1070 ekr 20.Seisval figuuril on vaarao tardunud sirges poosis, vasak jalg ees, rusikasse tõmbunud käed vastu külgi surutud. Nägudel on võimukas ja üleolev naeratus. Sfinks on Vaarao pea ja lõvi kehaga. 21. Polüteism asendati monoteismiga, ainujumalaks sai Aton. Vaaraod kujutati lõdvana, pehmena, elavalt, isegi haiglasena, mitte ilustatult ega üldistatult. Nofretete büst poole meetri kõrgune kuju Nofretetest, näojooni on realistlikult kujutatud. (aeg: 1365 eKr.) 22. Egiptuse pinnakunst reljeef ja seinamaal. "Egiptuse poos" - pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. Vähemväärtuslikuks peetud inimesi kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Värvid ei jäljenda loodust, on dekoratiivsed, perspektiivi ei tuntud, tagapool asuvad tegelased paigutati eespoolsete peade kohale.
Egiptuse kultuur Kiri Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Haridus Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid. Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika. Teadus Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender ning Siiriuse järgi osati ennustada üleujutusi. Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala ning teati piid. Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises n...
suurimad templid asusid KARNAK'is, ja LUKSOR'is. Uue-Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue-Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. KUNINGATE ORG. need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks.seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le. VANA-EGIPTUSE SKULPTUUR JA PINNAKUNST, nende areng ja näited. PINNAKUNST - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina
püramiid Kirjelda Egiptuse templit. Egiptuse tempel, selle müür oli niis uur eraldamaks seda maailmast, sissepääsu järel tuli siseõu, mis oli avatud, templi väravehitiseks oli püloon. Peale siseõu viis samba ruumini kus oli väga palju sambaid ja kuhu tavainimesed ei pääsenud. Kuidas kujutati Egiptuse maalikunstis inimesi. Reljeefidel kujutatud inimesed olid jalgadega küljele, keha otsevaates, nägu külgvaates, silmad otsevaates. Mis on pinnakunst. Maalikunst ja reljeefikunst moodustavavad kokku pinnakunsti Nimeta Kreeta ehituskunsti suurimad saavutused. Kirjelda. Suured lossid ( knossos , phaistos ) Kreeta kujutav kunst. Keraamika Nimeta Kreeka kunsti 3 perioodi. Arhailine e. Vana aeg 600-480 e.K.r Klassikaline e õitseaeg 480-323 e.K.r Hiline e. Hellenistlik aeg 323e.K.r 30 p.K.r Nimeta Kreeka samba 3 põhiosa. kapiteel, tüves. baas Nimeta ja kirjelda Kreeka ehitusstiile.
protodooria pungkapiteeliga õiskapiteeliga sammas palmkapiteeliga sammas papüürussammas papüürussammas sammas Egiptuse SAMBATÜÜBID aknad Eg. Uue Riigi arh., Amon Ra tempel Karnakis Eg. Uue Riigi arh., Amon Ra tempel Luxoris, sissepääs u.1417 1379 eKr Eg. Uue Riigi arh., Hatshhepsuti matmispaik, u.1480 eKr, Deir el Baharis Eg. Uue Riigi arh., Ramses II tempel Abu Simbelis, u.1257 eKr Eg. pinnakunst, reljeef, Nebamuni aed, 1400 eKr. Eg. Keskmise riigi pinnakunst Khnuhmotepi hauakambrist, u.1900 eKr. Eg. Keskmise Riigi pinnakunst, Linnud akaatsia põõsas, Khnuhmotepi hauakambrist, u.1900 eKr. Eg. pinnakunst, Linnujaht, u.1450 eKr Eg. maal papüürusel nn. Surnuteraamatu üks pilt, u.1285 eKr Egiptuse skulptuur, Echnatoni portree u.1360 eKr Eg.Uue Riigi skulpt., Kuninganna Nofretete büst, u.1360 eKr. Eg
käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nägudel mängleb võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus.Mõeldud eest vaatamiseks 2. Lihtrahvas ja loomad. Väiksemad, elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest. Tihti puidust ja värvilised. · Reljeefid kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef), tihti eredalt värvilised, figuuride vahele lükiti hieroglüüfe. · Pinnakunst üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne individuaalseid iseärasusi anti edasi palju täpsemalt. Värvid ei jäljendanud täpselt loodust, aga olid akunid. Ei püütagi edasi anda maailmas nähtavaid värvivarjuneid vaid arvestatakse teose dekoratiivset kogumuljet. Ei huvitatud terviklik kujutamine ja ruumilist illusiooni kujutati teistmoodi (ümbrus oli
Püloon- väravehitis Amoni templi nn. Sfinkside avenüü Amon-Ra tempel Karnakis Amon-Ra templi sambad Karnakis u. 1800 eKr Amon-Ra tempel Luxoris (sissepääs) 1417-1379 eKr Hatshhepsuti matmispaik 1480 eKr Deir el-Bahris Ramses II tempel Abu Simbelis u. 1257 eKr Reljeef, Nebamuni aed 1440 eKr segavad palju värve nn. Egiptuse poos ainult pinnakunstis, asju ja olendeid ja inimesi kujutati kõige iseloomilikumas poosis Keskmine Riik Pinnakunst Khnuhmotepi hauakambrist, kujutati vaarao osavust Pinnakunst, linnud akaatsia põõsas, Khnuhmotepi hauakambrist u. 1900 eKr Pinnakunst lionnujaht u. 1450 eKr (ÕPIK) nn. Surnuteraamatu üks pilt skulptuur, Echnatoni portree u. 1360 eKr käskis kummardada ainult ühte jumalat Kuninganna Nofretete büst Pinnakunst, Tutanhamon ja tema naine u. 1355-1342 eKr Tutanhamoni hauakambri sissepääs, plaan u. 1340 a eKr
lõpuni. 8.Kuidas kindlustasid vaaraod oma Ka heaolu? 9.Mis riigi ajal loodi sambad, millest nad koosnevad ja mis motiive kasutati nende kaunistamiseks? -Klassikaline samba ehitus kujunes välja vanakreeka arhitektuuris, sünnikodu Vana-Egiptus. -Koosneb kolmest osast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. -? 10.Nim. 2 tuntud templit? Artemise tempel Ephesoses tuntud ka kui Diana tempel Angkor Wat oli algselt hinduistlik Visnu tempel 11.Iseloomusta kaljutempleid. Kaljusse raiutud tempel 12.Mis oli pinnakunst?Iseloomusta. Egiptlased maalisid maale ning kujundasid reljeefe. Egiptuse poos nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud. Pinnakunst oli väga selge ja ülevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga
Mõned on hiigelsuured Amoni templi sammassaalis (Karnakis) on 134 sammast. Võimas on ka Ramses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum. Oli ka kaljutempleid. Tuntuim on Ramses II ajast Niiluse ääres olev Abu Simbel. Selle ees on neli 20 m kõrgust Ramses II kuju. 1960. aastail tõsteti tempel 64 m kõrgemale, et ei jääks Assuani paisule ette. Egiptuse arhitektuuri üldilme masendav suurejoonelisus. II Kujutav kunst Egiptusele on iseloomulik nn pinnakunst madal ja värviline reljeef. Pinnakunst kattis templite ja hauakambrite seinu, samuti sambaid. Pinnakunstile on iseloomulik: * tähtsamad inimesed on kujutatud suurematena * perspektiivi ei tunta, tagapool olevad esemed ja inimesed on paigutatud üles * reljeefide osaks on alati hieroglüüfid * inimesed on kujutatud nn egiptuse poosis nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates Kujutati sündmusi vaaraode ja ülikute elust, ka tööstseene. Skulptuuri võib jagada kaheks:
Egiptuse arhitektuur · Vana riik- tähtsamad on püramiidid · Sakkara Dzosee IMHOTEP-astmikpüramiid · mastaba · murdpüramiid · klassikaline püramiid p. Cheopsi Chepreni Giza püramiidid Mykerinos Keskmine riik · Keskmises ja uues riigis ehtitati kaljuhaudasid ja templeid · Päikesesammas ehk obelisk · Kuulsaim tempel on varao ramses (kaljutempel) · Karnaki tempel · Luksor i tempel · Vaaraode ülikud kujutakse sageli sfinksidena ja väga suurtena. · Materjal: liivakivi ja graniit · Värvitud kujud (enkaustika-mesilase vaha värvid) · Suured kujud on mõeldud eest vaatamiseks. · Tardunud ja liikumatud · Käed rusikas, pilks suunatud kaugusesse, üks jalg ees mõnikord ka käsi rinnal. Pea kuklasse pööratud. · Vaaraodel isemoodi naeratus.Individuaalsus puudub.Täisfiguur naised rieetatud mehed ülakeh...
