antiiktraditsioonide elavnemist. Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne. Arhitektuur(eeskujud, näited) Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel kaunis väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt
ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Roomlased kasutasid arkaade suurde seinade ja kloostrite ehitamiseks. Colosseum Claustro. Colegiata de Santillana del Mar. Hiline arkaadide vorm laialt kasutati Romantismi, Renessanssi ja Gooti perioodil. Arkaade on kasutatud kui klassi pinnatud vaateaken. The Piazza Maggiore. Bologna. Kui linnaelement arkaadid olid tihti kasutanud nagu käik tänava kvartaalis või elamu liigendajana. Kõige kuulsam arkaad on Galleria Vittorio Emanuele II Milanos(1861-77) Tallinna linnamüür Raekoda Toomkirik Tartus
Rooma stiil Viktoria Leshko 10.a Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks Uuendused õppisid ehitama kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid Marcelluse teatri arkaadid Ristvõlvi ehituse Silindervõlvi ehituse skeem skeem Arhitektuur • Arhitektuuri arengule sai määravaks lubjamördi kasutuselevõtt Panteoni sisevaade Panteoni välisvaade Tähtsaim Kasutati ehitusmaterjal oli poolsammast põletatud tellis Korintose stiilis samba kapiteel Tituse triumfikaar Lõbustusasustused • Colosseum Rooma muusika
·Etendusi peeti puust tehtud ehituste peal ·Lavadekoratsioon koosnes kõrgest foon seinast, mida kaunistasid erinevad sambad, nisid ja kujud. VÄLIMUS ·Dekoratsioonidena ka kardinad, mis olid rohkelt kaunistatud Rooma legendide ja ajaloostseenidega ·Esimene istmete rida oli reserveeritud senaatoritele, ülejäänu lihtrahvale ·Teater koosnes kolmest tasandist, mida toetasid sambad VÄLIMUS ·Teatrist viis välja Marcelluse teatri sammaskäik arkaadid Octavia portikus. TÄNAPÄEVAL ·Läbi sajandite on seda teatrit kõige rohkem taastatud ning parandatud ·Osaliselt säilinud, kuid varemetes ·Teatri ülaosa jaotatud paljudeks Korteriteks ·Selle ümbrust kasutatakse suvel kontsertide kohana KASUTATUD KIRJANDUS ·http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/19kultuur1.htm ·http://www.romaviva.com/colosseo-fori-imperiali/marcellus_theater.htm AITÄH
Romaani stiilis ehitiste tüüpilisim tunnus oli sakraalarhitektuur, basiilika, kitsad väikesed aknad ja uksed. 2. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakiri: kolmelöövine ja ühise katusega, puuduvad aknad kesklöövi ülaosas. Uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel ehk pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. Empooride asemel võis olla ka trifoorum e. Kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid ka puududa. Basiilikas on löövid erineval kõrgusel eraldatud sammastega ning keskmine osa kõrgem, ülal väikeste akendega. Ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid; lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega, kaitsekäigud, tornid või piilarid, massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest,
Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist Omamoodi tüüpprojekt 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus, vaid ka majanduselus Kujutav kunst Samuti antiiktraditsioonid
2.Karolingide kunst: · KARL SUUR (742-814) · *Suurruugi kujunemine · *allusid: Prantsusmaa, sveits , Belgia, Holland, Saksamaa, Itaalia, Hispaania Arhitektuur : · Sagenes kivihoonete püstitamine. Aechenis püstitati lossikabel. (8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik) Eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. · Basiilika omapärased jooned : silma torkavad 2 transepti, pikaks venitatud apsiid. · Punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil (suur kloostrikavatis) Kujutav kunst: · Antiiktraditsioonide elustumine · Tugevnesid loodusläheduse taotlused · Miniatuurmaal = initsiaalide kujundamine (sagenevad inimeste ja loomade kujutised, püüe modelleerida kehasid valguse ja varjuga , kujutada ruumi ja isegi maastikku) · Roomapärane raamistik
Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel. o Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid o Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid! o Kaari kandsid piilarid [baasi ja kapiteelita sambad] o Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. ROMAANI BASIILIKA OSAD, TÜÜPILINE PÕHIPLAAN Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi = trifoorum. Kui müüris käiku ei olnud ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse, nn. petikuid, siis oli tegemist pseudotrifoorumiga
seostatud ristilöömise toiminguga. 4) basiilika: kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika, vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. kodakirik: kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. 5) Romaani ajastu olud tingisid basiilika põhiplaani muutusi. vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. Koori põrand oli tavaliselt u 3 trepiastet kõrgemal, moodustades “poodiumi” v “näitelava”. Koori all asus tavaliselt kabel ehk krüpt; tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui võrrelda varakristlike kirikutega.
