Kunstiliigid (0)

Sissejuhatus
Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst . Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST , KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist.
Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad.
Arhitektuur Tarbekunst
5000 aastane skulptuur
ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest.
Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks , sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näiteks seinamaalingud seinte kaunistuseks. Ehitamise eesmärgiks on eelkõige pakkuda kaitset ilmastiku ja metsloomade eest. Tähtsat rolli ehituskunsti ajaloos määravad religioossed ehitused .
Väga vana arhitektuur
Lääne-Euroopas 4-2 a. tuh. Polnud hooned vaid usulised monumendid. Ornamente kasutati elamute kaunistamiseks . Megaliitilised ehitised (suur kivi) Loode-Euroopas. Kuulsaim Stonehenge 'is nn kromlehh. Menhir (pikk kivi) Pr. Carnacis liitehitiste juures. Vahel asuvad rühmiti või teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Dolmen- suurtest kiviplaatidest kamber , mida katab rõhtune kiviplaat. Need olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt.
Tähtsamad ajajärgud ehituses:
Vana- Egiptuse arhitektuur 2900 -700 EKR.
Selle aegsest ehituskunstist ei ole palju säilinud. Kõige paremini on säilinud religioosse kultusega seotud hauamonumendid – püramiidid. Sellest ajastust on tulnud meieni sambad, mis tol ajastul sümboliseerisid majesteetlikus ja igavikulisust.
Kreeka klassikaline ajajärk 800-30 EKR
See kultuur oli tihedalt seotud egiptuse kultuuriga, sellest on säilinud Knossose ja Phaistose kindlustamata paleed. Tähtsamaiks ehitusteks olid templid ja teatrid . Kõige suuremaks ja kuulsamaks ehituseks oli Colosseum - see ehitati gladiaatori mängude tarvis. Algas mitmekorruseliste majade ehitus seoses rahva arvu suurenemisega linnades.
Varakristlik ja Bütsantsi arhitektuur 300-640.
Valitsevaks usuks sai kristlus ja see seadis vajaduseks võimsad kirikud kus kogudus saaks koguneda. Meieni on sellest ajastust tulnud kiriku altar . Suurimad kirikud sellest ajastust on Hagia Sopia kirik Itanbulis
Islami arhitektuur 622 -1600
Tõelisteks pärliteks on mošeed. Islamis ei tohi kujutada Allahhi, sellepärast on islami arhitektuur rikas ornamentide poolest millega kaunistati maju, eriti mošeesi. Ehitati ka mausoleome, kõige kuulsam neist Tadž Mahal.
Romaani arhitektuur 750- 1250
Elatus tase langes , linnade areng peatus , riigid lagunesid. Vaid kirik laiendas oma mõjuala kogu Euroopas. Eriline roll oli sealjuures 529 aastal asutatud benediktlaste mungaordu kloostritel. Need tegutsesid nii mõneski kohas kultuuri eelpostina. Sel ajastul piirdus ehitamine kloostrite ja kirikutega. Arhitektuur püüdles monumentaalsuse poole. Ehitati ka linnuseid, oli keskaeg , feodalism .
Gootika 1130-1500
Üleminek kergetele karkass – süsteemile. Kaob hoonete massiivsus - hooned muutuvad „õhulisemaks“. Eriti on seda näha katedraalide juures.
Jumalaema kirik Pariisis
Renessanss 1320 – 1620
Otse tõlkes tähendab see antiikkultuuri taassünd, tegelikult taaselustati Euroopa eesrindlikes maades mõningaid antiikkultuuri elemente. Tähtsamaks Renessansi keskuseks oli XV sajandil Firenze . Rikkad püstitasid seal paleesi ( Palazzo ). Renessansi ajastust on pärit see, et kiriku siseruum ei jagunenud löövideks vaid oli suur avar saal .
Barokk , klassitsism ja rokokoo XVII – XVIII sajandil.
Üleminek ühelt arhitektuuristiililt teisele toimub järk järgult.
Barokki iseloomustab illusioon, segadusseajamine, teatraalsus, elurõõm.Ei hinnatud inimkäte poolt puutumata ümbrust. Pargid olid vägagi kunstlikud. Saksamaal olid eriti uhked losside vestibüülid.
Peetri väljak Roomas
Pariisis tekib uus stiil mida nimetati rokokoo – st teokarpi, see oligi selle stiili põhimotiive.
Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse Prantsuse stiilis pargiks , tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega niinimetatud Inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Niimoodi püüti jätta mulje vabast puutumatust loodusest.
Romantiline inglise park
Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega.

