Kreeka ja Mükeene ajajärk 1.Kreeta ja Mükeene (2000-1400 eKr ; 1600-1100 eKr) 3.Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Tume ajajärk (1100-800 eKr) Arhailine ajajärk (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismi ajajärk (338-30 eKr) 6.Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku. 7.Kodanikud-kõik vabad põliselanikest mehed. Kõik kodanikud käisid rahvakoosolekutel, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Aristokraatidest koosnev nõukogu. Ülesanne oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. 8.Kodanik pidi muretsema endale jalaväelasele täisvarustuse 9.Naistele, orjadele, vabadele talupoegadele. 10.Aristokraatia-võim oli nendel, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast Demokraatia-nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim 12.Linn paiknes kaljunukile raj...
3. hellenistlik aeg 323 - 30 eKr kreeklased arvasid, et on kõige tugevamad maalis kuid seda ei saa tegelt väita. Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon
Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik on Ateena Akropol Ateena Akropol 5.saj.e.m.a. toimusid Ateena Akropolil suurejoonelised ehitustööd. Sinna püstitati terve ehituskompleks: mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ja riigikassa. Sisse pääses läbi sammastatud väravehitise. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES Õpilane: Anne-Ly Väli Klass: 11 E Õpetaja: Aet Kallam
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Templid olid määratud jumala eluasemeteks. Templi liigid Stiilid Dooriatekkis arhailisel ajastul. On tugeva, lihtsa ja mehise ehitusega. Pärit doorlaste hõimust. Jooniatekkis VäikeAasias Joonia külas pärast dooria stiili. Klassikalisel ajastul. Peenem ja elegantsem. Kapiteel on rulli keeratud. Tõuseb aluselt e. baasilt. KorintosHellenistlikul ajastul. Erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest, seda katavad lopsakad taimevormid. Nimi pärineb arhitektist Kallimachosest. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthen...
näha ainult väljast poolt.Sel põhjusel pühendatigi pea tähelepani templi kaunile välimusele. Kreeka ehituskunsti valitses kolm eri stiili:dooria,joonia ja korintose stiil.Vanim on Dooria stiil- tugev ja lihtne.Joonia stiil-sambad heledamad ja rohkem kaunistatud Kuulus riigimees Perikles-Tema ajal alustati suurejoonelisi ehitustöid.Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon.,dooria stiilis.Ehitusmeistriteks olid IKTINOS ja KALLIKRATES. SKULPTUUR Peamine, mida kujurid kujutasid oli inimene.Iga Kreeka skulptor tahtis leida oma viisi inimkeha kujutamiseks.Kreeklased hakkasid lähtuma sellest mida nad nägid.Proportsioonid skulptuuridel olid ebaloomulikud.kujud olid sirged.Kreeklased õppisid esimesena tegema vabalt seisvaid inimfiguure.Kõige enam levinud alasti noormeeste kujud ja maani riietes naisfiguurid.Skulptuurid pehmetest kergesti tahutavatest kivimitest ja pronksist.5.saj.hakkavad tekkima skulptuurid,kus
jäigale materjalile olid vanad kreeklased kunstis tegelenud juba kaua. Heraklese reljeefis on eetiline moment- kangelase vastupanuvõime on muutunud arhitektuuriliseks pildiks. Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Hoone arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale. Erechteion oli viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil Philoklese poolt. Varem olid väikesed templid olnud enamalt jaolt aardemajadeks. Nüüd ehitati tempel, mis koosnes nagu mitmest niisugusest miniatuursest aardemajast. Osaliselt oli see põhjendatud, sest tempel oli pühendatud kahele jumalusele ning asetses pealegi ebatasasel pinnasel.
kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. Parthenon Akropoli peaehitis Parthenoni tempel oli pühendatud linna kaitsejumalanna Athenale, kes oli ka veel Ateena peajumal. See täiuslikem dooria-joonia segastiilis ehitisi valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Parthenon oli ehitatud peripteeriana, mõõtmed u. 70X30m ja sambad olid u. 10 m kõrged. Templi sisemuses seisis samuti Pheidiase loodud 11 m kõrgune Athena kuju, mille rõivastus oli kullast, käed ja nägu, aga elevandiluust. Parthenonis säilitati ka mereliidu kassat. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkäigu kujutis. Selle üle 300
Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona
Kreeka arhitektuuri kõige täiuslikumaks ehitiseks on Parthenon Ateena akropolil. See Athena Parthenosele (´neitsilikule`) pühendatud tempel väljendab linna kuldaja riigi-, usu- ja kunstiideaale. See 70 meetri pikkune ja 30 meetri laiune tempel asendas ühte varasemat, mis oli samal kohal maha põlenud, kui pärslased 480 e.Kr. Ateenat rüüstasid. Templi ehitustööd algasid Periklase otsusel ja skulptor Pheidiase juhendamisel aastal 447 e.Kr. Arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Hoone valmis väga kiiresti 9 aastaga. Pheidiasel ja tema õpilastel võttis aega veel 6 aastat, et Parthenon lõplikult oma imepäraste töödega kaunistada. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Algselt oli tempel värviline. Ehitis säras kuldsetes, punastes ja sinistes toonides. Templi rajamisel oli kasutatud optilisi petteid, et saavutada pühakoja vormilist täiust. Juba siis oli
vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Nike tempel Erechteioni Parthenon karüatiididekoda Pheidias Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure
Kreeka kultuur Arhailine ajajärk 7.saj 6.saj e.m.a. Klassikaline ajajärk tulevikus(18 saj) on klassitsism, mis on kummardus selle ajajärgu poole 5.saj 4.saj e.m.a. Hellenismi ajajärk kummardus hellenitele(kreeklastele) 4.saj 146a e.m.a. Need ajajärgud on kultuuri järgi. Usund Muistsetel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Nende uskumuste kohaselt valitsesid looduse ja inimeste üle võimukad inimese välimuse ja iseloomuomadustega jumalad. Tähtsamad olid Olümpose jumalad. Jumalatele omistati kõiki inimlikke jooni. Peamised kultuspaigad olid altarid ja templid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud ja sinna juurde kõiksugu võistlused poeedid, sportlased, teater. Suurimad saavutused on kunst, filosoofia, kirjandus, teadus. Dionysose pidustustest kasvab välja teater, Zeusi pidustustest olümpiamängud. Õppeasutustes viibsid poisid 7 20 eluaastani. Kultuuri ja kunsti hiilgeperiood langeb klassikal...
Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest templitest. Arhitektideks Iktinos ja Kallikrates. Kõige kuulsamad Parthenoni, Nike ja Erechteioni tempid. Peatempliks Parthenon, ehitatud 5 saj II poolel eKr selles asus krüselfantiintehnikas suur Athena kuju. Mäele viis väravaehitus e. propüleen. Skulptuur. 7 saj. 5 saj. eKr . arhailine ajajärk : lihtsamad, jässakamad skulptuuri. Iseloomustab: 1) jäigad poosid 2) käed rusikas 3) käed vastu külgi 4) tihti üks jalg teisest eespool 5) tõsised näod, suunurgad veidi ülespoole irve. 6) imelikud lokid
Akropolile pääses künkalt tuleva trepi lõpus oleva paraadvärava --Propüleede kaudu, mis ehitati arhitekt Mnesiklese poolt aastail 437-432. Selle marmorehitise juures oli üheaegselt kasutatud kahte stiili. Välimised sammaste read olid suursuguses dooria stiilis, kuna seespool seisid kerged peened joonia sambad. Propüleed olid ebasümmeetriline ehitis: tema põhjapoolne tiib oli suurem kui lõunapoolne. Ühes tiivas asus maalikogu ning teises raamatukogu. Parthenoni tempel- Iktinos, Kallikrates (kaitsejumalanna Ateenale, peripte) (dooria) seest oli joonia stiilis, sammas 10,5 m. joonia ja dooria stiili ühtsus, liikumine, staatika, vabadus ja alluvus on tasakaalus, ükski stseen ei kordu. Väljendab pidulikku ülevat meeleolu. Parthenon-Juba Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on
· tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid · naose lagi oli kaunistatud kassettidega(nelinurksed kaunistused) · Akropol: ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Üks uhkemaid templikomplekse maailmas. Peatempel on Parthenon, seal asub Athena kuju(teisi kujusid pole tänaseks säilinud, kuna need varastati, sest olid tehtud kallist materjalist), mis on valmistatud puidust, kullast ja elevandiluust. Selle templi arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Akropol koosnes väikestest templitest, nt joonia stiilis Nike tempel Arhailine skulptuur: · jäigad poosid, käed rusikas, üks jalg eespool, suunurgad ülespoole suunatud · kujutati alasti noormehi e. kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e. koresid · üks tuntumaid skulptuure on ,,Vasikakandja" · Egiptuse kunsti mõjutused Klassikaline skulptuur: · õpiti kujutama inimkeha täiuslikult
