1. Barokk tekkis 16.saj lõpul Itaalias Rooma linnas. 2.Arhitektid ja ehitised:1)Claude Perrault- Louvre`l loss 2)Jules Hardouin-Mansart-Versailles`loss 3)Bartolomeo Rastelli-Talvepalee,Smolnõi kloostri kirik ja Katariina loss Tsarskoje Selo 4)Niccolo Michetti-Kadrioru loss ja San Susie;5)Dominikus Zimmermann-Wiesikirik Baieris;6)Mathäus Daniel Pöppelmann-Zwinger Dresdenis. 3.Rubens-maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi mütoloogilisi ja portreemaale.Maalis oma abikaasat.Kõik teosed kantud elurõõmust ja hoogsast liikumisest,volüümikad naised,lapsed ja hobused. Rembrandt-abiellumise perioodil maalid väga
1660a alustas Louis XIV suure lossi ehitamist Louis XVI ajal sundis rahvas kuningapaari tagasipöördumist õukonnast (st ka teenistusest) Pariisi ja loss rüüstati Versailles'i loss taastati Louis XVIII poolt, kuid tuli uus revolutsioon, mis hävitas lossi 19.sajandil hakati Louis-Philippi eestvedamisel lossi restaureerima, kuid põhjalikumaid taastamistõid alustati peale II maailmasõda AJALUGU Põhiplaani koostas 17.saj arhitekt Louis Le Vau J. Hardouin-Mansart rajas tiibhooned, alustas lossikabeli ehitust, osales sisekujunduse loomises Le Bruni lossi siseruumide kujundus Lossil oli veel palju arhitekte, sisekujundajaid ja skulptoreid; iga uus valitseja muutis kujundust või tõi lossi uusi elemente sisse; ruumid vahetusid iga valitsejaga Andre Le Nôtre pargi kujundaja 1680a plaan Versaille' lossist ja lossipargist KUNSTIKOGU Üle 6000nde maali, 1500 joonistust, üle 2000nde skulptuuri ja üle 15000nde gravüüri
Regulaarpark park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX
Denis`võiduvärav Pariisis. Oma raamatus „Cours dàrchitecture civile“ (1675-1683) esineb ta itaalia maalilise barokkstiili teadliku vastasena ja palladianismi eestvõitlejana. Francois Blondel. Saint-Denis`võiduvärav ● Kõige baroklikumad tendentsid ilmnevad Versailles’ lossi ehitamisel. Louis XIV tellimisel töötas seal prantsuse arhitektide, skulptoride ja maalijate paremik - arhitektid Louis le Vau (1612-1670), Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) andis lõpliku kuju lossile – aiafassaad ja külgtiivad ning sisekujundus; sisearhitektuuri ja dekoori loojaks oli Charles le Brun (1619-1690); aiakujunduse looja Andre le Notre (1613- 1700), kes töötas välja prantsuse pargi stiili. ● Versailles’ loss on pikerguse põhiplaaniga hoone kahe võimsalt eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Selline põhiplaan sai eeskujuks kogu Euroopa hilisemale palee- ehitusstiilile. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja
Prantsuse kunst 17.saj · Louvre'i lossi ehitustööde jätkamine · Louvre'i ehitustööde jätkamisel kuulutati välja arhitektuuri konkurss o Kutsuti Bernini Itaaliast, arvati, et ta võidab o Bernini töö ei meeldinud kuningale o Claude PERRAULT võitis idafassaadi konkursi o Kuningas täiendas projekti o Kolmekorruseline fassaad · Versailles'i loss o 40 km kaugusel Pariisist o Jules Hardouin-MANSART o Tähtsaim ruum kuninga magamistuba o Ehitas Pariisi Invaliidide Kiriku · Versailles' park o Andre le NOTRE o Geomeetrilised kujundid · Siseruumid o Peegligalerii o Sõja salong seotud kuninga ruumidega o Rahu salong seotud kuninganna ruumidega · Baroklik klassitsism arhitektuuris o INVALIIDIDE KIRIK Louis XIV laskis ehitada sõjaveteranidele
Kõige tuntum neist ehitistest on Dôme des Invalides. See on kullatud kuppelhoone, mida praegu kasutatakse sõjakangelaste matmispaigana. Ajalugu Ettepaneku kompleksi ehitamiseks tegi Louis XIV 1670.aastal. Tema ettepaneku põhjal pidi see saama invaliidide koduks. Invaliidide all mõtles ta puuetega ja vaesunud veterane. Kompleksi arhitekt oli Libéral Bruant ja see valmis aastal 1676. Samal aastal käskis päikesekuningas arhitektil Jules Hardouin Mansart'il koostada plaanid eraldi seisvale kabelile, et seda saaksid kasutada tema õukondlased ja teised kõrgest soost inimesed. Mansart konstrueeris sellele ehitisele kullatud kupli, mis valmis täielikult 1708, selle lõpetas de Cotte. See ehitis on inspireeritud Rooma püha Peetri basiilikast. Invaliidide kuppelkirikut peetakse parimaks stiilinäiteks prantsuse barokk arhitektuuris. Kuppel Kuppel on iseeneset juba 107 meetrit kõrge, mis teeb sellest ühe kõrgeima monumendi Pariisis
Vaux-le-Vicomte'i loss ja park ° Louis XIV kahtlustas Fouquet rahavarguses ° Minister vanglasse, ise hakkas Versailles' lossi ehitama ° Samad kunstnikud : arhitekt Louis Le Vau, maalikunstnikud Charles Le Brun ja aiakujundaja André Le Notre Versailles' loss ° Louis XIV peamine residents ° Pariisist 40 km ° Pidi ületame kõik varasemad valitsejate elupaigad ° Parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud Joules Hardouin-Mansart ° Varem samas kohas asus jahiloss, mida laiendati oluliselt (580m) ° Lossi juures sirgete kiirtena kolm teed ° Künka harjal loss, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahel pidulik Marmorõu Versailles' park ° Peamiseks kujundajaks André le Nôtre ° Ka kuninga isiklik maitse ° Lossi teisel küljel hiiglaslik park ° Lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal ° Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti näide regulaarpark