Vanad egiptlased uskusid, et pärast surma lähevad inimeste kehad taevalaotusse tähtede juurde, kus nad oma jumalatega kohtuvad. Seetõttu oligi oluline, et keha oleks ka pärast surma veel olemas. Et ära hoida laipade kõdunemist, kasutasid vanad egiptlased mumifitseerimist. Arvatakse, et mumifitseerimise kunst ei ole tulnud üleöö, selleks on kulunud mitmeid generatsioone. 6. Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Reljeefikunst see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas,võimuka ilmega,loodud hea proportsioonitajuga
Hauakambrite liigid Vana-Egiptuses: Mastaba- maa-alune hauakamber, mille peal on maapinnal kiviplaat Astmikpüramiid- mitu mastabat üksteise peal, kuulsaim on Dzoseri astmikpüramiid, mis asub Sakkaras · Püramiid- näiteks Giza püramiidid Cheops'I ehl Nu Fu püramiid 146 m, Chephren'i ehk Na Fra püramiid 142 m, Mykerinos'e ehk Menkaura püramiid 66 m. Egiptuse poos: · näha on üks silm ,otsevaates, pea ise on külgvaates · ka ülakeha nagu silmgi on otse jalad on küljepoole ja käed võivad olla kujutatud igat moodi PINNAKUNST = MAAL + RELJEEF Amenhotep IV = Ehnaton Monotheism - usutakse ühte jumalasse Polüteism- usutakse mitut jumalat KA- inimese hing Kui Egiptuse kunstis on kujutatud isikul habe kinni seotud, on tegemist tavaliselt vaaraoga. 5 kuulsaimat templit on : Luxor,Karnak,Abu- Simbeli kaljutempel (Ramses II, 2 osa), suurim teisaldatud ehitis,Ramesseum Hatsepsuti tempel (oli naisvaarao)Ehnatoni abikaasa o...
ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. b) Astmikpüramiid-kerkis kõrgusesse aga tõustes pidi kivikuhi ahenema. c) Püramiidid- Kairo lähedal, Giza väljal. d) Orutempel-veetõusu piiril asus, sealt viis tee ülemise e. Hauatempli juurde. Siledatest kivitahukatest on moodustatud vertikaalsed postid ja neile toetuvad horisontaalsed talad. ( Cheferni) 9. Mõisted: sfinks, Surnute linn, pinnakunst, egiptuse poos, kaljutempel. a) Sfinks- tähistas skulptuurid valitsejat või päikesejumalat, tavaliselt oli neil mehe pea. (Chephreni sfinks) Inimeses pea ja lõvi kehaga olendid. b) Surnute linn- Nekropol ehk surnute linn oli antiikaja kollektiivne matmispaik, mis moodustus tumulustest(mullast kuhjatud künkaga tähistatud matmispaik) c) Pinnakunst- värviline relieef. Erksad värvid, looma-inimeste vahel oli tehtud heroklüüfid
Ürgaeg 30 000EKR - 2000 ekr Kunst seotud usuga Käed seinal 7k ekr Menhir - püstine kiviplokk Aligment - kiviplokid reas Dolmen - kahe menhiri peal üks viltune kiviplokk Kivikalme - haud stonehenge - Kromlehh (ringikujuline menhirite kogum) Mesopotaamia 4000 - 539 eKr esimene kõrgkultuur Eurooplastel Ratas, võlvid, niisutussüsteemid, bürokraatia, raamatukogu Tsikuraadid - astmiktemplid Silindrikujulised pitsatid Gilgamesi eepos Egiptus 3200 eKr - 500 eKr pinnakunst haudehitised idakaldal elatakse läänekaldale maetakse Nastaba - vanim kaudehitis astmikpüramiid - haudehitis Tähtis tegelane kirjutaja Seistes üks jalg eespool, käed rusikas - sõjapoos istudes käed põlvedel Pea viltu, habe ja juuksed stiliseeritud. kujud idealiseeritud kokku üle 3k jumala kasutati aknaid Nebamuni aed. Hiina kunst 2200 ekr - 20. saj pKr trükikunst, kirjakunst on kunstiliik, tähtsad on väravad ja nende valvurid. Pagoda - kihiline tornehitis. Savist vaasid, mi...
