Lihula Gümnaasium XI.klass JEAN GOUJON Juhendaja:Maris Roost Teostas:Gerda Tseresne 06.11.2008 Jean Goujon See prantsuse kujur ja arhitekt on arvatavasti sündinud Normandias Prantsusmaal 1510. aastal. Siiani on kindlaks tegemata tema täpne sünnikoht. Tema elust pole praktiliselt midagi teada. Esmakordselt mainitakse Goujoni 1540. aastal, kus ta tegi sambad Püha Maclou kirikule Rouenis. Uurimistöödes on tõestatud, et ta suri Bolognas samal ajal Pärtliöö veresaunaga 1566. Teda peetakse silmapaistvaimaks prantsuse renessansiaja kujuriks. Tema
hauamonument Nantes'i linnas. Portreebüstidest kuulsaim Burgundia hertsog Philippe IV ilusa büst. RICHIER (1500-1567) kuulsaim töö hauamonument de Chalans, mis kujutas surma motiivi skeletina. Kohati naturalistlik. Prantsusmaal olid 1530ndail Itaalia mõjud, prantslased võtsid eeskuju, kuid kujundasid oma enda stiili. Kaks skulptorit Rossi ja Cellini. Rossi töötas Fointebleau lossi sisetöödel ja lõi Fointableau koolkonna, mida iseloomustavad graatsilised figuurid. GOUJON (1510-1568) tema ajal oli Prants renes haripunkt. Tüüpilisem töö Süütute kaev Pariisis, mida kaunistasid reljeefid nümfidega. Iseloomulik oli antiik-Kreeka voldistik riietel. Võttis osa Louvre lossi sisekaunistus töödest, tegi Diana hirvega. BONTEMPS (1507-1570) l'i Francois I hauamonumendi St Demi abtkonna kirikusse. PILON (1535-1590) hakkas tellimusi saama hästi noorelt ja muutus Catharina de Medici soosikuks. Esimene tellimus oli Henry II
Renessanss Prantsusmaal · Losside nimesid kontrolltöös ei küsi. · Oluline arhitektuuri (losside) üldiseloomustus. · Skulptuuridele tähelepanu pöörata! jahiloss Chambord Chenonceaux´ loss Pierre Lescot´ (1510-1578) · Louvre´i loss Fontainebleau loss Ussé loss Pariisi raekoda Jean Goujon (u. 1510-1568) · Nümfid süütute kaevult Neli aastaaega Germain Pilon (u. 1535 1590) · Henri II ja kuninganna Caterina de`Medici hauamonument · Jean Clouet · Francois I Francois Clouet · Suplev naine
MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinna mustpeade maja fassaad Pontus de la gardie hauamonument PRANTSUSE Chambord'i loss Blois' lossi keerdtrepp Chenonceaux' loss Jean Clouet Francois I Jean Goujon Nümfid Pariisi Süütute kaevult Jean Decourt Henry III portree Francois Clouet Francois I hobusel Austria Elisabethi portree Germain Pilon. Diana hirvega
o Enamus sellest barokk- või klassitsismistiilis o Mõned tiivad renessanssstiilis vanem osa ( idaosa nelinurkse siseõuega - sellest läänetiiva hoovipoolne fassaad ) arhitekt LESCOT Poolsambad, pilastrid Arvukalt skulptuure ja reljeefe Goujoni omad 3-korruseline ülemine on poolkorrus Atika korrus o Koosneb vanast ja uuest Louvre'ist · Prantsuse renessanss-skulptuur: O JEAN GOUJON NÜMFIDE RELJEEID "SÜÜTUTE KAEVUL" praegu Louvre's o Germain PILON HENRI II JA KUNINGANNA CATERINA DE' MEDICI HAUAMONUMENT "DIANA HIRVEGA" ??AUTORLUS · Prantsuse renessanssmaal: o Pole eriti silmapaistev o Esindatud ainult portree O JEAN CLOUET FRANCOIS Jean Clouet' poeg Mõlemad on portreteerinud kuningas Francois I'st
Tuntumad portretistid Jean Clouet ja tema poeg François François I hobusel Henri III P R A N T S U S E R E N E SS A N SS - S KU L P T U U R Skulptorite sagedaseks tööks olid valitsejate ja kõrgaadli haua monumendid. Germain Pilon (1528 - 1590) andis uue lahenduse hauamonumentidele, kus surma õuduse asemel näidatakse lahkunute väärikus ja ilu. Tema tehtud on Caterina de' Medici ja Henri II hauamonument. Jean Goujon (u. 1510 - u. 1566) Henri II ja Caterina de' Medicii ,,Süütute kaevul" Diana hirvega Tänan kuulamast!
