Esiajast postmodernismini (2)

Esiaja kunst
Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus . 20000 a ekr koopamaalingud , tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv , muna muld . Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid . Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid -arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid , km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal.
Mesopotaamia kunst
Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele- kiilkiri , nendel oli ka kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika ja metallurgia .Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Püstitasid suuri astmelisi torne-tsikuraate Tänu vanimale, Gilgamesi eeposele on andmed vanima kultuuri kohta. Kangelaslood , tõekspidamised jm. 18saj Babüloonlased vallutasid sumerite linnriigi, võtsid omaks nende saavutrused kunsti ja teaduse vllas. Hammurapi seadustekogu on esimene mälestis vana-babül. 9 saj ekr mesopot saavutasid ülemvõimu assürlased, ehitusmeistrid oskasid laduda juba kaari ja võlve, looduslikku kivi ega metsa ei kasvanud, ainult savi. Pärast raamatukogu põlengut õpitakse 9saj ekr savi põletama. 7saj ekr algab uusbabüloonia ajajäürk, Nebukadnetsar 2 ajal Istari värav ja Semiramise rippaiad, mis tehti oma noorele nmaisele meelehea tegemiseks,see on ka maailmaimede hulka loetud.Hoonete sisemuse kaunistamiseks palju reljeefe kasutati, peamiselt kujutati sõjapidamist ja loomadele jahi pidamist.Tuntuim rajatis Paabeli torn, 91m kõrgune mardukile rajatud tsikuraat. Mesopotaamia usundi põhisõnum oli, et inimene elab edasi oma lastes . Lähgedasi ei maetud kaugele vaid oma koduhoovi. Uusbabüloonlaste kõrgkultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6 saj ekr
Vana.egiptuse kunst
Ühtne egiptuse riik tekkis 2800 a ekr seda valitses piiramatu võimuga, maapealseks jumalaks peetav vaarao. Egiptuses usuti , et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi, seetõttu püüti ülikute kehasid säilitada, neid balsameeriti ehk surnukeha immutati mitmesuguste vahenditega, mis pidid kõdunemise eest kaitsma., ülikud maeti haudehitistesse, kuhu pandi ka kõik hauataguseks eluks vajalik kaasa. Kõige vanemad hadehitised on mastabad , mis oli pikk, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa see on hauakamber kirstuga., peale seda tulid astmikpüramiidid. Püramiidid hämmastavad siiani oma mõõtmete ja täpsusega. Seest olid nad umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matust kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi asuvad Gizas, Seal asub ka 20m kõrgune kaljust välja raiutud sfinks, kellel on vaarao Chepreni näojooned ja lõvi või kassi keha. Kunst kujunes suurejoonesliseks uue riigi ajal 16-11 saj ekr mil egiptusest sai võimsaim riik idamaadel ning pealinnaks teeba . Püramiidide ehitamsiest loobuti, hakati kasutama haudu või kaljukoopaid mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva aalla peideti. Eriti uhked on need hauakambrid seest. Ka templiarhitektuur muutub rikkalikuks. Sambad kerkivad tihedalt Luksori ja Karnaki templites, sambad jäljendasid egiptuses kasvavaid taimi-papüürust,lootost ja palme. Templite juurde viivaid teid kaunistasid sfinksid. Egiptuse skulptuuris on kauneid, lihtsaid teoseid. Lihvitud kivist või värvitud puust. Vaaraosid kujutati tihti ühesugustes asendites, enamasti seismas väärikalt ja sirgelt , käed küljel, üks jalg teisest veidi ees. Lihtinimese kujudes on veidi rohkem liikumist. Ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maalinguid iseloomustab inimeste omapärane kujutamine, jalad ja pea on külgvaates, õlad ja sil otsevaates. Egiptuse piltkiri , hieroglüüfid täiendavad pilte. Erilise õitsengu tõi kaasa echnatoni valitsusaeg 14 saj ekr. loodi vaimustavaid teoseid valitsdeja tütardest ja abikaasast, Nofretetest, kes on oma iluga siiani kuulus. Kunstis kadusid senised kindlad geomeetrilised ja üldistatud vormid, kunstis tekkis meelelisus ja inimlik soojus . Ehnatoni jumalikust näitab kiirgav päikeseketas igal pildil. Viimane kuninganna oli Kleopatra , kelle enesetapu järel sai egiptusest rooma riigi koloonia.