Klassitsism arhitektuuris

Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone .
Perioodi ca 1770–90ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 1800–30 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt.
Chicago koolkond 1880-1900
Algab kõrgustesse ehitamine, eriti suurlinnades, kus maa oli defitsiit ja seda tuli otstarbekalt kasutada.
Fuller Building , New York
20 sajandi arhitektuur
Enamus inimesi elab linnades, see tähendab, et elamuehituses toimuvad suured
muutused, samuti ka tööstushooned arenevad tohutu kiirusega. 20 sajndi keskel ilmuvad sellised rajatised milliseid varasemad sajandid ei tundnud , nagu tuumajaamad , raketihoidlad jne. Sajndi lõpul on ilmunud ehitusse palju kunstlikult loodud materjale.
Mõned pildid 20 sajandi ehitistest.
Tuumajaam
Pompidou keskus
Glass House USA
Tarbekunst
Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. See kunstiharu on väga vana kunstuharu tema algus ulatub inimkonna algusesse . Inimestele on meeldinud oma tarbeesemeid kaunistada, algselt olid selleks kriipsud.
Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt järgmisi alasid:

• Klaasikunst
  

Nahkehistöö

Nahkehistöö valmib kunstniku või disaineri käe all. Kasutatakse erinevaid nahku : lamba, kitse , sea, lehma ning erinevaid ussinahku. Oma töös kasutatakse erinevaid liime. Nahakunstnik valmistab disain kingi , kotte, karpe ning köiteid.

Tekstiilikunst

• Metallehistöö
  

Metallehistöö on traditsioonilistest materjalidest ( kuld , hõbe jt. metallid ning vääriskivid) ja kaasaegsetest materjalidest ( plast jms.) väikevormide valmistamine inimkeha või ruumi kaunistamiseks.

Keraamika

Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani.

