Korrapärase nelinurkse püramiidi täispindala Pythagorase teoreemi abil Alustuseks selgitan mis asi üldse on Pythagorase teoreem: Pythagorase teoreemi põhimõte kehtib vaid täisnurkse kolmnurga juhul. Sõnastus on lihtne: hüpotenuus võrdub kaatetite ruutude summa ruutjuurega, seega hüpotenuusi ruut võrdub kaatetite ruutude summaga (a ruudus+b ruudus=c ruudus). Näiteks, kui täisnurkse kolmnurga kaatetid (kaks lühemat külge) on 3 ja 4 siis peab hüpotenuus võrduma 5-ga. 0 Vaja on vaid aluskülge ja püramiidi kõrgust. 0 Olgu aluskülg a ja kõrgus H. 0 Arvutame põhja pindala (a ruudus (näiteks 4cm ruudus võrdub 16 ruutsentimeetrit)) 0 Arvutame külgpindala Pythagorase teoreemi abiga. (Sk=m*P, P=4a), sest nurk m-i ja H vahel on täisnurkne (m on põhikülje keskpunkti kaugus püramiidi tipust). 0 Pythagorase teoreem: H ruudus+a ruudus=m ruudus. 0 Külgpindala valem on P*m, seega kui hetkel oleks a=4cm, H=3cm, siis m=...
V = a2 h S t = 2S p + S k 3 V =Sp h Ülesanded 1. Kuubi serva pikkus on 8dm. Leia kuubi täispindala, ruumala, põhja diagonaal ja kuubi diagonaal. 2. Risttahuka põhiservad on 6cm ja 8cm. Kõrgus on kolm korda suurem kui pikem põhiserv. Leia risttahuka täispindala, ruumala, põhja diagonaal ja risttahuka diagonaal. 3. Korrapärase nelinurkse püstprisma põhja ümbermõõt on 48mm. Prisma kõrgus on pool põhiservast. Leia prisma täispindala, ruumala, põhja diagonaal, külgtahu diagonaal ja prisma diagonaal. 4. Püstprisma põhjaks on täisnurkne kolmnurk kaatetitega 3m ja 4m. Prisma kõrgus on neli korda pikem kui põhja hüpotenuus. Leia prisma täispindala ja ruumala. 5. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 16cm ja kõrgus 15cm. Leia püramiidi täispindala ja ruumala. 6
Arvuta tekkinud silindri põhja pindala, külgpindala ja täispindala ja ruumala. 3. Täisnurkne kolmnurk kaatetitega 5 cm ja 12 cm pöörleb ümber pikema külje. Leia tekkinud kujundi põhja pindala, külgpindala, täispindala ja ruumala. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. Kolmnurkse püstprisma põhjaks on täisnurkne kolmnurk, mille hüpotenuus on 15 cm ja üks kaatet 12 cm. Prisma kõrgus on 11 cm. Arvuta prisma külgpindala ja ruumala. 13. Nelinurkse püstprisma põhi on romb, mille diagonaalid on 6 cm ja 8 cm. Prisma kõrgus on 7 cm. Arvuta prisma külgpindala ja ruumala. 14. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 16 cm ning püramiidi kõrgus on 15 cm. Arvuta põhja pindala, apoteem, külgpindala, täispindala ja ruumala. 15. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 18 cm ja apoteem 15 cm. Arvuta põhja pindala, kõrgus, külgpindala, täispindala ja ruumala. 16. Pada on poolkera kujuline
Prisma Sk=P*H St=2Sp+Sk V=Sp*H Püramiid Sp=1/2*P*r Sk=1/2*P*mn St=Sp+Sk V=1/3*Sp*H Tüvipüramiid Sk=P1+P2/2*mn V=H/3(S1+S2+S1S2 St=Sk+S1+S2 1a. Nelinurkse prisma põhjaks on ristkülik on külgedega 10m ja 15m. Prisma kõrgus on 8m. Leia St ja V? Sp=10*15=150 Sk=50*8=400 St=2*150+400=700 V=150*8=1200 1b. Kolmnurkse prisma küljed on 6m, 10m, 8m. Pikemale küljele tõmmatud kõrgus on 3m. Leia prisma St ja V kui prisma kõrgus on 9m? Sp=10*3/2=15 Sk=24*9=216 St=2*15+216=246 V=15*9=135 2. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 20m ja püramiidi kõrgus on 8m. Leia püra St ja V? Mn=ruutjuur(10ruut+8ruut)=12,8 Sp=1/2*80*10=400
Eestis.Augustis 1884 lammutati keskaegne kirik vundamendini maha. Lagunevat vana kirikut alles ei jäetud ega tehtud ülesmõõtmisi, mis oleksid muinsusest arhitektuuriloossegi jälje alles jätnud. Vaid asjaarmastaja detailitäpne joonistus annab ettekujutuse, milline praeguse kiriku eelkäija Jüris välja nägi. See oli tõenäoliselt 14. sajandi keskpaiku ehitatud, kolme kandekonsooliga nelinurkse viilutorniga ühelööviline, Harjumaal haruldane kolmetraveeline, nelinurkse kooriruumiga kirik Praegune kirik Praegune Jüri kirik, mis ehitati vana kiriku vundamendile, pühitseti sisse 15. detsembril 1885.1886. aastal sai orelimeister Gustav Normanni poolt Jüri kiriku jaoks ehitatud orel 2 manuaali ja 20 registriga valmis.See on kergelt pseudogooti, kuid nii välis- kui ka sisearhitektuurilt stiiliühtne neogooti stiilis kirik (arhitekt Friedrich Axel von Howen).Kirikul on esinduslikud küljefassaadid, mille dominandiks
