valimisõiguslikke mehi. Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. I kodusõja sündmused 1642 nõudis Charles I viie alamkoja liikme ja ülemkoja eesistuja Lord Kimboltoni arreteerimiseks, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. Suurim lahing Edgehill´i küla juures 1642. Parlamendi vägede kaotus. Propagandasõda kuninga ja parlamendi toetajate vahel, kus mõlemad pooled õigustasid enda tegevust. Kavalerid vallutasid Oxfordi. 1645. Naseby lahing 1 veb. 1647 anti kuningas parlamendi kätte, nende toetavate vägede poolt. II kodusõja sündmused Charles I vangistati Wighti saarele. 1648. aasta suvel tungisid sotlased PõhjaInglismaale, üle kogu riigi rojalistide ülestõusud. Prestoni lahing (1719 august) Päraparlament Independendid, kelle juhuks tõusis Cromwell, nõudsid rojalistide Cromwell karmi kättemaksu
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollit...
· Sotimaal puhkeb mäss katsete vastu kehtestada seal anglikaani kirik. Vaja erakorraliste maksude kogumist, seega vaja parlament kokku kutsuda. Saadab 3 nädala pärast laiali (Short Parliament). Samal aastal (1928) on Charles I sunnitud parlamendi uuesti kokku kutsuma. See parlament ei lähe enam laiali (kestis 13 aastat), Long Parliament. Pilt: Charles I Kodusõda Parlament jaguneb kaheks: kuninga pooldajad e. kavalerid ja parlamendim pooldajad e. ümarpead. · Parlamendi armee tuumiku moodustavad usulised äärmuslased, independendid, kes saavutavad Cromwelli juhtimisel edu. · Charles I vangistatakse ja hukatakse 1649.a. Sellega lõppeb kodusõda. Cromwelli diktatuur · Inglismaa on sisuliselt vabariik · Sõjakäik Sotimaa vastu, Soti kuningriik likvideeritakse ja ühendatakse Inglismaaga · 1653.a. saadab parlamendi laiali ja kehtestab sõjalise diktatuuri. Pilt: O. Cromwell
· Õrnad, läbipaistvad värvid (roosad, helesinised, sinilillad, kuldsed toonid peenete varjunditega lõuendile kantuna) · Maalide teemadeks lõbutsev seltskond (pidustused) · Fantaasia ja tõelisuse vaheline mäng tema loomingus · ,,Tants" FRANCOIS BOUCHER: · Maalid on dekoratiivsed · Süzeed on allegoorilised · Teoste süzeed erinevad lahendusviisilt Poussinist ja Rubensist: jõulise ilu asemel lodevas poosis naised, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod või väikesed Erosed · Koloriit mahe, sageli lääge · ,,Diana ja Endymion" JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN: · Rokokoolik realist · Piltide aine keskkihi igapäevasest elust · Kujutab tunnustavalt, imetlevalt lihtsate inimeste töökust, ausust, perekonnaõnne · Natüürmort · Suudab üksikasjadesse laskumata anda edasi iga eseme materjali ja iseloomu, muuta lihtsad asjad ja inimesed oluliseks · ,,Tüdruk sulgpalliga"
17.saj · 1603-1625 JAMES I · 1625-1649 CHARLES I · 1642-1649 KODUSÕDA o 1640 a Sotimaal puhkes mäss, kuninga ebaedu ja suur rahapuudus. o Muud ei jäänud üle, kui parlament kokku kutsuda, et see kehtestaks raha saamiseks uued maksud o Parlament asus muutma seni kehtinud korda: Piirama kuniga omavoli, parlament tahtis olla kuningast sõltumatu o 1642 a tüli kuninga ja parlamendi vahel kasvas kodusõjaks ( kavalerid olid kuninga toetajad-Charles I ja vastandid ümarpead(parlament), puritaanid ja Oliwer Cromwell) o Parlamendi armee range distsipliin, sõjas edukamad; kuningas põgenes Sotimaale, kuid anti raha eest välja. o Nüüd tülid parlamendi ja sõjaväe vahel. o Tülid parlamendi ja sõjaväe vahel kasvasid, Cromwelli väed tungisid Londonisse ja mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma, ,,puhastatud" parlament
Absolutistlik Prantsusmaa Absolutism- riigi valitsemisviis 17-18 saj: kuninga piiramatu võim * võim on jagamatu * pürgimine ühtsuse poole *alalise sõjaväe loomine *ametnike vajadus Prantsusmaa, Venemaa, Rootsi. Kuidas toetas absolutismi: *sõjavägi- tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht ametnikkondi, keeruline haldus- ja maksusüsteem, võim bürokraatiseerus *majandus merkantilismi näol- oma kaupa võimalikult palju müüa, kaupade väljaveo soodustamine ja sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, kulla- ja hõbeda varumine *rahvuskirik- rangelt kontrolliv Kuningas Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Kelle käes oli 1610-1643 1643-1715 1715-1774 1774-1792 võim? Ümber- *hugenottide *piirati hugenottide *kaotati *majandusreform korraldused piiramine usuvabadust koloniaalvaldus *vil...