ka kabelitepärjaga. Müürid olid paksud- umbes 7-8 meetri paksused. Kirik täitis ka kaitsefunktsioone. Akende ja uste juures kasutati ümarkaari. Sissepääsu kõrval olid sageli vägevad tornid ja nelitise kohal oli nelitistorn Varasemad kirikud olid lameda laega, aga hakati tegema ka silindervõlvi. Tugedena kasutati sammaste kõrval ka pilastreid. Kuupkapiteel. Sisearhitektuuris kesklöövi müürid jagunesid tavaliselt 3 ossa. Alumise osa moodustasid kaared - arkaadid. Keskmise osa empoorid või trifoorium-kitsas käik müüri sees. Ülemise korruse akende rida e. valgmik . Fassaadide kohal oli sageli kääbusgalerii, eriti Saksamaal ja Itaalias. Eriliselt olid välja töötatud protaalid ehk uksed, reeglina peaportaal ja külgportaalid. Portaali külgedel e. palestikus olid süvendid kus asusid sambad ja kui vaja ka figuurid. Kaare osa moodustasid arhivoldid ja need ümbritsesid poolkaarekujulist tümpanoni. Basiilikate kõrval oli ka kodakirikuid
EESKUJU ANDSID karolongideaegsed,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaani rahvakunsti traditsioonid. romaani kirikute peamine tüüp oli BASIILIKA. Transepti ja apsiidi vahele tekkinud nelinurkset ruumi nim KOORIKS. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim NELITISEKS. Kooli all oli sageli kabel e KRÜPT.Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe nt ühelööviline ja KODAKIRIK.Uksi nim PORTAALIDEKS.lööve eraldasid ÜMARKAARSED ARKAADID. ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid olla ümmargused, neljatahulised) Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole EMPOORID. käiku mis avanes samuti arkaadina kesklöövi nim TRIFOORIUMIKS. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli juba ammu tundud SILINDERVÕLV. Laiemaid lööve sai katta RISTVÕLVIDEGA. Lõõvid jagunesid VÕLVIKUTEKS e. TRAVEEDEKS. Transepti ja pikihoonet ühendab VÕIDUVÄRAV e TRIUMFIKAAR. Vararomaani e Ottode ajal(kuni11
Hindas kõrgelt kirjasõna tähtsust ja laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju. Karl Suur laskis koguda suulises traditsioonis tuntud vanu kangelaslaule, aga Ludwig I Vaga hävitas need. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi säilinud. Aachenisse püstitati lossikabel. See on 8- tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel väike. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. Karl Suur oli omal ajal suurepärane sõjamees ja riigijuht. Hoolimatta sellest, et ta ei osnud hästi lugeda ja ei tundnud kirjakeelt sai temast keiser. Ta tunnustas kultuuri ja haridust. Seda võib järeldada sellest, et ta rajas kooli, kus said õppida keisri lähikondlased ja frangi ülikute pojad
silindervõlv) ning selle tõttu sai nimetada ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid kiriku pühamusse ja seal laulis ka koor.Seepärast oli vaja ruumi pikendada ning tekkis nelinurkne ruum ,mida nimetatakse kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetati nelitseks.Koori all oli kabel ehk krüpt ,mida kasutati matusepaigana.Esines ka ühelöövilinekirik ja kodakirik.Kodakirik oli kolmelööviline.Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Samuti võib nimetada ümarkaari üheks paremaks romaani stiili tunnuseks.Kaari kandsid pilaarid ,mis olid ümmargused või neljatahulised.Arikaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis olla ka kitsas käik, mida nimetati trifooriumiks.Samuti võisid empoorisd ja trifoorum puududa.Võlvina kasutati silindervõlvi ja ristvõlvi. Transepti ja pikihoonet ühendas võiduvärav ehk triumfikaar. Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur.