Versailles' loss Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. Loss ehitati Louis XIV ajal. 16821789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. Ehitus Versailles' loss ehitati 16611710. See ehitati Louis XIV valitsusajal Louis XIII aegse jahilossi kohale. Ehitamist juhtis Louis Le Vau, hiljem Jules Hardouin Mansart. Maalija ja sisekujundaja oli Charles Le Bruni, kes rajas Versailles' lossi peegligalerii mis oli 72 m pikk. Maastikuarhitektiks oli André Le Nôtre. Prantsuse kuningas Louis XIII kasutas hoonet jahimõisana, Louis XIV muutis selle aga hiilgavaks paleeks ning tõi sinna ka oma õukonna. Lossi luksusliku siseviimistlusega ruume kaunistasid skulptuurid, maalid ja peen mööbel. Peaaegu iga päev toimus kuninga ja tema õukonna lõbustamiseks mõni meelelahutusüritus.
kaasaegseid, vaid seda on järgnevate sajandite jooksul eeskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel. Versailles' loss. Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Pariisist 40 km kaugusele jääva Versailles' lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad. Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules Hardouin- Mansart (1646- 1708). Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, nii et selle kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Versailles' park. Lossi teisel küljel on hiiglaslik park, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal
kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-1708) Varem asus seal jahiloss, mida pikendati 580m pikkuseks Siseruumid Hoone keskuseks kuninga magamistuba Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii Kuninga ruumidega on seotud nn. Sõja salong, kuninganna omadega Rahu salong Lossi tähtsamad ruumid on kaunistatud värvilise marmori, valgete või kullatud stukkreleefide ning seina-jalaemaalidega. Versailles´ park Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide
Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. • Versailles´ ansambel on baroklikum kui Louvre´i idafassaad, aga ka mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk, mistõttu võib Versailles´i ansamblit nimetada baroklikuks klassitsismiks • Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000ne kohaga vanadekodu, selle juurde kavandas J. Hardouin-Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku Versailles loss Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Versailles‘i lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud Juhtivaks arhitektiks sai Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, selle kogupikkuseks sai 580 m
Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist jääva Versailles´lossi. Sinna koondati kõik prantsuse parimad arhitektid ,maalijad ,skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules hardouin-Mansart(1646-1708)(hardu´än mansaar zül.Lossi kogupikkuseks sai 580m.Lossi keskosas on marmorõu. Versaillesi´park. See on hiiglasuur park , mis asub lossi teises küljes. Seda kasutati lossiruumi jätkuna kõiksugu pidude pidamiseks . Park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslik näide.Seal on tohutult palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure. Versailles´lossi siseruumid. Siseruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust.Hoone
ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. · Louvre'i idafassaadi on järgnevate sajandite jooksul eskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel Versailles' loss: · Louis XIV otsustas ehitada oma peamiseks residentsiks Versailles' lossi. · Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid, tarbekunstnikud · Juhtivaks arhitektiks sai JULES HARDOUIN-MANSART · Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati, nii et selle kogupikkuseks sai 580m · Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas Versailles' park: · Lossi kõrval asub park, mida kasutati rituaalide, etenduste, pidustuste ajal · Regulaarpark ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades · Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid,
more then they could imagine. It is located in the city of Versailles, in northern France, 16 km southwest of Paris. In order for Louis to have such a wonderful place he hired an architect named Louis Le Vau and a painter named Charles Le Brun. These two men made plans to build a palace that would, including gardens, cover a total of 37,000 acres. When this was completed, the king, decided it was not enough. Jules Hardouin-Mansart was hired to redesign parts of the palace. Louis Le Vau He designed and built the beautiful Hall of Mirrors. The Hall of Mirrors received its name because of the fact that there are three hundred and fifty-seven mirrors decorating the seventeen arches that are opposite of the windows. Louis XV died leaving a huge debt to his grandson Louis XVI.
