Kunstiliigid (0)

5 VÄGA HEA

Sissejuhatus
Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst . Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST , KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist.
Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad.
Arhitektuur Tarbekunst

5000 aastane skulptuur
ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest.
Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks , sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näiteks seinamaalingud seinte kaunistuseks. Ehitamise eesmärgiks on eelkõige pakkuda kaitset ilmastiku ja metsloomade eest. Tähtsat rolli ehituskunsti ajaloos määravad religioossed ehitused .
Väga vana arhitektuur
Lääne-Euroopas 4-2 a. tuh. Polnud hooned vaid usulised monumendid. Ornamente kasutati elamute kaunistamiseks . Megaliitilised ehitised (suur kivi) Loode-Euroopas. Kuulsaim Stonehenge 'is nn kromlehh. Menhir (pikk kivi) Pr. Carnacis liitehitiste juures. Vahel asuvad rühmiti või teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Dolmen- suurtest kiviplaatidest kamber , mida katab rõhtune kiviplaat. Need olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt.
Tähtsamad ajajärgud ehituses:
Vana- Egiptuse arhitektuur 2900 -700 EKR.
Selle aegsest ehituskunstist ei ole palju säilinud. Kõige paremini on säilinud religioosse kultusega seotud hauamonumendid – püramiidid. Sellest ajastust on tulnud meieni sambad, mis tol ajastul sümboliseerisid majesteetlikus ja igavikulisust.
Kreeka klassikaline ajajärk 800-30 EKR
See kultuur oli tihedalt seotud egiptuse kultuuriga, sellest on säilinud Knossose ja Phaistose kindlustamata paleed. Tähtsamaiks ehitusteks olid templid ja teatrid . Kõige suuremaks ja kuulsamaks ehituseks oli Colosseum - see ehitati gladiaatori mängude tarvis. Algas mitmekorruseliste majade ehitus seoses rahva arvu suurenemisega linnades.
Varakristlik ja Bütsantsi arhitektuur 300-640.
Valitsevaks usuks sai kristlus ja see seadis vajaduseks võimsad kirikud kus kogudus saaks koguneda. Meieni on sellest ajastust tulnud kiriku altar . Suurimad kirikud sellest ajastust on Hagia Sopia kirik Itanbulis
Islami arhitektuur 622 -1600
Tõelisteks pärliteks on mošeed. Islamis ei tohi kujutada Allahhi, sellepärast on islami arhitektuur rikas ornamentide poolest millega kaunistati maju, eriti mošeesi. Ehitati ka mausoleome, kõige kuulsam neist Tadž Mahal.
Romaani arhitektuur 750- 1250
Elatus tase langes , linnade areng peatus , riigid lagunesid. Vaid kirik laiendas oma mõjuala kogu Euroopas. Eriline roll oli sealjuures 529 aastal asutatud benediktlaste mungaordu kloostritel. Need tegutsesid nii mõneski kohas kultuuri eelpostina. Sel ajastul piirdus ehitamine kloostrite ja kirikutega. Arhitektuur püüdles monumentaalsuse poole. Ehitati ka linnuseid, oli keskaeg , feodalism .
Gootika 1130-1500
Üleminek kergetele karkass – süsteemile. Kaob hoonete massiivsus - hooned muutuvad „õhulisemaks“. Eriti on seda näha katedraalide juures.
Jumalaema kirik Pariisis
Renessanss 1320 – 1620
Otse tõlkes tähendab see antiikkultuuri taassünd, tegelikult taaselustati Euroopa eesrindlikes maades mõningaid antiikkultuuri elemente. Tähtsamaks Renessansi keskuseks oli XV sajandil Firenze . Rikkad püstitasid seal paleesi ( Palazzo ). Renessansi ajastust on pärit see, et kiriku siseruum ei jagunenud löövideks vaid oli suur avar saal .
Barokk , klassitsism ja rokokoo XVII – XVIII sajandil.
Üleminek ühelt arhitektuuristiililt teisele toimub järk järgult.
Barokki iseloomustab illusioon, segadusseajamine, teatraalsus, elurõõm.Ei hinnatud inimkäte poolt puutumata ümbrust. Pargid olid vägagi kunstlikud. Saksamaal olid eriti uhked losside vestibüülid.
Peetri väljak Roomas
Pariisis tekib uus stiil mida nimetati rokokoo – st teokarpi, see oligi selle stiili põhimotiive.
Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse Prantsuse stiilis pargiks , tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega niinimetatud Inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Niimoodi püüti jätta mulje vabast puutumatust loodusest.
Romantiline inglise park
Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega.