annab realismile just talle omase värvingu. Palju realism muidugi ei erine, sest põhimõte on ju kõigil sama: kujutada maalitavat tõetruult ja ilustamata, objektiivselt. Realism ei soosi oma mõtte lennukust ja kujutlusvõimet, see tahab just seda, mida nähakse. Ühest küljest lihtsustab see kunstniku tööd, sest ta ei pea ise eriti pingutama. Teise nurga alt vaadatuna võib see loomingulisemaid kunstnikke piirata - nad ei saa lasta oma kujutlusvõimel jalutama minna. Kui maastikumaali kunstnikel oli võimalus maalidesse valada oma tunded ja meeleolud, siis realistid nõudsid võltsimatut asjalikku ja objektiivset kujutamist. Vaatajad saavad maastikumaale tõlgendada nii nagu neile endile meeldib, aga vaadates realistlikke maale, pole seal midagi sellist, mida saaks teisiti mõista kui see on. Romantikud otsisid maastikuga emotsionaalset sidet. Nad soovisid looduse puhta kujulist ilust minestada või lasta end tema südametust jõust rabada
Intiimsust ja korrapära väärtustati rohkem kui dramatismi. Seega on loomulik, et enamik tolleaegsetest teostes on väiksemõõtmelised. "The White house at Chelsea" (Eesti keeles: Valge maja Chelsea's) Thomas Girtin, 1800, akvarell paberil (Silmaringi teadmik- "Kunst" lehekülg 243) KUULSAMAD MAASTIKUMAALI KUNSTNIKUD Joseph Mallord William Turner (1775-1851) J. M. W. Turner sündis vaeses perekonnas Inglismaal, Londonis. Turneri habemeajajast isa armastas poja pilte oma töötoa aknale välja panna. Turner õppis Kuninglikus Akadeemias ja tema varakult ilmnenud andekus võimaldas tal üsna noorelt akadeemias täisliikmeks saada.Turner saavutas kiirelt edu oma maastike ja merevaadetega, mille vanu meistreid respekteeriv stiil meeldis aristokraatlikele kunstikogujaile. Peamised Tööd
Malle Leis Sündinud 09.07.1940 1967 lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lavakujunduse erialal 1969 alates Eesti Kunstnike Liidu liige, samast aastast alates vabakutseline kunstnik 1987. aastal valitud Inglise Botaanilise Kunsti Ühingu liikmeks asutajaliikme õigustes Esinenud näitustel alates 1964. aastast Viljelenud klassikalisi zanre lillede ja puuviljadega natüürmorti,maastikumaali, figuurikompositsiooni ja portreed, millelahenduses kasutanud uudseid võtteid Graafikuna hakkas 1970. aastail järjekindlalt rakendama uudset tehnikat serigraafiat. Kevad Punased õunad Punased hobused Väike talv Tänan kuulamast!
Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust. Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korjajad 2. Õhtupalvus Honori Doumier (1808 1879) Doumier on nn kriitilise realismi esindaja. Kriitilisteks realistideks nimetati kunstnike, kes olid ümbritsevasse eriti kriitiliselt meelestatud
Pieter bruegHel Pieter Bruegel vanem sündis 1525. aastal ja suri -9. septembril 1569. Renessansi maalikunstnik ja graafik on tuntud oma maastike-ja talupojastseenidega. Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali ...
Barokk Prantsusmaal 17. sajandi teisel poolel sai Prantsusmaa majanduslikus ja poliitilises elus juhtivaks jõuks. Ka vaimuelus, kirjanduses ja kunstis, samuti kommete ja maitse küsimustes hakkas Prantsusmaa Itaalia ja Hispaania mõju kõrvale tõrjuma ning omandas Louis XIV ajal tooniandva asendi. Arhitektuur Kõige barokilikumad kalduvused ilmnevad Versailles' lossi ehitamisel. Seal töötasid Louis XIV tellimisel kõige paremad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Versailles' lossi põhiplaan sai hiljem eeskujuks kogu Euroopa palee ehitusstiilile. Sisekaunistused on toretsevad ja suurejoonelised. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune PEEGLIGALERII, RAHUSALONG ja SÕJASALONG. Tihedas ühenduses lossiga on prantsuse stiilis park , mis aiakujunduse abil suurendab hoone mõjukust. Ilmekateks näideteks prantsuse barokist 17. sajandil on paljud ehitised nt. Louvre'i idafassad; Invaliidide kuppelkirik Pariisis. Baro...
