GERMAIN PILON KRISTOFER SEIL 10.A ELULUGU · G.Pilon sündis 1535. aastal Pariisis ja õppis koos oma isaga, Antione Piloniga. · Huvitav fakt on, et ei ole teada täpne sünniaasta. Arvatakse kas 1535 või 1525. · Prantsuse renessansi (hilisrenessansi) skulptor. · Dokumendid näitavad, et tema ja tema isa koostööl valmisid mitu religioosset kuju ja hauakambrit. · Õppis töötama marmori, pronksi, puidu ja terrakotaga. · Tänu sellele, et arvatavasti sündis ta 1525 on tema nimel ka mitmed
1514_ P R 1525 1535 1546 1547-1549 1554 1563-1570 1570 1571 A N T Francois Coulet Jean Clouet Pierre Lescot Francois Jean Goujon Germain Pilon Germain Pilon Jean Decault S Francoi I hobusel Francois I Louvrei lossi fassaad Pariisis Blois' lossi keerdtrepp Süütute kaev Diana hirvega Henry II ja Kuninganna Caterina U
Renessanss Prantsusmaal · Losside nimesid kontrolltöös ei küsi. · Oluline arhitektuuri (losside) üldiseloomustus. · Skulptuuridele tähelepanu pöörata! jahiloss Chambord Chenonceaux´ loss Pierre Lescot´ (1510-1578) · Louvre´i loss Fontainebleau loss Ussé loss Pariisi raekoda Jean Goujon (u. 1510-1568) · Nümfid süütute kaevult Neli aastaaega Germain Pilon (u. 1535 1590) · Henri II ja kuninganna Caterina de`Medici hauamonument · Jean Clouet · Francois I Francois Clouet · Suplev naine
MADALMAADE KUNST Jan van Eyck Madonna kantsler Roliniga Arnolfini abielupaar Rogier van der Weyden Naise portree Kristuse ristilt võtmine Hieronymus Bosch Narrilaev Kadunud poeg Püha Antoniuse kiusamine Eedeni aed Hugo van der Goes Karjaste kummardamine Jan ja Hubert van Eyck Genti altar suletuna Genti altar avatuna SAKSA KUNST Matthias Grünewald Isenheimi altar Albrecht Dürer Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinn...
sellest läänetiiva hoovipoolne fassaad ) arhitekt LESCOT Poolsambad, pilastrid Arvukalt skulptuure ja reljeefe Goujoni omad 3-korruseline ülemine on poolkorrus Atika korrus o Koosneb vanast ja uuest Louvre'ist · Prantsuse renessanss-skulptuur: O JEAN GOUJON NÜMFIDE RELJEEID "SÜÜTUTE KAEVUL" praegu Louvre's o Germain PILON HENRI II JA KUNINGANNA CATERINA DE' MEDICI HAUAMONUMENT "DIANA HIRVEGA" ??AUTORLUS · Prantsuse renessanssmaal: o Pole eriti silmapaistev o Esindatud ainult portree O JEAN CLOUET FRANCOIS Jean Clouet' poeg Mõlemad on portreteerinud kuningas Francois I'st · TUILERIES LOSS hävis 1871 asemele kuulus Tuileries aed
Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad portreekunstis. Tuntumad portretistid Jean Clouet ja tema poeg François François I hobusel Henri III P R A N T S U S E R E N E SS A N SS - S KU L P T U U R Skulptorite sagedaseks tööks olid valitsejate ja kõrgaadli haua monumendid. Germain Pilon (1528 - 1590) andis uue lahenduse hauamonumentidele, kus surma õuduse asemel näidatakse lahkunute väärikus ja ilu. Tema tehtud on Caterina de' Medici ja Henri II hauamonument. Jean Goujon (u. 1510 - u. 1566) Henri II ja Caterina de' Medicii ,,Süütute kaevul" Diana hirvega Tänan kuulamast!