suur seinad ja teed VanaRooma arhitektuur on muutnud Euroopa nägu igaveseks. VanaRooma arhitektuur avaldub kõige paremini ehituskunstis. Roomlased võtsid üle vallutatud rahvastelt ehitustehnilisi uuendusi (lubjamört, rooma betoon, põletatud tellis). Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Võlvimistehnikaga ehitati kaarjaid dekoratiivseid sambaid ja nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadid. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks. Rooma vabariigi ja keisririigi ajal oli Rooma arhitektuuris valitsevaks kodanlik e. profaankultuur ja arhitektuur (ühiskondlikud hooned, linnaväljakus, veejuhtmed, kodanike majad jne). Religioossed ehitised olid teisejärgulised. *Rooma Pantheon - Tempel kõikidele Rooma jumalatele Etruskide valitsusaeg (8.6. saj eKr)
veekanalit Pont du Gard, Lõuna-Prantsusmaal 19. triumfikaar- võidukate väejuhtide auks püstitatud võidukaar, massiivne müüritahukas Tähe triumfikaar Pariisis 20. termid- ajaviitekohad: saunad, basseinid, jalutusruumid, spordiväljak jms. Caracalla termid, Rooma) 21. arkaad(kaaristu)- Rooma tugev kaarekujuline võlv, kuppel jms. Marcelluse teatri arkaadid 22. foorum- vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak Rooma foorum 23. Willendorfi Veenus- naisekujuke, avastas Austriast Wachau 07.08.1908, tehtud umb. 24000-22000 eKr., pikkus umb. 11 cm, poorsest lubjakiviooliidist ja õrnalt värvitud punase ookriga 24. Ateena- Kreeka pealinn 25. Colosseum- amfiteater Roomas, ovaalne 188x156 m, kõrgus 48 m., ehitusmaterjal põhiliselt lubajakivi tellis 26. Pheidias- 5. sajandi e.m.a
harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhooone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI
INDIA Kätlin Kirspuu ja Kristin Kaimer INDIA · India on Vabariik Lõuna-Aasias. · Rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. · Indias elab üle miljardi inimese,kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. · Indial on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. · Nimi hindu. India tuleneb Induse jõue nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast AJALUGU · Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis. · Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi. · Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad ja kaubandus. · Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele. AJALUGU · 5.sajandi teisel poolel tungisid Indiasse valged ...
Selline põhiplaan, mille nimi on Antoniuse rist, muutus kõige levinumaks romaani ja gooti ajal. Basiilika kõrvale kujunes välja ka kodakirik. Kodakirik oli samuti kolmelööviline nagu basiilikagi, kuid vahe seisnes selles, et kodakirikul ei ehitatud kesklöövi ülaossa aknaid. Keskaja uksi nimetatakse portaalideks. Portaalid asusid tavaliselt kiriku pikiküljel, kuid on kirikuid, kus portaalid on ka ehitise läänepoolses otsas. Kirikulööve eraldasid arkaadid, mis kujunesid romaani stiili põhiliskeks tunnuseks. Kaare tugipostideks olid aga keskajal piilarid. Piilarid võisid olla täiesti erisugused, esines nii ümmargusi kui ka neljatahulisi jne. Piilarid on põhimõtteliselt sama mis antiikaja sambad, kuid nendel puuduvad antiikajale iseloomulikud baasid ja kapiteelid. Arkaadid kohal avanesid aga kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel, kui sein oli väga paks, võis müüris olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi
See on paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama, idapoolse osa tavalistee usklikele jäetud kirikuruumist. Võib näha kirikutes. KAROLINGIDE KUNST 4.Mis liiki kiviehitiste olemasolust Karolingide ajal oled teadlik? Too paar näidet. Lossid, lossikabel(Aachenis), kirikud, kloostrid 5. Kirjelda Aacheni lossikabelit See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Mõõtmetelt on lossikabel üsna väike. LK 117 2.Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Kuidas neid nimetatakse? Kulla ja hõbeda sulamist vaas, kreeka käsitööliste toodangut, loomastiili.Neid nimetatakse kurgaanideks. 3. Mis vallandas Suure rahvasterände? Paremate karjamaade otsing. Rändrahvad võitlesid eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi aganema ja uusi elupaiku otsima. 6.Millise ornamendiga kaunistasid keldid oma esemeid? Paelornament
4. Säilinud pargielemendid Pargi kujunduselemendina veekogud (looduslikud - allikad, oja, jõgi, järv; kunstlikud - tiik, kanal vms) on säilinud. Ajalooline teedevõrk on säilinud või loetav. Ajaloolised teljed, aktsendid on säilinud või loetavad, samuti põhilised vaatepunktid, mis fikseerivad suletud-avatud alade vaheldumise, ilmekad puudegrupid ning ruumilised avad. Erikujulise istutusviisiga puudegrupid (pügatud seinad, arkaadid, ringid vms) on säilinud. Arhitektuursed väikevormid (paviljon, obelisk, skulptuur, sild vms) on säilinud. Väärtuslik puistu ja allee(d) on säilinud. 5. Seos ajaloosündmuste, kultuuriloo ja silmapaistvate isikutega Seosed oluliste ajalooliste sündmustega, legendidega, tuntud kunstiteoste (gravüürid, maalid, vms), kirjandusteoste, omanike ja külastajatega. Meil on kohustus säilitada neid tulevaste põlvede ees, sest need on ajaloolise väärtusega. Korduvaid
Siiski oskas Karl Suur kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda haritlasi ja laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl lasi endale püstitada mitmeid losse, kuid meieni on säilinud ainult Aacheni lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks oli San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt väga väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi ehitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, millel oli omapäraseid jooni. Eriti torkavad silma kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid. Karolingide ajast on päris ka punase tindiga joonistatud kloostrikavatis, mis viitab sellele, et kloostrid ei olnud mitte ainult tähtsad vaimuelu, vaid ka majanduselu keskused.
tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis. Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kuna transept ulatub tihti hoonest kaugemale, läheneb kiriku põhiplaan veelgi ristile. Peale basiilikate oli teisigi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli samuti kolme lööviline aga kesklöövi ülaosas puudusid aknad. Portaalid (uksed) olid lääneotsas või pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi romaani stiili peamine tunnus. Kaari kandsid varasemate sammaste asemel piilarid. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel võis olla ka kitsas käik (trifoorium), mis avanes arkaadina kesklöövi. Kui müüris käik puudus ja seinal oli rida ümarkaarseid nišše (petikuid), siis nimetati seda pseudotrifooriumiks. Peamine probleem oli lagedega. Silindervõlvi puhul sai teha vaid kitsaid lööve. Laiemaid sai luua ristvõlvidega
võimaldasid katuse raskust nelitistorn ja selle alla jäävat paremini jaotada. Nad võtsid ruudukujulist ruumi kasutusele teravkaare, mis nimetatakse nelitiseks. avaldas seintele ümarkaartest Alumise korruse väiksemat külgsurvet. moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid.. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised.. XI sajandil hakati silindervõlvi
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) Nelitis - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn Arkaadid - ümarkaared Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; is...