Vana-kreeka
Kreeka ajaloo periodiseerimine -kreeka mükeene, arhailine, klassikaline, hellenistlik. Arhailise alguses ehitised puidust ja savist , neist pole midagi alles. Vanimad templite jäänused alles ajast, mis ehitusmaterj sai kivi. Kreeka tempel sammastega ümbritsetud piklik hoone, mis seisis astmeliselt tüusval alusel. Templi keskel akendeta ruum, kus hoiti jumalalkuju. Kolme stiili sambaid: dooria stiil-vanim-keskosast pisut jämedam, kapiteeli moodustavad ümmargune plaat. Joonia sambad saledad , kapiteeli ülaosas kivi, mille otsad rulli keeratud. Korintose sammas iseloomulik hellenistlikule ajale-kõige uhkemad, kapiteeli ülaosas taimemotiivid .
Klassikaline ajajärk- akropol ehitati, templi eripäraks ebatavaline koda, mille katust ei kanna sambad vaid oorte neidude marmorkujud. Peale templite oli igas linnas teater, staadion. Teatril oli kolm osa- orkestra , istmeread ja lavaehitised. Orkestra keskel, astmeliselt tõusvad istmeread asetsesid kaarekujuliselt. Vanakreeka skulptuur-kujuritre peamine ülesanne oli luua reljeefe templite kaunistamiseks ja jumalate, kõnemeeste ja olümpiavõitjate kujusid, viimased raiuti marmorist või valati pronksist . Arhailisel ajastul on kujud jäigd ja sirged , kuid klassikalisel ajastul juba liikumises nt polykleitose odakandja, riietuse osa tihti kullast või elevandiluuga kaetud. .
Hellenistliku ajastu skulptuuris rühutati tugevaid tundeid. Laokooni grupp ka kuulus. Kaks kuulsaimat asuvasd pariisis louvri muuseumis -milose venus ja võidujumalanna nike kuju. Kreeka maalikunsti saame imetleda tänapäeval vaid vaasimaalidelt. Vaasidele maaliti homerose eeposed , müüdid jumalatest, ka olmeelu ja spordivõistlused. 7 maailmaime hulka kuuluvad kreeklaste poolt artemise tempel, hallikarnassose mausoleum, aleksandria tuletorn
Vana-kreeka kultuuri tähtsus-teatrikunst oluline osa arengus, filosoofia, templite põhiplaanid eeskujuks, inimmõistuse väärtustamine-teadus arenes, olümpiamängud, vana kreeka kunst aluseks hilisemale kunstile.
Vana- rooma
Kunst saab alguse rooma linna rajamisest 753ekr . sabiinitarid toodi linna ning linn hakkas võimsalt kasvama, sellega sai rooma suursugusus alguse. Aegade jooksul arenes linna ümber võimas riik, mis laiendas trerritooriumi eelkõige naabrite arvelt. Keisririigi ajaks on rooma impeerium , mille sisemereks on vahemeri . Rooma rõhutas oma suursugust ehituskunstis . Etruskidelt oli omandatud võlvide ja kaarte ladumine, ka kuplite ladumine. Roomlased hakkasid kasutama ka mörti lubja kruusa ja liiva segu. Nii suudeti püstitada keerulisema põhiplaaniga hooneid . 3 sai ekr hakkasid roomlased üha enam jäljendama oma kunstis kreeklasi. Kasutusele võeti sambad, poolsambad , kreeka tüüpi otsavaade jm. Ehituskunsti suursugusemad näited:panteon roomas:uhke ehitis, omapärane, et hoone põhiosa on 40x40m kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Colosseum -amfitetrina rajatud, ringikujuliselt, 50000 pealtvaatajat mahutas, kasutati kreeka sambaid.