Blois' loss, Chenonceaux loss, Cloux loss Renessanss-skulptuur Jean Goujon (~1510-1566) üks Louvre'i fassaadi skulptuuride autoreid. Kuulsaim teos nümfide reljeefid "Süütute kaevul" Pariisis. Nümfide poosid ja proportsioonid maneristlikud, imetlusväärne nende läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng. Hauamonumendid: valitsejatele ja kõrgaadlikele sagedad skulptorite tööd Germain Pilon (1528-1590) andis hauamonumendile uue, renessansliku lahenduse. Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. N: Henry II ja kuninganna Caterina de'Medici hauamonument. Renessanssmaal Maalikunstis järgisid prantslased Itaalia eeskujusid, kuid olid iseseisvad portreekunstis. Jean Clouet (~1475/80-1641) ja ta poeb François (~1510-1572) parimad portretistid. Töötasid õukonnas, portreteerisid sealseid tegelasi. Säilinud palju õlimaale ja
· purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja tõstetud 5 reljeefi · kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad · nümfide poosid ja proportsioonid on maneristlikud rohkem elavust ja värskust kui Fontain. Koolkonnas · imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng · osa reljeefe praegu Louvre'i muuseumis · sagedased tööd olid hauamonumendid · GERMAN PILON · andis hauamonumentidele uue lahenduse · kuningas Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendid Saint-Denis' kirikus · kujutas kunigapaari lebavad marmorkujud portreelistena · näitab lahkunute ilu ja väärikust · marmorgrupp ''Diana hirvega'' antiikjumalannat kujutas graatsilise kaunitarina · maalikunstis järgisid itaalia eeskuju iseseisvad portreekunstis · parimad olid JEAN CLOUET ja tema poeg FRANÇOIS
· Jean Goujon [Za(n) Gu'zo(n)] o Louvre'i fassaadi skulptorite autor. o Tema kuulsaim teos on nümfide reljeefid ,,Süütute kaevul" Pariisis. See on purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja ümber tõstetud. Seejuures paigutatiGoujoni reljeefid Louvre'i muuseumisse. Tänapäeval on kaev taastatud aga reljeefid on koopiad. Imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng. · Germain Pilon [zer'mä(n) Pi'lo(n)] o Hauamonumentidele uue, renessansliku lahenduse andja. o Tema loodud on Herni II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonument Saint-Denis' kirikus Pariisi äärelinnas. o Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. o Piloni teoseks peetakse ka marmorgruppi ,,Diana hirvega". Prantsuse renessanssmaal o Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid
hauamonumente. Suurmeister Cornelis Floris'e, kes on eriti tähtis ka arhitektina, skulptuuriteostes on huvitav dekoratiivne ja ornamentaalne külg. Ta oli mõjurikas omapärase keeruka ornamendistiili loojana. Sellesse stiili kuulusid näiteks kartussid, puuviljavanikud, väänlevad vormid, mis meenutasid kõrvalesta jne. Ka Prantsusmaa skulptorite sagedaseks tööks olid hauamonumendid, mis rõhutasid inimkeha kaduvust. Germain Pilon, kelle töödest on palju säilinud, teostas kuningapaari lebavad marmorkujud portreeliste ja elavatena. Nagu oli tema loodud Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonument. Saksamaal, vastandina Itaaliale ja Prantsusmaale, on võrdlemisi vähe kiviplastikat. Parimad saavutused on puuskulptuuri all, mille tähtsaimaks ülesandeks oli nikerdatud tiibaltarite valmistamine. Ühed kuulsamad saksa skulptorid on Veit Stoss, Adam Kraft ja Peter Vischer.
