Mustrite vahed kaeti klibuga, kiviga, reeglipärane teedevõrk, hästi rikkalikult kaunistati park skulptuuride ja purskkaevudega. Välisarhitektuuris domineerisid kaunistused akende kohal ja ümber, tekkisid nissid, sambad, poolsambad, uus ehituselement voluut, tegi nurga sujuvaks, voolavaks. Ka välisfassaadis kasutati skulptuuri, katuse ääres võisid olla nii kujud kui vaasid. Sisekujundus: väga suured muudatused: hakati ehitama ahjusid kaminate asemel, ruumid soojad ja puhtamad, hakati kasutama väga hinnalisi seinakattematerjale ntx siid. Mööbel oli kergem, palju nikerdus, kaunistusi, mööblijalad samuti, sirgeid pindasid oli väga vähe. Kasutusel olid ka ottomanid ja kanapee. Pehmel mööblil
karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud kiviladu.(tavaliselt ülemiste korruste seinad).Tähendas küla-e. maalähedust. 7. Pilaster-lame püstine seinasammas, ristlõikelt nelinurkne, ei ole seinast eraldatud. Koosneb-baas, tüvi ja kapiteel. 8. Antiikarhitektuuri detailid-taas tuli moodi ümarkaar. Võeti kasutusele dooria, joonia ja korintose sambad, poolsambad, lõvipead, kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed, kolmnurksed viilud e. frontoonid. Kaunistati ka freskodega. 9. Maalikunsti isaks peetakse noorelt surnud meest nimega Masaccio. Uudne oli ruumi ja kehade loomutruu kujutamine ja valguse kasutamine, valitses ka juba joonperspektiivi. Suur inimlike tunnete väljendus. 10. Sandro Boticelli-temalt tellisid Medicid. Tahvelmaalid ,,Primavera" ja ,,Venuse sünd". See kujutab ilu-ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Boticelli
· ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe) · detailid teevad ühtse terviku · JEAN GOUJON · Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor · nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis · purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja tõstetud 5 reljeefi · kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad
·lossid monumentide eeskujusid püstitamine ·otsiti oma käekirja STIILI KUJUNEMINE ja LEVIMINE · 16. saj. Itaalias, Roomas · Esimesed ilmingud Michelangelo viimastes töödes · Barokk avaldus esmalt kirikuehituses · Levis Saksamaale, Austriasse, Venemaale, Hispaaniasse, Ameerikasse; aga ka Lätti, Eestisse · Keerulised fassaadid, korintose stiilis poolsambad, lainjad jooned ja ovaalid · Laemaalid hõljuvate inglite, pühakute ja pilvedega · Oskuslik perspektiivi ja valguse maalimine · Kallis marmor · Lopsakad, maalilised skulptuurid Kuulsamad arhitektid · Francesco Borromini · Suurim tooniandja (ka skulptuuris) Lorenzo Bernini Santa Susanna kirik Barokk-kiriku fassaad San Carlo alle Quattro Fontane kirik Zwinger Talvepalee Bartolomeo Ratsrelli
Sellist maali oli võimalik transportida. 7. Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? maastiku- ja olustikuelemendid. Portreedes kajastub inimhinge peen psühholoogia, üldinimlikud tunded ja elurõõm. Domineerib religioosne ainestik. 8. Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? kunstniku nime märkmine teosele allkirja või initsiaalidega. 9. Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? Dekoratiivsete vormide rikkus(poolsambad,pilastrid) 10. Kes oli Filippo Brunelleschi? arhitekt ja kunstnik. Tema kavandatud on Firenze katedraali kuppel, Firenze hüljatud laste kodu, Pazzi kabel firenzes. Tema eesmärgiks oli kasutada ära klassikaline ehitusstiil uue ja ilusa harmooniliseks koosluseks. 11. mis on palazzo? enamasti kolme korruseline, mugav, ilus, avar, laiade esikülgedega elamu. 12. mis on rostika? suured tahumata kivid müüris. 13. missugune linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? Rooma
Renessanssi eelkäijaks on antiikajastu ja sealt on ka palju kasutusele võetud. See sündis Itaalias ja sealt hakkas see ka levima. Kõige rohkem on seda Itaalias alles Firenzes. Hakati tähistama autoreid ja arhitektid õppisid oma mõtteid paberile panema ega pidanud enam ehitusplatsil töid juhatama. Renessanssarhitektuuris kasutati palju korrapäraseid,ringist ja ruudust lähtuvaid põhiplaane. Põhielemendid olid antiigist pärit kupplid, sambad ja poolsambad, frontoonid ja keerdtrepid. Leonardo da Vinci. Ümmarguse põhiplaaniga kiriku plaan, vaade ja makett. 1490-1519 Renessanss tekkis Itaalias, kuna itaallastele ei meeldinud gooti stiil ja nad pidasid omaks antiigi pärandit. Näiteks: Pantheon, Roomas. 118-128 p.Kr. Renessanss Prantsusmaal See algas Prantsuse sõjaretkedega Itaaliasse Charles VIII ajal(1494) ja lõppes Henry IV surmaga(1610). Prantsuse kunstnikud võtsid renessanssi pigem Madalmaadest, samas kui arhitektid ja
Renessanss Taassünd.- 15.-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks
Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater, kus pingiread astmetena ülespoole tõusid. 1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum,mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. Sellise hiigelehitise rajamine sai võimalikuks ainult kaarte ja võlvide ladumise oskusele. Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid. Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid.