1514_ P R 1525 1535 1546 1547-1549 1554 1563-1570 1570 1571 A N T Francois Coulet Jean Clouet Pierre Lescot Francois Jean Goujon Germain Pilon Germain Pilon Jean Decault S Francoi I hobusel Francois I Louvrei lossi fassaad Pariisis Blois' lossi keerdtrepp Süütute kaev Diana hirvega Henry II ja Kuninganna Caterina U
sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom. Blois' loss, Chenonceaux loss, Cloux loss Renessanss-skulptuur Jean Goujon (~1510-1566) üks Louvre'i fassaadi skulptuuride autoreid. Kuulsaim teos nümfide reljeefid "Süütute kaevul" Pariisis. Nümfide poosid ja proportsioonid maneristlikud, imetlusväärne nende läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng. Hauamonumendid: valitsejatele ja kõrgaadlikele sagedad skulptorite tööd Germain Pilon (1528-1590) andis hauamonumendile uue, renessansliku lahenduse. Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust
(atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe) · detailid teevad ühtse terviku · JEAN GOUJON · Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor · nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis · purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja tõstetud 5 reljeefi · kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad · nümfide poosid ja proportsioonid on maneristlikud rohkem elavust ja värskust kui Fontain. Koolkonnas · imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng
Fifth level Fifth level Pierre Lescot ja Jacques Lemercier, Louvre 1547- 1627 Philbert de l'Orme, Chateau d'Anet, 1547-1552 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jean Goujon, Fontaine des Innocents, 1547-1549 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Francois Clouet, Francois Clouet, Charles IX Admiral Gaspard II de Coligny
o Lescot kasutas ainult Itaalia renessansist pärinevaid detaile. Ehitisel puudub kindluslik iseloom. o Louvre'i fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad viilud, rohkelt on reljeefe, eriti atikakorruse akende vahel. Chenonceaux´ loss [Seno(n)ssoo] Prantsuse-renessanss-skulptuur · Jean Goujon [Za(n) Gu'zo(n)] o Louvre'i fassaadi skulptorite autor. o Tema kuulsaim teos on nümfide reljeefid ,,Süütute kaevul" Pariisis. See on purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja ümber tõstetud. Seejuures paigutatiGoujoni reljeefid Louvre'i muuseumisse. Tänapäeval on kaev taastatud aga reljeefid on koopiad. Imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng. · Germain Pilon [zer'mä(n) Pi'lo(n)]
❖ Loodus, esemed ja inimesed ❖ PIETER BRUEGHEL vanem - “Maastik Ikarose kuukumisega”, “Jahimehed lumes, “Pimedad”, “Talupoja pulm” ❖ FLORIS - Antverpeni raekorda ❖ Eestis : ➢ ARENT PASSER - Mustpeade maja, De la Gardie hauamonument ➢ SITTOW Prantsuse kunst. 16. sajand. ❖ kuninga, suuradlike ja õukonna tellimused ❖ Loire’i oru lossid ❖ BLOIS’ loss ❖ Chambord ❖ Louvre’i loss ❖ GOUJON - “Süütute kaevul” ❖ Hauamonumendid, ❖ PILON- hauamonumendid, “Diana hirvega” ❖ PORTREEKUNST.