Neljas tase eesti keeles 1995. aastal Viies tase ning selle andis välja kirjastus Eesti Raamat Tegevus toimub peale Esimese maailmasõja lõppu Tegevuspaik on Monterey linn Kalifornias Sündmuskohad, peategelased, lühike sisukokkuvõte Peamiseks sündmuskohaks on maja Tortilla Flati agulis ja ka selle ümbrus Peategelasteks on kuus sõpra: Danny, Pilon, Pablo, Jesus Maria, Piraat (rahvas kutsus teda nii) ja Suur Joe Esimene maailmasõda oli lõppenud ja kui Danny sõjaväest koju jõudis, sai ta teada, et tema vanaisa on surnud ja ta päris kaks tema maja, mis asusid Tortilla Flatis. Väiksema maja üüris ta oma sõbrale, Pilonile, kes kutsus sinna elama veel Pablo ja Jesus Maria. Ühel õhtul jõid nad veini ja läksid magama, unustades küünla põlema ja maja põles maha. Seejärel kolisid nad Danny
❖ PIETER BRUEGHEL vanem - “Maastik Ikarose kuukumisega”, “Jahimehed lumes, “Pimedad”, “Talupoja pulm” ❖ FLORIS - Antverpeni raekorda ❖ Eestis : ➢ ARENT PASSER - Mustpeade maja, De la Gardie hauamonument ➢ SITTOW Prantsuse kunst. 16. sajand. ❖ kuninga, suuradlike ja õukonna tellimused ❖ Loire’i oru lossid ❖ BLOIS’ loss ❖ Chambord ❖ Louvre’i loss ❖ GOUJON - “Süütute kaevul” ❖ Hauamonumendid, ❖ PILON- hauamonumendid, “Diana hirvega” ❖ PORTREEKUNST.
"Diana", mis kaunistas Anet`I lossi sissekäiku (pärast 1548. A., Louvre). Goujoni Diana kuju, mis oma tolleaegse moesoenguga sarnaneb rohkem XVI sajandi naise kui antiikjumalannaga, jätab väga gratsioosse mulje. Koos hirve mitmeharuliste sarvedega ja vibuga, mida ta käes hoiab, moodustab ta ilusa, natuke keerulise joontepalmiku. Aga prantsuse renessansi ilusaim saavutus on siiski Goujoni nümfid. Goujoni ja Pilon töötasid ka uue hauamonumenditüübi kallal. See erines kõigest sel alal varem loodust. Renessansiajal kujunes Itaalias välja magavat surnut kujutav hauamälestusmärk, millele oli omane mingi õilsus ja ideaalsus. Michelangelo loobus Medicite kujude loomisel sarnasuse taotlemisest põhjendusega, et järelmaailm niikuinii ei tea, kuidas lahkunud eluajal välja nägid. Põhjas kujunes juba XV ja XVI sajandil hauamonumendi tüüp, milles surnu
Charles VII favoriit), Charles VII portree (Ch. VII Võidukas, s. 1403, valitses 1423- 1461). JEAN CLOUET (1485-1541), Francois I õuemaalija - Fr. I portree. FRANCOIS CLOUET ( 1505- 72), Jeani poeg, portretist, "Suplev naine" (Diane), H II, C de M, Ch IX portreed PIERRE LESCOT (1510-78), arhitekt, Louvre (1546). JEAN GOUJON (1510-68), arhitekt, Louvre, Süütute kaev (5 reljeefi, Louvre`is), "Diana hirvega". GERMAIN PILON (1535-90), skulptor, Henri II ja Katariina di Medici hauamonument Saint-Denis` kirikus, Kolm graatsiat Henri II südamega. LOSSID: Loire`i oru lossid, Prantsuse kuningate jahilossid, Loire`i jõgi 1012 km. FONTAINEBLEAU. 60 km. Pariisist.Seal elati alates kapetingidest kuni Napoleon III-ni.Loss meeldis Napoleon Banaparte`ile. Valge hobuse õu e. Hüvastijätu õu - 20.04.1814 - Napoleon I jättis hüvasti oma kindralitega ja sõduritega enne Elba saarele minekut. Hobuseraua trepp