3 linnuse põhitüüpi: 1. Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2. Tornlinnus sobis enamasti väiksemale kaitsemeeskonnale. Soodsaim kaitsesuund oli ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. ( näiteks Vao tornlinnus, Kiiu torn) 3. Kastell linnus nelinurkse müüriga piiratud ala. Näiteks mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, ka Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus. 4. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi , näiteks võisid torn või kastell linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. · 14. Saj. Sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp konvendihoone. See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad nelo hoonetiiba
Vararenessansi arhitektuur Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. · Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes · Brunelleschi.Pazzide perekonna kabel Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx. Palazzo Medici · Palazzo Medici Alberti palazzode uus ajastu, iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, see muutis ehitise pidulikumaks ning rõhutas mittekindluslikku iseloomu. Antiikeeskujud kirikuehituses. Sant` Andrea kirik Mantovas Itaalias: pilastrid .
Babülon Piiblis nimetatakse Babüloni linna kui Paabelit. Babüloni linna asutas ,,vägev kütt" Nimrod. Babüloni linn oli muistne Vana ja Uue Babüloonia pealinn. Linn on nelinurkse kujuga ja umbes 96km ümbermõõduga. Linna ümbritseb suur veega täidetud kraav ja linnast voolab läbi Eufrati jõgi. Ümber linna on 23 ja 92 m kõrgune müür. Müüris on 100 väravat. Asub Eufrati ääres, praeguset Bagdadist umbes 80 km lõunas. Elati tihedalt üksteise kõrval põletamatta tellistest lamedakatustega majades. Enamasti oli neil sisehoov, kust pääses edasi elu ja oleruumidesse. Suuremad majad olid mitmekorruselised, alumistel
ROOMLASTE ELAMUD JA ROOMA LINN · Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. · Aatrium- keskmes paiknev ristkülikukujuline ruum mida piirasid igast küljest magamistoad. · Aatriumi kohalt oli katus avatud. · Põranda keskel asetses bassein (Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis) · Aatrium oli omalaadne pere- või elutuba. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem rajati majade taha eraldi ruum. · Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem
Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjaliks. Etruski kunstis oli samuti ilmekaid pronkskujusid, sest pronksivalus olid nad tõelised meistrid. 4. Milline on Kapitooliumi emahunt? Kapitooliumi emahundi skulptuuril on kujutatud emahunti, kes imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja tema kaksikvenda Remust. See on valmistatud pronksist, ning esialgselt arvati, et see pärineb 500 aastatest p.Kr. 5. Kirjelda etruskide templit. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Hooned olid paigutatud kõrgele alusele. 6. Kirjelda Rooma Panteoni. Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik- Rooma jumalate templina umbes 115-125 p.Kr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis
Siselinna põhjaosas paiknesid uus ja vana loss, hulgaliselt templeid ning tsikuraat peajumalale pühendatud templiga. Siselinnale liitus linna kaguosas veel samuti müüriga kaitstud "uus" linn. Linnamüüris oli mitu väravat. Assuri tänavad olid kitsad ja kõverad, hooned umbseintega. Kogu elutegevus oli koondatud siseõuedesse. 2) Dur sarrukin - Ainult residentsiks rajatud suurejooneline linn, mis ehitati praktiliselt 4 aastaga valmis. Dur Sarrukin oli nelinurkse põhiplaaniga ( Mesopotaamia alade linnadele oli iseloomulik, et nelinurkse põhiplaaniga linnade nurgad olid suunatud põhiilmakaarte poole. Uurijad väidavad, et selline linnaplaneerimine seostub ka Mesopotaamia alade rahvaste pärimusega loode-, edela-, kagu- ja kirdetuulte müstilistest omadustest, mistõttu müüri sirged lõigud just nende tuulte suunas pidi ehitatama). Linna territooriumiks arvatakse ca 30 ha, mida piiras 7 km pikkune ringmüür.