katoliikluse vastu) · Konflikt parlamendiga (1629- 1640 "11 türanniaastat") · Kodusõda, 30.01.1649 kuninga hukkamine Inglise kodusõda 1642(40)-1649 · Kodusõja põhjused (vt. eelmine slaid) · Kodusõja pooled: KUNINGAS PARLAMENT ja OLIVER CROMWELL vana maa-aadel uusaadel, kodanlus anglikaani kirik puritaanid Põhja- ja Lääne-Inglismaa Lõuna- ja Kagu-Inglismaa (London) kavalerid ümarpead · Kodusõja etapid: 1640-1642 rahulik etapp (parlamendis) 1642-1646 I kodusõda (lõppes kuninga lüüasaamisega, tema põgenemisega, sotlased andsid ta välja 1646-1648 presbüterliku parlamendi ja independetliku sõjaväe konflikt (kuningas vangis) 1648-1649 II kodusõda (kuningas põgenes ja alustas uuts sõda, sai lüüa) · Olulisemad tulemused: Monarhia lüüasaamine (Charles II hukkamine 30.01.1649)
Maalikunst ·Koloriit hele, pastelne ·Värvid roosa, helesinine ·Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia ·Rokokoo naisetüüp meeleline ja pisut väljavenitatud proportsiooniga ·Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d [bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod ja väikesed Erosed. Stephanie Theobald Brown Odalisque Birth of Venus ANTOINE [antuann] WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi ka tema piltide peateglased on peamiselt
Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes "muretu") lossis Potsdamis Berliini lähedal. Maalikunst Maalis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval kasutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunemaaadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Kunstnikke Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada Francois Boucher`d (1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod (tiivulise alasti poisi kujutised) ja väikesed Erosed.
ee/893806/londoni-oluempia-kultuuriprogrammis-astus-ueles-kristii na-ehin (15.03.2017) Elu24.ee. 2016. Video: Kristiina Ehin ja Silver Sepp said vanemateks! http://elu24.postimees.ee/3790051/video-kristiina-ehin-ja-silver-sepp-said-vanemateks?_ga =1.246070407.2037750634.1484243710 (15.03.2017) Õhtuleht. 2011. Kristiina Ehin ja Silver Sepp astusid abiellu. http://www.ohtuleht.ee/453264/kristiina-ehin-ja-silver-sepp-astusid-abiellu (15.03.2017) President.ee. Vaadatud 2017. Teenetemärkide Kavalerid. https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/19335/* (15.03.2017)
millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid. Bouchardon ,,Amor, kes endale Huaklese nuiast vibu teeb", Clodion ,,Saatür" 8. Nimeta neli rokokooajastu maalikunstnikku. Kes mille poolest teistest erineb? 1. Boucher, maalidel on lodevates poosides naised, kelle ümber keerlevad kavalerid, õhus lendlevad tiivulised putod ja Erosed. 2. Watteau, maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. 3. Fragonard, pikantselt mänglev, alati luuleline, värske 4. Chardin, motiivid igapäevaelust, tegi palju natuurmorte 9. Mõisted: Pannoo raamiga piiratud seinatahveldis Puto tiivulise alasti poisi kujutis Klassitsism 1
Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Maalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, värisevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval kasutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina kujutati armastusjumalaid. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt tohutult suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua
Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Muusika allutati täielikult kangelaste sisemaailmale ja selle situatsiooni avamisele, milles kangelased viibisid või tegutsesid. Aariad piknesid ka emotsionaalse pinge kõrgmomentidel. "Orpheus ja Eurydike" tegelased olid tõelised teovõimsad ning täiuslikud antiikaja kangelased, mitte lihtsalt vanakreeka rüüsse riietatud 18. sajandi õuedaamid ja kavalerid." Lihtsus, tõde ja loomulikkus need on kolm suurt kauniduse põhimõtet, mille järgimist nõuab iga kunstiteos," kirjutas C.W.Gluck ja see sai ka tema teoste aluseks. Kui ooperid sündisid renessansiideede õitsenguperioodil, siis eksimatult tema peateel aitasid püsida tal Prantsuse revolutsiooni kuulutajate vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. C.W.Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühte uudsesse stiili