ROOMA: · korintose sambad · nelinurksed poolsambad ROMAANI: · paksuseinaline ehitus · ukse ja akna kohal ümarkaar · ristvõlvid · kirikutel tornid · sambad ümarad RENESSANSS · kolmest osast koosnev pilt · sambad · lõvi pea · väiksed alasti lapsed · kivist puuvilja- ja lillevanikud · kujutatakse Taavetit · ehituses kõrgemad korrused ja rohkem kaunistatud · kirikutel kuppel · "lamedad" katused · profiilis inimesed · iseloomulikud hooned on paleed GOOTI:
See viis ehituskunsti uuele tasemele. Nüüd oli võimalik ehitada mitmekesise plaaniga ehitisi ning suuri siseruume. Ristvõlv ja Silindervõlv Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi, sest võlvi raskus toetus nurga postidele. Sambad Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Sambad olid dekoratsiooniks, kaared ja võlvid olid tegelikud toetuspunktis. Roomlased võtsid kasutusele poolsambad (poolik sammas, mille lapik pool toetub vastu seina) ja pilastrid Ehitised Akvedukt Trajanuse sammas Triumfikaar Panteon Foorum Fortuna Virilis Term Colosseum Akvedukt - puhta Triumfikaar - vee võidukate väejuhtide
Dionysose teater 5.saj. eKr Vabaõhuteater Kreekas Üks vanimaid Veinijumala auks Esialgsed puitkonstruktsioonid asendati kiviga Lava ümber tribüünid Mahutas 17000 inimest Tragöödiad ja komöödiad Rooma Lubjamördi kasutuselevõtt Ehitustehnika arenedes sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi Eeskujuks etruskide ja kreeklaste ehitised Tähtsaim ehitusmaterjal põletatud telliskivi Tellisseinu kaeti marmoriga Arhitektuur Kaared Võlvid (silinder- ja rist-) Kuplid Sambad (poolsambad ja pilastreid kasutati kaunistamiseks) Termid Võlvid Ristvõlv (ilma seinteta ruumi ehitamiseks) Silindervõlv (koridoride rajamiseks) Pilaster Poolsambad Colosseum 70 pKr Amfiteater (teatri- ja tsirkusehoone) 4-korruseline All on poolsambad, mis näiliselt kannavad kogu ehitist Ellipsi kujuline põhiplaan Ehitusmaterjaliks lubjakivist tellised Mahutas 50 000 pealtvaatajat Gladiaatorite võitlused Panteon 126 pKr Täielikult säilinud Kõigi jumalate tempel
Väga iseloomulikud olid luksusesemed ja iluasjakesed.(Chardin, maalis igapäevast eluolu, ülistas perekonda; Watteau, maalis hästiriietatud inimesi kauni maastiku taustal) Klassitsism (1770-1830) oli antiikkunsti jäljendav stiil, mis rõhutas reeglipärasust tasakaalu. Hoonete esikülgi kujutati Kreeka templi esiküljena, põhiplaan oli lihtne. Sisekujunduses liigendasid seinu seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad poolsambad, seinu kaunistati vanikute ja relvadest trofeekimpudega. Inimesed sarnanesid maalidel skulptuuridele, värvidele pöörati vähem tähelepanu. (David, "Tapetud Marat"; Ingres "Madam de Senonnes"). Romantismi ajajärku (19. saj I pool) iseloomustab rahulolematus kaasajaga, suured vabadusvõitlused, uute ideaalide ja eeskujude otsimine ning kangelaslikkus. Ainet võeti keskajast ja mütoloogiast, iseloomulik on kriitiline suhtumine oma kaasaega. (Friedrich
Barokk 1. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab maaliline, iseäralik, korrapäratu, ülepaisutatud, meeletu rikkusega kaunistused. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast. 3. Seleta mõisted ja too näited: *kunstide süntees- kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. *stukkdekoor- Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate
taskurätt uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur ilmalike ehitiste osatähtsus losselamud, mida ümbritsevad kaunid pargid kujundatud linnakeskused ja väljakud domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti üldinimlikud tunded ja elurõõm signeerimine kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris silindervõlv ümarkaar dekoratiivsete vormide rikkus poolsambad ja pilastrid horisontaalsed simsid, petikaknad ja nisid väänlevad taimed horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaal kuulsamaid renessansiajastu arhitekte õiged proportsioonid numbrites väljenduvaid moodulid kuldlõike reegel õppis skulptoriks ja kullassepaks Firenze toomkiriku nelitise kuppel Santo Spirito kirik palazzo rikka inimese loss kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega domineerib horisontaalne joon
Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kunsti eesmärgiks ei ole midagi seletada, vaid mõjutada inimese tundeid, tekitada imetlust ja aukartust. Barokk kiriku välisilmes kasutati väga sageli. Kasutati väga sageli valuute, kolmnurkseid viile, süvendeid seintes, poolsambaid, kujukesi. Kõik detailid allutati tervikule, kui samas oli üldmulje rahutu. Kasutatud sambad või poolsambad ei oma tegelikult toetavat ülesannet Rooma Peetri kiriku edasiehitamine (Maderna). Peetri kiriku väljak (Bernini). Püha Agnese kirik (Borromini) Itaalia maalikunst ja skulptuur Maalikunst Caravaggio- Maalidele iseloomulik ruumilisuse rõhutus, mis saavutatakse hele-tumeduse kaudu. Keldriluugivalgus. Itaalia maalikunstnikele on iseloomulik ka illusioone tekitav maalimine, eriti lagede puhul. Skulptuur Bernini- Rooma Peetri kiriku baldahhiin, Püha Teresa ekstaas
Venemaal Admiraliteedihoone Peterburis ja paleeväljak koos Aleksandri sambaga ning Peastaabi kaarhoonega. Eestis kõige klassitsistlikumad ehitised on Tartu kesklinnas, näiteks Johann Wilhelm Krause Tartu Ülikooli peahoone, raekoda, kuid ka Stenbocki maja Toompeal ning paljud mõisad nagu Riisipere mõis. Sisekujundus Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad - pilastrid. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör ja munavööt. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud - girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on
Barokk tuleb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokkarhitektuur Selle sünnikohaks peetakse paavstilinna Roomat. Renessansiajastu arhitektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, barokki on võrreldud tormise merega. See uus stiil avaldus esmajoones kirikuehituses. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu valmistati erinevaid „kunstiteoseid“. Kunstnikud võtsid renessansist üle enamus arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared jne. Barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kuid tihti üks sammastest ulatub välja. Fassaade liigendavad petikaknad ja nišid. Niššidesse valmistati skulptuure. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus
Aristoteles. Tema töödes valitseb rahu, harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, kea ja vaimu vahel. Keskel kõrgem figuur, tema kõrval asuvad madalad (näiteks põlvitavad) figuurid, maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb tahaplaanile. Kujundas inimestest enda ümber ideaalkujud klassikaline ilu. Andrea Palladio Veneetsia arhitekt, matkis antiikarhitektuuri. Palladionism tüüpiline ehitiste välisilme kujundamine sammastega. Poolsambad ja sambad ulatuvad läbi mitme korruse, klassikalised maamajad, villad. Kuulsaim Villa Rotonda. 6. Madalmaade kunst kasutati õlivärve, tähtis oli hingeelu avamine, inimese loomutruult kujutamine, detailid täpselt välja joonistatud, tähtsad olid tahvelmaalid, mida kasutati altarimaalidena ning neid tellisid ka jõukad oma kogu seintele, valitses realistlikkus ja loomulikkus, kuulsaim kunstnik Jan van Eyck ,,Abielupaar Arnolfini portree". 7
annaabi.ee 