Keskmise riigi ehitistest tähtsamad kaljuhauad Benihassenis, templid, lõvi kehaga skulptuurid sfinksid. Egiptuse samba tüübid kujunesid välja. Nendest vanim 16 tahuline protoorne sammas. Teiste sambatüüpide loomisel olid eeskujuks enamlevinud taimed: papüürus, lootus, palm. Uue riigi ajastust pärinevad kuulsamad tänaseni säilinud templid. Asusid endise pealinna Teeba lähedal Luksoris. Ja Karnakis. Levinud olid ka kaljutemplid. Kuulsaim Abu Simbel. Vana-Egiptuse pinnakunst ja skulptuur (madalreljeef). Skulptuure iseloomustab range ja tardunud pidulikkus. Kujutati kahel moel: teosed, mis kujutasid vaaraosid või jumalaid (suursugused, stiliseeritud, staatilised, võimukad) seisvalt või istuvalt. Lihtrahvast, linde, loomi kujutatakse väiksemalt, elavamalt, loomulikumalt. Kirjutaja Kai (rätsepaistmes) Pinnakunst Egiptuse reljeef on madal ja värvitud.Inimest kujutati alati Egiptuse poosis. Seisust näitas suurus. Kõige tähtsam
Vana- Egiptuse reljeefid Madalreljeef- tasapinnast natuke eenduv reljeef Süvendreljeef- kujutise kontuurid kivise süvendatud(eredavärvilised) Hieroglüüf - piltkiri, mis koosneb figuuridest(loomad, inimesed) Hieroglüüfe paigutati inimese ja looma figuuride vahele. Neid kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, skulptuuridel ja tarbeesemetel Pinnakunst- seinamaali ja reljeefi kunsti samaaegne esinemine Vana-Egiptuse kuntsis. Üldistatud, stiliseeritud figuurid. Individuaalsed iseärasused anti edasi täpsemalt (rassilised tunnused). Muud olendid( nt. loomad, linnud, orjad (?? ) ) anti vabamalt, anatoomiliselt õigemalt ja elavamalt edasi. Taustaks mõni taimemotiiv Muutused Echnatoni ajal- suhted preestritega halvenesid, oht vaarao võimule, Uue riigi usundi kehtestamine Muutused Tutanhamoni ajal- Ahetaaton(vms) hävitati, preestrid pidasid teda halvaks valitsejaks, pealinnaks sai Teeba ja taastati polüteism. Monoteism- ühe jumala kumm...
surutud, pilk suunatud kaugusesse, näol võimukas ja salapärane naeratus. • Skulptuurid otse eest vaatamiseks. • Lihtinimesi kujutati loomulikumalt ja isikupärasemalt. • Kujud sageli puidust ja värvitud. Skulptuurid seotud arhitektuuriga • Sfinks Giza püramiidide juures (20m kõrge ja 57m pikk) Reljeef • Enamasti madal- ja süvendreljeef hauakambrites, templite seintel ja sammastel. Maalikunst • Reljeef ja maalikunst väga sarnased, ühine nimetus pinnakunst. • Enamus leitud hauakambritest, ka template seintelt ja sammastelt. Kunst • Inimesi kujutati – nägu külgvaates, silm otsevaates, keha õlgadest nabani otsevaates, jalad külgvaates. • Tegupole oskamatu joonistusega vaid kindlatest kaanonitest kinnipidamisega. Kunst • Enamasti sündmused vaaraode ja ülikute elust, leidub ka tantsijaid, põllutöölisi jm. • Perspektiivi ei tuntud, kaugemal asuvad inimesed teistest üleval pool.
KT Egiptuse kunstist 1.Egiptuse kõrgkultuuri tekkimise aeg (aastatuhat) ja koht (geograafiline piirkond); 2.Haudehitised Mastaba, astmikpüramiid, püramiid, kaljuhauatüüp; 3. Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses 4. Püramiidide ehitusmaterjal; 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?; 6.Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? 7.Sfinks; 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) ; 9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid, teemad (vaarao linnujahil, vaarao paadisõidul Niilusel, vaarao kujutamine koos jumalatega; 1
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3.ametnikud, sõjapealikud 4.kaupmehed 5.käsitöölised 6.talupojad 7.orjad KASTIKORD Orjus: sõjavangid, võlaorjus. Kui võlg tasutud, polnud ori. Religioon: polüteism- paljude jumalate kultus, monoteism- üks jumal, Juudihõimud Palestiina Kultuur: kiri- hieroglüüfkiri, kiilkiri, tähestik...
Egiptuse kultuur 1. Kiri ·Tekkeaeg: IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. ·Kirjamärgid: Piltkirja meenutavad hieroglüüfid; hiljem tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega hieraatiline kiri (usutekstide kirjapanekuks) ja demootiline kiri (rahvakeelsed tekstid). ·Kirjutusmaterjal: papüürus (valmistati papüürustaime säsist) 2. Haridus ·Koolid: ,,Kuninglike järglaste maja", kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgemate ülikute pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid. ·Õpetajad: preestrid (ranged) ·Õpilased: Koolis käisid ainult poisid; enamik õpilasi pärines rikastest peredest kuid ka lihtrahva lastel oli mingi võimalus kooli pääseda. ·Õppeained: astronoomia, matemaatika, astroloogia, tarbekunst; tegeleti ka mitmesuguste mängude ja spordialadega. 3. Teadus oli praktilise suunitlusega, jäi põhiolemuselt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumiks. ·Astronoomia: Loodi päikesekalender (Siriuse taevasse ilmumise järgi) ·Geomeetria: O...