Klassikalise kuppelehitise näide Pariisis:Pariisi Pantheon.Triumfikaar:eeskuju saadi antiigist(nt Tituse kaar Roomas),oli Napoeloni tellimustöö.Rokokoo valitseja:Louis XV.* Rokokoo nimetus tuleneb prantsuse keelsest sõnast rocaille- merekarbi poolmikku meenutav motiiv, nn orvand, mida kasutati arhitektuuris.*Maalikunst: Pidi alla kriipsutama elu mõnusid, olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Jõulise ilu asemel kujutati lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlesid kavalerid. Paljud RKK kunstnikud olid omamoodi tehnilised virtuoosid. Enamik loobus elu vaatlusest, maaliti mälu järgi. Koloriit muutus mahedaks, läägeks. Valitsevad toonid: õrnroosa, helesinine. Maalitavad portselannukkude sarnased. Muretus, kergus. Galantsed peod. Pastoraalne ehk karjuse idüll. *Inglise maalikunst, liitis endasse RKKliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. REYNOLDS (lemmik kujutuselemenid on lapsed) ja GAINSBOROUGH. Nende lähtekohaks oli van Dycki
portselani ja nipsasju. 3 Rokokoo maalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur ja tarbekunst Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid
vastassugupoole suguiha ärritaja). Võrku kuduvate ämblikute isasloomad trummeldavad võrguniitide vastu, seda tajuvad nende partnerid jalgade kaudu. Jaanimardikad vallandavad valgussähvatusi, mõne päevaliblika tiivamustrid peegeldavad ultraviolettkiirgust ja elektrikalad suhtlevad oma elupaikade tumedas läbipaistmatus vees üksteisega, vallandades elektrienergia impulsse. (Sparks, 2001). Tiigis peetakse naisi kalliks mõnikord ei lase kavalerid emast embusest lahti. Isased ei kaota isegi pulmade ajal pead: niipea kui emane kudu välja laseb ta teeb seejuures erilist häält laseb isane ta otsemaid lahti aga et sõbranna omavoliliselt käest ei libiseks, paisuvad isase eesjala esimesel varbal niinimetatud pulmatüükad. Need karedates mõhnades asuvad erilised näärmed. Nende eritised on bakterisiidsed. Vahel kestavad konnade embused kuni kolm ööpäeva emane millegipärast venitab kudemisega
,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb"). Maalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. . Tema piltide motiivid on tihti väga lihtsad ja vaesed, kuid see kõik on maalitud suure uskumapanevuse ANTOINE WATTEAU (1684-1721) 18. sajandi kuulsaim maalikunstnik, kelle loomingus on rokokoo elutunne, habras kergus ja
Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Skulptuur. Portselanist pisiplastika. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Mehed ei olnud rokokoo ajal mehelikud. Naistel olid suured seelikud. Maalikunst. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks
Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised Maalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine Võbelevat valgust Salapärase meeleoluga maastikutaustu Maalilisust Õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisipastelle Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra...
valitseb tema loomingus fantaasia ja tõelisuse vaheline mäng. o ,,Peorõõmud" o ,,Tants" o ,,Gilles" FRANOIS BOUCHER [fra(n)ssuaa busee] o Maalikunsti kõige tüüpilisem esindaja. o Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. o Jõulise ilu asemel näeme lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod või väikesed Erosed (armastusjumalanna saatjad kreeka mütoloogias). o Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine. o ,,Diana ja Endymon" maal kujutab lembestseeni antiikmütoloogiast. o ,,Madame Pompadouri portree" o ,,Puhkav tüdruk" JEAN BAPTISTE SIMÉON CHARDIN [za(n) ba'tist sar'dä(n)]
II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII absolutismi algus 1624
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Ol...