püramiid. Esimene nimepidi teatav arhitekt oli Imhotep. Egiptuse püramiid oli suuremõõtmeline kivist ehitis, mille nelnurksest alusest tulenevad kolm kulge kohtuvad tipus ühes punktis. Tuntumad püramiidid ol Giza püramiidid. Olulised olid ka templid, neid ehitati jumalate kummardamiseks ja vaaraode mälestamiseks. Seal viidi labi rituaale . Ja neid peeti selle jumala voi vaarao eluasemeks. Templil oli kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravaehitis, mida nimetatakse pülooniks. Sambad olid ka olulised, need kaunistasid templites taimevormid ja hieroglüüfid. Egiptuse arhitektuur pidi sisendama lihtinimesse aukartust maiste ja taevaste võimukandjate ees, selle üldilme iseloomustamiseks kasutatakse väljendit ,,Masendav suurejoonelisus“ Joonis 3. Chephreni püramiid ja selle ees nn Suur sfinks. Joonis 4. Mykerinos püramiid
(Niguliste kirik) 1230 (Kirik rajati algkujul 1230. aastal) (kirik on gooti stiilis) (Tallinna loomaaed) 350 (Üle 350 looma- ja linnuliigi) (peipsi järv) :3555 km² : 25 km³ : 15,3 m :7 m (Kõrgus merepinnast) 30 m vali ise kumb pilt parem on (Tuhamäed) (Suurimad tehismäed Eestis) (Kõrgeim) 115m : 2 603 ² : 37 525 (endla raba) : 10110 ha 460 182 (460 taimeliiki ning 182 linnuliiki) (Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis.) 1272 (Ehitamist alustati juba 1272. ...
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Templite tüübid Peripteral Dipteerid Tähtsamad templid Apollone tempel Korintoses Artemis tempel Korful Aphaia tempel Aigiinas Mõisted PÜLOONVanaEgiptuse templi kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravaehitis Huvitavaid fakte templitest Täname tähelepanu eest! J
valuplokid, slääbid, bluumid, nelikanttoorikud, talatoorikud – sõltuvalt sellest, millist toodet tahetakse valmistada. Kuumvaltsimisel saadud tooted klassifitseeritakse enamasti kuju järgi kahte põhitüüpi: lehttootedja pikad tooted. Juhtme valtsimine Traat on väikese (harilikult ümmarguse) ristlõikega pikk metallmaterjal, mida toodetakse valtsimise (5 — 12 mm) või ja tõmbamise (kuni 5 mm) teel. Traat on väikese tavaliselt ümmarguse, nelinurkse, kuusnurkse, ovaalse, kolmnurkse või mingi muu ristõikega pikk ja peen metalltoode, läbimõõduga kuni 12 mm. valtsimispingid Kasutatud materjal • http://levstal.com/valtsimine/ • http://web.zone.ee/metallityy/TRAADIPLEKITYY/traatplek k_6.html • http://e- ope.khk.ee/oo/2012/metalli_painutamine/untitled.JPG • http://castle.pri.ee/?page_id=4339 • https://www.youtube.com/watch?v=o6m1Uii5v2I
O BLOIS' LOSS Väiksem Keerdtrepp · FONTAINEBLEAU LOSS o Asub suures pargis o Seal on töötanud ka itaalia maalikunstnikud ja skulptorid, maneristid o Itaalia manerism fontainebleau koolkond ( jäljendajad ) · Leonardo kutsuti Prantsusmaale, kus ta suri ja on maetud · LOUVRE'I LOSS o Enamus sellest barokk- või klassitsismistiilis o Mõned tiivad renessanssstiilis vanem osa ( idaosa nelinurkse siseõuega - sellest läänetiiva hoovipoolne fassaad ) arhitekt LESCOT Poolsambad, pilastrid Arvukalt skulptuure ja reljeefe Goujoni omad 3-korruseline ülemine on poolkorrus Atika korrus o Koosneb vanast ja uuest Louvre'ist · Prantsuse renessanss-skulptuur: O JEAN GOUJON NÜMFIDE RELJEEID "SÜÜTUTE KAEVUL" praegu Louvre's o Germain PILON