· Ranged, suursugused, toretsevad · Segu inimese ja looma kehast VAARAODE TÄISFIGUURID · Tardunud sirges poosis, vasak jalg samu võrra ees, rusikas käed vastu külgi või üks käsi rinnal · Võimukas ilme · Istuvad valitsejafiguurid · Kujud eest vaadeldavad, hea proportsioonitajuga loodud · Ülistatud, valdasid looduslähedast kujutamist · Reljeefikunst · Madalreljeef, süvedreljeef + seinamaal= pinnakunst · Egiptuse poos- jalad ja nägu külgvaates (profiilis), õlad ja silm eestvaates · Seinamaalingute koloriit- punane, sinine, kollane ekrsavärviline, nahavräv naistel kollakam, meesten punane EGIPTUSE USUND POLÜETISM E. MITME JUMALA KUMMARDAMINE · Horus- taeva- ja päikesejumal- tähtsaim jumal Vana-Riigi ajal haukapeaga noormees v. Haukakujuline · RE, RA- päikesejumal
Eskiis detailne ja viimistletud visand Poos kehaasend,hoid kolmemõõtmeline ruumilinekeha Kontuur eseme objekti piirjoon Kollaaz tehnika, kus erinevatest materjalidest kleebitakse kokku pilt arhitektuur ehituskunst skulptuur kolmemõõtmeline kunstiteos maal pinnakunst värvi vaheldusega graafika kunstiliik, mis tekitatakse trükkimise abil tarbekunst kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega koomiks lühikese tekstiga piltide rida reklaam eset või üritust tutvustav pilt või film logo graafiline element, mis iseloomustab firma tegevust karikatuur pilkepilt
Vana-Egiptus Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni, mil piirkond saab erinevate välisvalluste tallermaaks. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus - põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana-Egiptuse arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastaabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastaabasid üksteise peale. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites samb...
Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujuga, milleni viis pikk trepp(mitte sirge!) Babüloonias Marduki tempel - Paabeli torni prototüüp, kõrgus 90m Sargon II loss Horsabadis; Uri tempel; lossid tihit väga suured, üle 210 ruumi Kujutav kunst seotud arhitektuuriga reljeefide ja maalidega kaunitati ehitisi RELJEEFIKUNST : e pinnakunst ; kujutati valitseijaid ja võidetud lahinguid väärtusperspektiiv figuuri suurus sõltus ühiskondlikust seisusest; madalreljeef olid väga detailsed, Glasuuriga üle valatud Austati jumalaid; kivist vabafiguurid oli lihtsad, monumentaalsed, suurte silmadega, üldistatud habemed ja näojooned. Paljud poosid on tardunud ja puised, juuste ja habeme kujutamise juures kasutatakse palju stilisatsiooni. Erilist tähelepanu pöörati
Egiptuse antiikaeg Kelly Solovjov Paikuse Põhikool 8.A Kunst Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid ja templid. Üldmulje templitest on monotoonne. Erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Arhitektuuri detailid Obelisk nelinurksed teravatipulised kiviplokkidest tornehitised. Ben-ben monumendid tornid, mis valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid püramiiditaoliselt Püloon väravaehitis Sambad sammaste ülaosa e. apiteel meenutas tihti taimi ja sagedamini papüürust. Kasutati ka 16 tahulist sammast-profodooria. Püramiidid Püramiid ruudukujuline alus, sees käigud, hauakamber, tehtud kivipankadest, pealt kaetu...
Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Egiptuse ehituskunsti tuntumaiks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas vaarao Døoseri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad - Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose - püramiidid. Ehitatud 26. saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed: 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiidil 66 m. Tähtsaiks ehitisiks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina.Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahva...
KUNSTIAJALOO konspekt: VANA-EGIPTUSE JA MESOPOTAAMIA KUNSTI AJALUGU Kuros- skulptuur, mis kujutab Antiik-Kreeka alasti noormeest (joonis 1). Joonis 1. Kuros (srs.dl.ac.uk/ arch/oxford-2003/) Willendorfi Venus- Austriast Willendorfist leitud üks varaseimaid skulptuure Joonis 2. Willendorfi Venus (www.shwing.com/gal/ displayimage.php? album=top...) Mykerinos- Egiptuse vaarao, kellele on ehitatud püramiid. Ajatelg: ürgaeg Mesopotaamia/E Antiik Antiik Varane keskae renessan giptus kreeka/room Kreeka/room keskae g ss a a g 40000 eKr 4000 eKr ...-0 0-... Animism- usk looduse, nii elusa, kui elutu hingelisusesse, ehk usk sellesse, et kõigel on hing. Tähtsamad koopamaalingute leiukohad on Hispaanias Altamira ja Prantsusmaal Lascaux. Egiptuse ja Mesopotaam...