6.klassitsistlik teos-5-vaatuseline, sisu meelelahutuslik aga samal ajal ka õpetlik ja pidi aitama kaasa ühiskonna kommete paranemisele. Kalduvus oli karakterkoomika suunas. Küpse klassitsistliku draama sisuks on eraelu intriigid ja psühholoogilised konfliktid. Teatris ei käsitletud teatavaid poliitilisi või ideoloogilisi probleeme. See meeldis ka kuningale. 7.tuntumad klassitsistid-Moliere, Nicolas Boileau, Pierre Bayle, Jean Hardouin. Valmikirjanikud- Jean de la Fontaine 8.Moliere näidendid-Meeste kool " "Naiste kool" "Don Juan" "Ihnus" "Õpetatud naised " "Ebahaige" (1673) "Tartuffe" (1664) . iseloomu jooned-ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides
*Ehituskunstis jätkus Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud kõrged ja järsud katused. Franscois Mansart paigutas katuse alla lisakorruse (mansardkorrus) Louvre´i lossi idafassaad Bernini töö võttis üle CLAUDE PERRAULT 3 korruseline fassaad Versailles´i loss juhtiv arhitekt JULES HARDOUIN_MANSART Versailles´i park peamine kujundaja ANDRÈ LE NOTRE Louis 14. laskis ehitada sõduritele vanadekodu, mille juurde kavandas J. Hardouin-Mansart Invaliidide kiriku *kujutav kunst: GEORGES DE LA TOUR mõjutused Carvaggiolt Olustikumaalijad vennad Le Nainid, tähtsam (LOUIS LE NAIN- lihtrahvas tõsiste ja väärikatena. (JACQUES CALLOT - karm realist, kes kujutas kõikvõimalikke kaasaegsed inimtüüpe aadlimeestest kerjuste ja vigasteni. Sünge orfordisari ,,Sõjakoledused" *1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus Suure võimu sai kunstink CHARLES LE BRUN- tähtsaim Versailles´i lossi sisekujundaja ja
TAGASITULEK" Esimene varabaroki arhitekt Prantsusmaal oli Francois Mansart teda iseloomustavad kürged katused, eraldi osadel eraldi katused, temal pärineb mõiste mansartkorrus katuse alla paigutatud lisakorrus. Suured muutused kunstis tekkisid Loius XIV võimule tulekuga LOUVRE'I LOSS arhitekt Claude Perrault, fassaad kolmekorruseline, alumine korrus lihtne, toetuvad üle kahe korruse paarissambad pidulik ja rahulik. VERSAILLES' LOSS arhitekt Jules Hardouin Mansart, sisearhitekt Charles Le Brun, pargi arhitekt Andre Le Notre Lossi kogupikkus 580m, põhihoonest lähtuvad 3 tiiba, marmorõu, üle 2000 ruumi, keskne kuninga magamistuba, kauneim ruum peegligalerii, galerii otstes 2 salongi kuningale ja kuningannale, tähtsad ruumid kaunistatud värvilise marmori, valgete ja kullatud reljeefidega, seina ja laemaalidega. Park reeglipärase pargi täiuslik näide, põhimõte: ilu tuleb luua loodust täiendades
· välditi itaalialikke liialdusi · klassitsistlik suund · püüti jäljendada antiiki FRANQOIS MANSART 1598-1666 · arendas edasi renes.ajastu katusearhitektuuri traditsiooni o nii sünnib katusekorrus mansardkorrus peatiib suunatud aia poole, külgtiivad piiravad õue o Versailles` lossi ehitamine (vana jahilossi ümber) o eluruumid 1500 inimesele, väike kirik ja ooperisaal o aiapoolse fassaadi projekteeris Jules Hardouin-Mansart 72m pikkune Peegligalerii pargi kavandas Andre`le Nôtre (a(n)dree lönootr) puudel ja põõsastel geom.kuju paviljonid, skulptuurid, purskaevud Louvre`i idafassaad - CLAUDE PERRAULT range kolonnaadiga fassaad eeskujuks paljudele järgnevatele ehitistele
Lorenzo Bernini: Navona väljak (+purskkaevud), Rooma Peetri väljak. Niccolo Salvi: Trevi purskkaev. BAROKKARHITEKTUUR SAKSAMAAL Johann Fischer von Erlach: Viini Karl Borromeuse kirik. Johann Lukas von Hildebrandt: Viini Belvedere loss. Johann Balthasar Neumann Saksamaal valitseb sageli kiriku välisilmes barokk, siseruumis rokokoo. BAROKLIK KLASSITSISM PRANTSUSMAAL Claude Perrault: Louvre'i loss Versailles' loss (peegligalerii!) Louis XIV - "Riik olen mina" Jules Hardouin-Mansart: Invaliidide kuppelkirik Pariisis BAROKLIK KLASSITSISM INGLISMAAL Inigo Jones: Whitehalli kuningalossi pidudemaja Christopher Wren: Saint Pauli katedraal Londonis BAROKLIK KLASSITSISM ROOTSIS Drottningholmi suveloss Nikodemus Tessin noorem: Stockholmi kuningaloss BAROKLIK KLASSITSISM VENEMAAL Peeter-Pauli katedraal Bartolomeo Rastrelli: Talvepalee Peterburis, Tsarskoje Selo lossi Merevaigutuba BAROKLIK REALISM EESTIS (1630-1780)