Jahimehed lumes- maal kuulub aastaaegade tsüklisse, mis koosneb 5-st maalist; "Sompus päev", "Heinategu", "Viljalõikus", Karja kojutulek" ja "Jahimehed lumes." Pimedad- vaimse pimeduse kujutamine, inimese loomastumine; ilusa taustana maastik tahaks justkui märkida, et loodus on inimlik, inimesed ise ei ole. 11. Kõrgrenessansi skulptuur. sagedasteks töödeks olid hauamonumendid, mõned neist esindasid keskaegsete traditsioonide jätkumist. Germain Pilon ndis uue lahenduse hauamonumentidele. Tema lõi Henri II ja kuninganna Catherina de' Medici hauamonumendi Saint-Denis' kirikus Pariisi äärelinnas. Pilon kujutas paari lamava marmorist portree kujuna., ta arvas, et lahkunute ilu ja väärikus võis ka peale surma neile alles jääda, mälestust ei pea kustutama, tema teosekski peetakse ka marmorgruppi "Diana hirvega" antiikjumalannat kujutas ta graatsilise kaunitarina. 12. Leonardo da
Kuulsaim kujur Jean Goujon (u. 15101568) oli kaastegev Louvre'i ehituse juures tegi lossi nissidesse reljeefe. Prantsuslik peenus + elav loomulikkus. Goujoni naisetüüp = nõtke, pikajalgne, väikese pea ja korrapärase sirge ninaga on taaskasutamist leidnud paljude hilisemate prantsuse kunstnike poolt. Sellised olid ka Goujoni veekruusidega nümfid nn. «Süütute kaevu» reljeefidelt Pariisis. · Prantsuse skulptuuri parimaid jooni esindas ka Germain Pilon. Haaravalt mõjub ta hauamonument kuningapaar Henri IIle ja Firenze suguvõsast pärit Katariina di Medici'ile. · Erandlikult kuulub siia ka 15 saj kespaigas tegutsenud Jean Fouquet. Teda peetakse nii renessanss kui ka gooti kunstnikuks. Olustiku ja massistseene kuj miniatuurid: "Juudi mälestised". 2osaline altarimaal "Meluni diptühhoni tiivad", kus Madonnana on kuj Charles VII armukest Agnes Soreli. Pr kuninga õueunstnik, Charles VII portree
· Paolo Veronese · Pieter Brueghel vanem · Raekoda Antverpenis · Mustpeade vennask · Gildihooned Amster · LEONARDO DA VINC Maarja kummardamine · FRA ANGELICO Maarja kuulutus · MICHEL SITTOW Maa · Raffael "Ateena kool" · Tizian "Maarja taevaminek" · Michelangelo "Viimne kohtupäev" · Michelangelo "Viimne kohtupäev" · Raffael "Sixtuse kabeli laemaal" · Michelangelo "Sixtuse kabeli laemaal" Hauamonumendi reljeef · Jean Goujon - Henry VIII-le · Germain Pilon - Francois I-le · Arent Passer - Pontus De la Gardie´le Selle skulptuuri juures saab kasutada mõistet · Allegooria · Pieta · Kontrapost See detail kuulub Taavetile, autoriks · Verrocchio · Donatello · Michelangelo · Raekoda Antverpenis · Peetri kirik Roomas · San Lorenzo kirik Firenzes Paradiisiväravad kuuluvad
Tema ehitatud tiib on kolmekorruseline, puhtalt renessansslik- kaunistused ja nisid. SKULPTUUR Louvre'i fassaadi skulptuuride autor- Jean Goujon. Tema kuulsaim teos on süütute kaevu reljeefid( see on purskaev), asuvad praegu Louvreis. Nümfide figuurid on väga maneristlikud. Väga meisterlikult on kujutatud riiet. Nümfid on elavamad kui olid kujud Foin. Koolkonnas. Skulptorite tähtsaimad tööd olid hauamonumendid. Mõned tegid keskaegseid, aga uue lähenemise leidis Germain Pilon. Tegi Henry II ja Katarina Meidici hauamonumendi st.Denisi kirikus. Kuningapaari realistlik kujutus, hoiab nende mälestust ilusana. Kujutab neid peaaegu alasti. Piloni skulptuur on ka ,,Diana hirvega". ( ei teata tegelikult täpselt, kas see on tema tehtud või mitte. ) Antiikjumalannat on kujutatud kaasaegsena. MAALIKUNST Järgitakse Itaalia eeskujusid. Isesiesvad ollakse portreekunstnis. Parimad selles on isa ja poeg Clouet. Töötasid õukonnas. Kuulsaim on Francois 1 portreemaaal
· Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon(u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujutavad 5 nümfi, Francois I hauamonumendi ja Pilon(u1535-1590)- Katariina de Medichi korraldusel tegi Henry? II hauamonumendi, mille keskse osa moodustavad 3 graatsiat, kes kannavad oma pea kohal urni, kuhu pand Henry II süda. · Saksamaa: Killustatud ja igas piirkonnas olid omad mõjud, üheks keskuseks Nürnberg. Kolm tuntuimat meistrit Stoss, kes on teinud Krakovisse Maria altari; Kraft, kes on teinud kristuse risti
õhtusöömaaeg" ,,Madonna kaljukoopas" ,,Mona Lisa" RAFAEL ,,Ateena kool" ja ,,Sixtuse Madonna" TIZIAN ,,Urbino Venus" ,,Maarja taevaminek" MANERISM(EL GRECO) Madalmaad JAN VAN EYCK ,,Arnolfini kihlus" ja ,,Genti altar" BOSCH ,,Lõbude aed" BRUGHEL ,,Ikaros". Kronborgi loss Taanis. FLORIS Antverpeni raekoda Prantsusmaa Loire´i oru lossid. Chambrod. Louvre´i loss Pariisis. PILON ,,Diana hirvega". Portreekunst. Hauamonumendid; mööbel; jt. Saksamaa Graafika. DÜRER'i graafika. HANS HOLBEN ,,Rotterdami Erasmuse portree" ja Henri VIII portree. Gutenbergi piibel. Puulõikesarjad. GRÜNEWALD ,,Kristuse ülestõusmine" ja ,,Kristus ristil" Eesti PASSER Mustpeade maja fassaad Tallinnas. SITTOW läks Madalmaadesse elama ja tööle. Tallinna raeapteek
ka naturalism, Kristuse haudapaneku mon. Saint Etienne kirikus, Renee de Chalonsi hauamon.(kujutas surma); Fontainebleau koolkond: Rosso ja Cellini(It. meistrid kutsuti Pr.maale), isel. malerism, figuurid pikad, saledad ja graatsilised, pead väikesed; Gonjon reness. tipp; süütute kaev Pariisis; Diana hirvega; Bontemps sirgus ja lihtsus, Franqoise II hauamon. Saint Denis kirikus; Pilon Henry II hauamon. Saint Denis kirikusse Madalmaad: puuplastika erilisel kohal, nikerdatud altarite valmistamise keskus Brüssel ja Antverpen, parim looja: Borman, 16.saj keskel hakkas levima It. reness.; meister: Cornelius Floris triumfikaare kujuline vahevõre Tournai katedraalis ja hertsog Albrerti hauamon. Küningsbergis. Saksamaa: piirkondlikud erinevused suured (killustatuse tõttu); mõjud kolmest suunast Prantsusmaa, Itaalia ja Madalmaad
Kaks skulptorit Rossi ja Cellini. Rossi töötas Fointebleau lossi sisetöödel ja lõi Fointableau koolkonna, mida iseloomustavad graatsilised figuurid. GOUJON (1510-1568) tema ajal oli Prants renes haripunkt. Tüüpilisem töö Süütute kaev Pariisis, mida kaunistasid reljeefid nümfidega. Iseloomulik oli antiik-Kreeka voldistik riietel. Võttis osa Louvre lossi sisekaunistus töödest, tegi Diana hirvega. BONTEMPS (1507-1570) l'i Francois I hauamonumendi St Demi abtkonna kirikusse. PILON (1535-1590) hakkas tellimusi saama hästi noorelt ja muutus Catharina de Medici soosikuks. Esimene tellimus oli Henry II mälestuseks valmistatud skulptuurigrupp Kolm graatsiat, kes kandsid oma pea kohal urni Henry II südamega. Konstrueeris mõlemale ka hauamonumendi. · Madalmaad domineeris dekoor. De Vries, kes tõi iseloomuliku motiivi kartussi raam, mis aimas järele pooleldi ülesrullitud lehti. · Saksamaa oli elav tegevus. 15 saj parimad teosed on puust
o Omanäoline o Colombe- Philippe Ilusa büst o Francois II hauamonument- 4 vooruse allegoorilised figuurid o Richier- de Chalons'i hauamonument-surma allegooriline figuur o Itaalia renessansi eeskujud hakkavad jõudma pärast 1530.aastat( Itaalia meistrid- Cillini ja Rosso)- Fontainebleau koolkond o Goujon- ,,Süütute kaevul" Pariisis- nümfide reljeefid, võttis osa ka Louvre'i kaunitamisest o Bontemps- Francois I hauamonumendi skulptuurid o Pilon- Katarina de Medici tellimusel tehtud hauamonument Madalmaad: o Võrreldes maalikunstiga oli skulptuur tagaplaanil o Parimad näited puuskulptuurist, nikerdatud altarid o Nimekaim Borman- Georgi altar Brüsselis Saksamaa: o Tõus algas 15.saj II poolel o Püha Saksa-Rooma keisririigi koosseisus olid väikeriigid iseseisvad o Nürnberg, kus tegutsesid Stors-Krakowi jaoks Maarja altar ja Kraft- 7 reljeefi, kujutasid Kristuse ristilkandmist
Kuulsaim kujur Jean Goujon (u. 1510-1568) oli kaastegev Louvre'i ehituse juures. Tema töödes ühinesid prantsuslik peenus ja elav loomulikkus. Goujoni naisetüüp - nõtke, pikajalgne, väikese pea ja korrapärase sirge ninaga - on taaskasutamist leidnud paljude hilisemate prantsuse kunstnike poolt. Sellised olid ka Goujoni veekruusidega nümfid nn. «Süütute kaevu» reljeefidelt Pariisis. Prantsuse skulptuuri parimaid jooni esindas ka Germain Pilon (u. 1535-1590). Haaravalt mõjub ta hauamonument kuningapaar Henri II-le ja meile juba tuttavast Firenze suguvõsast pärit Katariina di Medici'ile. Just suurtele tupsulistele kivipatjadele nõjatuvad poolalasti surnufiguurid sarkofaagil olid oma aja kohta harukordselt kujutatud. Nad oleksid nagu alles asja elus olnud, sest neist tundub veel õhkuvat elu soojust. Selle hauamärgi erakordsus saab selgeks siis, kui teada, et tol ajal oli sedalaadi töödes kombeks kujutada surma selle kõige
· Ruudukujuline siseõu · Läänetiivas poolkorrus atikakorrus · Paviljonid, poolsambad ja pilastrid Pierre Lescot · Kavandas Louvre´i lossi läänetiiva hoovipoolset fasaadi · Renessanslik stiil, kasutas atikakorrust Jean Coujoun · Louvre´i lossi skulptuuride autor · Kuulsaim töö nümfide reljeefid ,,Süütute kaevul" · See on purskkaev, maneristlik kasutusviis German Pilon · Hauamonumentide valmistamine · Tema loodud on Henri II ja kuninganna Caterina de´Medici hauamonument Saint Denis' kirikus · Tema teoseks peetakse ka Diana hirvega antiikjumalanna Jean Cloet ja Francois Clouet · Portreekunst, ka õlimaalid · ,,Francois I", Austria Elisabeth", ,,Francois I hobusel" Prantsuse kunst 17 sajandil