sarkofaagid Jätkus hauataguse elu Click to edit Master text styles kujutamine relijeefkunstis, Second level seinamaalides ja Third level kirjutistes Fourth level Vaaraosid (nt. Ehnatoni) Fifth level kujutatakse surelikena Peajumalaks Amon (Osiris ja Atum) Pinnakunst Reljieefkunst Enamasti madalrelijeef, Click to edit Master text styles kuid hakkas levima ka Second level süvendrelijeef Third level Seinamaalid Fourth level Fifth level Rikkalike värvidega ning infot edastav (maalidel kujutati näiteks hästi välja rassilised tunnused) (Anubist kujutav
Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni t...
paigaldati palsameeritud surnukehaga sarkofaag, siis asus seal veel mõni ruum ningi veel olid seal käigud, mis viisid nende ruumideni. Suurim ja vanim püramiid oli Cheopsi püramiid, selle kõrgus oli 146 meetrit. Ka matemaatikas on egiptlased väga suurt rolli mänginud, sest ilma pii-arvuta oleks võimatu tänapäeval ringi ja silindri mõõtmeid välja arvutada. Rääkides Egiptuse kunstist, siis peale selle, et nad ehitasid püramiide ja templeid, oli neil ka pinnakunst väga tähtsal kohal. Nende pinnakunsti moodustasid värvilised reljeefid ja maalid. Maalidel olid inimesed joonistatud egiptuse poosis: nägu profiilis, silmad otse, õlad otse ja jalad olid külgvaates. Pildid olid ilma varjudesta ja polnud ühelt värvilt teisele üleminekuid ka ruumiline kujutamine puudus. Inimsed ja teised asjad pandi lihtsalt ritta, kes oli tähtsam oli tehtud suuremalt ja kes vähem tähtis väiksemalt.
Vana Egiptuse kunst 1. Egiptuse Ühiskond oli rangelt hierarhiline. Kehtis absoluutne monarhia. Alumisel astmel olid orjad, ning tipus seisis jumalikustatud kuningas– Vaarao. Egiptus oli maaÜhiskond. Religioon oli polÜteistlik ehk austati paljusid jumalaid (nt Amon– Loomingu ja viljakuse jumal. Anubis– Surnute jumal. Anubiseks kehastusid enamasti preestrid) Jumalad võisid olla nii inimese– kui ka linnu või loomakujulised või veel ka poolinimesed, poolloomad/linnud (Sfinks on lõvi keha ja inimese peaga, tähistasid valitsejat või päikesejumalat). Egiptlased olid sÜgavalt usust mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega. Usuti elu jätkumist peale surma. Haridust said vaid poisid. Naistest peeti lugu kui emast. Riietus peegeldas Ühiskonna hierarhiat, see pÜsis muutumatuna aastatuhandeid. Oluline lei...
EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid sur...
Idamaad 1. Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor leh...
Portreedel olid väga individuaalsed näojooned. Sfinks inimese pea ja lõvi kehaga lamav kaitsekujutis. Meeste kujutamine: Ihu punakaspruun, valged riided, mustad juuksed. Naiste kujutamine: Ihu kollane, valged riided, mustad juuksed. Egiptuse asend: Istuv jalad koos, käed põlvedel; seisev vasak jalg ees, käed kõrval rusikas või üks käsi rinnal, pea sirgelt püsti, pilk kauguses. PINNAKUNST Ehitised kaeti paljuski värviliste madalate reljeefidega (sageli vaid sisse süvendatud). Varadün. Periood Vana riik Keskmine riik Uus riik Hiline periood AEG ~3000 eKr ~26502130 ~19501650 eKr ~5501075 eKr ~1075525 eKr eKr PEALINN Memphis Teeba Memphis Teeba Tanis (A),
Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst. Püramiidide liigid, templisse sisenemisel Sfinkside allee, väravaehitis, mille juurde kuulused sambad, templi sees ohtralt sambaid. Kujutav kunst- looduslikud värvid- valge, must, punane, pruun, roheline, segati juurde munavalget ja vaiku, kaunistati urne. Skulptuurid- kujutas vaaraod ja nende naisi v loomi, linde, vaaraod ranged, vasak jalg ees, käed rusikas. Reljeefkunst- uuristati pinnasesse. Maalid- kujutati hauatagust elu. Maal + reljeef= pinnakunst. Loetle iseloomusta Mesopotaamia esimesi rahvaid. Sumerid- rajasid Mes. Tsivilisatsiooni, tegelesid niisutuspõldudega, rajasid küllaltki suuri asulaid, kasutasid piltkirja, hakkasid kasutama vasest tööriistu, leiutasid ratta, võtsid kasutusele kiilkirja, kõrgetasemeline kirjandus, kunst. Semiidid- võtsid oma keele kohandatult üle kiilkirja ja suurema osa sumerite kultuurist, tõrjusid sumeri keele käibelt. Mesopotaamias olnud suurriigid
Audentese Spordigümnaasium Vana-Egiptus püramiidid Referaat Tallinn 2011 Sisukord Religioon/uskumused lk 3 Arhitektuur lk 3 Kujutav kunst lk 5 Kokkuvõte lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Religioon/uskumused Kunsti, s.h. arhitektuuri, seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotud religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes, pärast inimese surma, elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, püüti hoolikalt säilitada surnukehasid. Pre...