Pikihoonet pikendati kuna vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku idapoolsesse otsa. Koori põrand oli tavalisest põrandast kõrgem ja selle all asus kabel, mida kasutati matmispaigana. Kiriku põhiplaaniks oli ladina rist. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ja kodakirikuid. · Kodakirik-oli kolmelööviline, aknaid kesklöövi ülaosas polnud, uks asus läänepoolses osas, mõnikord ka pikiküljel, lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Arkaadide kohal avanesid empoorid(empooride asemel võis olla kitsas käik mis avanes samuti kesklöövi). Kiriku kesklööv võis olla kolmekorruseline-arkaadid, empoorid ja valgmik(empoorid võisid ka puududa). Kõige raskemaks oli ehitise katmine laega. Esialgu piirduti lameda puulaega või jäeti lahi üldse väljaehitamata. Oskuste laienemisel püüti lagi võlvida-lihtsamaiks võlvtüübiks oli silindervõlv, kuid sellega sai katta ainult kitsaid ruume
Seetõttu täheldakse ka 8. - 9. sajandi kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu losi, kuid neist pole meieni midagi säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskuju: Ravennas asuv, bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast, kus selleks lammutati üks vana hoone. Mõõtmetelt Aacheni lossikabel üsna väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi püstitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide ajal basiilika. Ühest täiesti hävinud kirikust on alles joonistus, mis lubab rekonstrueerida selle põhiplaani ja ülesehitus. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks
Gootika: domineerisid feodaalsuhted seisusliku ühiskonna hiilgeaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul) feodaalne killustatus hakkas kaduma ja hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid lõppesid ristisõjad (1096-1270), idamaadesse toimunud sõjakäikudelt toodi kaasa ja tutvuti idamaise elulaadi, produktide, saaduste ja muu sellisega Must Surm (1348-50) mõjutas väga oluliselt inimeste mõttemaailma. linnade taassünd Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv. II korruse trifoorium, ülemiste korruste valgmik, aknad põhiline osa seinast, seinamaal puudus, piilarid ja kimppiilarid (sambad) Välisarhidekt.: vimperg ja ristlilik andsid kirikule pitsilise mulje, uste kohal roosaken, nelitistorn nelitiste kohal, vitraazid. Prantsusmaa: gootika sünnimaa,...
Mõjukate elanike kodudeks said palazzod. Nende eeskujuks olid keskaja Itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile ligipääsmatutena. Hoonete alumised korrused on ehitatud suurtest tahumata kandilistest kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared. Neljakandilise siseõue poole oli aga hoone rohkem avatud. Seda ümbritsesid sammasrõdud ja arkaadid ehk sammaskäigud. Iseloomulik palazzole: -madal katus -kindlusetaolised ja raskepärased -akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed -3 korrust -1. korrus massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) 2. korrus oli kergemailmelisem 3. korrus oli kandva funktsioonita, õhuline 15. sajandi keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Peale palazzode ja kirikute hoogustus renessansiajal raamatukogude, haiglate, kauba- ja kohtuhoonete ehitus
Millal hakkas Lääne-Euroopas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil? 10-12.saj. Mille järgi sai stiil nim.? Mis on selle põhiliseks tunnuseks? rooma ehitustehnika järgi, tunnusteks ümarkaar ja silindervõlv MIlle poolest erinevad kreeka ja ladina rist ? Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal ? Kodakirikul aknaid keskläävi ülaosas ei olnud. Uksed asusid mõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kuidas muutus basiilika põhiplaan romaani ajastul ? Millised ruumid sellele lisandusid ? Pikihoonet pikendati, tekkil 4nurkne ruum, mida nim. kooriks, Kiriku põhiplaan lähenes laidna ristile. Lisandus kabel, mida kasutati surnute matusepaigana. Milleks jaguneb basiilika pikihoone pikuti ja põigiti? transept ja nelitis MIlline oli suurim kristlik pühakoda romaani ajastul ? Clunys- selle viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid.