MÕISTED Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- valitsemisvorm, kus valitseja surub peale, ta ei huvitu rahva arvamusest (louis) Parlamentaarne monarhia- on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Merkatilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltus suurest kulla ja hõbedavarudest ja import peab olema väiksem kui eksport Hugenot- protestant Prantsusmaalt, usuvabaduse säilitaja Püssirohuvandenõu- Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta House of Lords- ülemkoda, istusid osalt pöritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja valimulikud House of Commons- alamkoda, liikmed valiti House of Parliament- on Westminster'i paleee, kus parlament koos käib Long Parliament- Charles I 1640 aastal kutsus kokku parlamendi, parlame...
olid kullatud ornamendid. Kasut. palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Arhit: G.Oppenordt ja G.Boffrand Skulptuur. Portslanist pisiplastika. Võrreldes barokkiga muut. tööd õrnemaks ja ümaramaks. Tegijd: Clodion ja A.Douchardon.Mehed ei olnud rokokoo ajal mehelikud. Naistel olid suured seelikud. Maalikunst. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Tegija: F.Boucher. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Peter Paul Rubens. Piltidel hästi vormikad inimesed. Tema maalidel 3nurga kujulist kompositsiooni ei ole, vaid pilt on paksult rahvast täis. Pikad diagonaalid inimestest. Tegi ka portreesi. Rubens oli haritud inimene ning reisis palju. Tal oli palju õpilasi. Kasutas jämedat pintslit ning sellega tselluliit saavutatigi. Tema õpilane oli ka A. van Dyck. Rembrant
Värvidest eelistati heledaid tooneja hõbedat See kõik pidi mõjuma väga võluvalt intiimselt Skulptuuridest oli moes pisiplastika (eriti portselanist), mis oli koketeeriva maiguga. ...maalikunst Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d maalid on eeskätt dekoratiivsed maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine. ANTOINE WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks "Gilles", Antoine Wattea, rokokoo
Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esin...
Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. 10.Rokokoo maalikunst maalid olid kõik väga dekoratiivsed, Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. 11.Rokokoo skulptuur- kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei
mõrvahetkel niinimetatult jalgu sirutama läinud. Poirot saabub Leedi Tamplini villasse, kus ta küsitleb Ruthi isa. Jutu käigus tuleb välja, et isa oli planeerinud tütrele üllatust teha. Ta proovib Poirotile selgitada, et ta saabus sinna lennuki mitte rongiga. Poirot näeb, et Corky teeb Leedi Tamplinile mingisuguse kingi. Hiljem saab Poirot teada, et need on rubiinid. Villas toimus pidu, kuhu olid kutsutud ka Katherine ja Ruthi kavalerid. Van Aldini sekretär on Ruthi isa pärast mures ja käsib Adal tema üle valvata. Mirelle ründab Van Aldinit, hiljem kahetseb seda. Van Aldin läheb kirikusse ja räägib õde Rosaliaga ning kohtub oma naisega, kes on nunn. Ta räägib Poirotile miks ta oma naise sinna pani. Tuli välja, et Van Aldin tahtis takistada oma tütart emaga kohtumast.Poirot räägib Van Aldini naisega. Ada teatab Poirotile, et ta nägi, kes mõrvas Ruthi. Ta ütles, et see on Derek Kettering
Puritaanlik ehk puritaan oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega inimene. Pidasid patuks tantsu, laulu ja muusikat, teatrit, naeru ja kõike lõbuga seonduvat. Ei pooldanud priiskavat elustiili. Iseloomult vaikivad ja sünged. Rõivamood tagasihoidlik ja tume, kujunes tänapäeva püsiv meestesoeng. Ümarpead lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid. 11. Charles I konflikt parlamendiga. 1638. a algas sotlaste ülestõus Charles I vastu, et mässu mahasurumiseks raha saada, oli kuningas sunnitud 1640. a kokku kutsuma parlamendi. Parlament ei andnud raha ja Charles I saatis ta kuu aja pärast laiali. Oma lühikese koosolemise tõttu hakati seda parlamenti nim. lühikeseks parlamendiks. Sündmuste asjaolul oli kuningas sunnitud 1640. a veelkord parlamendi kokku kutsuma
Inglise kodusõda Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 16421651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Sotimaale, Iirimaale ja Walesi. Mõnikord peetakse Inglise kodusõja alguseks ka 1639. või 1640. aastat, mil kuningas Charles I-l tekkisid vastuolud sotlastega ja kutsuti kokku nn Pikk parlament. Kodusõja lõpuks on loetud ka 1649. aastat, kui Charles I hukati või 1652. aastat, mil Oliver Cromwell vallutas Iirimaa ning viimased rojalistid Sotimaal alistusid. Viimasel ajal jagatakse Inglise kodusõda tihti kolmeks eraldi sõjaks või vähemalt etapiks: esimene (16421646) ja teine (1647/16481649) toimusid kuningas Charles I ja parlamendi vahel ning kolmas (16491651/1652) Charles II toetajate ja parlamendi vahel. Paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal (16411652, nn Kaheteistaastane sõda) ja Sotimaal (Esimen...