Puitehistöö

Puidu kui materjali osatähtsus jääb iga päevaga väiksemaks ja asemele asuvad mitmesugused plastmassid , mis on otstarbekamad ja odavamad.
Puitehistöös kasutatakse sageli intarsiat, mis seisneb selles, et erinevat värvi puidu õhukestest plaatidest kombineeritakse mingi suurema pinna kaunistamiseks kas geomeetrilisi mustreid või ka figuraalne kompositsioon.
Puitehistöös kasutatakse tööriistadena peitlit, puuri , rasplit ja saagi.
Pikemalt
KERAAMIKAst
Keraamika on tarbekunsti liik , kuna keraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajaduse keraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati erinevate toiduainete, veini, õli jm. hoidmiseks ning savist vooliti ka ilu- või kultusesemeid.
Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamia aladel ja Ida- ning Lõuna- Aasia suurte jõgede ümber pandi alus ka keraamika laialdasemale väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga.
Eesti keraamika ajalugu ulatub samuti kaugesse minevikku .
Kolmandal aastatuhandel eKr levis Eesti aladele kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule.
Eesti keraamika
poolt Eestis loodud kammkeraamikat räägitakse, kui Narva keraamikast.Teisel aastatuhandel eKr levisid Eesti aladele nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist (urnmatused).Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil ( esmalt Ida-Eestis). Saaremaal ja kohati Narva kultuuri tehti keraamikat käsitsi veel 13. sajandi alguses.18. sajandil töötas Tallinnas Karl Christian Ficki fajansimanufaktuur.Eesti keraamika alustena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid. 1782 . aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan. 1930. aastail muutus valitsevaks kõrgkuumuskeraamika.
KUJUTAV KUNST
Siia kuuluvad skulptuur, maal, graafika . Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst.
Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv.
Maalikunst: arvatakse, et esimesed kujutised kiviaja hilisemast järgust 40000 a. tagasi. 19. saj lõpul avastati Altamira koopas seinamaalid , mis olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud .
Kõrgetasemeline kunstioskus tekkis nagu äkki tühjale kohale. Koopamaalingud Altamiras, Lascaux 's jm pärit paleoliitikumi lõpuajast 15000 a. tagasi. Varasemast ajast lihtsamad ja algelisemad loomakujutised. Kooma- ja kaljumaalide tehnika mitmekesine . Peamine aine loomad. Kontuurid kraabitud seintele , osad värviga täidetud. Toonid: punane, must, valge, kollane. Kujutiste paigutus juhuslik. Väga täpselt ja ilmekalt edasi antud liigikuuluvus, liigutused ja poosid . Maalimine polnud ajaviide , kaunistus . Ilmselt seotud olulisemate mõtete ja tunnetega.Maalikunst jaguneb nagu arhitektuur erinevateks stiilideks erinevatel ajastutel. Maalimist peeti antiikajast peale käsitööks, nii töötasidki maalijad kõrgest seisusest isikute või intitutsioonide tellimusel. Maalides kindlaksmääratud ajajooksul etteantud sisuga pilte. 700 aastat on sellist aega kus maalikunsnikud hakkasid saavutama loomingulist vabadust.
MAALIKUNST VANAS EGIPTUSES, KREEKAS JA ROOMAS
Ka Egiptuse ja Ees-Aasia templite ning hauakambrite seinamaalid on seotud uskumustega . Egiptuse seinamaale iseloomustavad inimeste omapärased poosid – jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silm otsevaates. Pildisarjad ja hieroglüüfid kujutavad enamasti sündmusi vaarao ja ülikute elust. Kujutati seda, mida loodeti juhtuvat, lootes, et siis see ka täitub. Vanad egiptlased ei tundnud perspektiivi, kaugemad esemed asetati maalil esimeste kohale. Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse maalikunst umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna.
Antiikaegsete templite ja elumajade seinamaalid pole säilinud, kuid tolleaegsest maalikunstist annavad ülevaate vaasimaalid. Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid . Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad, mis jäid näha peente punaste joontega. Hilisemal ajal jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Punaseid figuure täiendati mustade pintslijoontega. Vaasimaalidel kujutati stseene Homerose eepostest, müütidest ja tolleaegsetest spordivõistlustest.
Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis . Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte – maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud. Kasutati palju hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid .
MAALIKUNST KESKAJAL
Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal ( fresko ja mosaiik ), altarimaal ning klaasi- ja miniatuurmaal (käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid). Bütsantsi riik tekkis 395.a. pärast Rooma riigi jagunemist. Kunst rakendati kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud mosaiik- Konstantinopoli keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja keisrit usuliste kombetalitluste täitmisel. Palju viljeldi ka ikoonimaali. Näiteks ikoon “Vladimiri jumalaema”, mis avaldas suurt mõju ikoonimaalile Venemaal.Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Vene ikoonimaalid on aga leebemad ja inimlikumad. Suurimaid ikooni- ja seinamaalijaid oli Bütsantsist tulnud Theophanes , samuti tema õpilane Andrei Rubljov.