SUURE PÕLLE TÖÖTLEMINE 1) Võtame põlleks vajalikud mõõdud ning lisame õmblusvaru. Põlle pikkus: 85 cm + õv 6,5 cm(alläärde 2,5 cm ja ülemisse serva 4 cm) Põlle laius: 75 cm + õv 2 cm ( külgedele 1 cm) Vöö pikkus keha ümber: 140 cm + õv 1cm ( otstesse 0,5 cm ) Vöö pikkus kaela ümber : 45 cm + 1 cm Vöö laius: 8 cm + õv 1cm (2xvööpaela valmislaius ja 2x0,5 cm ) Tasku pikkus: 15 cm + õv 5,5 cm(alläärde 1,5 cm ja ülemisse serva 4 cm) Tasku laius: 25 cm + õv 3 cm ( külgedele 1,5 cm) 2) Lõikame välja põlle detailid. 3) Töötleme põllepaelad. 4) Töötleme lõikeservad kahekordse palistusega ja kinnitamisel jäävad põllepaelad palistuse vahele. 5) Valmistame tasku. a. Äärestame lõikeservad ehk küljed ja allääre b. Töötleme käänise osa nurgad ehk taskuava. c. Töötlem...
Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. 6. Kalendrisse Nad tegid aasta 365 päevaseks, ja iga nelja aasta tagant on 1 lisapäev. 7. Roomaste riietus : · Alusrõivas tuunika · Pidulik pealisrõivas tooga · Ametimehed kandsid lumivalget rüüd · Jalanõudena olid neil sandaalid 8. Rikka roomlase elamu Ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud. Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis asetsespõranda keskel väike bassein. Vaese roomlase elamu Mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad.
(Sfinks) Skultuurid olid määratud otse vaatamiseks. Valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist. Vaaraod olid alati ikka sama näoilme, soenguga ja riietusega. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid olid hoopis väiksemad, tunduvalt elavamad. Tihti puidust ja värvilised. 12. Kirjelda Kreeta losse ja nim. kuulsam! Lossid koosneisd väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eritasapinnal olevaid ruume ühendasid trepid. Valgust saadi galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed ja sambad olid puust. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihit kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja mitmesuguseid pilte.(Knossos, Phaistos, Hagia Triada) 13
Narva kastellinnus Peaaegu seitse sajandit on Narva jõe kaljusel kaldal, Venemaa ja Eesti piiril, seisnud suursugune Narva linnus. Tema ajalugu algab ristirüütlite valitsemisega Baltimaades. Juba XIII sajandi lõpus oli taanlastel siin tugev kants, mis kaitses läänemaade huvisid Eestimaal ja oli ka heaks varjupaigaks vallutajatele põlisrahva mässude puhul. Arvatavalt koosnes linnus XIV sajandi esimesel poolel peahoonest ja kahest eesõuest. Peahoone oli nelinurkse kujuga ringehitis, mille loodenurgas asus torn. Põhjahoov teenis linnuse lisakaitsefunktsiooni. Suur läänehoov oli sõja puhul elanikele peavarjuks. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn praeguse Pika Hermanni torni eellane. 14. sajandi vältel laiendati linnust
Itaalia renessanss 1. Renessanss ehk taassünd.Võeti kasutusele,et taastada vana antiikkunsti(vana-kreeka ja vana-rooma). 2. Perioodid: 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss 16.saj-kõrgrenessanss Vararenessanns(15.saj) I. Palazzo-Nelinurkse põhiplaaniga,keskel kaarkäikudega ümbritsetud siseõue.Gootikale omane vertikaalsus asendus siis horisontaalsusega.Kolmekorruselised hooned.Taas tuli moodi ümarkaar.Antiikarhtitektuuri detailid:sambad,poolsambad,kolmnurksed viilud Karniis-Seinapinnast eenduv ehisliist.Asus korruste vahel. Rustika-Palazzo alumine korrus laoti tahumata kividest. II. Brunelleschi-Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale 2) Donatello-´´Taavet´´ 3) Verocchio-´´Taavet´...