Inglismaa 17.saj Parlamendil juba 13. saj. Alates kindel koht. Inglm. valitsemises. Kaks koda: ALAMKODA-selle valis piiratud arv valimisõigustega mehi, ja LORDIDE KODA, millel ülemkoja funktsioon. 17.sa j puhkes parl õiguste ümber uus võitlus, mis viis konfliktide ja kodusõdadeni. Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James ! oli välispoliitikas orienteeritud Hispaaniale, parlament nägi teda aga Inglismaa suurima vaenlasena 3)Charles I proklamatsioon, et kuningavõim ei sõltu parlamend...
Algas Inglise kodusõda (16421648), mille võitis parlament. Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid (independistid), keda juhtis Oliver Cromwell. Nende survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati 30. jaanuaril 1649. Kodusõja puhkemine. Cromwelli diktatuur. Restauratsioon- Kodusõda kuninga ja parlamendi vahel. Parlament jaguneb kaheks: kuninga pooldajad e. kavalerid ja parlamendi pooldajad e. ümarpead. Parlamendi armee tuumiku moodustavad usulised äärmuslased, independendid, kes saavutavad Cromwelli juhtimisel edu. Charles I vangistatakse ja hukatakse 1649.a. See on kodusõja lõpp Cromwelli valitsemisaeg Inglismaa on sisuliselt vabariik. Sõjakäik Sotimaa vastu, Soti kuningriik likvideeritakse ja ühendatakse Inglismaaga. 1653.a. saadab parlamendi laiali ja kehtestab sõjalise
Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Skulptuur. Portselanist pisiplastika. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Mehed ei olnud rokokoo ajal mehelikud. Naistel olid suured seelikud. Maalikunst. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks
poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. (Jean Baptiste Simeon Chardin, William Hogarth). Impressionism 19
William Vallutaja. 1066.a. puhkesid võitlused Inglismaa kuningatrooni pärast. Võimule üritasid saada: Harold Godwinson Hertsog Guillaume Harald III (Norra kuningas) William Vallutaja ehk William Sohilaps. Normandia hertsog- Guillaume II- soovis saada Inglise troonile. 1066.a. krooniti ametlikult kunungaks Harold Godwinson- Harold II. Guillaume oli Normandia hertsog(võis olla Edwardi sohilaps) 1066a.a maabus ta Lõuna-Inglismaal ja otsustas endale trooni nõudma hakata(abiks Harald III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all. Inglismaa vallutamine. Normannide vallutust 1066.a. on kujutatud Bayeux' vaibal. Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul. Rääkis prantsuse kee...