2. Mis laega võis olla kaetud romaani kirik? lameda puulaega, jäet ehitamata lagi, silindervõlviga või ristvõlvidega 3. Mille poolest on ohtlik puitlagi?polnud vastupidav 4. Mis on romaani stiilis ehitiste tüüpilisem tunnus?-ümarkaar, silinder-ja ristvõlv 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakirikul polnud aknaid kesklöövi ülaosas.Uksed asusid mõnikord kiriku läänepoolses osas, aga sageli ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. 6. Nimeta võlvi tüübid, mida kasutati romaani ajal! silinder-ja ristvõlv. 7. Millised on silindervõlvi puudused? See oli raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. 8. Mis on lööv?-kirikuruumi osa, mis jagab pikihoone kas 3,5,7ks. 9. Mis on travee?e võlvik - nimetatakse iga üksikut ristvõlvi (ja hiljem ka roidvõlvi ) alla jäävat ala ja ruumilõiku./ löövide jaotus põigiti. 10. Mille poolest erinevad lööv ja travee?löövid jagunesid traveedeks
Kontrapost:toetus ühele jalale. Pinge muutub, looduslähedus. "Odakandja","Kettaheitja","Sandaali siduv Nike","Hermes Dionysuslapsega". Hellenistlik:erinevate inimeste täiuslike joonte ühendamine, idealiseerimine, ülepaisutatud tunded, üledramatiseeritud, allegooriline kujutamine."Nike","Milose Venus" 7.ROOMA ARHIT: Hinnati praktilisust, jäljendati kreeklasi. Võeti kasutusele kaari, võlve,kupleid. Tähtsamad objektid: arkaadid, termid, amfiteatrid. Colosseum. Triumfikaar, atika-poolkorrus. Lammutati vanu, ehitati uusi sümmeetrilisi foorumeid (väljakud). Trajanuse foorum. Ühiskondlikud hooned. Basiilika-ehitustüüp, sambad jaotasid hoone 3ks lööviks, keskmine oli kõrgem. Monumendikunst. Marcus Aureliuse ratsamonument. Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. 8.ROOMA-KREEKA SKULP: Rooma oli mõjutatud kreekast. Kreekas idealiseeriti, Roomas kujutati realistlikult. Paljud kreeka kuulsate
· Enne kooriosa olevat kohta nimetatakse triumfikaareks · Erinevatest piirkondadest eriilmelised. Saksamaal- koor ka läänepooses küljes (Maarja Laachi kirik). Inglismaa- 2 läänetorni, 2 torni koori kõrval Kodakirik: · 3 lööviline, kesklöövi ülaosas puudusid aknad · Uksed läänepooses otsas või pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid · Kaari kandsid pilaarid · Arkaatide vahel avanesid kesklöövi poole empoorid · Inglismaa- kahe läänetorniga ja nelitistorniga, ladina rist eriti pikkade harudega, ristvõlvid ebaühtlase paksusega. Nt Durhami katedraal · Prantsusmaa- eri piirkondades erinevad, palju skulpturaalseid kujundeid. Saint Sernin Tolouse's 5 lööviline pikihoone ja 3 lööviline transept, kooriümbriskäik. Citeaux-tsistertlaste emaklooster- lihtne
võlvisiiluks. Kahe lõikuva silindervõlvi osaga kaetud nelinurkset ala nimetatakse traveeks. Romaani süsteem ühele kesklöövi traveele vastab 2 külglöövi traveed. Traveesid eraldavad üksteisest vööndkaared. Tugedena kasutab romaani arhitektuur piilareid (ümmargused, kandilised). Need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Kesklöövi müürid jagunevad kolme horisontaalsesse ossa: 1. alumisel korrusel monumentaalsed kaared arkaadid, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest. 2. teise korruse moodustab külglöövide peal olev galerii empoor avaneb kaartena kesklöövi poole (empoorid võivad ka puududa). Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis samuti avanes arkaadina kesklöövi ehk trifoorium (võib puududa) või hoopiski petikkaaristu ehk pseudotrifoorium. 3. kolmanda korruse moodustab kesklöövi valgustavate akende rida ehk valgmik.