jumalatüüpi. Amon-Ra tüüpiline päikesejumal, eluandja, õiguse, korra looja. Isis varaseim ja tähtsaim, toidujumalanna Nephthys Sethi naissoost Anubise, surnute riigis, Osirise selja taga. Osiris Isise, surnuteriigi Anubis koera peaga surnuteriigis. Thot jumalate kirjutaja, tarkuse, teadmiste Templid Nelinurkse põhiplaaniga Väljast müüriga varjatud sammasehitised alefnossomundo.blogspot.com 8371149.la02.neti.ee Müüdid jumalatest Ra enam maa peal valitseda päikesena kõrgustesse järglastele. pojapoeg Osiris Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal talupoegadele kõike tarvilikku Aitas õde ja abikaasa jumalanna Isis Jäi lühikeseks Vend Seth ründas Osirist Tappis ta, surnukeha, mööda Niilust allavoolu
sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2) tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. 3) kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade
Antiikaja templite erinevused. Suurejoonelised ehitustööd Kreekas toimusid klassikalisel ajajärgul.Templid ehitati kõrgetesse kohtadesse astmeliselt tõusvatele alustele.Ehitusmaterjaliks oli marmor,kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite mõõdud,üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest ühes või kahes reas.Madal kolmnurkne viilkatus,katuse viilu all oli kolmnurkne ala-frontoon,see oli kaunistatud skulptuuride ja reljeefidega.Katuse serva all olev talastiku osa-friis,oli ka sageli kaetud reljeefidega.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria-lihtne tugev sammas ilma baasita,joonia-sammas saledam ja kõrgem,toetub ümmargusele baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid...
kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel. edastada inimese hingeelu avamine. Tahvelmaali osatähtsus oli madalmaades suur ja peamiselt Leiutas TSENTRAALPERSPEKTIIVI ÕPETUSE (jooned koonduvad ühte punkti). PALAZZO (nt Palazzo kasutati õlimaale. Tuntuim on JAN van EYCK ja venna HUBERTI Genti altari maal. Madalmaade poliitika ja Medici)(it. Palee) need olid kolmekordsed, nelja tiivaga ja nelinurkse siseõuega palee. Kadunud oli religioon oli 16. saj väga konfliktiderohke. Veriste võitluste kiuste jätkas majandus ja kultuur arengut. võrreldes gootiga teravkaar, akna ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed, vertikaalse suunajoone Kunstnikud jagunesid kaheks: need kes jätkasid samu jooni nt:PATINIR mõjukaim maalikunstnik. asemel hakkas domineerima horisontaalne, kõrgustesse pürgiv kergus asendus masiivse ja tasakaaluka Peamiselt maalis loodust
vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid. Brunelleschi arhitekt ja skulptor. Ta oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Firenze toomkiriku kuppel, Firenze Leidlaste Kodu. Chiberti skulptor. Kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed nn ,,Paradiisi väravad", mis läigivad nagu oleks kullast(28 reljeefi). Reljeefidel on kujutatud piiblistseene. Donatello skulptor
ühiskonna kindel Suured vallutused ( ka Kreeka vallutamine) Lubjamördi kasutamine. koostisosa. Kultuur on komplitseeritum ja Sambad olid dekoratiivsed. Tempel koosneb mitmepalgelisem. Turuplatsil oli suur osatähtsus. peamiselt kandvatest ja Ei tundnud personifitseeritud jumalaid. Linnad olid hästi planeeritud. kantavatest osadest. Jumalad olid üksikutes vormides inimese, Nelinurkse põhiplaaniga Religioossed ehitised, eeskätt aga ühiskondliku tegevuse võrdkujud, jumalakojad. templid. nad oli mõistuse looming, mitte elava Sammaste paigutus on Skulptuure tehes see fantaasia vili. peripteeli järgiv. idealiseeriti, defekte ei Isiksus oli riigi vastand, nende omavahelised Võis leiduda samasuguseid kujutatud.