saatjana Marokosse, Alzeeriasse ja H ispaaniasse. Sel ajal tegi ta palju visandeid tulevasteks töödeks (nt "Alzeeria naised" jt). Viimast korda esines Delacroix Salongis 1859. aastal. Eugène Delacroix suri 13. augustil 1863. aastal Pariisis. Tema maalid on dünaamilised, kontrastse värvikäsitlusega ja viimistletud tehnikaga. Tema kunstitöödes on sageli kajastatud vägivalda, ahastust ja valu. Eugène Delacroix viljeles ajaloo- ja maastikumaali ning portreekunsti. Ta maalis George Sandi, Frédéric Chopini ning tegi mitmeid autoportreid. Orphan Cemetery, Girl at the 1823 Sand George
Tunnusjooned: · Hõlgas romantismile omase kujutuslikkuse · Kunstnikud ei lähtunud stiiliühtlusest · Kujutati igapäevaelu,tööstusstseene,lihtrahvast · Populaarsed olid jutustava süzeedega,ühiskonnakriitilised maaild · Ajaloomaalidel kujutati olustikku nt relvi,rõivastust · Varvide vastandamine · Hoogne pintslitõmme Impressionism Tunnusjooned: · Maaliti vabas õhus, püüti tabada atmosfääri muutumist · Väga hoogsad pintslitõmbed · Maastikumaali tugevaim periood · Maaliti äärelinnas,maakohas,mererannas · Maaliti ühte ja sama objekti erinevatel aasta ja päevaaegadel · Kunstnikud olid võlutud liikumisest ja maalisid hobustmsilda, purjekat, lippu, suitsu, teavast, pilvi, tantsijannat,vett ja peegeldust selles · Ähmased kontuurid,sügavuse puudumine annavad maalile abstraktse ilme
Oli abielus kirjandusteadlase Liis Rauaga Haridus ja töö Alustas õpinguid 1923. aastal (vaheajaga) ja lõpetas kõrgema kunstikooli "Pallas" 1934. aastal 1940-1941 oli Kunstnike Kooperatiivi Tartu osakonna esimees 1941-1943 oli Tartu Kunstibüroo juhataja 1945-1949 oli Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Looming Oli kunstnik, kes on loonud hulga meie omaaegsete kultuuritegelaste karakterportreesid On viljelenud ka maastikumaali, natüürmorti ja monotüüpiat On maalinud emotsionaalseid ja hoogsaid maastiku- ja linnavaateid Oskab oma modelle karakteriseerida mitte ainult hästi valitud zesti, vaid ka ilmekate detailide abil Raua pintslikiri on enamasti hoogne ning kohati efektseid poognaid viskav Tema käekiri laseb aimata kiiret maalijat, kes nii natüürmordis, maastikus kui ka portreteeritavates püüab tabada iseloomulikku ja karakteerset 40-ndatel domineeris tema töödes tihti
Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Claude Lorrain (1600-1672) Claude Lorrain (õieti Gelée) oli üks parimaid prantsuse maalikunstnik. C. Gellée sündis 1600.aastal Lorraine'i hertsogiriigis (sealt ka tema kunstnikunimi!), mis 17. sajandi I poolel ühendati Prantsusmaaga (jääb selle kirdeossa). 1613. aastal läks Claude Rooma õppima ja pärast 1625-1627 Prantsusmaa-käiku jäi sinna elu lõpuni. Tema esimene juhendaja oli itaalia kunstnik A. Tassi, kes õpetas talle maastikumaali, kompositsiooni ja maalitehnikaid. Hiljem töötas G. Valsi juures, kus õppis perspektiivi kasutamist. Lorrain oli ta üks juhtivaid ideaalmaastiku viljelejaid ja klassitsistliku maalisuuna peaesindajaid. Tema teoste ainestik on pärit antiikmütoloogiast või Piiblist. Tihti on tema maalidel n.ö. klassikalised varemed ja inimfiguurid vaimulike riietuses või antiikrõivais. On teada, et Lorrain ei olnud kuigi hea inimestemaalija ja lasi need teha teistel kunstnikel. Lorraini
BAROKK Jaguneb 1. Äärmusil itaalia, hispaania, flandria 2. Realistlik holland, põhja-saksamaa, skandinaavia (eesti) 3. Klassitsistlik prantsusmaa, inglismaa Arhitektuur Egituse põhiplaan tihti lõikuvatest ovaalidest, petikaknad (kinniehitatud), murtud viilud, ovaalne aken, voluudid 1. Kirikud Itaalias Kolonnaad (sammastik) Püha Peetri kiriku ees Roomas 2. Lossid Saksamaal Zwinger Dresdenis Prantsusmaal Francois Mansart'I järgi mansardkorrus: Versailles'I , Louvere'I Skulptuur Hoonete kaunistamiseks. Hoogsad liikuvad poosid. Itaalias: Giovanni Lorenzo Bernini Maal Teemad relogioon, mütoloogia, kaasaeg. Kiriklik (hispaania, flandria), õukondlik (prantsusmaa), kodanlik (holland). Iseloomulik soojad, küpsed toonid, värvi üleminek kollaselt pruunile sujuv, keldriluugi- valgus. Paraadportree (pidulik) Eriline vaatenurk = rakurss Itaalias: C...
Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid 3, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst MB-lt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis ka ei valminud. Veneetsiale on iseloom. värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (pole usulised, loom pigem romant ja lüürlne, truu valgusele ja varjule. Maal "Äike" on maastikumaali eelkäija.) Tizian ( maalilised maalid; punase ja sinise varjundid, samuti murtud toone; jätab maalides pintslilöögid nähtavaks; vananedes muutub tema tehnika hoogsamaks, reljeef on näha ja tunda.) ning Verognese (maalid suurejoonelised, elurõõmsad (pidusöögid). Kuna ta armastas maalida tavalisi inimesi segamini piiblitegelastega, pälvis ta kirikutegelaste pahameele.) Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said
John Locke Essee inimarust Kokkuvõte Oma essee esimeses osas käsitleb John Locke küsimust, kuidas jõuab inimene oma vaimus erinevate ideedeni. Oletades, et inimese vaim on puhas valge paber, siis kogu oma ideede varamu,arutluse ja teadmise materjali saab ta läbi kogemuste, sest sellest tulenebki kogu teadmine. Tema sõnul võib jaotada ideede lähteallikad kaheks : oma ettekujutluse asjade omadustest (värv,materjal jm) saame läbi meelte tajumuste ning neid materiaalseid asju nimetab autor aistimiseks. Kui meie vaim tegeleb ideedega ja hing nende üle ,,arutlema" hakkab, täitub mõistus teist laadi ideedega sellistega, mis ei tule mitte väliste, vaid sisemiste faktorite poolt (nagu tajumine, teadmine, uskumine jne), seal saab inimese vaim teadlikuks omaenda tegevustest ja nende laadist. Tegemist on meelele väga sarnase a...