Tema tähtsaim ehitus on Prantsuse Instituudi hoone Pariisis- peaehitis kuppelkirik ja kaks kõverat tiiba. · Tähtsaks etapiks kõrgbaroki ajal oli võistlus Louvre'i lossi idafassaadi tegemiseks. Võitjana väljus Claude Perrault(1613-1688)- Ta on teinud Louvre'i kolonnaadi- alumine korrus oli äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbisid kahte korrust läbivad sambad. · Louis XIV peameister oli Jules Hardouin-Mansart(1646-1708)- Tema nimi on seotus Versailles'i lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte. Kõige tähtsam oli 72 meetrine peegligalerii, kaunistused teostas le Brun.
Louis XIV – nn. „Päikesekuningas“ 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barkoist? välditi barokile omaseid liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Mansardkatuse alla paiknev katusekorrus, François Mansarti järgi. 28. Kes oli André Le Nôtre? Ta oli oma ajastu suurim aiakuntsnik ja maastikuarhidekt, kes rajas Versailles' lossi pargi. 29. Nimeta 2 J. Hardouin-Mansard'i kavandite järgi ehitatud hoonet? Vendome'i väljak ja Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Louis XIV tagasi L. Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi? Kuna Bernini tekitas talle pahameelt sellega, et põlastas avalikult Prantsusmaad ja kiitis Itaaliat. 31. Mis on heroiline maastikumaal? Maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. 32. Milline oli Claude Lorraini maastikumaalide ülesehitus
väljaarendaja (ehitise iga osa eraldi kõrge katuse all), mansartkorrus, palju losse Louvre'i jõeorus, pani aluse hotellitüüpi majadele. Le Vau: võttis kasutusele uue lossi põhitüübi (peahoone, millest eendusid 2 külgtiiba), Prantsuse Instituudi hoone Pariisis. Perrault: Louvre'i idafassaad (Louvre'i kolonnaad), mille järgi kujundati paljud (riigi) esindushooned erinevates maades. Versailles' lossi ehitus Louis XIV ajal, kõrgbarokk, põhitööd viib läbi Hardouin-Mansart, sisearhitekt Le Brun: Peeglite galerii; kujunes välja prantsuse aiaarhitektuur. Eestis nt. Kadrioru lossi ääres, peaallee, kiirtena kõrvalalleed, sageli geomeetriliselt pügatud puud ja põõsad, sümmeetrilised lillepeenrad, purskkaevud, skulptuurid. 18. saj. Ka Narvas arenes see hoogsalt lihtsate, kuid oma raidportaalide, äklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvate kaupmehemajade näol. Inglismaa: Rangem klassitsistlikum suund. Londonis Püha Pauli katedraal
vahendiks. Louvre'i lossi idafassaad. Itaaliast kutsuti Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. Tööd jätkas CLAUDE PERRAULT. Kasutab antiikkunsti traditsioone ning idafassaad(nn Louvre'i kolonnaad) saab klassistsistlikuma lahenduse. Fassaad 3-korruseline. Ülemisel 2-l korrusel võimsad sambad. Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN- MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal (akende vastas peeglid). Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Louix'i tähtsamad ruumid kaunistatud stukkreljeefidega, marmoriga, seina- ja laemaalidega. Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele
sajandi keskel lõplikust hääbumisest päästa, nimetades selle ,,kõikidele Prantsusmaa võitudele" pühendatud rahvusmuuseumiks. Hiiglasliku lossi- ja pargiansambli kaasaegsele restaureerimisele saadi pühenduda alles pärast Teist maailmasõda. Salongidest parki Mõistagi ei valminud kogu hiiglaslik lossiansambel ühe hingetõmbega. Põhiplaani koostas arhitekt Le Vau, edasi viis ehitustegevust tuntud Pariisi arhitekt J. Hardouin-Mansart, kes rajas tiibhooned, alustas lossikabeli ehitust ning osales sisekujunduse loomises. Väikese Trianoni lossi lõi J. A. Gabriel, kelle käe all valmis ka lossi luksuslik teatrisaal. Arhitektide, sisekujundajate ja skulptorite nimede rida võiks veel jätkata, kuid mõistetavalt mõjutasid lossiansambli kujunemislugu eelkõige selle valitsejad ise. Iga järgmine muutis eelmise tehtut või lisas midagi uut. Ruumide ülesanded ja ilmed vahetusid, kuid nende luksuslikkus ei kahanenud