b. Asendid: · Istuv jalad koos, käed põlvedel. · Seisev Vasak jalg ees, käed rusikas c. Kujutamine: · Meestel ihu pruun, riided valged, juuksed mustad. · Naistel ihu kollakas, riided valged, juuksed mustad. · Egiptuse kauneim naisportree oli Nefritete pea (vaarao abikaasa). · Vaarao puhul rõhutati nende jumalikkust. d. Teenijate ja orjade kujud hauakambris pidid teenima ülikuid teises elus. 7. Pinnakunst (maal, reljeef) a. Egiptuse poos: · Nägu ja jalad külgvaates, silmad ja õlad otsevaates. b. Käsitluslaad oli pinnaline: · Puudusid varjud ja värvivarjundid. c. Ruumilisus puudus: · Tähtsam inimene oli suuremana kujutatud. d. Maagiline mõju: · Kujutatud vaenlane pidi olema maha paisatud · Või jahiloom nooltest läbitud. Ilma sumerlaste suurepäraste leiutisteta, millega me praegu oma elu ette ei
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia...
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahve...
jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur
kasutati laialdaselt süvistatud reljeefi, mille puhul figuurid olid pinna sisse süvendatud Süvistatud reljeefi kõrval kasutati Vana-Egiptuses peamiselt madalreljeefi, sest lõunamaises päikesevalguses mõjuvad just selliste reljeefide puhul valguse ja varju vahekorrad kõige paremini. Egiptuse reljeefi- ning maalikunsti peetakse väga sarnasteks kuna reljeef on madal ja enamasti värviline. Sarnasusest lähtuvalt tuuakse tihti maali- ning reljeefikunst ühtse nimetuse alla pinnakunst.Põhiliselt kujutati figuuri, mis oli antud nn egiptuse poosis:nägu külgvaates,silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates . Käsitluslaad oli pinnapealine,s.t puudusid varjud ja värvidel hele-tumeduse üleminekud. Niisamuti ei osatud edasi anda ruumi tagapool olevaid inimesi asetati lihtsalt ülemisse ritta.Mida tähtsam oli inimene, seda suuremana teda kujutati.Et kõigele kujutatavale omistati maagilist mõju, siis pidi näiteks vaenlane olema alati maha paisatud ja jahi loom
Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (stiil aeg iseloomustus näited, esindajad) 1. Mesopotaamia 4000539eKr Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Nad leiutasid kaared ja võlvid. Templite tähtsaim osa oli tsikuraat. Kujutav kunst on seotud neil arhitektuuriga sest reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse 4000332eKr Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli ...
pungkapiteeliga, papüürussammas avatud õiskapiteeliga, sammas palmkapiteeliga) Uus Riik · Templiarhitektuur, nt: Luxori ja Karnaki templid · Püloonid - templi väravehitised, mille ees on värvilised lipud. · Obelisk sihvakas, teravatipuline monument templi ees(idas) · Kaljutemplid, nt: Ramses II kaljutempel Abu Simbelis · Kaljuhauad, nt: kuninganna Hatsepsuti kaljutempel Deir el-Bahari'is Vana - Egiptuse pinnakunst · Egiptuse poos - inimese kujutamise viis vanaegiptuse kunstis, kus figuuri pea, käed, alakeha ja jalad on külgvaates ning õlad ja silm eestvaates · valitses üldistamine ja stiliseerimine · värvi kasutamine maitsekas ja dekoratiivne, mitte loomulik · Perspektiivi ei tunta Skulptuur Istuvad figuurid: Tõsine, vasak käsi süles, parem käsi rinnal, põlved koos. Seisvad figuurid: Käed külgedel, vasak jalg ette sirutatud.
VanaEgiptus 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat tagasi eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer 1. dünastia. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: * Eeldünastiline periood (53003000 eKr) * Varadünastiline aeg (30002686 eKr) * Vana riik (26862160 eKr) * Esimene vaheperiood (21602055 eKr) * Keskmine riik (20551650 eKr) * Teine vaheperiood (16501550 eKr) * Uus riik (15501069 eKr) * Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) * Hilis periood (664332 eKr) * Ptolemaiosed (33230 eKr) * Rooma periood (30 eKr395 pKr) Tähtsamad jumalused Varadünastilistes tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit Teeba versioon Surnuteraamatust aga annab peaaegu viissada nime, millele tuleb lisada...