Romantikuid ühendas elulaad mitte maalilaad. Tunnused kunstis: · Rahulolematus kaasaja vastu · Keskaja ja eksootiliste maade imetlus · Idealiseerisid minevikku ja kaugenesid tegelikkusest · Puutumatu looduse imetlus · Tunnete rõhutamine · Boheemlus isikupära rõhutamine · Huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu · Ainestik võeti legendidest, saagadest, kirjandusteostest ja ajaloost · Maastikumaali õitseaeg Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana, inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis karikatuurselt groteskini. Akadeemiline kunst eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades.Salongikunstoli
Looming muutus rahulikumaks, tasakaalukamaks ja soliidsemaks LOOMING Tegi suurepäraseid portreid nii seltskonnadaamidest kui ka kultuuritegelastest Maalides ja joonistustes sulasid kokku pea kõik moodsamad kunstivoolud 1919 algas kunstniku vaikiv ajastu, kuna kriitikud süüdistasid teda akademismis (eluvõõras, akadeemilisi traditsioone dogmaatiliselt järgiv ainekäsitlus teaduses ja kunstis) Alates 1930 viljeles taas rohkem maastikumaali TEOSED PORTREED: MAALID Konrad Mägi Mererand Ants Laikmaa Lennuk Oskar Luts Männid Gustav Suits Talvine Tartu Emajõega Juhan Liiv Sõttaminek Aleksander Tassa Tõusva nooruse ees G. Suitsu "Tuulemaa" illustratsioon Märter Katastroof TEOSED TUSIJOONISTUSED: AKVARELLID Katastroof Deemon
maalijaid keskendumine värvidel, samas kui teised keskendusid kompositsiooni matemaatilisele täiuslikusele ja plastilisele ilule (4) Kuulsamad Giorgione ja tema õpingukaaslane Tizian Giorgione (u 1478-1510) Tema elust pole palju teada Kuulsaimad tööd ,,Magav Veenus" ja ,,Äike"(5) Töödes valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit (5) Giorgione maalide maastikulised taustad on tähtsaks etappiks maastikumaali arenguloos ja samm edasi maastiku kui iseseisva teema poole(5) Autoportree Giorgionest Magav Veenus Äike Tizian(u 1490-1576) Tema mõjul muutus muutus õlivärvidega lõuendile maalimine uusaegse maailmakunsti peamiseks tehnikaks (6) Tema maalide temaatika on mitmekesine Kuulsaim teos on ,,Maarja taevaminek" (1518) (7) Teosed varjundirohksed, värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, näha on pintslitõmmete jäljed.(6)
· Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna ehk jumalaema. Õrn ja harmooniline meeleolu. Teoste kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne. · Värviti õlivärvidega ja teemad olid kas maastikud või ilmalikud, tehti loodusmaale. maaliti lõuendile mitte seintele. · Piinliku täpsuseni ulatavat tõetruudust, hiilgavat valgusekäsitlust ja tavaelu objektide speituvat sümboolikat. · Brueghel maalis peamiselt talupoegade elust, maastikumaali. ( talupoja pulm ja viljalõikajad) · Hieronymus Bosch, inimeste kannatuste ja kiusatuste kujutamiseks. · Graafika, puu ja vase gravüür ja kunst muutus odavamaks ja inimestele kätte saadavamaks. · Renessanssi ajastu tuntuim Saksa kunstnik ja graafik oli Albrecht Dürer. ( Ema portree) · Suurim portreemaalija oli Hans Holbein. ( Jane Seymouri portree) · Eestist pärit renessanssi ajastu kunstnik oli Michel Sittow.
elu, Nobuzane (12. saj), kelle portreedest on tuntuim ,,Kobo Daishi lapsena", ning Fujiwara no Takanobu (1142- 1205), kes portreteeris kuulsaid väejuhte. Ajastu teisel poollel muutus yamato-e pikkamööda Tosa koolkonnaks, põhiliselt jätkas see varasemaid traditsioone. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e (ühevärviline tusimaal), selle esimesi viljelejaid oli pühakuportreede maalija mincho (1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna. Tema ja ta järglase mungad Ekkei Shubun, Noami, Geiami ja Soami järgisid hiinapäraseid eeskujusid. Sumi-e rahvusliku suuna algatas Sesshu (Oda Toyo). Teda peetakse üldse üheks suurimaks jaapani maalijaks. Ta õppis Hiina zen- kloostrites ja kogus maastikumuljeid reisidel mööda Hiinat. Sesshu tusimaali teostuses imetletakse energilisust ja sisemist vabadust. Neis valitseb mõtlik rahu ja aupaklikkus looduse suuruse ees. 16. sajandi alguses rajasid Kano Masanabo
· Piltide meeleolu suursugune, piduik · Vihje surma paratamatusele ja aja vääramatule kulgemisele · On maalinud nn ideaalmaastikke ei ole kujutatud tegelikku maastikku, vaid on koondatud põnevad , sageli antiigile vastavad üksikasjad · Heroiline maastik kui ideaalmaastiku foonil on kujutatud mütoloogilised kangelased · ,,Poeedi inspiratsioon" · ,,Maastik Phokioni surnukehaga" CLAUDE LORRAIN: · Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi · Pildi külgedel asuvad tumedate massidena puud, varemed vms, keskel aga avaneb vaade kaugusesse. · Laad oli maalilisem ja barokilikum kui Poussinil, kuid ikka selge ja ülevaatlik · ,,Hommikune sadam" · ,,Troojalannad põletavad oma laevad"
KONRAD MÄGI 18781925 K. Mägi sündis 1878. aastal Tartumaal. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel õpinguid puunikerduse alal. Koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga lahkus K. Mägi üliõpilasrahutustest osavõtu pärast 1905. aasta kevadel koolist. K. Mäe sooviks oli õpingute jätkamine Pariisis. Tee sinna kulges läbi Soome. 1906. aasta suve veetis ta koos A. Tassa ja N. Triigiga Ahvenamaal, kust pärinevad tema esimesed maastikumaalid. Pariisi jõuti 1907. aastal septembris, kus asuti elama eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse'il. 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. ...