Linnakest aga painab kassinuhtlus, kuna üks vanainimene toidab arutult kasse loomadele läheb kogu piim ja muu toiduvaru. Naksitrallid meelitavad kassid linnast välja ning neile omistatakse medal edukalt lõppenud kassivastase võitluse eest. 10 4.2. Naksitrallid. Teine raamat Naksitrallilugude teine raamat arendab ökotasakaalu teemat edasi. Naksitrallid, värsked auraha kavalerid, satuvad oma rännakul Kingpoole lapsepõlveradadele. Harakas varastab Kingpoole rinnast helkiva auraha ja lendab sellega mäe otsast paistvate lossivaremete juurde, kus kasvava männi otsas on linnu pesa. Naksitrallid suunduvad auraha ära tooma, kuid varemetes avanev pilt on õõvastav paik on koduks tervele rotikarjale! Naksitrallidel läheb korda pääseda puu otsa, kuhu nad aga rottide kätte lõksu jäävad. Puutüve sees olevas haraka varakambris süstematiseeritakse ja pannakse
anglikaani kirikus. c) Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile. · Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru. · Iseloomult vaikivad ja sünged. · Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud. · Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng. · Ümarpead lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid. 2. Puritarismi 2 põhivoolu: a) Presbüterlus kuningate ja piiskoppide asemel pidi kirikut juhtima presbüterid valitavad koguduse vanemad. b) Independenlus iga kogudus on sõltumatu ja iseseisev. 3. Puritarism kui opositsioon anglikaani kirikule. a) Anglikaani kirik tegi Elizabethi ajal järelandmisi puritaanidele. · Tunnistati õigeks predestinatsioon. · Vanast anglikaani kirikust säilis senine jumalateenistuse kord ja kiriku
Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand (kokku üle poole kogu kasutatavast maast) koos hoonete, loomade jm inventariga. See oli üks põhjalikumaid agraarreforme terves Euroopas ja tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut lõppu. Võõrandatud maal rajati 56000 uut talu ja 1939. aastal ulatus talundite arv 140000-ni. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Baltisakslased protesteerisid ägedalt, 1926. aastal hakkas Eesti neile tagasihoidlikku kompensatsiooni maksma. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks. PÕLLUMAJANDUSE ÜLDPILT 1930. AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus, Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki ja kartuli osas. Üha rohkem kasutati traktoreid, kombaine, kuid hobune jäi ikkagi asendamatuks
kõrvalt. F. BOUCHER oli Kunstiakadeemia direktor. Maalid olid peamiselt dekoratiivsed, süzeed allegoorilised. Tema tööde puhul on raske otsustada, kust läheb piir erootika ja pronograafia vahel. ,,Diana ja Endymion" ja ,,Herakles ja Omphale" on näited sellele, kuidas ta kujutas lodevas poosis naisi, kelle ümber tiirlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod või väiksed Erosed. J. H. FRAGONARD ,,Üllatus", ,,Kiik" (tuntuim teos), ,,Esimene(varastatud?) suudlus". Levis kiigetemaatika. Jalga
Suureks lüüasaamisekski tuli valmis olla. Parlamendi leeri juhtide kaalutlused sõnastas üks juhtivaid poliitikuid lord Manchester: "Kui me ka 99 korda purustame kuninga, jääb ta kuningaks ja kuningaks saavad ta järeltulijad. Kui kuningas lööb meid ühe korra, puuakse meid üles" (4). 8 Kodusõja esimene suurim lahing Edgehilli küla juures 1642. a. 23 oktoobril lõppes kuninga vägede võiduga. Kavalerid vallutasid Oxfordi, kuid otsustusvõimetu väejuhina ei suutnud Charles ära kasutada soodsat seisu, et edasi tungida. Parim võimalus sõda võita oli sellega möödas. Oxford sai pikaks ajaks kuninga peakorteriks. Mõnda aega tegutses seal isegi kuningameelne vastuparlament, mis aga jäi tähtsusetuks moodustiseks. Prantsuse päritolu kuninganna käis oma kodumaalt abivägesid hankimas. 1643 aastal saavutasid kuninga väed edu suurel osal
nõuandjate karistamist (e kuninga poliitika hukkamõistmist), saadeti laiali · 1640. aastal hiljem kutsuti parlament jälle kokku, võeti vastu õigusakt, millega võis parlamenti laiali saata ainult ta enda nõusolekul parlament muutub sõltumatuks, pikk parlament (valitses 13 aastat) · Kuningas proovis vahistada parlamendi juhte (1642), kes olid varjunud, algas vägede kogumine · Kavalerid kuninga pooldajad, ümarpead parlamendi pooldajad · Oliver Cromwelli juhtimisel võidavad ümarpead · Alamkoja loodud Kõrge Kohtu ehk tribunali otsusega hukatakse 30. jaanuaril 1649. aastal kuningas Charles I · Veebruaris 1649 kaotatakse Lordide koda ja kuninga ametikoht, kuulutatakse välja vabariik (commonwealth), täidesaatev võim Riiginõukogu eesotsas Cromwelliga · Diktatuur, mida kaunistas väike parlament, mis saadeti laiali
riikidega. Siinsetes merekuurorites suvitas tuhandeid välismaalasi, peamiselt rootslasi. RADIKAALNE MAAREFORM Tööstuse edusammudele vaatama jäi Eesti põllumajandusmaaks. Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandatud maal rajati 56 000 uut talu. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks. Maata talurahvast kujunes aegapidi agraarne keskklass. PÕLLUMAJANDUSE ÜLDPILT 1930.AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus ja Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki ja kartuli osas. Rohkem hakati kasutama masinaid, kuid hobune jäi ikka asendamatuks.