a. Kunstist sai arulemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 6. Mida ja kuidas nad püüdsid edasi anda? Itaalia kõrgrenessanss? a. Püütakse edasi anda õhkava luule(poeesia) tunnetust. 7. Mida võtsid antiikajast üle skulptorid? a. Kujud anti edasi tõetruult, hakati jälle kujutama rõivastamata keha. 8. Mis on palatso? Kirjelda seda. a. Paleed, kolmekordsed, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus madal. Vanemad olid küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. 9. Kes maalis Sixtuse kabelit? a. Laemaalingu tegi Michelangelo, põhjapoolsema seina Pietro Pierugiona, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli, lõunapoolse
etruski kujude näol see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad need leiutati
"arhailist" naeratust. *Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. * Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Templid Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid
"arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Etruski tempel Linnavärav Perugias Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Sambad meenutasid Kreeka dooria sambaid kuid neil oli baas ja puudusid kannellüürid. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika
kasutama vastavaid kummikindaid. Tugevasti määrdunud marrastuste puhul peab kõigepealt puhastama kohta külma voolava veega ning seejärel tuleb tupsutada desinfitseeriva vahendiga nagu näiteks Asept, Gutasept või siis ka Burnshield. Marrastusi tavaliselt ei pea kinni siduma. Väikeste haavade puhul tuleb haav kõigepealt puhastada kas külma vee või desinfitseeriva vahendiga. Järgmiseks peab haavale asetama steriilse nelinurkse lapi, mida kinnitada kas sideme või kleepplaastriga. Sügavate haavade puhul tuleb kõigepealt verejooks peatada ning helistada kiirabisse. Verejooksu peatamiseks tuleb suruda tugevalt steriilse lapiga haavale 10-20 minuti jooksul (väga tugeva verejooksu puhul võib ka lihtsalt käega haavale suruda, kuid seda ainult juhul kui kiiresti ei ole steriilset lappi võtta). Kannatanu peab panema lamama. Jalad põlvedest kõverdatult või tõstetult kõrgemale
• Amon-Ra (peajumal) • Horos (vaaroa võimu kaitsja) • Osiris (suremise ja taasärkamise jumal) • Härg • Skarabeus • Madu • Pistrik Arhitektuur • Tähtsamad ehitised -Haudehitised -Templid Haudehitised • Mastaba (vanemat tüüpi) • Astmikpüramiid • Püramiid Nn. Surnute linnad: Sakkara, Giza. Templid • Pühendatud jumalatele, vaaraodele. • Templid väga võimsad ja suured. • Nelinurkse põhiplaaniga, kõrge müüriga must maailmast eraldatud, osalt lahtine ehitis. • Templi väravaehitist nim. Pülooniks, asus templi kitsamal küljel Suuremad templid • Karnaki temple (370x100m, 134 monumentaalset sammast). • Luksori temple, pühendatud Amon-Ra’le. • Hatšepsuti matusetempel. • Abu Simbeli kaljutempel. Skulptuur • Säilinud palju – arvati, et keha hävimisel läheb hing skulptuuri.
nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi Etruski tempel Linnavärav emahunt Perugias Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Sambad meenutasid Kreeka dooria sambaid kuid neil oli baas ja puudusid kannellüürid. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll
mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge linnamägi 2) tornlinnus- Sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülevalt alla ja kivist torn võis kaitsta edukalt suure hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus Oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Selline oli esialgne, mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, samuti Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnuse algvorm. 4) konvendihoone 14. Saj valitsevaks saanud korrapärane linnusetüüp. Ordurüütlid pidid elama munkade kombel üheskoos ja neile sobis elupaigaks kindlustatud klooster. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Tavaliselt kolme korruselised. All majapidamisruumid ja üleval kaitsekorrus
juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste
kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Louvre'i loss: Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom. Blois' loss, Chenonceaux loss, Cloux loss Renessanss-skulptuur Jean Goujon (~1510-1566) üks Louvre'i fassaadi skulptuuride autoreid. Kuulsaim teos nümfide reljeefid "Süütute kaevul" Pariisis. Nümfide poosid ja proportsioonid
1). Millisest sündmusest sai alguse renessanss- skulptuur? Friense toomkiriku võistlus ukse kujundamises. 2). Milliseid ilmalikud skulptuurid muutusid 15. saj populaarseks? Elusuuruses Taavet (kes sümboliseerib tarkust, hiljem ka muutub füüsiline oleks tähtsaks) ja ratsamonumendid. 3). Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tätsaim kunstikeskus? Firenze. 4). Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhidektuuris? Filippo Brunelleschi. 5).Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes? Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Frienze toomkiriku kaheksatahulin ekuppel. 6). keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschi. 7). Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Frienze patriitsiperekonnad? Paleesid, kolmekorruselisi, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sisseõuega, madaka katusega, vanemad on kindlusetaolised ehitised. 8). Millise hojaku poolest erineb 15. saj. kultuur teravalt gootiaegsest? anti...