Algul viljeles ta peamiselt akvarelli ja sügavtrükitehnikaid, hiljem õlimaali. T romantilistes mere ja maastikuvaadetes (palju sisult ajaloolised või mütoloogilised) valitseb akvarelliliselt voolav efektne värvi ja valgusekäsitlus , mis umbes 1835 muutis vorme ja piirjooni hajutavaks; tehnikalt on T ipressionistide eelkäija. Kuulsaim inglise kunstnik 19 sajandil . T äärmiselt subjektiivne kunst tähistab oma fantastilise looduskäsitlusega romantilise maastikumaali kulminatsiooni; selle tehnikas on juba midagi , mis ennustab tulevast impressionismi . T -d huvitas peamiselt valguse ja atmosfääri kujutamine ; sealjuures taotles ta järske ja haruldasi, tihti fantastilisi efekte. Esmajoones huvitavad teda meri ja taevas . T on palju tõuget saanud Claude lorrainilt . Üllatav on T kunsti mitmepalgelisus. Ta on ühel ajal klassitsist, romantik ja realist. Tema maastikud
· Olustikumaal. Jan Steen. Aineks võis olla ka mõni jutustus. Pieter de Hooch · Jan Vermeer van Delft. Üks suurim Hollandi maalija, kujutab interjööre, tavaliselt kas 1 või 2 inimesega. Tegevus on vähe tähtis, kasutas kargeid toone. · Natüürmort. Willwm Klaf ja Willwm Claesz Heda. Maalivad lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaaki. · Maastikumaal. Puhtrealistlik maastikumaali alusepanijad. Hollandis kujunes iseseisvaks zanriks. Jacob van Riusdael, kes sidus loodusvormide täpse kujutamise rom. Meeleoluga. · Maastikumaalijatest Maindert Hobbema. Paulus Potter loomamaalija · Rembrandt Harmensz van Rijn. Maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimeste mõõdupuuks sai talle sisemaailm. Looming vastandiks
ahvatlev. Romantismiliikumine Saksamaal avaldas soodsat mõju luule, eriti looduslüürikale, aga samuti ka romantilise novelli ja romantilise draama meistritele Tieckile ja Kleistile, Schubertile kui lauludekomponistile, tähtsaimale ooperikomponistile Weberile ja samuti Schumannile. Kujutav kunst oli märksa vähem sobiv pind romantikute ideaalide viljelemiseks. Saksa romantilise maalikunsti tähtsaimad saavutused kuuluvad maastikumaali valdkonda. Caspar David Friedrichi eelkäijad olid vanasaksa meistrid, keda sel ajal väga hinnati. Ta otsis maastikust ,,maailma hinge", kui kasutada ühe tema kaasaegse väljendust, ta otsis seda igast loodusesopist, igast lihtsaimast motiivist. Tema maastikumaalide esiplaanil on sageli näha mõtisklusse süvenenud inimese kuju. Looduse ja mõõtmatu ruumi tunnetuse sügavuse poolest on Friedrichi maastikud mõnevõrra sarnased hiina maastikega, ehkki saksa meister neid ei jäljendanud.
ahvatlev. Romantismiliikumine Saksamaal avaldas soodsat mõju luule, eriti looduslüürikale, aga samuti ka romantilise novelli ja romantilise draama meistritele Tieckile ja Kleistile, Schubertile kui lauludekomponistile, tähtsaimale ooperikomponistile Weberile ja samuti Schumannile. Kujutav kunst oli märksa vähem sobiv pind romantikute ideaalide viljelemiseks. Saksa romantilise maalikunsti tähtsaimad saavutused kuuluvad maastikumaali valdkonda. Caspar David Friedrichi eelkäijad olid vanasaksa meistrid, keda sel ajal väga hinnati. Ta otsis maastikust ,,maailma hinge", kui kasutada ühe tema kaasaegse väljendust, ta otsis seda igast loodusesopist, igast lihtsaimast motiivist. Tema maastikumaalide esiplaanil on sageli näha mõtisklusse süvenenud inimese kuju. Looduse ja mõõtmatu ruumi tunnetuse sügavuse poolest on Friedrichi maastikud mõnevõrra sarnased hiina maastikega, ehkki saksa meister neid ei jäljendanud.