sajandil e.m.a. Sel ajalb toimusid Ateenas suured ehitustööd. Ehtitustööd käsid vanal kindlusemäel Akropolil. Akropol oli Ateena pühapaik, kus asus mitu templit, altarit, erinevaid kujusi, mälestustahvleid ja riigikassa. Akropoli viis linna keskväljakult lai trepp ning trepi lõpus oli väravehitis ehk Propüleed. Akropoli pea ehitiseks oli Athenale pühandatud Parthedoni tempel, millest oli juttu ka ennem. Parthedoni templi autoriteks on kaks kuulsat kreeka arhitekti Iktinos ja Kallikrates. See oli dooria stiili täiuslikum ehitis. Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor Pheidas. Seoses Aleksander suure vallutustega tekkisid väljaspool Kreekat suured linnad nagu Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike Aasias. Pergamonis ehitati hiiglaslik haud kunigas Mausolosele. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga,
usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalanna Athenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs - Propylaia. Parthenon on üks antiikkunsti olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi, mis oma monumentaalsusega omab olullist tähendust veel tänapäevalgi. Parthenon, mille ehitasid ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektid Iktinos ja Kallikrates, oli pühendatud Athena Parthenosele. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moØeena
Paljude skulptuuridega kaunistatud peripteer, praegu varemetes. 3) Artemise tempel- Asus Väike- Aasias Efoses. Joonia stiilis dipteer. Peetakse üheks maailma imeks. Mõõdud 14*55 m, kõrgus 18 m. Hävis algus tulekahjus 4. saj eKr. Ehitati uuesti üles ja hävis hiljem maavärina ja pikaajalise rüüstamisega. 4) Parthenoni tempel- 5. saj eKr Ateena akropolil dooria stiilis peripteer. Pühendatud Athenale. Iktinos ja Kallikrates- projekteerijad. Tähtsaim oli Athena kuju 12 m kõrge. Säilis 17. saj 5) Ateena akropole propüleed- 5.saj eKr ühendas allilma akropoliga. Keskel mitmejärgulised trepid, mis olid ümbritsetud sammastega. propüleede juurde kuulusid Pinakotule, kus hoiti maalikunsti ja väike Nike tempel jumalanna Ateenale. 6) Erechteioni tempel- 5. saj eKr Pühendatud Ateenale. Arhitekt Philokles. Osade asemel naiste kujud e karüatiidid Skulptuur
2) Nike tempel väike joonia stiilis amfiprostüül (väike tempel, millel ees ja taga 4 sammast). Ümbritsev balustraad (rinnatis) on kaetud suurepäraste skulptuuridega. 3) Erechtheion mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsaim osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sammas (mehekujuline sammas on atlant) 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslikem dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sammast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Sees oli kuulus Pheidiase Athena kuju. Friis ja otsaviilud olid kaunistatud skulptuuridega. (Kreeka vallutanud türklased kasutasid Parthenoni 17. sajandil püssirohulaona. Järgijäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19. sajandil Inglismaale, originaalid praegu Briti Muuseumis). Akropolil seisis Parthenoni ees veel üks Pheidiase valmistatud Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenismi ajal levis Kreeka kunst kaugele väljapoole Kreeka piire
säilimiseks need korviga katnud. Korv oli aga sattunud haual oleva akantuse peale ja kui kevadel akantus kasvama hakkas, siis selle väädid ja lehed põimusid korvi ümber. Sealt möödunud Kallimachosele jättis see vaatepilt aga sügava mulje. (et.wikipedia.org) 3. Parthenon Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel, mis valmis 447438 eKr Pheidiase juhendamisel. (vt joonis 3, lisas 2) Hoone ehitajateks olid arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Parthenon tähendab vanakreeka keeles ,,neitsi elukohta", mis viitab jumalanna Athenale. Seda dooria stiili ehitist peetakse üheks maailma arhitektuuri tippteoseks. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem, kui ta tegelikult on. Sellise illusiooni tekkimise põhjuseks on proportsioonide täielik harmoonia. Tekib mulje, et kogu katusehitis toetub suure kergusega sammastele. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega
Nike tempel Erechteioni karüatiididekoda Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis kui 17
Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona
Ateena asub Kreekas ja on üks vanimatest linnadest. Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol. Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi. Kreeka arhitektuur, võrreldes teiste riikidega oli 5. sajandi teisel poolel väga hästi arenenud. Kreek...
kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid tema ehitajad on siiski teada - need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis. Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal
taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka. Shala-lala-la Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist, paljud kaunistused ja detailid olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud) 5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse. Parthenoni tempel Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika ehitasid Iktinos ja Kallikrates lühemal küljel 8 sammast pikkemal 17 Mõõtmed 31x70m On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud) Teater 4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje sissel, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks. Epidauruse teater 52 rida 14 000 inimest mahtus
Selle ehitise eripäraks oli batavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida imetatakse karüatiidideks. Nike tempel Erechteioni karüatiididekoda Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis almis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid imega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu ujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, asutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca ...
Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid. Täiuslikkus ja harmoonia saavutatud Hephaistose templis Ateenas: väike peripteer, 6x13 sambaga, ehitatud marmorist. Silmapaistvamad ehitised Ateenas olid kontsentreerunud vanale kindlusemäele – akropolile: Ateena Akropolis. Suurepäraseim ehitis akropolil oli Parthenon, Athenale pühendatud tempel. Perikles alustas selle ehitamist, ehitustöid juhatasid Kallikrates ja Iktinos. See on peripteer 8x17 sambaga, dooria orderid. Propüleed ehk väravaehitise ehitas Mnesikles, propüleedest lõunas asus Nike tempel – väike neljasambane amfiprostüül. Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel – pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480. aastal rüüstati Akropolist. 4
5. sajandi keskel eKr, kui Ateena muutus suurimaks kultuurikeskuseks oma ajaloos, tuli Perikles välja ambitsioonika ehitusproektidega, mis kestsid kogu sajandi teise poole. Kõige tähtsamad ehitised, mis on nähtavad Akropolilt Parthenon, Propylaia, Erechheion ning jumalanna Nike'i tempel olid ehitatud just tol ajal. Parthenon oli ehitatud kuulsa skulptori Phidiase karmi järelvalve all, kes andis samuti suure panuse ka kõikvõimalike dekoratiivsete skulptuuride ehitamisele. Arhitektid Iktinos ning Kallikrates alustasid aastal 447 eKr ning lõpetasid 432 eKr, aga kaunistuste tegemine kestis koguni 431 aastani. Kuigi kõige rohkem säilinud templit, ehtsat Dooria stiili näidet Hephaistose templit on samuti mitmeid kordi nimetatud kõige kaunimaks, siiski fakt jääb faktiks, et enamus annab kõige kõrgema hinnangu just Ateena Parthenonile. John Julius Norwichi tsitaat :" Naudib oma mainet, olles kõige täiuslikum Dooria tempel üldse.