Kirjelda lossiansambli ja pargi üldkavatist? Versailles lossi. Lossi kogupikkuseks 580 m. Lossi keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Pargi teljeks on keskmine tee. Ümber paiknevad sümeetrilised basseinid. 5. Kuidas nimetatakse sellist pargitüüpi? regulaarpark 6. Nimeta suurim ja kauneim ruum Versailles' lossis. Millest see sai nime? Peegligalerii. Seintes olid peeglid. 7. Kes oli Versailles' juhtiv arhitekt? Jules Hardouin-Mansart 8. Kes oli Versailles' lossi tähtsaim sisekujundaja ja laemaalide autor? Charles Le Brun 9. Mida kujutas endast 1648.a.asutatud Kunstiakadeemia? Miks asutati Roomas Prantsuse Akadeemia? Nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseaduseid. Õpetati, et väärtusliku kunsti allikaks on Itaalia antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärgid. Et võimaldada nendesse süvenesmist. 10
katuse alla lisakorruse, mida on hakatud nim. Mansardkorruseks. · Louvre'i lossi isafassaad. Louis XIV. Töö tegi Pr. Arhitektid. Claude perrault. · Fassaad on 3 korruseline. Alumisele nn soklikorrusele toetuvad võimsad, üle 2 kor. Ulatuvad paarissambad, mis loovad rahulikuja piduliku rütmi. Keskel on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. · Versailles' loss. Peamine kuninga residents. Juhtivaks arhit.sai jules Hardouin-Mansart. Selle kogupikkuseks sai 580m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, neist keskmine Pariisi suunas. · Versailles' park. Hiiglaslik, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Reeglipärane. Tee pikenduse ümber paiknevad basseinid, teedevõrk, lillepeenrad, puud ja põõsad. + marmorkujud. Peamiseks kujundajaks oli Andre le Notre. · Lossi siseruumid. Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba
Louvre'i lossi idafassaad kujundati ning arhitektiks oli Claude Perrault. Eristatakse kõrgrenessanssi ja antiiki, seega Louvre'i fassaad ongi klassitsistlik, 3 korruseline, paarissambad, kesksel kohal kolmnurkviil. Sai eeskujuks kuninga esinduskojale. Algselt kutsuti Itaaliast Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. *Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN-MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal. Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide.
mõjudega vormid) ...-1800 varaklassitsism 1800-... kõrgklassitsism restauratsioonistiil - 19.saj. Pr - kohmakam ampiir kodanlikus maitses PRANTSUSMAA Dome des Invalides (Invaliidide kuppelkirik) 1670.a. Louis XIV lasi rajada invaliididele kodu "sõjas haavata saanud sõduritele, et nood ei peaks tänaval kerjama." Kuppelkirik oli selle kompleksi teiseks kirikuks. Louis XIV stiilis. Arhitekt J.Hardouin-Mansart. (lõpetas Robert de Cotte). 1679-1706, 107m kõrgusel maapinnast. Kupli all asuvas krüptis on Napoléon Bonaparte`i haud. Napoléon suri 5.mail 1821.a. St.Helena saarel, kuid alles 7 aastat hiljem saadi luba tema säilmete toomiseks Pariisi. 1840.a. 15.septembril toimus pidulik Napoléoni matus. Ta on maetud sarnaselt Egiptuse vaaraodele - säilmed on 6 kirstu sees(1. tinast, 2. mahagonist, 3. ja 4. seatinast, 5. eebenipuust, 6. tammest), mis on
20. Kes ja millal ehitas Rooma Peetri kiriku renessansiaegse hoone? Mis on sellel erilist? Mis onsellel ühist Firenze toomkirikuga? Michelangelo 1546-64. Kavandas antiikroomaliku kupli. Firenze kuppel märgib vararenessansi sündi. Eeskujuks Rooma Panteon. 21. Kes, kuhu ja millal lasi rajada Versailles´ lossi ja pargi? Prantsuse kuningas Versaille linnakesse. Põhimõttel kõik teed viivad rooma. E. Versaillesi. Rajati Jules Hardouin Mansardi ja Louis le Vau projekti järgi. 1661- 1710. 22. Kes kavandas Louvre´i idafassaadi 17. sajandil. Kuidas avaldub selles prantslaslik barokk? Mison selle erinimi? annab ilme võimsate , üle kahe korruse ulatuvate paarissammaste tõepoolest rahulik ja pidulik rütm. Autor oli Claude Perrault. Tasakaalukas ja soliidne arhidektuur. 23. Millal ja mis stiilis valmis Pariisi Panteon? Millest on eeskuju võetud? 1755-92 klassitsistlikus stiilis, Rooma Panteonist. 24