Die Brücke oli Saksa kunstnikerühmitus, millele pandi alus 1905. aastal Dresdenis. Brücke kunstnikud seadsid esikohale mitte enam nägemismulje ja idüllilised teemad (nagu enamasti impressionismis), vaid soovisid kõneleda inimese sisemaailmast, mis on täis vastuolusid, hirme ja lootusi. Värvid nende maalidel olid kontrastsed ja intensiivsed, vormid teadlikult moonutatud, detailid suurendatud. Kaasaegse linnakeskkonna nähtuste kõrval kujunes Die Brücke loomingus oluliseks maastikumaali teema – reisides erinevates maakohtades, nägid rühmituse liikmed võimalust kujutada inimese hingeseisundeid läbi looduse. Rühmitus lagunes 1913. aastal. Der Blaue Reiter oli teine ekspressionistlik rühmitus, mis tegutses aastatel 1911–1914, koondudes Saksamaale saabunud Vene emigrantide (Vassily Kandinsky, Alexej von Jawlensky jt) ning kohalike saksa kunstnike (Franz Marc, August Macke jt) ümber. Rühmituse autoreid
20. ja 21. saj olulisemad kunsti mõisted ja selgitused Abstraktsionism ehk abstraktne kunst - ka nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Maali meeleolu ja kompositsioon luuakse värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionism on välja kasvanud mitmetest 20. sajandi kunstivooludest. Impressionism iseloomulikud ja nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud ruumiplaneering. Rõhutatakse valgust ja selle muutumist. Maaliti igapäevastel teemadel ja sageli vabas õhus. Postimpressionism - rõhutati geomeetrilisi vorme, mida hakati suurema mõju saavutamiseks moonutama. Kasutati ebaloomulikke ja meelevaldseid värve. Kasvas välja impressionismist. Puäntillism - väikeste värvitäppide süsteemne kasutamine. Sellises stiilis maalid ei ole lähedalt vaatamiseks. Lähedalt vaadates paistavad üksnes v...
Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528) Albrecht Dürer oli saksa maalikunstnik ja graafik, mitmekülgne kunstnik ja teadlane, renessansskunsti suurmeister. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta oli graafikatehnika võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja. Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Düreri maaliloomingust on eriti tuntud portreed. Ta pidas kunsti võluks fantaasiaküllust, inimtüüpide valikut ja tunnete ustavust. Dürer oli ka esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a''). Näiteks ühel kujutab ta end kui Kristus - "Autoportree karusnahkses rüüs" . Selles maalis välj...
Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise 5 kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 191517 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale koloriidile. Teel Tartust Viljandisse
Katoliku kirik teeb koostööd absolutismiga. Kunsti tellib kirik. Barokne kunst. (Itaalia, Hispaania, Belgia, Lõuna-Saksa riigid) 2. Kuningavõim on allutanud kiriku. Kunsti tellib õukond. Klassitsistlik kunst. (Prantsusmaa, Inglismaa (enne kodusõda)) 3. Protestantlik (Holland eesotsas). Kunsti tellib põhiliselt linnakodanlus. Kiriklik/õukonna kunst vastuoluline, tagasikoidlikum. Baroklik realism (Põhja- Saksa, Holland, Rootsi) Claude Lorrain Arendas edasi maastikumaali. Prantsuse maalikunstnik. Tema teoste ainestik on pärit antiikmütoloogiast või Piiblist. Tihti on tema maalidel n.ö. klassikalised varemed ja inimfiguurid vaimulike riietuses või antiikrõivais. On teada, et Lorrain ei olnud kuigi hea inimestemaalija ja lasi need teha teistel kunstnikel. Lorraini eriline panus on aga valguse meisterlik esitamine. Kui kompositsioonilt on tema tööd sarnased, siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. Teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks
Inglise luuletaja, graafik ja maalija. Oli sügavalt usklik inimene, elas enda loodud fantaasiamaailmas. Tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". William Blake "Muistsed ajad" Edwin Landseer (1802 - 1873) Kuulsaim inglise loomademaailija. Loomad esinevad tema piltidel tihti inimlikkudes situatsioonides. Edwin Landseer "Päästetud" John Crome (1768 - 1821) 19. sajandi maastikumaali teerajaja. Maalis vaid inglise loodust. Maalid on lihtsad, motiivid vaesed ja väheütlevad. Poolehoidu võitis siiruse ja peene realismiga. John Crome "Kuutõus Yares" John Crome "Poringlandi tamm" John Constable (1776 - 1837) Sai tuntuks maastikumaalijana. Maalis loodust nii, nagu seda nägi. Töötab laiade, vabade, skitseerivate pintslitõmmetega. Hülgab tumeda paleti ja hakkab maalima heledate toonidega.
pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut. temaatika Lõi teoseid ajaloo ja mütoloogia ainetel, kujutas allegoorilisi jahi ja võitlusstseene, viljeles portree ja maastikumaali..Võitlus ja vägistamisstseenid. Viimastel eluperioodidel viljeleb palju zanri ja maastikumaale. maalimislaadi, Rubensi looming on baroki vaimu kõige järjekindlam avaldus, ühtlasi on kompositsiooni jne selles võimsa väljenduse leidnud flaami rahvuslik kunstilaad. Rubens iseloomustus suutis barokiaja patetilisele elutundele anda täiesti siira ja sisemiselt
taeva ja esiisade vaimude ohverdamiseks. Kunst oli kui moraali edasikandja. Vanim puidust ehitis tehti 7000 aastat tagasi. See kaevati välja Hemudu külas. Vanim teadaolev palee Hiinas on Erlitos Henani provintsis ja see tehti 16. sajandil. Vana-Hiina kõige suurem palee oli Epang´i palee, mis võib olla ka terves maalimas kõige suurem. Maalikunst Maal ja Kalligraafia on omavahel tihedas seoses. Põhiliseks kasutatavaks materjaliks on tint. 1. Peamiseks z anriks on maastikumaal. Maastikumaali z anri on mõjutanud taoistlik traditsioon, mis rõhutab looduse ja inimese vahelist harmooniat. 2. Palju tehti ka lillede-lindude maali. See on kombinatsioon kahest Hiina maali kategooriast: linnud ja loomad ning lilled. Lillemaal pärineb budistlikust traditsioonist. Tang'i dünastia (618-907) ajal sai lillemaal eriti populaarseks. 3. Figuurimaalis põhilisteks on portreed või religioosne maal ja neil kujutatakse budistlikke tegelasi või jumalikke figuure
Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid kolm, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst Michelangelolt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis samuti ei valminud. Veneetsiale on iseloomulikud värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (hülgab maalides usuteema, tema looming on pigem romantiline ja lüüriline, jääb truuks valgusele ja varjule. Tema maali "Äike" peetakse maastikumaali eelkäijaks.), Tizian (kasutab tugevat koloriiti; maalilised maalid; armastas väga punase ja sinise erinevaid varjundeid, samuti murtud toone; rõhutab kontraste; jätab maalides pintslilöögid nähtavaks; vananedes muutub tema tehnika hoogsamaks, reljeef on näha ja tunda. Tizian oli hinnatud portretist, ta maalis lähenedes psühholoogilisest vaatenurgast, dramaatilisest ja hingelisest sügavusest
ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Ühendab pigem ellusuhtumine kui kindel vorm. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti ,,ära". Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Vastukaaluks kapitalistlikule argipäevale tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas oma tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsismist täielikult erinev pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised zanrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Romantism kunstis avaldub kõige selgemalt maalikunstis ja graafikas. Prantsusmaa Prantsusmaa oli roma...
Kirjandus. Franz Kafka "Protsess" XII klass Alo Neil Mölder XIIk (EKSTERN) Tooge välja modernismile omalikke jooni Nagu ka "Protsessis", võib kogu modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Tegemist ongi just sedasorti sürrealistliku romaaniga. Iseloomustage Josef K.-d ja teisi tegelasi Josef K. teose peategelane, kes töötab pangas. Ta on ambitsioonikas, taibukas, igati kompetentne ja pigem arutlev kui lahke. Oma arreteerimise pärast satud mees üha suuremasse depressiooni ja halveneb ka tema töö kvaliteet....
17saj II poolel Delfti linnas, säilinud u 30 tööd, kaasajal erilist kuulsust ei omanud. Vermeer avastati uuesti 19.saj Prantsuse kunstnike poolt, seal oli siis keskseks teemaks realism, eriti tööteema. Seda harrastas mees palju: ,,Ketrajad", ,,Pitsikuduja", ,,Teenija piimakannuga". Camera Obscura = varjude rojekteerimine töödele. Selle abil sai teha väga täpseid linnavaateid: ,,Delfti vaade", külmades toonides suur taevas. Harrastas ka maastikumaali. Varasemast loomingust on teada ,,Kupeldaja": elusuurused figuurid; tavaliselt kujutas interjööre 1 figuuriga. Hollandi olustikumaalis kujuneb välja lemmikteemade ring (armastus)kiri, musitseerimine, arsti ja patsiendi kohtumine. Vermeeri ,,Armastuskirjas" on ühendatud kirja saamine ja musitseerimine. Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu. Pieter de Hooch
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Nikolai Voldemar Triik Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Elu · Looming · Tööd · Näiteid töödest · Kasutatud kirjandus Üldine Nikolai Voldemar Triik sündis 7. august 1884 Tallinnas ja suri 56-aastaselt 12. august 1940 Tallinnas. Ta oli Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Ta õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. Nikolai Triiki autoportree Elu Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta kevadel sõitis Helsi...