IX-X sajandi maalikunstist Lääne- Euroopas annab ettekujutuse miniatuurmaal paljude käsikirjade lehtedel. Kui varem kaunistati peamiselt initsiaale, siis nüüd hakati maalima kogu lehekülge täitvaid pilte, millel kujutati inimfiguure. Maalimiseks kasutati erksaid guaššvärve, mida täiendati kulla ja hõbedaga. Üks meisterlikumaid selle aja käsikirjadest on Ada käsikiri. Ka romaani kunstis (X- XII sajandil) oli lisaks freskole ja mosaiigile tähtsal kohal miniatuurmaal. Sageli maaliti terved leheküljed täis reas asuvaid pilte, mis pidid selgitama raamatute sisu.Stseene püüti kujutada võimalikult elamuslikult ja figuure liikuvatena. Miniatuur “ Neljanda pasuna hüüd Saint-Severe`i apokalüpsis
RENESSANSIAJA MAALIKUNST
15. sajandil Itaaliast alguse saanud renessanss on murranguline liikumine kultuuris, mis tõi kaasa humanismi taassünni ja keskaegse mõttemaailma muutumise. Toetuti elurõõmsale antiikkultuurile. Vararenessansi esimene maalija oli Masaccio , kes maalis Firenzes freskosid. Tuntud on Sandro Boticelli tahvelmaalid “ Primavera ” ja “Veenuse sünd”. 16. sajandi kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit: Leonardo da Vinci ( kuulsaimad maalid “Püha õhtusöömaaeg” ja “ Mona Lisa”), Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal ) ja Raffael (Sixtuse madonna). Veneetslane Tizian viljeles peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Tema altarimaalidel ja portreedel on soojade, elavate värvidega edasi antud rikkust ja külluslikku elulaadi.
Teistes Euroopa maades arenes renessanss hiljem. Väga tähtsad kogu maailma maalikunsti arengule olid Madalmaadelt pärinevad maalitehnilised uuendused. Õlivärvidega maalimine sai alguse Madalmaades. Madalmaade kunsti nurgakiviks on vendade van Eyckide ühistööna loodud Genti altari maalid 1432 . aastast. Kahe ajastu piirimaile jääb Hispaania kunstniku El Greco looming – reaalne maailm tema maalides kuulub veel renessanssi, kuid kogu tunnetus ja usuline müstika on läbinisti barokne .
BAROKKIAJA MAALIKUNST
XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati tähistama üldnimetusega barokk . Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina- ja laemaal – kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli Andrea del Pozzo ( Sant `Ignazio kiriku laemaal), Hispaanias El Greco ja Diego Velazquez , kes on üks tuntumaid hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed. Tema suurimad kompositsioonid on “Kojadaamid” ja “Vaibakudujad”. Flandria kunstnik Peter Paul Rubens oli oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja maalikunstis. Tema maalides on hoogu, liikumist, jõudu, elulusti (“Leukippose tütarde röövimine”, Helene Fourment`i portreed, kus ta kujutas oma abikaasat).
Hollandi maalikunsti tippudeks kujunesid kaks maalijat, kes elasid ja töötasid üheaegselt – Frans Hals (üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid) ja Rembrandt, maalis umbes 700 maali, kuulsaim on “Kadunud poja tagasitulek ”, mis oli ta viimane maal.
KLASSITSISTLIK MAALIKUNST
XVII sajandi lõpus arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis eeskujud antiikkunstist . Seda hakati nimetama klassitsismiks. Maalikunstis antiikajast eeskujusid polnud, seega hakati jäljendama antiikskulptuuri – piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud. Kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskuju andvad. Peamine klassitsistliku maali meister oli prantslane Jacques Louis David, kelle tuntuim teos on “Horatiuse vanne ”. Jean Auguste Dominique Ingres lõi kauneid portreid ja naisakte. Klassitsism oli endas algusest peale kandnud eluvõõrast joont. Liiga rangete ettekirjutistega ja külma kaalutletusega hakkas ta vastuseisu tekitama kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada tundeid, elamusi ja meeleolusid.
ROMANTISM
XIX sajandi teiseks pooleks arenes just maalikunstis välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus maastikumaal , õitsele puhkes ajaloomaal , paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ( Caspar David Friedrich ) ja inglise (John Constable ja William Turner) maastikumaal. Prantsuse romantismi esikteoseks oli Theodore Gericault`”” Meduse `i” parv”
. Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix , romantilisi jooni oli ka hispaanlase Fransisco Goya loomingus.
REALISM
Nii klassitsism kui romantism idealiseerisid minevikku, XIX sajandi keskel alguse saanud realism huvitus kaasajast, lihtsatest inimestest ja argielust. Realistid püüdsid edasi anda kõike olemasolevat loomutruult. Kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid nad ka kaasa aidata nende kõrvaldamisele. Kõigepealt kerkis realism esile maalikunstis, nimelt maastikumaalis ( John Constable, Camille Corot ). Jean Francois Millet kujutas talupoegi rasket tööd tegemas. Prantsuse realistid olid veel Gustave Courbet (“Matus Ornans`is”, “Kivilõhkujad”), Honore Daumier. Kõige ühiskonnakriitilisem oli realism Venemaal (Vassili Petrov, Ilja Repin, Vassili Surikov). Realismi tähe all sündis ka Eesti rahvuslik kunst. Esimese väljapaistva eesti soost kunstniku Johann Köleri töödes on realistlikke jooni.
Johann Köleri maal „Truu valvur “
Ilja Repini maal Burlakid Volgal
 