JEAN FOUQUET (1415-81) Francois I stiil, portree, miniatuur, tahvelmaal. Etienne Chevalier` palveraamatu miniatuurid, "Madonna inglitega" (Agnes Sorel- Charles VII favoriit), Charles VII portree (Ch. VII Võidukas, s. 1403, valitses 1423- 1461). JEAN CLOUET (1485-1541), Francois I õuemaalija - Fr. I portree. FRANCOIS CLOUET ( 1505- 72), Jeani poeg, portretist, "Suplev naine" (Diane), H II, C de M, Ch IX portreed PIERRE LESCOT (1510-78), arhitekt, Louvre (1546). JEAN GOUJON (1510-68), arhitekt, Louvre, Süütute kaev (5 reljeefi, Louvre`is), "Diana hirvega". GERMAIN PILON (1535-90), skulptor, Henri II ja Katariina di Medici hauamonument Saint-Denis` kirikus, Kolm graatsiat Henri II südamega. LOSSID: Loire`i oru lossid, Prantsuse kuningate jahilossid, Loire`i jõgi 1012 km. FONTAINEBLEAU. 60 km. Pariisist.Seal elati alates kapetingidest kuni Napoleon III-ni.Loss meeldis Napoleon Banaparte`ile. Valge hobuse õu e. Hüvastijätu õu - 20.04
Maalid on värvitud tagasihoidlikult, kahvatute värvidega ja delikaatsetes toonides. Francois Clouet`i portreed on tõepärased, tõesed ja vabad sentimentaalsusest. Nad toovad esile maalitava intellektuaalsuse ja vooruse. François I portreemaal. Clouet maalis samuti miniatuure: "Soti kuninganna Mary" (Windsori lossis), mis pole kunagi olnud väljaspool kuninglikku valdust. · Uuelaadiline ja kõrgetasemeline oli prantsuse renessanssskulptuur . Kuulsaim kujur Jean Goujon (u. 15101568) oli kaastegev Louvre'i ehituse juures tegi lossi nissidesse reljeefe. Prantsuslik peenus + elav loomulikkus. Goujoni naisetüüp = nõtke, pikajalgne, väikese pea ja korrapärase sirge ninaga on taaskasutamist leidnud paljude hilisemate prantsuse kunstnike poolt. Sellised olid ka Goujoni veekruusidega nümfid nn. «Süütute kaevu» reljeefidelt Pariisis. · Prantsuse skulptuuri parimaid jooni esindas ka Germain Pilon
Pärast Charles VI surma on loss 1527. aastani unustuses, kuni Francois I otsustab sellest teha oma residentsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keskaegne Louvre 1546-1610 Läänetiib lammutatakse, asemele tulevad renessanssistiilis hooned (Pierre Lescot, Jean Goujon) Ulatuslikud ümber- ja juurdehitused 1564. aastal tellib Catherine de Medicis Tuileries palee rajamise (arhitekt Philibert Delorme) 1566. aastal alustab Charles IX Tuileries'd ja Louvre'it ühendava Petite galerii ehitamist Suure galerii ehitamine aastatel 1595-1610 (Louis Metezeau ja Jacques II Androuet du Cerceau) Henri IV sureb 14. mail 1610, ehitustööd jätkuvad 15 aastat hiljem Louis XIII ajal, lõpevad Louis XIV ajal Click to edit Master text styles Second level
· Hoogne lossiehitus · Altarimaalide maalimine · CHAMBORD`i loss · Louvre´i loss · Chenonceaux loss · CHENONCEAUX loss · FONTAINEBLEAU loss · CHAMBORD´i loss · Palazzo Medici Roomas · Pierre Lescot - LOUVRE`i lossi läänetiib · Andrea Palladio Villa Rotonda Antiikarhitektuurile vihjavad detailid · Ümarkaar akendel · Kolmnurkviil · Paarissammaste kasutamine · P.Lescot Louvre`i lossi reljeefid · Michelangelo Julius II hauamonumendi fig · J.Goujon "Süütute kaevu" reljee ALBRECHT DÜRER autoportree HANS HOLBEIN Henry VIII · JEAN CLOUET Kuningas Francois I · ALBRECHT DÜRER "Eva paradiisiaias" · TIZIAN "Urbino Veenus" · GIORGIONE "Lamav Venus" Saksamaad iseloomustas · Õlivärvide kasutuselevõtt · Trükigraafika levik · Lossiehitus · on mõistukõne, mille · Mütoloogia eesmärk on rääkida · Allegooria kellestki või millestki · Platonism varjatult, teiste tegelaste või
sisepinget ja jõudu. 27.MANERISM:16.saj Itaalia. NT. Parmigianino "Pikakaelaline Madonna", Tintroretto "Jeesus vaigistab tormi Galilea järvel". 28.ALBRECHT DÜRER: 15.saj. Madalmaade ja Itaalia kunsti süntees. Graafika: vase- ja puulõiked. Tähelepanu detalilidel. Kujutas kodumaa ja ajastu vastuolusid. Kahe poole vaheline võitlus. "Püha Hieronymus". 29.PRANTSUSMAA: Kindlustest ehitati ümber losse. Eeskujuks Itaalia. Louvre loss-Pierre Lescot-selge ülesehitus, peened kaunistused. Goujon tegi skulptuurid. 30.EESTI: Mustpeade maja, otsaküljega tänava poole, sujuv viil, skulptuuride kasutamine, etikukivid-Arent Passer. Michel Sittow.
- korruse ja katuse vahel balustraad; - frontooniga aknad; - ümarkaar; - üldkompositsioon selge ja harmooniline; - rikas ja maitsekas dekoor. Lescot' poolt on kavandatud tähtsaim ja kaunim Louvre'i läänefassaad. Louvre'i ehitamine jätkus edaspidigi ja loss valmis alles 19. sajandil. 11 SKULPTUUR Erinevad laadid, paljud töötavad hilisgooti laadis. JEAN GOUJON (u.1510-1565) Prantsuse skulptuuri tippmeister. Kuulsaim töö ja prantsuse renessansiskulptuuri parim ja tüüplisim meistriteos on nn. ,,Süütute kaevu" reljeefid ilmalik ja elurõõmus, elulised, täis rütmi, elegants ning suur ilmekus. Goujon võttis osa Louvre'i lossi loomisest, kus ta valmistas terve rea skulptuure fassaadi ja siseruumide tarbeks. MAALIKUNST 15. sajandi prantsuse maalikunstis võib eristada mitmeid erinevaid koolkondasid. JEAN FOUQUET (u.1420-u.1481)
Fontainebleau loss. Seal töötanud kunstnikud pärinesid Itaaliast. Jeesus Kristuse inimlikkuse ja jumaliku loomuse väljendamine. 5. Missugust lossi hakati sel ajal ehitama Pariisis? Louvre'i loss 6. Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lascot? Arhitekt lossi ehitamisel 16. sajandil. 7. Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? Jean Goujon 8. Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maalijatena. Isa Jean Clouet ja poeg Francois 17. KUNST 17. SAJANDIL. ÜLDISELOOMUSTUS 1. Millist poliitilist süsteemi nimetatakse absolutismiks? Kogu võim monarhi käes, aadlikel mitte eriti. 2. Millisel maall oli absolutism 17. saj. kõige kaugemale arenenud? Prantsusmaa 3. Mis iseloomustab 17. saj. usuelu Euroopas? Ristiusu eri suundade vahelise võitlus, katoliiklik vastureform protestantismile,inkvisitsioon 4. Nimeta 17. saj