Mõlemal on kuldne halo pea kohal. Ravenna Theoderichi mausoleum Ehitatud 520 Theodorich Suure poolt oma hauakambriks. Kahekorruseline ümmargune hoone, täiskivist katusega (d 10 m). esimesel korrusel oli kabel matuse tseremooniaks ja üleval parüürist sarkofaag, kuhu Theodorivh oli maetud. Aacheni lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (nt sambad) on toodud itaaliast. Hakati ehitama u 792, pühendatud Neitsi Maarjale. Idaosas on ruudukujuline apsiid, läänest sissekäigu ees oli aatrium. Interjööris on kasutatud värvilist marmorit, võlvid on teostatud pigem hilis Rooma ja eel-romaani stiilis kui bütsantsi. Ilusad pronksist detailed, eriti uksed lõvipeadega. Algselt oli kuppel kaunistatud freskoga, hiljem mosaiigiga. Ülemine galerii oli mõeldud kuninglikele persoonidele. St-Galleni kloostriplaan
Aastal pKr Vespasianus. Kui tema poeg ja järeltulija Titus Colosseumi 80. aastal sisse pühitses, tähistati seda sündmust sada päeva väldanud pidulike mängudega, mille käigus tapeti 5000 looma. Ellipsikujulise ehitise pikkus mööda pikemat pooltelge on 188 meetrit ja mööda risttelge 156 meetrit. Praeguseni on areeni ümbritsevast travertiinhoonest (kõrgus 50 meetrit) säilinud umbes kaks kolmandikku. Hoonel on neli korrust, neist kolm alumist moodustavad arkaadid, igas 80 kaart, mille ees on erinevate orderite esimesel korrusel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose poolsambad. Neljas korrus on kujutatud atikana, mida liigendavad korintose pilastris ja nelinurksed aknad igas teises seinasektsioonis. Konsoolide kohale aukudesse on paigutatud mastid purikatuse jaoks, mille sai vajadusel Colosseumi kohale tõmmata. Traianuse sammas Ligi 40 meetri kõrgune Traianuse sammas on ainus mälestusmärk tervel foorumil, mis on
· Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas. · Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees. · Kunstis toimub antiiktraditsioonide elavnemine Arhitektuur Kivihooned · Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. o 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. o Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. o Osa detaile on toodud Itaaliast. o Päris väikest mõõtu Kirikud · Tekkis Karolingide basiilika · KLOOSTRID olid majanduse- ja vaimuelu keskused Kujutavas kunsttis oldi tähtsal kohal antiiktraditsioonid ja miniatuurmaalid. Olid looduslähedased. Tänu Bütsantsist pärit meistritele kasvas tehniline meisterlikkus.Kujut. inimesi ja loomi, Antiikkunsti meenutavad taimemotiivid, Elusolendite puhul anti edasi liikumist
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
· Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik
Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta 4 Marcelluse teatri arkaadid Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Pont du Gard, hästi säilinud rooma akvedukt (veejuhe) Lõuna-Prantsusmaal Ristvõlvi ehituse skeem Silindervõlvi ehituse skeem 5 Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe
Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Nii muutusid sambad eelkõige dekoratiivelementideks, mida hakati ühendama kaartega, nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadid. Kõiki neid eelmainitud uuendusi tunti küll juba Idamaade ja etruskide kunstis, kuid oma tehnilise täiuse saavutasid nad just roomlaste käte all praktilist laadi ehituste (sillad, veejuhtmed, teed) juures ja seda eelkõige hilise vabariigi ja keisririigi perioodil. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud
NEUSCHWANSTEINI LOSS Referaat kunstiajaloos Keila 2013 0 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................2 Neuschwansteini lossi ehitamise alguslugu..............................................................3 Disain ja stiil................................................................................................................4 Neuschwansteini loss väljastpoolt...............................................................................7 Neuschwansteini lossi interjöör.................................................................................8 Muinasjutulossi saatus...............................................................................................11 Kokkuvõte..................................................................................................................12 Kasutatud kirjan...
Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel. Oli ka kodakirikuid. Viimane oli 3-lööviline, aknaid kesklöövi ülaosas ei olnud, uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kaari kandsid piilarid. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Oskuste ja võimaluste kasvamisel, aga prooviti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. Laiemaid lööve sai katta ristvõlviga. Siiski ristvõlv oli väga raske. Võlvide kandmiseks tuli seinad ehitada väga massiivsed ja piilarid jämedad
Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel. Oli ka kodakirikuid. Viimane oli 3-lööviline, aknaid kesklöövi ülaosas ei olnud, uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kaari kandsid piilarid. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Oskuste ja võimaluste kasvamisel, aga prooviti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. Laiemaid lööve sai katta ristvõlviga. Siiski ristvõlv oli väga raske. Võlvide kandmiseks tuli seinad ehitada väga massiivsed ja piilarid jämedad.