IMPRESSIONISM
Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism, mis püüdis jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest, maalides valgust ja õhku, kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet , kelle maal “ Impressioon . Tõusev päike” andis tõuke rühmitusele nime andmisel.
Claude Monet Tõusev päike
JUUGENDSTIIL JA SÜMBOLISM
Maalikunstis peetakse juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikke mõjusid on näiteks P. Gauguini ja H. De Toulouse-Lautreci ning Ferdinand Hodleri loomingus.
Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus. Kujutati mitte nähtavat, vaid väljamõeldud ainest, anti süžeele mitmetähenduslikkus. Süžee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch , Mihhail Vrubel . Põhjamaades, Venemaal, Eestis arenes sümbolism rahvusromantiliseks suunaks ( Akseli Gallen - Kallela , Nikolai Roerich ).
Akseli Gallen-Kallela maal.
MOODNE KUNST

sajandi jooksul loodud kunst on mitmekesine. Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest. Moodsa kunsti voolud on näiteks ekspressionism (kunstniku tunnete ja meeleolude väljendamine), kubism (esemete taandamine lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks, esindajad Pablo Picasso , Georges Braque, Fernand Leger), futurism , sürrealism (fantaasiakunst, mis loob nägemusi või unenägusid meenutavad kujutluspilte, esindajad Marc Chagall, Salvador Dali, Joan Miro jt), abstraktsionism (ei püüa kujutada midagi looduses olemasolevat, vaid kasutades maalikunsti vahendeid väljendab kunstniku meeleolusid, tundeid, suhtumisi.
Pablo Picasso maal „
Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval.
Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks.
Otstarbe järgi eristatakse:

• monumentaalskulptuuri - on suurte mõõtmetega mõnest meetrist mõnekümne meetrini. Skulptuur on tehtud kindlale jäävale kohale, materjaliks on kas kivi või pronks. Sinna alla kuuluvad mälestussambad, monumendid ja purskkaevud.
  
• Vabaplastikat - on skulptuuri alaliik .Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust.
  Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat.
  
• pisiplastika
  

Skulptuur teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos.
Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike.
Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge ) pind. Levinud on ka värvigraagika
Purskaevud Pärnus
Kasutatud kirjandus:

J. Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile : ürgajast gootikani ",Tallinn, 2003

„Arhitektuuri ajalugu- antiikajast tänapäevani“: Tallinn, 2006

„Maalikunsti ajalugu – renessansist tänapäevani“: Tallinn, 2006

Viirand, Tiiu -“ Kunstiraamat noortele“: Tallinn,1982

O. Kangilaski „Kunsti kukeaabits“: Tallinn, 1967

Pildimaterjal on leitud internetist.
Kunstistiilid
Referaat
SISUKORD
1 Sisukord............................................................................................
2 Sissejuhatus......................................................................................
3 Arhitektuur.......................................................................................
4 Tarbekunst........................................................................................
5 Kujutavkunst...................................................................................
6 Kasutatud kirjandus........................................................................