4Blois'i lossi, Chambord, Fointainebleau lossi ja Louvre'i lossi. 5Millise lossi ehitusel kujunes välja omaette koolkond? Peamiselt kust pärinesid seal töötanud kunstnikud? Fontainebleau lossi, paljud kunstnikud olid itaalia maneristid. 1Missugust lossi hakati ehitama sel ajal Pariisis? Louvre'i lossi 1Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lescot? Ta kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. 1Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? 2Jean Goujon 3Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maailijatena? 4Jean Clouet ja tema poeg Franois 17.Kunst 17.sajandil. Üldiseloomustus 1Millist poliitilist süsteemi nimetatakse absolutismiks? Monarhi võim oli absoluutne. 1Millisel maal oli absolutism 17. saj kõige kaugemale arenenud? Prantsusmaal 1Mis iseloomustab 17. sajandi usuelu Euroopas? Kõikjal toimusid revolutsioonid usuloosungite all. 1Nimeta 17
koolkonnaks. Tornid, kindlusarhitektuur, palazzolik. Sest rikkalik ja kaunistatud- marmor, kuld( see oli ka napoleonide residents). Louvre'i loss- tähtsaim loss Pariisis. 16.sajandil lammutati seal olnud kindlus ja hakati ehitama lossi( 16-18.saj). Louvre'i ehitusega tegeles ka Pierre Lescot- on osaliselt fassaadi autor. Tema ehitatud tiib on kolmekorruseline, puhtalt renessansslik- kaunistused ja nisid. SKULPTUUR Louvre'i fassaadi skulptuuride autor- Jean Goujon. Tema kuulsaim teos on süütute kaevu reljeefid( see on purskaev), asuvad praegu Louvreis. Nümfide figuurid on väga maneristlikud. Väga meisterlikult on kujutatud riiet. Nümfid on elavamad kui olid kujud Foin. Koolkonnas. Skulptorite tähtsaimad tööd olid hauamonumendid. Mõned tegid keskaegseid, aga uue lähenemise leidis Germain Pilon. Tegi Henry II ja Katarina Meidici hauamonumendi st.Denisi kirikus. Kuningapaari realistlik kujutus, hoiab nende mälestust ilusana
Saksamaa karakteriküllus. Gootipärane naturalism, tinglikkus ja kalduvus müstikasse. Oluline Dürer, Grünewald, Cranach, Holbein noorem. on graafika. Erinevad koolkonnad. Peategelased esile tõstetud värvidega. Portreed, tahvelmaalid, Jean Goujon, Jean Fouquet, Jean Clouet, Prantsusmaa miniatuurid. Francois Clouet Vararenessanssi saavutuste edasiarendamine, ideaalse suurejoonelisuse, ühtsuse
aastani, kui Francois I otsustas Pariisi residentsi taas kasutama hakata. Et lossis oleks rohkem valgust ja ruumi, lammutati keskaegne kants Grosse Tour. Keskaegsest Louvre'ist sai renessanssi palee. 1546-1610 Isegi pärast muutust polnud Charles V loss Francois I nõuetele vastav ning ta tellis 1546. aastal Louvre'isse uute hoonete rajamise. Keskaegne läänetiib lammutati maha ja asendati renessanssistiilis hoonetega, mille disainis Pierre Lescot ja sisustas Jean Goujon. Ehitus algas Francois I valitsemise ajal ning valmis Henry II ajal, kes rajas esimesele korrusele karüatiidide saali ning ehitas lossi läänetiiva lammutamise järel uue tiiva. Kuninga paviljon ehitati uute hoonete ristumiskohta ning selle esimesel korrusel asusid kuninga eraruumid. Uus ühtne fassaad omandas Pariisi renessanssi stiili. Seinte kaunistamine lõpes Henri IV valitsemise ajal. 16. sajandi teisel poolel oli Louvre segu uutest hoonetest, pooleliolevast tööst ja üle 200 aasta
prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon(u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujutavad 5 nümfi, Francois I hauamonumendi ja Pilon(u1535-1590)- Katariina de Medichi korraldusel tegi Henry? II hauamonumendi, mille keskse osa moodustavad 3 graatsiat, kes kannavad oma pea kohal urni, kuhu pand Henry II süda. · Saksamaa: Killustatud ja igas piirkonnas olid omad mõjud, üheks keskuseks Nürnberg. Kolm
15.saj-16.saj renessanss Prantsusmaa Arhitektuur: gootipärane põhiplaan ja masside Arhitektuur: jaotus, viilud, friisid, simsid, poolsambad, kõrged Pierre Lescot (u.1510-1578) liigendatud rikkalikult kaunistatud katused, Skulptuur: nurkades ümartornid, keskel tornlinnus Jean Goujon ( u.1510-1565) Skulptuur: erinevad laadid, paljud töötavad Maalikunst: hilisgooti laadis Jean Fouquet ( u.1420-u.1481) Maalikunst: pinnaline käsitlus, rahulikult Jean Clouet (u.1485-1541)
Lovenzo di Medici hauamonumendid Firenzes- kujutasid allegoorilist ööd ja päeva - Elu lõpul tegi viimase Pieta Firenzes Prantsusmaa: o Omanäoline o Colombe- Philippe Ilusa büst o Francois II hauamonument- 4 vooruse allegoorilised figuurid o Richier- de Chalons'i hauamonument-surma allegooriline figuur o Itaalia renessansi eeskujud hakkavad jõudma pärast 1530.aastat( Itaalia meistrid- Cillini ja Rosso)- Fontainebleau koolkond o Goujon- ,,Süütute kaevul" Pariisis- nümfide reljeefid, võttis osa ka Louvre'i kaunitamisest o Bontemps- Francois I hauamonumendi skulptuurid o Pilon- Katarina de Medici tellimusel tehtud hauamonument Madalmaad: o Võrreldes maalikunstiga oli skulptuur tagaplaanil o Parimad näited puuskulptuurist, nikerdatud altarid o Nimekaim Borman- Georgi altar Brüsselis Saksamaa: o Tõus algas 15.saj II poolel
ehitust. Selle selge ülesehitus ning peened kaunistused on mõjutanud ka nende meistrite tööd, kellel hilisematel aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada - Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19. sajandi II poolel, täpsemalt 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. Uuelaadiline ja kõrgetasemeline oli prantsuse renessanss-skulptuur . Kuulsaim kujur Jean Goujon (u. 1510-1568) oli kaastegev Louvre'i ehituse juures. Tema töödes ühinesid prantsuslik peenus ja elav loomulikkus. Goujoni naisetüüp - nõtke, pikajalgne, väikese pea ja korrapärase sirge ninaga - on taaskasutamist leidnud paljude hilisemate prantsuse kunstnike poolt. Sellised olid ka Goujoni veekruusidega nümfid nn. «Süütute kaevu» reljeefidelt Pariisis. Prantsuse skulptuuri parimaid jooni esindas ka Germain Pilon (u. 1535-1590). Haaravalt
Francois I 3. Millised uued lossid rajas see valitseja? Blois' loss, Chambord, Fontainebleau loss 4. Millise lossi ehitusel kujunes välja omaette koolkond? Peamiselt kust pärinesid seal töötanud kunstnikud? Fontainebleau loss. Seal töötanud kunstnikud pärinesid Itaaliast. 5. Missugust lossi hakati sel ajal ehitama Pariisis? Louvre'i loss 6. Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lascot? Arhitekt lossi ehitamisel 16. sajandil. 7. Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? Jean Goujon 8. Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maalijatena. Isa Jean Clouet ja poeg Francois KUNST 17. SAJANDIL. ÜLDISELOOMUSTUS 1. Millist poliitilist süsteemi nimetatakse absolutismiks? Kogu võim monarhi käes, aadlikel mitte eriti. 2. Millisel maall oli absolutism 17. saj. kõige kaugemale arenenud? Prantsusmaa 3. Mis iseloomustab 17. saj. usuelu Euroopas? Ristiusu eri suundade vahelise võitlus, katoliiklik vastureform protestantismile,inkvisitsioon 4. Nimeta 17. saj