prantsusepärane Louis le Vau 1612-1670 – pani aluse uuele lossiehituse põhiplaanile Vaux-le-Vicounte lossil, kahe eenduva külgtiivaga, uus hoonetüüp hotell(mugav, avar rikkama elukihi elumaja, pearõhk põhiplaani otstarbekusel), ehitas ka prantsuse instituudi hoone, on teinud terve rea väiksemaid losse, Perrault 1613-1688 – väljus kuskilt konkursilt võitjana, kuulsa nn Louvre'i kolonnaadi, alumine korrus äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbivad sambad, Hardouin-Mansart 1646-1708 – on seotud Versailles'i losse ehitamisega, oli eeskujuks paljudele Euroopa õukondadele KLASSITSISM 18.saj teine pool, 19.saj esimene kolmandik ajastu iseloomustus – valgustussajand, Voltaire (kirjanikud), Mozart (helilooja) USA loomine, 4.juuli 1776, Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799, Napoleoni vallutused mõjutasid, pärisorjus kadus, kapitalismi võidukäik, Lääne-Euroopa riikides toimus tööstuslik pööre,
Tema tähtsaim ehitus on Prantsuse Instituudi hoone Pariisis- peaehitis kuppelkirik ja kaks kõverat tiiba. · Tähtsaks etapiks kõrgbaroki ajal oli võistlus Louvre'i lossi idafassaadi tegemiseks. Võitjana väljus Claude Perrault(1613-1688)- Ta on teinud Louvre'i kolonnaadi- alumine korrus oli äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbisid kahte korrust läbivad sambad. · Louis XIV peameister oli Jules Hardouin-Mansart(1646-1708)- Tema nimi on seotus Versailles'i lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte. Kõige tähtsam oli 72 meetrine peegligalerii, kaunistused teostas le Brun.
Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise peameistriteks olid peaarhitekt JULES HARDOUIN-MANSART ja aiakunstnik ANDRE LE NOTRE. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Selle stiili põhiideeks on, et loomulikku loodust tuleb parandada, ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks on reeglipärane teedevõrk (kõik kõrvalteed lõikuvad peateega täisnurkselt), sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 18. sajandi keskel jõuab dünaamiline barokk ka Peterburgi, mille parimaks näiteks
suletus, keskendatus, kiirgavad värvid 17. saj barokk Prantsusmaa Arhitektuur: klassitsistlik põhitoon, Arhitektuur: profaanarhitektuur, lossiarhitektuur, oluline Louis Le Vau (1612-1670) siseruumide mugavus ja otstarve Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) Skulptuur: vanad prantsuse renessansi Charles Le Brun (1619-1690) traditsioonid, antiikkunsti mõjud, itaalia Skulptuur: barokkskulptuuri eeskujud, rahulik selgus, terav Pierre Puget ( 1622- 1694)
Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise peameistriteks olid peaarhitekt JULES HARDOUIN-MANSART ja aiakunstnik ANDRE LE NOTRE. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Selle stiili põhiideeks on, et loomulikku loodust tuleb parandada, ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks on reeglipärane teedevõrk (kõik kõrvalteed lõikuvad peateega täisnurkselt), sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 18. sajandi keskel jõuab dünaamiline barokk ka Peterburgi, mille parimaks
„Õue ja aia“ vahelisuse kontseptsioon. Lossi paigutamine loodusmaastikku. Esmalt ehitati valmis hoone peastruktuur, mis laia terrassiga aia poole avanes, siis pandi paika üleüldine plaan ja telgede süsteem ning lõpuks kavandati ka avar park. 1677-78 aastal otsustas kuningas oma residentsi Versailles`isse üle viia, millega kaasnes veel hulk planeerimistöid. Ehitustegevuse korraldus usaldati Jules Hardouin-Mansart`ile. Ta sulges lossi pargipoolse osa, ehitades terrassi asemel Peegligalerii. Vanasse hoonesüdamesse paigutati Louis XIV apartement: kuninga magamistuba asus keskel, täpselt ida-lääne teljel. Le Vau ehitatud ruumidest lõunapoolsemad olid kasutusel kuninganna Marie-Therese`i apartemendina ning põhjapoolsemad vastuvõturuumidena. Vastuvõturuumid päädisid Saadikute trepi ning Heraklese salongiga, kus toimusid ametlikud tseremooniad ja vastuvõtud.