ASSÜÜRIA JA UUS- BABÜLOONIA KUNST 2010 ASSÜÜRIA Assüürlased lõid oma riigi II aastatuhande I poolel e.Kr. Elasid Tigrise keskjooksu alal Assüüria muutus suurriigiks I aastatuhande alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin(Horsabad) ja Ninive(Kujundzik) ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine Õitseaeg oli 8.-7. sajand e.Kr. Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest Assüüria valitseja Assüüria kunsti tõus algas 9. sajandil e.Kr. Oluliseks osaks oli lossiehitus. Tuntumad lossid on Sargon II loss Horsabadis ja Assurbanipali loss Ninives Paleed olid hiiglaslikud ja luksuslikud. Sageli kaunistasid neid erinevad skulptuurid, kuld ja hõbe Sargon I Sargoni II lossi kujutis Asus Horsabadis 210 erineva suurusega ruumi 30 siseõue, as...
Milleks neid rajati? monument. Rajati, et avaldada austust väga headele väejuhtidele. 12.Too 2 näidet triumfikaartest? Orange'i triumfikaar , Arc de Triomphe. 13. Kirjuta lahti mõiste poolsammas Pikkupidi poolitatud sammas, mis pandi sileda poolega vastu ehitise seina. 14. Kirjuta lahti mõiste pilaster Nelinurkse läbilõikega poolsammas. 15. Monument Trajanuse sammas kellele oli Traianusele. pühendatud? NIMI: Kelly Õunapuu
Tallinna, Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus 12. kaupmeeste olil elamine kitsas. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. 13. "Sumatants" oli keskaja kunstis keskne teema. See väljendab mõtet, et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Säilinud Niguliste kirikus. 14. 15. Karja kirikul puudub kellatorn. 16. Sakraalehitus on usukultuslik ehitis(klooster, kirik,kabel) 17. See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. Ainsana on säilitanud oma keskaegsed vormid konvendihoone Kuressaares. 18. Raekoda, Oleviste gild, suuregildi hoone. 19. Toomkirik, nigulistekirik, Pirita klooster.
Nad tapsid Amuliuse ja seadsid uuesti võimule oma vanaisa Numitori. Vennad ei tahtnud jääda Alba Longasse ja asutasid uue linna sellesse kohta, kust karjused olid neid leidnud. Linna rajamisel Palatinuse künkale tekkis nende vahel tüli, kui Remus hüppas pilkeks üle Romuluse vastehitatud linnamüüri. Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema järgi saanudki Rooma oma nime (ladina keeles Roma).) Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. (Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. ) (Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele võlvide ehitamise tehnika. ) (Etruskid polnud küll võlvide leiutajad need leiutati Idamaadel,
sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks vastakat teooriat. Enamasti lähtutakse 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt esmalt ehitati üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn. Seda täiendati mõni aeg hiljem nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandist pärit linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hiljem linnuse uurimisega tegelenud Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on pooldanud siiski Seuberlichi teoorit, täiendades
Viikingiretkede mõju Euroopale Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubal...
Praegusel ajal on laululuik looduskaitse all. Väikeluik: Väikeluik on kõikuva arvukusega läbirändaja mõlemal rändeperioodil. Eelistab peatuda suurematel ja avaramatel põldudel või heinamaadel. Väikeluik on Eestis läbirändaja. Linnud saabuvad märtsi lõpul või aprilli algul, lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Väikeluige isas ja emaslindude välimused on sarnased, küll aga on isane natukene suurem. Sulestik on valge. Väikeluigel on kas nelinurkse või ümardunud kujuga sidrunkollane laik nokatüvikul. Eluiga on kuni 20 aastat. Emane muneb okstest, samblast, rohust ja heinast meisterdatud pessa mai lõpus või juunis 23, harva 46 kollakasvalge muna. Väikeluige menüü moodustavad kaeluspenikeele ning kamm penikeele suure energeetilise väärtusega sigipungad ja pehmemad risoomiosad. Väikeluik on looduskaitse all.