kunstilaadiga ühtseks –– aga Itaalia stiili Prantsusmaal esindavad Roulland le Roux, Giovanni Giusti (1485-1549) Giovanni Battista Rosso (1494-1540), Francesco Primaticcio ja Benvenuto Cellini. Rosso ja Primaticcio lõid maneristliku, antiikmütoloogiast ainest võtva Fontainebleau koolkonna stiili samanimelise lossi kaunistamisel. (Vaga 2004: 480) Itaalia vormist ammutvad inspiratsiooni nii mõnedki prantsuse suurmeistrid, nagu Jean Goujon (1510-1568). Goujoni kuulsaimaks tööks on Kreeka V sajandi meistrite laadis valmistatud Süütute kaevu reljeefid Pariisis. Teisi suurmeistreid: Pierre Bontemps (1507-1570) – tuntuimaks tööks François I hauamonument - ja Germain Pilon (1535-1590). (Vaga 2004: 482) 9 Ka maalikunst suudab XV sajandil säilitada peaaegu täielikult iseseisvuse ja on omanäoliselt realistlik
Lossi ehitstööd on kahjuks jäetud pooleli (tagapool jäänud ühekorruseliseks) Omapärane on ka keerdtrepp Fontainebleau loss Asub suures pargis, seal töötanud arvukalt Itaalia maleriste (Fontainebleau koolkond) Näide kaunistustest, sisemaalidest (lk 108): Rosso ja Fiorentino Ka osa Pariisi uuest kuningalossist on ehitatud renessanss-stiilis, kuid üsnagi väike osa (enamus kas barokkstiilis või klassitsistlik) Louvre'i loss Pierre Lescot Jean Goujon - reljeefid Tema kõige suurem töö on nümfid Pariisi "Süütute kaevult" Praegu viidud Louvre'I muuseumisse Germain Pilon - teinud Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendi Diana hirvega (?) - kuningas Henri II armuke sümboolselt kujutatud Prantsuse renessanss-maalikunst Renessanssmaalikunst pole eriti silmapaistev Üsnagi tagasihoidlik Esindatud portree Tuntumad kunstnikud Clouet isa ja poeg Mõlemad kujutanud kuningas Francois'd
temalt palutakse, lausus andestavad sõnad: ,,Nii kauni olevuse sigitanud mees ei saa olla üdini paheline!" See Diane'i aadressil lausutud kompliment sai kohe tuule tiibadesse (kuninga sõnu võeti õukonnas aksioomina4). Vastutasuks soovis kuningas Diane'i iga päev õukonnas näha. Ametlikult määrati kaunitar kuninga ema seltsidaamiks. Keelduda ei saanud. Et Diane' i tülikast abikaasast lahti saada, määras kuningas ta kõrgele ametipostile Normandias. Jean Goujon. Diana hirvega (Diane de Poitiers Dianana). Louvre Õukonnas ei jõutud Diane'i voorusi ära kiita. Eriliselt kiindus daamisse kuninga ema ja kuninga teine poeg, 6-aastane Henri, kes korrutas tüütuseni: Comme elle est jolie!5 Järgmisel aastal langes François I Pavia lahingus 6 vangi ja tema kolmel pojal tuli isa vabastamise hüvituseks pantvangidena välismaale suunduda. Ka 7-aastaseks saanud Henri asus teele, kuid ta anus Diane'ilt hüvastijätusuudlust