Uus riik leiti,et püramiidide ehitamine on liiga kallis lõbu ning hakati templeid nende asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon värav. Erinevad kapiteelid(samba ülemine osa,laienev osa, mis asetseb samba tüve ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki, Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel(RamsesII 4 hiiglaslikku kuju) 4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst madalreljeefid ja sünvedreljeefid
Kuigi osati hästi kujutada proportsioone, ei kujutatud iseloomulikke jooni ja üksikasju. Lähtuti kivitahuka vormist. Väljakujunenud kaanon kasutas moodulina väikest küünart. Lihtrahvast kujutati tõetruumalt, elavamalt. Tihti on need skulptuurid puidust ja värvilised. Reljeef: Maalikunsti ja skulptuuri vaheaste. Levinud madalreljeef ja süvendreljeef. Need olid tavaliselt eredalt värvilised, olid täiendatud hieroglüüfidega. Nt Narmeri palett Levis ka seinamaal. Vanaegiptuse pinnakunst reljeef + seinamaal Pinnakunstis levis üldistamine, kasutati kindlaid poose, lihtrahva ja loomade kujutamine oli vabam. Sellegipoolest tajuti hästi proportsioone, rassilisi tunnuseid. Lihtrahvast kujutati tõetruumalt, sest nad ei pidanud kuuluma igavikku. Puudus kolmedimensiooniline kujutamine, kaugemal asuvad asjad asusid kõrgemal. Vaarao Ehnatoni (e Amenhotep IV) ajal toimus reform, tuli uus riigiusund, jumalaks sai Aton, kelle kehastuseks peeti päikeseketast
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Linda Pihl VANA EGIPTUS Referaat Mõisaküla 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Religioon..................................................................................................................................4 1.1 Jumalad............................................................................................................................. 4 1.2 Pühad loomad...............................................................................................
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond REFERAAT IDAMAADE KÕRGKULTUURID Koostaja:Kersti Sepp Rühm: EKL-5kõ Õppejõud:Amino Põldaru Tallinn 2010 SISUKORD 1. Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades lk.3 2. Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused lk.4 3. Kreeta lk.7 4. Mükeene Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele lk.10 5. Egiptuse kultuur lk.11 6. Mesopotaamia kultuur lk.14 7. Kasutatud kirjandus lk.16 2 Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades Põlluharimine sai alguse VIII-VII aastatuhandel e.Kr. Alul oli põllutöö raske ja vaevarikas. Kivist või luust kõplaga sai harida ainult väikesi põllulappe. Alles siis kui õpiti...
Inimtegevuse vaimsed tegevused. Kunst on kõik see, mis on teostatud meisterlikult ükskõik mis valdkonnas. Kunst pole ehtne, vaid järele tehtud. Kunstil on mitmeid inimtegevuse valdkondi: kino, teater, tantsud jne. Kunst on visuaalne: pildid, ehitised, kujud. Kujud, mida kunstiajaloos käsitletakse, jaguneb... arhitektuur e ehituskunst skulptuur 1. profaanarhitektuur (ilmalik) 1. reljeef e pinnakunst 2. sakraalarhitektuur (püha) 2. imonplastika e täisskulptuur maalikunst graafika tahvelmaal * trükikunst seinamaal * arvutidisain miniatuurmaal tarbekunst disain isevalmistatud Kunstistiile eristatakse mingite kindlate iseloomulike tunnuste järgi. Ürgühiskonna kunst. (Ürg) Keskaeg jaguneb kivi, pronksi ja rauaajaks
Asendid: · Istuv jalad koos, käed põlvedel. · Seisev Vasak jalg ees, käed rusikas c. Kujutamine: · Meestel ihu pruun, riided valged, juuksed mustad. · Naistel ihu kollakas, riided valged, juuksed mustad. · Egiptuse kauneim naisportree oli Nofrotete pea (vaarao abikaasa). · Vaarao puhul rõhutati nende jumalikkust. d. Teenijate ja orjade kujud hauakambris pidid teenima ülikuid teises elus. 7. Pinnakunst (maal, reljeef) a. Egiptuse poos: · Nägu ja jalad külgvaates, silmad ja õlad otsevaates. b. Käsitluslaad oli pinnaline: · Puudusid varjud ja värvivarjundid. c. Ruumilisus puudus: · Tähtsam inimene oli suuremana kujutatud. d. Maagiline mõju: · Kujutatud vaenlane pidi olema maha paisatud · Või jahiloom nooltest läbitud. Mesopotaamia 1. Loodusolud ja eripärad a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