Rooma majad olid ehitatud tervele platsile, äärest ääreni. Seinad maalitud, avatud ruumid.Roomlaste ehitised on nii vastupidavad, et mõned neist on kasutusel tänapäevalgi. Pompeji 79 a. vulkaanipurske tagajärjel on säilinud majade seintel maale, keisrinna livia suvilas jm. Põrandatel ja seintel leiti ka mosaiike.lisaks looduspildid, sammaskäigud, treepid.
Skulptuuris ei saavutanud roomlased kreeka täiust. Arendasid välja ajaloolise reljeefi ja portreeskulptuuri, uuenduseks ka ratsamonument nt marcus aureliuse ratsakuju tänapäevalgi, keiser augustuse marmorkuju.
Varakristlik kunst
Ees-aasias tekkinud ristiusk hakkas rooma aladel levima peale jeesus kristuse sündi. Rooma linnas levitasid ristiusku peetrus ja paulus. Esimesteks rooma piiskopideks peetaksegi peetrust. 4 saj rajasid kristlased peetruse haua kohale oma kiriku, mille hävimise järgselt on samale kohale ehitatud püha peetri katedral( vatikani süda). Ristiusk oli algul roomas keelatud, siis kristlased kogunesid katakombidesse. Hiljem kui ristiusk ametlikuks usuks sai, hakati kirikuid rajama. Eeskujuks äri ja kohtuhooned basiilikad. Piklik hoone, paigutatud suunaga läänest itta . Sissekäik läänepool, altar idas. Löövid jagasid kiriku osadeks ning kõige olulisem basiilika tunnus valgmik, aknad. Võeti kasutrusele sümboolika, mis kandus üle kogu kritlikku kunsti.sümbolid: jeesus kannab lambatalle, peetrus hukkamisel, võtmega mees, püha vaim- tuvi. Kirikud lihtsad ja kaunistusteks seinamaalid ja mosaiigid . Inimesed piltidel pühalikud ja tõsised, alati rõivastatud. Maalikunstis olulisel kohal raamatumaal , kuna käsikirjalised, kirj pärgamentidele, maalitri kaunistused , kutsuti miniatuurideks.
Bütsantsi ja vana vene kunst
395 a rooma impeerium jaguneb ida ja lääne roomaks. Lääne rooma lõpuga algas keskaeg . Ida rooma tuntud bütsantsi nime all. Algul bütsantsi riigikeeleks ladina keel, kuid kreeka keelele üleminek tõi ka kreeka kultuuri lähemale. Bütsantsi kultuuris kohtuvad hellenistliku euroopa ja idamaade kunst. Riigi ja ka kunsti õitseaeg keiser justinianus 1 valitsemisaeg . Tuntuim rajatis Hagia sophia katedraal -pärast türklaste vallutusi muudeti mõseeks. Bütsantsi ja vana vene ehitised tsentraalehitised, mis on rajatud kreeka risti kujulisele põhiplaanile. Sellisele on iseloomulik ristkuppel. Bütsantsi kunstis ei viljeletud skulptuuri, sest need meenutasid liialt antiikjumalaid., seevastu tõusis kõrgele tasemele maalikunst . Põhilised maalikunsti näited on sakraalsed seinamaalid, ikoonid -puutahvlile maalitud pühapilt. Venemaa võttis 988a ristiusu vastu bütsantsis. Tuntuim vene ikoonimaalija oli rubljovi kolmainsus. Vene kirikute ehituses iseloomulik kuplite rohkus ja värvikirevus-sibulkuppel, sagedasti kullatud .
Romaani stiil 10- 12saj
Stiil on saanud mõjutusi antiik ja varakristlikust kunstist, bütsantsi , vähesel määral ka islami kunstist. Pea kogu romaani kunst oli seotud ristiusu kirikuga . Arhitektuuri väliseks tunnuseks ümarkaar. Kirikud massiivsed, paksude seintre ja väikeste akendega. Suur osa kirikutest basiilikad, millel lai kesklööv ja kitsamad külglöövid.hakati ehitama ka torne, madalad. Tuntuimad ehitised saint sernini kirik , notre dame la grande kirik , toweri linnus inglismaal
Kirjaosdkamatu rahvas sai seintel asuvatest reljeefidelt õppida tundma vana testamendi sündmusi, jeesuse elu ja pühakulugusid. Vitraazid väljendas elamusi, peatükk pühakirjast.
Hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri, reljeefid portaali külgedel, mõnikord läänefassaadil. Skulptuuris ähvardavad süzeed või imede kujutused. Populaarseid viimse kohtupäeva stseen . Kujurid ei pööranud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele, vaid oskasid inimhinge märkamatuid külgi edasi anda. tekstiilikunst - Kuulus bajöö vaip , kuhu tikitud 1500 inimfiguuri, hobuseid laevu losse ja muud. Romaani maalikunstist saame ettekujutuse miniatuurmaalilt-rohkelt ornamentikat, ruumi kujutamine kadus , pildid fantaasiaküllased, väljendusrikkad,. seinamaale loodi palju, ka võlvidele maaliti piiblistseene, figuurid tasapinnalised , moonutatud.
Itaalias püha markuse kirik, pisa toomkirik , saaremaal valjala kiriku lääneportaal romaani stiilis.
Gooti stiil
Tekkis tänu uuendustele-teravkaar, roidvõlv, tugikaar, tugipiilar , kõrgustesse pürgimine, . Gooti ehitisi lammutati halastamatult. Põhiplaanilt romaani basiilikast ei erine. Teravkaar suudab kanda suuremat raskust, roidvõlvid olid palju kergemad, sai teha suuremad aknad, mille värvilised klaasid lasid sisse palju valgust. Portaalide kohale tehti ümar roosaken . Ehitise tugevdamiseks tugipiilarid, ka tugikared suurtel basiilikatel. Ohtrate raidkaunsitustega. Gooti stiili tuntuimaid skulptuure asub reimsi kirikus, nn naeratav ingel. Saksamaal pärliks kölni toomkirik, itaalias doodzide palee veneetsias, inglismaal west minster abbey londonis. Saksamaal sündis värvitud puuskulptuur, mida kasutati altarite kujunduses. Uue altaritüübina tiibaltarid, mis on kaunistatud kujude ja maalingutega. Seinamaale loodi kõige rohkem itaalias, freskodeks nimetati, sest märjale krohvile maaliti. Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal -puuplaadile või lõuendile maalitud pildid, mida sai paigutada ühest kohast teise. Vaibakunsti tuntuim daam ükssarvega, euroopa vaibakunsti tipp. Gootikat eesti on tallinna vanalinn , toomkirik, niguliste, pühavaimu, oleviste kirik.
Renessanss14-16saj
Itaalias loobuti kõige varem gootikast, toimus palju muudatusi sel maal, kauplemine idamaadega muutis jõukaks,säilinud oli rohkelt villasid antiikajast, siis antiikne uhkus kodanlusele eeskujuks saigi . Gooti kunsti suhtuti halvustavalt, renessaansi ajal antiikkunsti jäljendamine. Jõukad hakkasid rõhku panema oma elumajade mugavusele ja ilule. Kerkisid palazzod , paleed, nelinurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetus siseõu. Korrustevahed karniisiga, katus mdal ja lame. Suuremalt jaolt kolmekorruselised , kõik kolm korrust on töödeldud erinevalt. Hoone kaunistamiseks võeti kasutusele antiikarhitektuuri detailid, seinast eemal poolsambad ja pilastrid, antiikaegne kreeka templi otsavaade, ümarkaar. Maal- omanäolised maalikunstnikud , kunstniku isikupära sai oluliseks. Suur osa maale usuteemad, tuli ka antiikmütoloogia teemad, portree maalid profiilis . Masaccio oma freskodega saavutas inimlike tunnete väljenduse, milist varem polnud veel nähtud ” paradiisist väljaajamine”. Boticelli -primavera-tegelased kreeka, rooma müütidest keskel venus, pea kohal poeg cupito, venuse sünd- merevahust sündinud aphrodite . Neis on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal .
Skulptuur- donatello -saavutas täiuslikkuse inimese kujutamisel, iluideaal on vaimne e. tark inimene. Kõige enam kujutatu on taavet-noor karjus , kes võitis koljati oma nupukuse tõttu. Teine donatello kuulus töö ratsamonument gattamelata ratsamonument. Renessanssiaegset skulptuuri hakatakse esitlema alusel ehk pjedestaalil.
Bramantet huvitas eelkõige kuppelehitiste porjekteerimine. Sai au ehitada peetri kirik, pidi saama maailma ristiusu pühaskoda, tema surma tõttu jäid ehitustööd pooeli, edasi tegi michelangelo , ka tema ei jõudnud kuplit lõpetada. Bramante projektid paistavad silma selguse ja harmooniaga. Sel ajal elas kolm eriti silmapaitvat kunstnikku:
Leonardo da Vinci oli väga mitmekülgne inimene, ta oli Milano hertsogi õukonnas sõjaväeinsener, selle kõrvalt tegeles maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuriga. Ta on jätnud väga vähe lõpetatud teoseid, kuid väga rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, tehnika ja teaduse vallas.Suur seinamaal „Püha õhtusöömaaeg” on Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab , et nende seas on äraandja. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimese hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. Tema kuulsaim teos „ Mona Lisa” veenab, kuivõrd keeruline võib olla inimese sisemaailma.
Raffael. Paavstide ülesandel töötas ta Vatikanis , kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni „ Ateena kool”. Uhkete kaarte ja võlvide all mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid . Veenvalt on lahendatud Platoni ja Aristotelese esiletõstmine teiste seast. Tema lemmikmotiiviks oli madonna.
Michelangelo maalitud on Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Ta täitis selle tellimuse üksi, töötades kabeli lae all mitu aastat. Idaseina kompositsioon „viimne kohtupäev” sai valmis ligi 30 aastat hiljem. Maalingute motiivid on võetud Piiblist,. Kogu tema loomingut täidab eriline pinge. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed.
Tallinnas esindab renessańss stiili mustpeade vennaskonna maja fassaad
Barokk stiil16-17saj
Iseloomustab dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus. Arhitekt sünnikohaks rooma, esmalt avaldus kirikuehituses. Fassaad -kahekorruseline, kolmnurkne viil, korisntose stiilis poolsambad ja pilastrid, seinaorvades skulptuurid . Sisemus kaeti värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistste ja maalidega. Peterburis Talvepalee , Smolnõi klooster . Tallinnasse ehitas Michetti Kadrioru lossi. Suurim skulptor bernini, suurim meistriteos apollon ja daphne. Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone, maalisid sujuvate värviüleminekutega. Kujutasid pingelisi hoogsaid stseene, ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi. Palju kujutati hukkamis, võitlus, röövimisstseene. El greco inimesed on maalidel pikak venitatud, näopd kõhnad ja piinatud. Pilk taeva poole. Velasques-tõetruude suure inimetetundmisega loodud portreede autor. Pärast velasquesi tööde nägemist ei lasknud kuningas ennast enam kellelgi teisel maalida. Van dycki peetakse paraadportree alusepanijaks, nendel kujutab kunstnik inimest meeldiva ja väärikana, kui vaja ka noorema ja ilusamana, suur tähelepanu rõivaste kujutamisele. Rembrandt -kasutab valgust ja varju, heledust ja tumedust, ei tee vahet ilusa ja koleda vahel. Tema tegi nii mütoloogilist ja usuteemalisi maale, zanrimaale, portreesid ja maastikke.
Rokokoo 18 saj
Arhitektuuris väliselt ei muutundu palju, aga seest jäid toad hubasemaks ja väiksemaks, seinad paneelide või peeglitega kaetud. Mööbel kerge ja kõverjalgne, istmed siidiga kaetud, kanti siidrõivaid ka mehed, ehitud pitsi ja puuderdatud parukad, naistel spiraalsed lokirullid, meestel pats, daamidel sipelgtalje ja suued paisuvad seelikud .