1)Kontrapost (raskus ühel jalal, teine vabalt)- arendatakse edasi, rõhutatakse vastandatust. 2)Ussina (ehk s-na) looklev figuur (figura serpentinata)-põhivahendiks. 3)Kujutatake vaatajat emotsionaalselt kaasahaaravaid teemasid, usulist ekstaasi. Maalikunstnike loetelu: Itaalias: Rosso Fiorentino 1494-1540, Jacopo Pontormo 1494-1557, Francesco Parmigianino 1503-1540, Agnolo Bronzino 1503-1572, Tintoretto 1518-1594, Benvenuto Cellini 1500-1571, Giambologna 1529-1608. Prantsusmaal: Jean Goujon 1510-1565 ja Fontainebleau meistrid. Praha Rudolf II (üks suurimaid kunstipatroone Euroopas) õukonnas: Adriaen de Vries 1566-1626; Giuseppe Arcimboldo 1530-1593- allegoorilised portreed tehtud lilledest puuviljadest, loomadest ; Bartholomeus Spranger 1546-1611; Hendrich Goltzius 1558-1617- eelkõige vasegravüürid, aga ka maalid. Hispaanias: El Greco 1541-1614-pikaksvenitatud inimfiguurid, ebaloomulik valgus, usuline kirg. Eeskujuks nt ekspressionistidele. 9
hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe) · detailid teevad ühtse terviku · JEAN GOUJON · Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor · nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis · purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja tõstetud 5 reljeefi · kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad · nümfide poosid ja proportsioonid on maneristlikud rohkem elavust ja värskust kui Fontain. Koolkonnas
poolel. Selleks ajaks oli prantsuse arhitektuur lõplikult vabanenud itaalia mõjudest. Kohalikud arhitektid eelistasid lähtuda oma isiklikest kogemustest antiigi tundmaõppimisel ning rakendasid siis oma oskusi prantsuspärases vaimus. Kõrgrenessansi esimene silmapaistev arhitekt oli Pierre Lescot (1510-789, keda tuntakse Louvre´i.lossi ehitajana. Lescot andis lossi üldkontseptsiooni ning kavandas ja teostas koos skulptor J. Goujon`iga Louvre´i lääne ja idatiiva. Nende meistrite poolt teostatu paistab silma harmoonilise masside jaotuse ja rafineeritud maitsega teostatud dekoratsiooni poolest. Läänefassaadi kaks alumist korrust on kaunistatud sammaste ja pilastritega. Esimese korruse sammaste vahel on kaaraknad, teise korruse akende kohal vahelduvad kolmnurkviilud kaarviiludega. Kolmanda (pool)korruse aknaid raamivad reljeefsed kaunistused. Fassaadi
sulgeda. Need vabanevad, murravad 176 arhitektuuri ikke ja lähevad igaüks ise külge. Igaüks neist saab sellest lahkuminekust kasu. Eraldumine teeb igaühe suuremaks. Kivitahumiskunst muutub kujuraiu-miskunstiks, seinamaal maalikunstiks, liturgia muusikaks. Ehituskunst on nagu impeerium, mis Aleksandri surmaga jagunes *: üksikud maakonnad muutusid oma-rette riikideks. Siit on pärit Raffael, Michelangelo, Jean Goujon *, ; Palestrina *, need särava kuueteistkümnenda sajandi hiilgused. ühel ajal kunstidega hakkavad ka mõtted igakülgselt arenema. Keskaja suurketserid lõid katoliku usule juba sügavaid mõrasid. Kuueteistkümnes sajand purustab kiriku ühtsuse. Enne trükikunsti oleks usupuhastus olnud lihtne usulõhe, trükikunsti tõttu muutus ta aga revolutsiooniks. Hävitage trükipress ja ketserlus oleks jõuetu. Olgu see kuri saatus või jumalik ettemääratus, laga Gutenberg on Lutheri eelkäija.
annaabi.ee 