tarka kuuluv). Kui Akropoli lääne poole sammuda-Väravehitis ehk propülee, mille projekteeris arhitekt Mnesikles. Arvatakse, et põhjapoolses tiivas asus Pinakoteek (piltide kogu). Kreeklased ise hindasid oman maalikunsti kõige kõrgemalt. Propüleede ees asus väike jumalanna Nike tempel. Tegemist oli amfiprospüüriga: 8,27 x 5,44m. Kõige tähtsam ehitis oli Part(h)enon, mis on pühndatud neitsilikule jumalanna Ateena Part(h)enosele. Arhitektid: Iktinos ja Kallikrates. Tegemist oli peripteeriga ehk sambad igas küljes, sambad dooria stiilis (8x17 sammast, 69, 51x 30, 86m.) Selle juures asus skulptori Pheidiase tehtud Ateena kuju. 1690a. eKr sai Ateena akropol suurtükiga pihta=varemed. Perioodi lõpul valmis Erechteion, kus arhitektiks oli Philocles, omapärasemsk seal oli karüatiidide (naine samba funktsioonis) koda. Väljaspool Ateenat: Demeteri tempel, Eleusis. ARHITEKTUUR 2. ÕITSEJÄRGUL E. HILISKLASIKA (4. sajand
täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel (peripteer, 5 saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Iga sammas oli tõstukite ja vintside abil osadest kokku pandud. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Joonia stiili näiteks on Nike tempel (amfiprostüül, KALLIKRATES) Ateena Akropolil ja Artemise tempel ( dipteer, 6-4- saj e.m.a.) Efesoses. Alles üsna 5.saj. lõpul valmis Erechteion (karüatiididega, 6 tk, autor PHILOKLES). 4 saj. e.m.a. hakatakse ehitama ka muid arhitektuurilisi hooneid, nagu teatreid, haudehitisi ja monumente. Mausoleumidest on kuulsaim Halikarnassose mausoleum, mis kuulub ka seitsme maailma ime hulka. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli
linna oma haldusse saab. Zeusil ei jäänud muud üle, kui määrata nii tähtsa probleemi lahendamiseks üldkoosolek. Pleenumi otsus oli järgmine: linna saab endale see jumal, kes elanikele enam kasu toob. Poseidon viskas oma kolmhargi Akropoli kalju sisse, kust hakkas voolama allikas. Athena lõi jalaga vastu maad ja maast kerkis oliivipuu. Nii saigi Athenast Atika pealinna kaitsejumal. 5. saj. e. Kr. toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates projekteerisid suurejoonelise Parthenoni3, templi, kuhu paigutati kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju. Ehitise 160 meetri pikkuse marmorfriisi reljeefid kujutasid Ateenas peetud panantenaiade4 rongkäiku. Selle üle 300 inimese ning paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Kui 17. saj. Veneetsia vabariigi väed piirasid Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased Parthenoni püssirohulaona. Osa reljeefidest, mis
püstsuunalised vaokesed kannelüürid, mida on 16-20 Sammas aheneb üleval. Keskkohast on pisut paisutatud(entaas) Sammast kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem, algab mitme osalise baasiga. Kapiteel on rullpadjandi kujuline. Korrintose sammas on sarnane jooniale, ainult kapiteel on karikakujuline ja seda katavad lopsakad taimemotiivid. Akropoli hoonest oli kauneim Parthenoni tempel. Templit peetakse maailmaarhitdektuuri tippteoseks. Arhitektid olid Iktinos ja Kallikrates. Kitsal küljel on 8 sammast ja pikemal oli 17 sammas(2*8+1) 1870 aastal sai Ateena piiramiseajal pommitabamuse ja pärast seda seisab Parthenon varemetena. 4 saj. eKr oli välja kujunenud Kreeka teatri tüüp. Teater raiuti poolsõõrina mäe külje sisse. Nõlvadel paiknevad kivist istmed - seda osa teatrist nimetame teatroniks. Sõõri südamikus all orus asus avar väljak. Seda nimetatakse orkestra. Etenduse ajal paiknesid seal näitlejad ja koor. Akustika oli hea
Periklese algatusel tehti see ehitis. Ühe juhina ja kunstnikuna osales selles töös kuulus Kreeka kujur Pheidias. Akropolo viis pidulik trepp ja sinna siseneti läbi mitmejärgulise väravehitise propüleede, mille pöhjapoolses tiivas paiknes pildihoidla pinakoteek. Akropolil asus joonia stiilis Nike tempel. Värava vastas seisis Pheidiase loodud Athena Promachose kuju ja selle läheduses tähtsaim ehitis Athena Prmachosele pühendatud dooria stiilis tempel Pathenon. Templi ehitasid Iktinos ja Kallikrates. Hilisem ehitis on Erechtheion, kus on sammasteks naiste kujud. Skulptuur Domineeris vabaplastika (igast küljest vaadeldav kuju), mida valmistati pronksist, hiljem marmorist. Arhailises skulptuuris oli tunda Egiptuse möju, ainuke arinevus oli nn alaline naeratus. Pöhiliselt tehti alasti meestekujusid kuroseid ja riietatud naistekujusid koresid. Kreeka skulptuur aga iseseisvus kiirest ja arenes realismi suunas. Juuste lokid muutusid
linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed (autor MNESIKLES). Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel (peripteer, 5 saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Joonia stiili näiteks on Nike tempel (amfiprostüül, KALLIKRATES) Ateena Akropolil ja Artemise tempel ( dipteer, 6-4- saj e.m.a.) Efesoses. Alles üsna 5.saj. lõpul valmis Erechteion (karüatiididega, 6 tk, autor PHILOKLES). 4 saj. e.m.a. hakatakse ehitama ka muid arhitektuurilisi hooneid, nagu teatreid, haudehitisi ja monumente. Mausoleumidest on kuulsaim Halikarnassose mausoleum, mis kuulub ka seitsme maailma ime hulka
5. sajandil ehitatud peripteer, mille sees on kaks rida sambaid. Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid. Täiuslikkus ja harmoonia saavutatud Hephaistose templis Ateenas: väike peripteer, 6x13 sambaga, ehitatud marmorist. Silmapaistvamad ehitised Ateenas olid kontsentreerunud vanale kindlusemäele akropolile: Ateena Akropolis. Suurepäraseim ehitis akropolil oli Parthenon, Athenale pühendatud tempel. Perikles alustas selle ehitamist, ehitustöid juhatasid Kallikrates ja Iktinos. See on peripteer 8x17 sambaga, dooria orderid. Propüleed ehk väravaehitise ehitas Mnesikles, propüleedest lõunas asus Nike tempel väike neljasambane amfiprostüül. Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480. aastal rüüstati Akropolist. 4. sajandil Väike-Aasias Halikarnassoses Mausoleum hauaehitis, sellest alates hakati kõiki hauaehitisi nimetama mausoleumideks
taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka. Shala-lala-la Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist, paljud kaunistused ja detailid olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud) 5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse. Parthenoni tempel Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika ehitasid Iktinos ja Kallikrates lühemal küljel 8 sammast pikkemal 17 Mõõtmed 31x70m On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud) Teater 4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje sissel, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks. Epidauruse teater 52 rida 14 000 inimest mahtus
Mida tead Paabeli (Babüloni) tornist? 5. Miks pole babüloonlaste ehitistest kuigi palju säilinud? 6. Mis või kes on Istar? 7. Millisesse linna tuleb osta lennupilet, et näha Istari väravat? 8) Millist nime kannab Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II ühes Giuseppe Verdi ooperis? 9) Mis rahvusest oli Aleksander Suur ja milline võis olla tema emakeel? 10) Miks Aleksander Suur just Babüloni soovis oma suurriigi pealinnaks muuta? 5. PARTHENON ATEENA AKROPOLIL (5. saj. eKr.) arhitektid: Iktinos ja Kallikrates NB! Õpetaja projekteerib ekraanile kuulsa rezissööri Costa-Gavrase lühifilmi ,,Parthenon". Selleks tuleb internetis avada You Tube + tippida klaviatuuril pealkiri Parthenon by Costa-Gavras (7,5 minutit) Akropol oli Vana-Kreeka linnades linna kõrgendikul paiknev kindlus. Kreeklaste pealinnas Ateenas on Akropol sama, mis Tallinnas Toompea kõrgendikul asetsev kindlustatud linnus. Akropol ongi Ateena linna häll
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 5 Ajastu ehitusmälestisi: Aphaia Athena tempel Aiginal VI saj eKr Hera tempel Olümpias VI saj eKr Zeusi tempel Olümpias V saj eKr (arhitekt Libon, skulptuurid Pheidias) Ateena Akropol V saj eKr (Pheidiase kujundatud ansambel) sh o Propüleed (arhitekt Mnesikles) o Nike Apterose tempel (arhitekt Kallikrates) o Parthenon (arhitektid Iktinos ja Kallikrates) o Erechteion Epidaurose teater IV saj eKr (arh. Polykleitos Noorem) Halikarnassose Mausoleum IV saj eKr (arh. Pytheos ja Satyros) Pergamoni altar IV saj eKr Ehitustüübid: Templid, teatrid, ühiskondlikud hooned, spordirajatised, peristüülõuega elumaja. Ehitusmaterjalid: Ehituskivi, travertiin, marmor. Katusekive, voodriplaate, katteplaate jne tehti nii põletatud savist kui marmorist.
Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis
Seal mitmed ehitised: 1) Propüleed lääneküljel asuv värav, kaunistatud dooria sam mastega 2) Nike tempel väike joonia stiilis amfiprostüül. Ümbritsev balustraad on kaetud suurepäraste skulptuuridega. 3) Erechtheion mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsai m osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sam mas 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslike m dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sa m mast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Se es oli kuulus Pheidiase Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenis mi ajal levis Kree ka kunst kaugele v äljapoole Kree ka piire. Senisest ena m pandi rõhku toredusele, ehitati rohke m losse, teatreid j m avalikke hooneid. T ähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon VäikeAasia poolsaarel. Mausolose hauamonument Halikarnassoses kõrgel nelinurksel alusel seisev sam mastest
täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel (peripteer, 5 saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Iga sammas oli tõstukite ja vintside abil osadest kokku pandud. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Paljusid asju müüdi turul kaaluga. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest. Eeslitega veeti turule põllusaadusi. Agoraal kaubeldi ka orjadega ja pakuti ennast tööle
Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks.Kui väravast sisse minna, nägi kõigepealt linna kaitsjanna , tarkusejumalanna Athena kuju. Veel paistis omapärane Erechtheioni tempel. Selle templi omapära seisnes selles, et katust ei kandnud mitte sambad, vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks.Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See tempel on ehitatud dooria stiilis ja tema ehitajateks olid Iktinos ja Kallikrates. Arhitektuuri 3 stiili: 1) dooria NT. POSEIDONI TEMPEL, LÕUNA-ITAALIAS PAESTUMIS. pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega ( samba vertikaalne liigendus ühtlaste süvenditega, joonisel on need jooned samba peal), kapiteel on kaunistusteta, friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja triglüüfidega
maad pärslaste kallaletungi eest Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalanna Athenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs Propylaia (propüleed) Parthenon on üks antiikkunsti olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi, mis oma monumentaalsusega omab olullist tähendust veel tänapäevalgi. Parthenon, mille ehitasid ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektid Iktinos ja Kallikrates, oli pühendatud Athena Parthenosele. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Mõned Parthenoni kaunistavad skulptuurid olla valmistanud ka noor
vagudes on leitud rooste jälgi. Propüleed on ehitatud kallihinnalisest penteelia marmorist, katus aga oli kaetud väga puhtast valgest marmorist kaetud katusekividega. Läbinud propüleed, seisis vaataja silmitsi Pheidiase poolt loodud 12 m kõrguse Athena Promachose pronkskujuga, protsessioonitee aga suundus Akropoli sügavusse, mille keskseks hooneks oli Neitsilikule Athenale pühendatud Athena Parthenoni tempel ( 447-438.a.eKr., arh. Iktinos ja Kallikrates). Oma nime olevat tempel saanud cellast eraldatud läänepoolse ruumi järgi, mida nimetati parthenon ruum tütarlastele. Seal kudusid tütarlapsed rüüd, mis iga nelja aasta järle toimuvatel pidulikel protsessioonidel panatenaiadel - Athenale annetati. Parthenoni puhul äratab imetlust mõõdutunne ja peen ehituskunstiline arvestus. Selle 24 meetri kõrguse dooria stiilis peripteeri mõõtmed on tagasihoidlikud ( alus 31 / 70 m,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