Maalikunstis heledad toonid, võbelev valgus. Sageli maaliti lambureid, lambuririietuses aadlikud , kujutati jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi. Rokokoo tõi euroopa kultuuripilti esimese inglise kunstniku gainsborough, kerge pintslilöögiga, õhulised ja valgusküllased maalid, tuntuimad Poiss sinises, hommikune jalutuskäik.
Rokokooskulptuurile on omane samasugune kergus ja graatsia nagu maalikunstile , palju tiivulisi armastusjumalaid ja putosid, moodi tulid portselanist nipsasjkesed. Okokoostiil tõi uue suuna ka pargikujundusse. Filosoof rousseau mõjutusel tekkis uus, vaba loodust jäljendav inglise park looklevate teede, tiikide ja jugadega.
Klassitsism 1770-1830
Algas suur prantsuse revolutsioon , mis avas uue lehe. Inimeste meelelaad muutus tõsisemaks, nii ka kunst. Moodi antiigi matkimine . Võimule napoleon -kindlakäeline ja tõsine riigijuht. Klassitsismi suurmeister arhitektuuris sufloo, elutööks pantheoni ehitamine, korintose sammastega, selle kohal kolmnurkne frontoon .
Skulptorid lähtusid antiikaja iluideaalist, tegelased antiikmütoloogiast. Canova tuntuim teos paolina borghese kuju. Falconet on olnud ka rokokoo ajal, aga peeter I ratsamonument on tema klassitsistlik ideaal. Uudne oli see, et hobune ei seisa pjedestaalil vaid töötlemata graniidirahul.
Maalikunstnike antiikajast leida opli raske, säilinud olid vaid mõned seinamaalid pomejis. Hakati jälendama antiikskulptuuri maalidel. Piirjooned ja kehavormid maaliti hoolikalt välja , tihti laenati teoste süsee antiikkirjandusest või mütoloogiast kõige enam need, mis ülistasid vaprust , truudust, isamaa-armastust. David on kuulus teoste Sabiinitarid , kus sabiinitarid on röövitud ja peatavad roomlaste ja sabiinide võitluse ja Napoleoni kroonimine , mis on üks suurejoonelisemaid grupiportreid kunstiajaloos. Klassitsismini jõudis ka esimene naiskunstnik, vigee- lebrun , kuulsaim maal marie antoinette lastega edasi on antud kuninganna kõrkus ja järeleandmatu iseeloom. Eestis klassitsistlik tü hoone, mõisahoone sakus , riisiperes.
Romantism 19 saj II pool
Stiili tekkel põhjused, vastuseis klassikalistele reeglitele, mõjutasid kunstnikke sünmused maailmapoliitikas. Hakati kunstiteoste süzeesid võtma kirjandusest, huvi tunti ka keskaja ja eksootiliste maade vastu, maastiku ja ajaloomaali vastu. Iseloomulik heledad toonid, mahlaka rohelusega maastikud , vabad ja hoogsad pintslitõmbed, merepildid. Kunstnike pettumused kaasajas, Teosed rahutud , ärevus, pingeline meeleolu on vastuolus klassitsismile omase vaoshoitusega. Delacroix teosed on rahutud, maalilised, täis tugevaid tundeid, suurteos Vabadus viib rahva barrikaadidele, romantiline hoog ja traagika . Impressionistid on tema värvikasutusest eeskuju võtnud.
Skulptuuris ei loodud palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid, Rudei Marseljees Pariisi tähe võidukaarel õhkab geniaalsust.
Realism 19 saj keskel
Realistid huvitusid oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid reaalsust-loodust inimesi jm loomutruult, ilma moonutamata või ilustamata edasi anda. Rousseau maalis loodust asjalikkuse ja täpsusega, tema loodusmaalidel on tõsine ja kurvameelne meeleolu. Millet pühendus täielikult talupoegade ja maaelu kujutamisele. Courbe oli iseõppija, suur olustikumaali meister. Tema 6m laiusele hiigellõuendile Matus Ornansis mahtus ära üle 40 pea elusuuruses matuselise. Venemaa kulsaim realist oli ilja repin , kaasaega käsitlev tos Burlakid volgal ,
Vähestest skulptoritest kuulsaim meunier , kes tegi jõuliseid kujusid tööstustöölkistest, kaevuritest ja laadijatest.