Cellini. Rosso ja Primaticcio lõid maneristliku, antiikmütoloogiast ainest võtva Fontainebleau koolkonna stiili samanimelise lossi kaunistamisel. (Vaga 2004: 480) Itaalia vormist ammutvad inspiratsiooni nii mõnedki prantsuse suurmeistrid, nagu Jean Goujon (1510-1568). Goujoni kuulsaimaks tööks on Kreeka V sajandi meistrite laadis valmistatud Süütute kaevu reljeefid Pariisis. Teisi suurmeistreid: Pierre Bontemps (1507-1570) – tuntuimaks tööks François I hauamonument - ja Germain Pilon (1535-1590). (Vaga 2004: 482) 9 Ka maalikunst suudab XV sajandil säilitada peaaegu täielikult iseseisvuse ja on omanäoliselt realistlik. XV saj prantsuse meistrid kujutavad inimesi rahulikes poosides ja žestides, andes inimestele tagasihoidliku pilgu. Välditakse kuhjatust ja ülepakkumist. Esemeid ei kujutata kunagi liigselt materiaalselt. Oluline on Loire’i koolkond, mida esindavad miniaturist Jean Fouquet
Asub suures pargis, seal töötanud arvukalt Itaalia maleriste (Fontainebleau koolkond) Näide kaunistustest, sisemaalidest (lk 108): Rosso ja Fiorentino Ka osa Pariisi uuest kuningalossist on ehitatud renessanss-stiilis, kuid üsnagi väike osa (enamus kas barokkstiilis või klassitsistlik) Louvre'i loss Pierre Lescot Jean Goujon - reljeefid Tema kõige suurem töö on nümfid Pariisi "Süütute kaevult" Praegu viidud Louvre'I muuseumisse Germain Pilon - teinud Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendi Diana hirvega (?) - kuningas Henri II armuke sümboolselt kujutatud Prantsuse renessanss-maalikunst Renessanssmaalikunst pole eriti silmapaistev Üsnagi tagasihoidlik Esindatud portree Tuntumad kunstnikud Clouet isa ja poeg Mõlemad kujutanud kuningas Francois'd Veneetsia koolkond Selle all mõeldakse Veneetsia vabariigis tekkinud silmapaistvat kujutava kunsti koolkonda 15
· kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad · nümfide poosid ja proportsioonid on maneristlikud rohkem elavust ja värskust kui Fontain. Koolkonnas · imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng · osa reljeefe praegu Louvre'i muuseumis · sagedased tööd olid hauamonumendid · GERMAN PILON · andis hauamonumentidele uue lahenduse · kuningas Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendid Saint-Denis' kirikus · kujutas kunigapaari lebavad marmorkujud portreelistena · näitab lahkunute ilu ja väärikust · marmorgrupp ''Diana hirvega'' antiikjumalannat kujutas graatsilise kaunitarina · maalikunstis järgisid itaalia eeskuju iseseisvad portreekunstis · parimad olid JEAN CLOUET ja tema poeg FRANÇOIS
kes valitsenud Johannes VIII nime all. See kutsus välja säärase naerupuhangu, et Homeros oleks kõiki neid matse pidanud jumalateks. -- Kreeka mütoloogia sepisejumal Hefaistos tabas oma naise, armastusjumalanna Afrodite sõja- ja tulejumal Aresega. Ta sulges patustajad ülipeenesse nähtamatusse võrku ja kutsus siis kõik jumalad neid vaatama. Saabunud olümplased pahvatasid rõkkavalt naerma («Odüsseia», VIII, 266--327). Sellest episoodist tuleneb väljend «homeeriline naer». Lk. 45 Pilon, Germain (1535--1590) -- prantsuse kujur, kelle skulptuuridega on kaunistatud Francois I ja Henri II mausoleumid. Teniers, David (1610--1690) -- flaami maalikunstnik, kujutas oma piltidel sageli külaelu ja kirmaseid. Rosa, Salvatore (1615--1673) -- itaalia maalikunstnik, XVII sajandi silmapaistev batalist. Lk. 46 Sauveur, Joseph (1653--1716) -- prantsuse füüsik, kuulus akustikuna. Biot, Jean Baptiste (1774--1862) -- prantsuse füüsik ning astronoom. «Hoidke end, rasedad naised
annaabi.ee 