teemana alleed ehk siin avenue teed - pikk sirge allee, millel pidi olema lõpp-punk või-element (bassein, purskkaev, skulptuur, ehitis või väljak või miski eemal maastikus. Kasutati veel bosketti aia taustana kasutusel olnud metsatukk, millest Le Notre arendas regulaaraia tüüpilise elemendi. Boskettide sisse kavandati basseine, kaskaade,skulptuure. Boskett oli suur lehtpuumass. 5. Kuulus aed oli Marly-le-Roi lossis, mille lasi ehitada Louis XIV 1677-1684, arhitekt J. Hardouin-Mansart (Le Notre stiilis). Tavalist aiaparterit siin polnud, kuid seda korvas veeparter. Oma olemuselt oli esindusallee. Aia peatelge (kogu telg oli rajatud vee kasutamise ideele)ümbritses vaheldusrikas boskettide ala: cascade rustique, teatriboskett, agrippina supelasutus, muusa boskett basseinidega, võitlusväljaku- ja belvedereboskett., keskset telge piirasid kolm alleed.
andis lossile klassitsistlikuma lahenduse: Fassaad kolmekorruseline Soklikorrusele toetuvad paarissambad, (kolossaalorder) Fassaadi keskel oleva värava kohal katusega paviljon Sai eeskujuks järgnevate sajandite jooksul paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel Versailles' loss, baroklik klassitsism · Oli kuninga residendiks · Koondati parimad skulptorid, maalijad, arhitektid · Juhtiv JULES HARDOUIN-MANSART · Varem asus seal jahiloss, laiendati kokupikkus 580 m · Lossi juurest kolm sirget teed, keskmine Pariisi suunas, · Keskosa ja eenduvate tiibade vahel Marmorõu Versailles' park · Lossi teisel küljel oli park, lossiruumi jätkuna (peod, rituaalid jne) · Reeglipärane ja sümmeetriale allutatud (põõsad, lillepeenrad, basseinid, teed jne) · Marmorfiguurid · Peamine kujundaja ANDRE LE NOTRE Tema kujutatud on ka Vaux-le-Vicomte'i lossi park
Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. [ibid] Joonis 28. Versailles`i loss. [ibid] 20 Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise peameistriteks olid peaarhitekt JULES HARDOUIN-MANSART ja aiakunstnik ANDRE LE NOTRE. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Selle stiili põhiideeks on, et loomulikku loodust tuleb parandada, ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks on reeglipärane teedevõrk (kõik kõrvalteed lõikuvad peateega täisnurkselt), sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. [25] 18. sajandi keskel jõuab dünaamiline barokk ka Peterburgi, mille parimaks näiteks on BARTOLOMEO
Tegi Vaux-le-Vicomte lossi rahandusministrile, mille projekteeris minister ise. Aia kujundas Andre Le Notre(1613-1700), kes oli ajastu suurimaid aiakunstnikke. Louis XIV oli kutsutud lossi avapeole. Oli kade ja lasi lossi peremehe vangi panna. Ta oli sellest lossist jahmunud. 17. saj. suurimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandiooseks ansambliks. Ümberehituse peameistriks oli arhitekt Jules-Hardouin- Mansard(1646-1708). Tema kavandas 72 m. pikkuse pildigalerii Versailles' lossis. Maalide autor oli Charles Le Brun. Lossis pidi saama elada 1500 inimest, oli ooperisaal ja väike kirik. William Hogart inglise barokk, maalikunstnik. "Moodne abielu" 12. ptk Rokokoo 18. saj. Prantsusmaa. Umb. 1720-1770. Rokokoolik sisekujundus 18. saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja rangus. Seinu
saj, arh. Bramante, Michelangelo; fassaad 17. saj – arh. C Maderna) G.L. Bernini Püha Peetri kiriku esine väljak Vatikanis (17. saj) B. Longhena Sta Maria della Salute kirik Veneetsias(1631–32) F. Borromini San Carlo alle Quattro Fontane Roomas (1638–41) C. Rainaldi, F. Borromini Sta Agnese kirik Roomas (1652) Ch. Perrault Louvre’i idafassaad (1667–74) L. le Vau ja J. Hardouin Mansart Versailles’ loss (1668–84), J. Hardouin Mansart Invaliidide kuppelkirik Pariisis (1675–1705) A..Schlüter Berliini loss (1698-1706) J. Fischer von Erlach Karl Borromäuse kirik Viinis (1716–35) B. Neumann Würzburgi loss (1719-44) M. D Pöppelmann Zwinger Dresdenis (1711–22) Ch. Wren Püha Pauli katedraal Londonis (1673–1710) J. Churriguerra Salamanca raekoda (17