Eestlased siiski veel siinses kunstielus sel ajal ei osalenud. Kuni 19. sajandi alguseni peeti seisust tähtsamaks kui rahvust. Elus vähegi kõrgema positsiooni saavutanud eestlased saksastusid. 19. sajandil hakati rõhutama rahvust, süvenes ka siinsete sakslaste identiteet. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangudes arenes omapärane baltisaksa kultuur. Maalikunsti ja graafika viljelemise keskusteks Eestis olid Tartu ja Tallinn. Zanritest eelistati portreed, maastikumaali, linnavaadet; vähem ajaloolist, usulist ja mütoloogilist maali. 19. sajandi teisel veerandil hakkasid baltisaksa kunstnikud huvi tundma eesti talupoegade kujutamise vastu. Innukalt harrastati ka graafilisi tehnikaid pliiatsi-, kriidi- ja pastellijoonistusi. Stiililiselt valitses 19. sajandi algul klassitsism, 1830. aastatel tuli romantism, üsna varsti ka realism. Klassitsistliku maalikunsti näiteks võib tuua järgnevate meeste loomingu: · kaksikvennad von Kügelgenid (sünd
Märts. P. Brueghel vanem. August. Jahimehed lumes Sombune päev Lõikus Brueghel vanem oli üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid loodust seostas ta ikka inimesega. Imeilus on ta aastaaegade sarjast pärinev "Jaanuar. Jahimehed lumes". Kauguses kihab tööelu, sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas. Nagu Brueghel vanem, hakkasid ka teised ta kaasmaalased huvi tundma maastikumaali ning nn. zanri-ehk olustikumaali vastu - viimases kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust. Suurejoonelisi renessanss-stiilis ehitisi Madalmaades ei ehitatud. Suuremad ja esinduslikumad hooned rajati endiselt gooti stiilis. Gootilikud kõrged viilud koos renessanslike kaunistustega ehtisid aga rikaste kaupmeeste ja käsitööliste elamuid Madalmaade linnades. Palju kasutati seal ehitiste kaunistusena kartussi -see on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja
Kuigi Friedrichi kunstilised eeskujud aitasid temas välja tuua armastuse looduse vastu ei saanud noor kunstnik siiski nende stiilidest midagi juurde. Ajapikku lõi Friedrich endale sobivad tehnikad ning taasavastas huvi Saksamaa maastike vastu. Laialdasemalt tuntud mõjutajad Kuigi nende stiilid erinesid märgatavalt, olid Friedrich, J.M.W Turner ja John Constable üksteisest mõjutatud. Romantilise maastikumaali maalijatena, kasvas iga kunstnik üles ajal, mil ühiskond oli muutumas materialistlikuks. See aitas neil leida suuremat kontakti loodusega. Turner ja Friedrich maalisid tihti mägesid, mis olid ümbritsetud uduga. Maastikumaalijate seas oli see üks meelisobjektidest. Friedrichi maalid olid aga tehnilisemad kui Turneri omad. 8 KOKKUVÕTE Caspar David Friedrich muutis maastikumaalide nägu oma intensiivse ja emotsionaalse
° Mõistuspärane, valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, meeleline värskus ° Prantsuse maitse oluliseks kujundajaks tänaseni ° ,,Maastik Phokioni surnukehaga" ° ,,Poeedi inspiratsioon" ° Keskseks valgusejumal, kunstide kaitsja Apollon lüüra ja loorberipärg ° Poolõde armastusluule muusa Erato pilk taevas, ootab inspiratsiooni ° Amor ° Eriline luuleline meeleolu Claude Lorrain ° Orb, jäi teenriks ühe kunstniku juurde ° Arendas edasi maastikumaali stiili ° Päikese ja vastu valgust maalimine, veel peegelduva valguse kujundamine jne ° Uus kompositsiooniskeem ° Külgedel tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms ° Keskel vaade kaugusse ° Lorraini laad maalilisem ja baroklikum kui Poussinil, siiski selge ja ülevaatlik ° Ideaalmaastikes stafaazi osatähtsus väike ° Lüüriline meeleolu peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega ° Palju ka rannapilte
Prantsusmaale17 saj. Seal hakati looma ansamblit st. Hoonete, parkideühtne kogum), mis pidi oma hiilgusega ületama kõik varasemad lossid Lossi täiendab ka park, mis on mõeldud lossi jätkuna Versailles`i lossi siseruumide keskuseks võib pidada kuninga magamistuba Lossi suurimaks ja kaunimaks ruumiks on peegli galerii, akende vastassein on kaetud peeglitega Mida uut tõi maalikunsti Claude Lorraine Ta arendas edasi maastikumaali stiili Lõi uue kompositsiooniskeemi(maali ülesehitus) Keskel avaneb vaade kaugusesse Stafaaz - väikeselt kujutatud teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Stafaazi osatähtsus väike Lüürilise meeleolu annab õhu, valguse ja atmosfääri nähtuste kujutamisega Tema töö Claude Lorrain vanaklassitsism Mis on iseloomulik rokokoole ja mis seda põhjustas Seda kunsti põhjustas: Kuninga ja tema õukondlaste eesmärk otsida uusi
21. Sixtuse kabeli lae ja altariseina pidi Michelangelo kaunistama ise ja ta tegi seda mitu aastat. Maalignute motiivid on võetud Piiblist. Talle ei piisanud piibliloo ümberjutustamisest, kogu tema loomingut täidab eriline pinge. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa võimatud. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. 22. Giorgine teost äike peetakse tähtsaks maastikumaali arenguloos, sest pildid on kujutatud väga elavalt loodust. 23. Millise värvitooni abil maalis Tizian oma parimad figuraalkompositsioonid. Tizian muutis oma teosed eriliseks, kandes maalile väga paksult värvi ja mitte ainult pintsli vaid ka sõrmedega. 24. Nimeta maalivaldkonnad milles Tizian maalis eriti häid teoseid. Õlivärvidega maalimine. 25. Kuidas nimetatakse 16.saj II poole kunsti Itaalias?Manerism 26. Kuidas kujutasid maneristid anatoomiat ja milline oli nende maalide ruumikujutus
Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja vägevust; tema piltidel on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, tabab valguse ja õhu kujutamisel kõige peenemaidki nüansse. Maastikel esinevad figuurid on sulatatud ühtseks tervikuks, aidates maastikku elavdada.
vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. Aastal 1907 hakkas ta korraldama ja organisserima Eesti Kunstiseltsi, olles Eesti rahvusliku kunsti teerajaja. Ants Laikmaa oli ka innukas vanavara koguja ja Eesti Rahva Muuseumi mõtte üks algatajaid. Aastatel 1910-13 sooritas Laikmaa oma välisreisi, peatudes pikemalt Itaalias, kus veetis 1911. aasta Capri saarel ja kuhu naasis veelkord 1912 peale oma Tuneesia matka. Pagendus- ja reisiaastail hakkas ta viljelema maastikumaali. Postimpressionismi mõjul muutus ta laad ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. Portreedest on karakteritihedaimad "Mia Donna" ,"Itaalia poisike" ja "Araablane". 1913-32 aastatel tegutses A. Laikmaa Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Sellal lõi ta oma esimesed Eesti maastikud, kus ta tõi ta esile Läänemaa ja saarte looduse omapära. Samuti jätkas ta portreede maalimist. A
3.Johann Köler rahvamehena 4..Johann Köler maalikunstnikuna 5.Kokkuvõte 6.Maalid 7.Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus Johann Köler (1826-1899) on Eesti rahvsliku maalikunsti teerajaja ja progressiivne ühiskonnategelane.Tema meelisalaks oli portreekunst.Tema portreteeritud isikute ring oli väga suur.Eesti talumehest Vene tsaarideni.Ta on portreteerinud ka paljusi Itaalia ja Krimmi maastikke. Köleri arvukas looming portree-, ajaloo-, zanri- ja maastikumaali alal lõi eesti professionaalsele maalikunstile kindla aluse, millele järgnevad kunstnike põlvkonnad võivad julgesti toetuda.Johann Köler oli esimene eestlane, kes sai tollase parima kunstihariduse ta lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia, millele lisandus mitmeaastane enesetäiendus Euroopas reisides. Ta tegi hiilgavat karjääri: oli sama kooli õppejõud, akadeemik ja tsaari tütre joonistusõpetaja, kuid ometi ei unustanud ta ära oma rahvuskaaslasi. 2
Algul sobitusid kunstnikud uute nõudmistega oma esituslaadi realistlikumaks muutmise kaudu. Sõjajärgses kunstis levisid looduse rüpes toimuvate tööprotsesside kirjeldused, mis sulandusid maastikku ja lähtusid välise maalilise ilu jäädvustamisest, mida näeb Johannes Võerahansu, Lepo Mikko, Richard Uutmaa loomingus. Maastikumaal kuulus sotsrealismi pingereas teisejärguliste, mittesoovitavate kunstinähtuste hulka ja sellega liialdamist ei kiidetud heaks. Äikesepilvi kogus maastikumaali ümber ka sõjaeelse modernismitraditsioonide jätkumine kunstnike esituslaadis. Aleksander Vardi kargetoonilised talvemaastikud esindasid impressionismipõhist nüansirikast ja rafineeritud toonimaali, mis kuulutati peagi formalistlikuks. Mõned rahvuslikud kunstiteemad leidsid Moskva silmis ootamatult heakskiitu. Eesti kuvandiga sobis kokku kalurite temaatika ja tunnustamist leidis Richard Uutmaa, kes jätkas sõjaeelset põhjaranniku elulaadi romantiseerivat suunda.
Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele. Traagiline alatoon. On maalinud ka ideaalmaastikke - maastikku kokku kogutud antiigile iseloomulikke loodusasju. Lisab veel mütoloogilised kangelased (heroiline maastik). Tema looming on Prantsusmaa maine kujundajaks tänapäevani. *"Poeedi inspiratsioon" *Maastik Phokioni surnukehaga CLAUDE LORRAIN Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi(pildi külgedel asuvad kulissidena puud, varemed jms, keskel avaneb vaade kaugusesse). Tema maal baroklikum, maalilisem, lüürilisem kui Poussinil. Oskab hästi kasutada õhku ja valgust. Tema töödes on maal nagu teatrilava. Ohtralt viljeldi portreekunsti, eriti õukondlastest. Kujuneb välja omapärane paraadportree.
vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütoloogilised kangelased, nimetatakse seda ka heroiliseks maastikuks. Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, aga ka meeleline värskus. Poussini looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni. Calude Lorrain (1600- 1682). See kunstnik arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms., keskel aga avaneb vaade kaugusesse. Lorraini laad on maalilisem ja barokilikum kui Poussinil, kuid ikka selge ja ülevaatlik. Lorraine'i ideaalmaastikes on stafaazi osatähtsus väike ja lüüriline meeleolu sünnib peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega. Portreemaal. Ohtralt viljeldi Prantsusmaal portreekunsti. Õukondlased soovisid, et neid
Pieter Brueghel vanemat võib pidada Madalmaade 16. sajandi suurimaks renessansikunstnikuks. Ta sündis Bredas Brabanti hertsogkonnas, praeguses Hollandis. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikunstnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Coecke van Aelst oli juhtiv Antverpeni seinavaipade ja klaasi kunstnik, arhitekt, skulptor ja disainer . Brueghel läks Itaaliasse 1551 või 1552 ja lõpetas seal paljud oma maalitud teosed, millel oli kujutatud maastikku. 1553 saabus ta tagasi kodumaale Antverpenisse ja kümme aastat hiljem asus elama Brüsselisse. 1563 abiellus van Aelsti tütre Maykeniga. Bruegeli hüüdnimi on "Talupoegade Brueghel", sest ta armastas eriti kujutada talupoegade elu. Ka piiblist laenatud teemad esinevad tegelikult kujutistena tolle aja Madalmaade elust. Brueghel suri 1569 ja on maetud Brüsselisse. Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Oma Itaaliasse reisil õppis ta tundma itaalia klas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