· töö õilistamine töö kultus · uue inimtüübi kujunemine · puritaanlane oli töökas, kokkuhoidlik, kitsi, usklik, vaiki, ei talunud elurõõmu avaldust, pidas sobimatuks lõbu · Inglise revolutsiooni ajal keelati kõik teatri etendused · Puritaanid hakkasid käima mustas riietuses · Puritaanidel läks moodi tavapärane meestesoeng (mitte pikad juuksed ja lokid nagu enne) hakati kutsuma ümarpeadeks · Ümarpead parlamendi poolel võitlejad · Kavalerid ümarpeade vastased · Uus rõivamood ja soeng rõhutasid eitavat suhtumist feodaalühiskonna kommetesse ja ellusuhtumisse · Nõuti, et pühakodadest eemaldatakse kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust (maalid, skulptuurid) o Kirik pidi muutuma lihtsaks ja odavaks Presbüterlased ja independid · Puritaanid jagunesid · Presbüterlased arvasid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad(presbüterid)
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajan Olulisemad sündmused d 1.saj · 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · ...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajand Olulisemad sündmused 1. saj 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson...
tegelastega, vaid vaatleb neid justnagu nukralt või peene irooniaga kõrvalt- mõjudes nii teatrietendustena või kujutavadki näitlejaid. Francois Boucher rokokoo kõige tüüpilisem esindaja. Eeskätt dekoratiivsed maalid, mis kohaldatud rokokoo- interjöörile. Teemad enamasti allegoorilised, kuid lahendus teine: · Jõulise ilu asemel lodevas poosis naised, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad putod või väikesed Erosed (armastusjumalanna saatjad kreeka mütoloogias). 8 III. Kapitalistlikud ja protestantlikud riigid, kus ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. · Piirkond, mille keskuseks oli Holland. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud meeleolud veelgi tugevamad
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
ARHITEKTUUR: Rokk arh. on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasutatakse peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud millel olid kullatud ornamendid. Kasutatakse palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Arhit: G.Oppenordt ja G.Boffrand MAALIKUNST: Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Tegija: F.Boucher. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. . Rembrant. Hollandi kunstnik. Tuli Amsterdami 25.a. Abiellus rikka naisega ning see võimaldas tal kunsti koguda ja maalida. Süseed sarnased teiste omadega. Pildid väga sügava sisuga ja ilmel ei olnud eriti tähtsust. Oluline oli inimese hing. Valgus on tema teostes koondunud teoste sõlmpunkti. Tema maalis oma naisest Saskiast v. palju pilte. Ta joonistas ka ennast
Omavahel võitlesid Charles I toetajad ning parlamendi pooldajad. Põhjused: ° 1637. püüdis Charles sotlastele anglikaani usku peale suruda. Presbüterlastestsotlased tõstsid mässu ja kogusid kokku sõjaväe ning hõivasid osa Põhja-Inglismaast. ° Charles I kutsus kokku parlamendi, et saada raha sotlaste mässu mahasurumiseks, kuid parlament nõudis reforme. Kui ta opositsiooni vaigistamiseks parlamendi liidrid vahistas, puhkes kodusõda. Kuniga toetajad rojalistid e kavalerid VS parlamendi pooldajad ümarpead. Esialgu olid kuninga väed edukad, kuid parlamendi poolel olid ka sotlased. Lisaks oli neil ka raha palgaarmee ülalpidamiseks. Charles alistus 1646. aastal kui Oxford langes ümarpeade kätte. Ta vangistati Wighti saarel, kus ta koos sotlastega järjekordsed vandenõud sepitses. Puhkes taas võitlus, rojalistid mässasid ja sotlased püüdsid edutult Inglismaale tungida. Cromwell kõrvaldas ametist parlamendiliikmed, kes kuningast lugu pidasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