Imposantne on ka avara ja kõrge kiriku interjöör, kus on kasut palju skulptuure, värvilist marmorit ja kulda. Kogu sisekuj on tehtud Bernini jooniste põhjal või otseselt tema poolt. Õnnestunumad kunstiteosed on tabernaakel(kaitsekatus altari kohal) ja paavsti kantsel. Püha Peetri kirik Prantsusmaa Versailles' loss *(algus 17.saj keskpaik) *Louis XIV rajamise algataja *seal töötas Pr arhitektide, skulptorite, maalijate paremik *arhitekt- Jules Hardouin-Mansard- hämmastas suurejoonelise ansambliga-lossi juurde kuulus suur park ja hulk kõrvalhooneid *Uudne lossi põhiplaan: loobuti esmakordselt kinnisest siseõuest, selle üks külg jäeti avatuks. Lisati 2 gigantset tiiba, lossi üldpikkus 580 m. Selle põhiplaan sai eeskujuks enamikule Euroopa lossidele. V lossi erakordselt lihtsale välisarhitektuurile- punane seinatellis ja hall aknaraam-vastandus luksuslik sisekujundus. Eriti uhke oli 73m
asetatud sammaste rütmilises kordumises. ( Idafassaadi nim. arh. ajaloos Louvre`i kolonnaadiks ). Lõplikult väljakujunenud klassitsistlik suund leidis prantsuse arhitektuuris edaspidi järjekindlat rakendamist. Tasakaalustatud ja rangetele eksterjööridele vastandati aga jõulised barokksed siseruumid. 17. sajandi kuulsamaid ehitisi Prantsusmaal on Versailles`i loss. Selle peamiseks ehitajaks oli kõrgbaroki kuulsamaid meistreid J. H. Hardouin Mansart ( 1646-1708 ). Lossiehituselugu ( Louis XIV ajal sai sellest kuninga peamine residents, olles seega suurepäraselt absolutistliku monarhia olemuse väljendajaks ) ulatub 17. saj. 30. aastatesse, siis oli sinnaehitatud väike jahiloss, 70. aastatel laiendas L. Levau ehitist, säilitades vanast lossist ainult nn. Marmorõue. Aga ka Levau ümberehitustest jäi Louis XIV väheseks - uus loss pidi oma toreduselt ületama kõik eelnevatel perioodidel loodu
geniaalsus Peegligalerii Keskseks ruumiks oli kuninga magamistuba Selle läheduses Jätkati hoogsalt ka Louvre'i lossi ehitusi Selle idafassaadi projekteeris Claude Perrault' Peamiseks kaunistuselemendiks paarissambad, külgedel näha ka 2 väikest risaliiti, keskel paviljon katusel oleva viiluga (3-korruseline) Vaux-le-vicomte ehituslugu Fouquet röövis riigiraha Dartagnan arreteeris Fouquet' Ületab Versailles' lossi Selle projekteerinud enamasti Jules Hardouin-Mansart Invaliidide kodu (ja kirik) Kirik tuletab meelde panteoni Sinna on paigutatud ka Napoleoni maised jäänused Invaliidide kodus oli võimalik majutada kuni 4000 sõjas olnut Nicolas Poussin Loomingus on näha omapärast teemat - ideaalmaastikku Kujundab selle omaette zanriks Suured maalid, mis koosnevad fantastilistest maastikest Kui inimtegelased lähtuvad antiiksetest kangelastest, nimetatakse seda heroiliseks maaliks Kahel pool ehitised, keskel sadam, meri
Louis XIV-14 tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise peameistriteks olid peaarhitekt JULES HARDOUIN- MANSART ja aiakunstnik ANDRE LE NOTRE. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Selle stiili põhiideeks on, et loomulikku loodust tuleb parandada, ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks on reeglipärane teedevõrk (kõik kõrvalteed lõikuvad peateega täisnurkselt), sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Barokkstiili
Le Nôtre võttis maastiku kujundamise kontseptsiooniks mõtte, et hoone on teisejärguline. Aeda läbis kaks ristuvat telge, kolmas oli maastikuline telg. Ühele teljele paigutas ta ratsamonumendi (poodiumile), mis oli pühendatud lossi omanikule. Aed hävitati revolutsiooni ajal. Marly-le-Roi lossi aed. Selle lasi Louis XIV ehitada Versailles'st põhja poole aastail 1677-1684. Ka selle aia kujunduslik ilme oli Le Nôtre'i tööde stiilis, arhitektiks Jules Hardouin-Mansart. Marly- Koostanud: 76Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a le-Roi aed oli oma funktsioonilt eelkõige esindusallee, kuid oma lahenduselt erandlik. Tavalist aiaparterit siin ei olnud, kuid seda korvas veeparter ja kogu telg oli rajatud vee kasutamise ideele. Peahoone taga asus veel telje jätkuna kaskaaditrepistikuna kõrguv bassein. Sellest tõusis
annaabi.ee 