Siiski oskas Karl Suur kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda haritlasi ja laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl lasi endale püstitada mitmeid losse, kuid meieni on säilinud ainult Aacheni lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks oli San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt väga väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi ehitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, millel oli omapäraseid jooni. Eriti torkavad silma kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid. Karolingide ajast on päris ka punase tindiga joonistatud kloostrikavatis, mis viitab sellele, et kloostrid ei olnud mitte ainult tähtsad vaimuelu, vaid ka majanduselu keskused.
külgedele. Võimaldas teha kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlv ogas võlvikus oli diagonaalis asetatud kaks raidkivist vööd, mis võtsid osa kandvast funktsioonist. Surve oli koondatud 4 punkti. Võlvide külgsurve langes tugipiitadele, mis olid ühendatud kirikuga tugikaarte abil. Sellist konstruktsiooni kutsutakse ka skelettarhitektuuriks. Aknad muutusid suuremaks ja peaaegu vaba seinapinda ei jäänudki. Sisearhitektuuris alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse peamiselt trifoorium (empoorid hakkasid kaduma). Valgmiku osas muutusid aknad suuremaks, ulatudes ligi põrandani. Seinamaali ei kasutatud, aknad kaunistati vitraazidega. Eelistati sammaste asemel kimppiilareid. Välisarhitektuuris oli massiivse nelitistorni asemel oli sale ja sihvakas torn. Lääne fassaadile olid iseloomulikud kaks torni (kas kiivriga või tömbiotsalised). Kirikute tugipiitadel oli pisikesed peened tornid fiaalid.
vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna: Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem. Bagdad (Iraak) – teede lõikumispunkt, mis hiljem oli sõjaleeriks ning seal oli palju kulda. Õitsevad aiad, puud ja purskkaevud, viljapuud, paraadväljakud. Angkor - maailma rahvarohkeimaid kohti, suure veekogu ääres – hiiglaslik kanalite võrgustik, india ja hiina vahel. Oskasid ära kasutada vett, kasvatasid mitu saaki aastas, viljakas maa.
juures. (raskus on suunatud külgedele) Kitsad ja väikesed aknad kivimasside raskuse tõttu. Nelitistorn piki- ja põikihoone ristumiskohal. Valgmik akenderida Trifoorium galeriitaoline Empoor külglöövide peal olev galerii Arkaadid - ehk kaaristu on sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. GOOTI KIRIK ROMAANI KIRIK Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, Ehitist kandsid piilarid või tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. sambad
Karl ise õppis lugema vana mehena ja kirjutama peaaegu üldse mitte. Aga kirjasõna pidas ta siiski tähtsaks. Arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuid need ei ole säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujus on Ravennas asuv San Vitale kirik. Sisevaates domineerivad ümarakaarsed arkaadid. Osa detaile nt. sambad on toodud itaaliast, kus selleks lammutati vana hoone. Mõõtmetelt on see väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli ikkagi basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal omapärasteks joonteks 2 transepti üks läänes, teine idas ja pikaks venitatud apsiid. Sellised tunnused on ka järgneva perioodi kirikuarhitektuuris. Karolingide ajast on pärit üks punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil, mis kujutab suurt kloostrikavandit
Koori põrand oli pikihoone põrandat kõrgem. Basiilikate kõrval esines ka näiteks ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli nagu basiilikagi, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud. 30. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid! Uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Kaari kandsid aga mitte sambad nagu antiikajal, vaid piilarid (mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne.). Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv
Varasemad romaani kirikud kaetud lameda laega nagu varakristluse puhul · Al. XI saj kesklöövide võlvimine o Silindervõlv o Ristvõlv · Hilisromaani kunst o Esineb juba roidvõlve o Sisearhitektuur Arkaadid monumentaalsed kaared allkorrusel, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest Empoor külglöövide peal olev galerii, mis moodustab teise korruse · Trifoorium empoorid puuduvad, müüri sees vaid kitsas käik Valgmik kesklöövi valgustavate akende rida; moodustab 3. korruse o Välisarhitektuur Suur osa tornidel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