Eesti rahvusliku kunsti tekkimine
Realismi tähe all sündis 19 saj keskel Eesti rahvuslik kunst. 1880 aastail alanud venestamine oli küll rahvuslikus liikumises segadust külvanud, aga eestlaste majanduslik edenemine ja eestimeelse haritlaskonna kasv lõid eeldused rahvusliku kunstielu kujunemisele. Kümmenkonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad. Kunstielu loomises olid juhtivad Kristjan raud, ants laikmaa . Mõlemad asutasid oma ateljees kunstikooli. Mõlema looming oli uuenduslik võrreldes seni eestis nähtud realismiga. Raua loomingus liitusid rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja kalevipojast leitud teemad, tema tegi ka kalevipoja illustreerimise. Laikmaa võttis vastu mitmekesiseid uue kunsti mõjusid. Sajandi alguses impressionismi heledus ja maalilisus, varsti soome rahvusromantism ja prantsuse postimpressionismi mõjud. Tema tööd aga siiski põhiliselt realistlikud . Pastelltehnikas portreed ja maastikud. Eesti kuulumise tõttu vene koosseisu oli Peterburis kõrge kunstiakadeemia , kus õppisid E.r.k alusepanijad. Alusepanijateks olid Weizenberg , Kõler , Adamson. Kõleri idealliks oli küll vene akadeemiline maalikunst, aga mitmetes väiksemates töödes oli lähedal realismile. Skulptor weizenbergki areenes realismi suunas, Adamson teine kujur võttis eeskujuks prantsuse realistliku skulptuuri. Maalija Paul Raud lähtus Saksa düsseldorfi koolkonna asjalikkusest, kuid kuivavõitu realismist .
Impressionism
Impressionismi võib vaadelda realismi edasiaendusena. Hakati rakendama courbe opõhimõtet, et maalib ainult seda, mida näeb. Mone tõõ impression . Tõusev päike järgi andis kriitikale mõtte nimetada see kunstnikerühm pilkavalt impressionistideks, kunstnikud olid aga sellega nõus, sest oma nägemuismuljete edasiandmine oli neile esmatähtis. Impressionistid kujutasid esimestena kaasaaaegset linna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid, oli ka uutmoodi kujutamisviis, esemeid ei tule maalida sellisena, nagu me neid oletavat, vaid sellisena, nagu neid näeme. Tuleb kujutada seda ka valguse ja õhu kaudu. Pildilt kadusid täpsed piirjooned, ei ole ka suuri ühevärvilisi pindu, tulid erivärvilised pintslitõmbed, vähenes ruumilisus , sest tihti värviti ka varjud värviliseks. Traditsioonilinse kompositsiooni hülgamine- impressionistide eeskujuks tärkav fotograafia , pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Tähtasaimad-mone,renoir, degas, pissarro.
Postimpressionism
Kunstnikud, kes olid impressionismiga tegelenud , aga selles pettunud ja valinud erineva loomingusuuna. Postimpressionismi ei saanud nimetada stiiliks, ega ka vooluks. Kolm suurt postimpressionisti. Van gogh, paul gauguini, cezanne. Van gogh ei tahtmnud enam maalida ainult seda mida näeb, vaid pigem väljendada värvidegfa oma tundeid. Just viimastel eluaastatel maalis van gogh oma kõiger imepärasemad teosed. Ta uskus et värvid võivad näidata nii tundeid kui ideid, kasutas jõulisi värve. Gaguin kogus impressionistide pilte ja hakkas ise maalima. Tema arvas , et impressionism muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma väljendajaks, tema arvcas, et kunst peab kandma olulist hingelist ja vaimset sõnumit.