Need on näha pildid, kus ma olen punase köögimööbli kõrvale teinud rohelise õunaga pildi ja rohelise taime, ning punast värvi laua alla panin rohelise triibuga vaiba. Ning valisin punsele köögile lillakat värvi ahjuukse. Kuid tulemus oli minuarust väga meeldiv. Selles köögis on mitmeid põnevaid detaile. Esiteks kindlasti U-kujuline laud. See on väga stiiline ja praktiline. Väga lihtne on tuua asju lauale ja ka ära korjata. Kuid vajadusel saab teha sellest lauast ka nelinurkse laua, lükates alumised plaadid välja. Teiseks on kindlasti kamin. Söömis asjal põlev kamin on väga mõnus, tekitab meeldiva õhkkonna, eriti veel, kui on külmad talvised õhtud. Kaminast peegeldub kollane tuli ja punane köök tekitavad oranzi kuma köögis. Isliklikult mulle meeldib väga selles köögis väga küüslaugu lamp. See lamp on tehtud puu koortest ja kujult on küüslauk. Värvidest: Seinad- heleroosad Põrand beez ( puust) Lagi- hele- ja tumepruun (puidust)
Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi, sest võlvi raskus toetus nurga postidele. Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Palju kasutati ka poolsambaid See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. Seda pilastriks. Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest. Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid. Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama. Kõige uhkemad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka
meetriste läbimõõduga ring ja selle keskele oli asetatud rist, kuhu sängitati surnu. Ringi, kirstu vahele ja peale kuhjati kividest küngas. Keskele maeti tavaliselt mees ja sageli asetati kõrvale naine või laps. Kivikirstkalmetega samas kohas esines ka lohukivid. Kivisse kraabiti lohukesed. Lohkude tähendust pole siiani teada. Eelrooma rauaaeg 500 eKr.- 50 pKr. Sel perioodil hakati matma tarandkalmetesse. Need olid kiviridadest või müüridest. Nelinurkse kujuga, laius oli 1-2 m ja pikkus 2-3 m. Surnud maeti tarandmüüride vahele. Vahel maeti surnud ka põletatuna. Keskmine rauaaeg (450-500 pKr.) ja viikingiaeg (800-1050 pKr.) maeti ka surnud vanadesse tarandkalmetesse. Tehti ka uusi kivikalmeid, kuid need kujutasid endast ilma selge konstruktsiooniga kivivaresid. Surnule pandi kaasa kullatuid esemeid. Kagu-Eestis levisid kääpad põletusmatustega. Kääpad oli liivast kuhjatud. Selle all olid põletusmatused väheste panustega
ASSÜÜRIA JA UUS-BABÜLOONIA KUNST 2013 Kärdla Gümnaasium Kerly Klee ASSÜÜRIA Asüürialased lõid oma riigi II aastatuhande I poolel e.Kr Elasid Tigrise keskjooksu alal Asüüria muutusnsuurriigiks I aastatuhande alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin ja Ninive ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks oli oma kuninganna ülistamine Õitseaeg oli 8-7. sajandil e.Kr Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest ASSÜÜRIA VALITSEJA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asüüria kunsti tõus algas 9.sajandil e.Kr. Olulised olid lossiehitused. Tuntumad lossid...
mähiti üle ühe õla. Nagu kreeklastele, oli ka roomlastele pükste kandmine võõras. Jalas kanti sandaale. Vaesemate roomlaste põhitoiduks oli leib ja jahust tehtud puder, ka kala juur- ja puuviljad. Jõukamad roomlased sõid kolm korda päevas. Õhtusöök koosnes eelroast, praest ja magustoidust, milleks olid sageli puuviljad. Kreeklased sõid liha siis, kui ohverdati mõni loom jumalatele, roomlased seda aga ei teinud. Toidu kõrvale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamuks oli nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskel oli aatrium, mille katus oli avatud ning ruumis oli bassein vihmavee kogumiseks. See oli omamoodi elutuba, kus võõrustati ka külalisi. Hiljem rajati majadele ka sammastega ümbritsetud aedu. Kreeklastel seevastu oligi maja üheks olulisemaks osaks siseõu. Roomlastele polnud sport nii oluline kui kreeklastele. Roomlaste lemmik- meelelahutuseks olid närvikõdi tekitavad vaatemängud. Jälgiti veriseid võitlusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
